2500 aastat.Egiptuses viljeldi lillkapsast juba 4. sajandil eKr.Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale ning sealt Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. 2 Morfoloogia Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on reeglina kreemikat või valget värvi. Värvi aitavad säilitada lopsakad peakapsa lehti meenutavad, kuid piklikuma kujuga lehed, mis moodustavad õisiku ümber päikesevalgust varjava katte. Välimised lehed on tumerohelised, seesmised kollakat värvi, väiksemad ja pehmemad ning söödavad. Vars on silindrikujuline, 1570 cm kõrge, rõhtsalt paiknevate või viltu üles suunduvate lehtedega. Kõige sagedamini on lehed spiraalselt kõverdunud. Leheroots on 540 cm pikk.
Tärkamine alagus 10% tärganud, lõpp 75% tärganud; esimene päris leht on mulla pinnal ja silmale nähtav; 3. Võrsumine võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust saavad alguse külgvürsed ja lisajuured; (taliviljad võrsuvad rohkelt); 4. Kõrsumine toimub taimede intensiivne pikkusesse kasv; Odral vahetuses 5. Loomine algab, kui õisik tungib läbi lehetupe ja muutub silmale nähtavaks; 6. Õitsemine viljastumine; 7. Valmimine Idupunga kaitseb sinka e. koleoptiil, - torujas kiletaoline moodustis, mis kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. Kui koleoptiil on jõudnud mulla pinnale, siis ta kuivab, lõheneb tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht.
aastast: istutakse sügisel ja saaki korjatakse järgneval suvel, seega võtab küüslaugu kasvamine aega alates 8-st kuust. Küüslaugutaim on suvise sesoonsusega aedvili (geofüüt, liilialiste perekond). Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum ) . Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre-ehk sigisibulatest. Neid paljundatakse kas vegetatiivselt (küüntega) või varrel tekkinud sigisibulate abil. Viimane paljundamisviis on pikajaline ca 2-3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugupea. Küüslaugu taime välisvorm koosneb juurtest, küüslaugupeast, varrest, lehtedest ning õisikust. Taime esinduslikkus : mitte eriti atraktiivse välimusega, va õisik.
allpool moodustub jälle kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad 128. metstähthein KOBAR Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate raagudega 129. harilik toomingas NUTT Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi 130. mägiristik PÖÖRIS liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid 131. TÄHK 132. piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud 133. kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid URB nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied 134. lepa isasurvad 135. lepa emasurvad sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse sarapuu 136. isasurvad 137
· Emakas karvase kaelaga speltanisu Speltanisu (Triticum spelta L.) on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv teravili. Speltanisust on aretatud harilik nisu ehk pehme nisu (Triticum aestivum L.). Speltanisu on vahepealsest unustusest jälle moodi läinud, sest sisaldab rohkelt vitamiine ning mineraale. Speltanisust valmistatud tooted on kergelt seeditavad; nende maitse meenutab pähklit. orashein Ta on üks tavalisemaid ja · Orasheina õisik on tihe, tülikamaid umbrohtusid. lapik ja küllaltki pikk. Suurtel põldudel · Ta koosneb lapikutest kasutatakse temast sinakas- või vabanemiseks hallikasrohelistest mitmesuguseid mürke. kaherealiselt asetunud Orasheina hävitamise teeb pähikutest. raskeks tema kiire · Mõnest teisest liigist paljunemine maa-aluste eristamiseks on vaja teada varte ehk risoomide abil. ka seda, et tema õisik on
õisik kaarekujuliseks painutada. Timuti puhul paindub ta ühtlaselt kogu pikkuses, rebasesabal murduvad aga kaarest sälgud välja, samuti ilmuvad nähtavale pikad valged karvakesed, mis on iga üksiku lible tipul. Timuti puhul me erilisi karvakesi ei märka, sest nad on vaid umbes millimeetripikkused. Kes juba kõrstaimi paremini tunneb, see märkab, et timutil ja rebasesabal saab ka ilma neid puudutamata vahet teha. Nimelt muutub rebasesaba õisik tipuosas ühtlaselt järjest peenemaks, timutil on aga õisik täiesti ühtlaselt jämenenud. Lisaks põldtimutile kasvavad meie niitudel veel loodtimut ja mugultimut. Loodtimut sarnaneb rohkem rebasesabale, sest tema õisik jaguneb painutamisel sälkudeks, kuid õied on ilma oheteta (karvadeta). Mugultimut on aga väga sarnane põldtimutile. Mugultimut on tavaliselt põldtimutist väiksem ja nõrgem, tema vars on peenike ja õisik on lühike. Nimi räägib midagi mugulast
soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid) Loomine (õisik tungib läbi lehetupe, õisik muutub silmaga nähtavaks (v.a oder-ennem õitseb, siis loob) Õitsemine Valmimine (kolm küpsusjärku: 1)piimküpsus; 2)vahaküpsus; 3)täisküpsus). Nisu Rühmad: I. Diploidne rühm (2n=4) somaatilistes rakkudes on 14 v generatiivrakkudes on 7 kromosoomi. Somaatilised rakud on keharakud kõrs. Generatiivrakud on sugurakud õis. (Triticum monococcom üheteranisu). II. Tetraploidne rühme (2n=28)
MK13-TE2 värvusega. peakapsas Lillkapsas e õisikkapsas Vars on silindrikujuline, Toiduks tarvitatavas lihakas Suurepärane Avanenud õisik ja tumedad kõige sagedamini on lehed õisikus leidubb rohkesti dieetköögivili.Teda võib plekid näitavad õisiku spiraalselt kõverdunud, asendamatuid kasutada nii toorelt, vananemist. lehelaba on hele- kuni aminohappeid sisaldavat kuumtöödeldult kui ka sinakasroheline
Niivõrd sarnane tundub kärbesõie õis kõrrel istuva emasloomaga! Enne kui isasputukas mõistab, et teda on petetud, on ta juba uue õietolmuga koos ja teistelt õitelt kaasa toodud õietolmu poetanud emakale ehk "putuka pähe". On välja selgitatud, et kärbesõis eritab meelitavaid aineid rohkem kui putuka emasloomad ise. Edukat tolmlemist kinnitab kärbesõie hea viljumine. Tal valmib igal aastal tohutult palju imepisikesi seemneid. Kui hõre omapärane õisik välja arvata, siis on kärbesõis küllaltki sarnane meie teiste käpalistega. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. Nii võime mõnikord kohata pilti, kus kärbesõied on kümnete kaupa üles tuhnitud ja mugulad ära söödud. Teiseks selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks on sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist. Kuna ta on lubjalembene liik, siis tasub teda
- selline müük kestab piiramatu aja 22. Milline järgmistest teedest on kõige naturaalsem ehk kõige vähem töödeldud? - oolong tee - roheline tee - valge tee 23. Kui enamiku kaupadest moodustavad esmatarbe- ja toidukaubad, siis on tegemist - supermarketiga - hüpermarketiga - lähikauplusega 24. Kauba ladustamine peab olema eelkõige mugav - ostjale - müüjale - kaupluse juhatajale 25. Brokkoli söödav osa on - on valmimata õisik - valminud õisik - kapsapea 26. Kuidas satub toidusse saasteaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 27. Kuidas satub toidusse lisaaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 28. Kes peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava?
sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide Selgelt eristunud tupe ja krooni osa, mis on erinevalt värvunud. Sinilill, roos, priimula 6. Mis on õiediagramm? Õie projektsioon, ristlõige, mis näitab õieosade arvu ja paiknemist üksteise suhtes 7. Kirjuta pildi alla nimetus; kiirjas, lehterjas, kannusega, sügomorfne, putkõis 8. Mis on õisik? Taimevartel olevate õite kogum, õied võivad kinnituda otse varrele või õierao abil varrele 9. Mis on lihtõisik? Õisik kus õied kinnituvad üksikult otse varrele või õierao abil 10. Missuguses õie osas tekivad isassugurakud, missuguses emassugurakud? Sigimikus 11. Millise paiknemisega sigimikud on joonisel? Ülemine: asetseb vabalt õiepõhjal, tekkinud ainult viljalehtedest Alumine: moodustamisest võtavad osa kõik õieosad, mille alustega kasvab kokku
Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale, kust edasi levis Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. Morfoloogia Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on tavaliselt kreemikasvalge, mille värvi aitavad säilitada peakapsa lehti meenutavad, pikliku kujuga lehed, mis asuvad õisiku ümber selleks, et päikese eest varju pakkuda. Vars on silindrikujuline, 15-70 cm kõrge. Varrel asetsevad viltu üles suunduvad lehed, mis tihti on spiraalselt kõverdunud. Lehed on eri kujuga, keskmiselt 5-40cm pikad. Värvuselt hele- kuni sinakasrohelised. Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna ligidal.
ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. Millistest osadest koosneb emasõis, isasõis? Emasõis-õiepõhi,tupplehed,kroonlehed,emakas isasõis- õiepõhi,tupplehed,kroonlehed,tolmukad 6. Mida tähendavad mõisted ühekojaline taim, kahekojaline taim? Too näiteid taimedest. Ühekojaline taim- taimel on emas kui ka isas õied(kurk,kõrvits) kahekojaline taim- taimel on eraldi isas ja eraldi emasõied(astelpaju,kadakas) 7. Mis on õisik, milles seisneb tema tähtsus? Too näiteid õisikutüüpidest ja taimedest. Õisik on ühel varrel paiknev õite kogumik. Tähtsus-soodustab paljunemist tõlvik-soovõhk kobar-maikelluke, lillehernes nutt-ristik 8. Mis on tolmlemine ja milliseid tolmlemisviise esineb taimedel? Tolmlemine on õie tolmu kandmine tolmukatelt emaka suudmele tolmlemisviisid-isetolmlemine,putuktolmlemine ja tuultolmlemine 9
34.Mida on vaja silmas pidada köögiviljade ja puuviljade müügieelses korrastuses? Enne müügile panekut tuleb kontrollida ,et ei oleks mädanenud puu-juurvilju klientidele ostmiseks. 35.Soovitage köögivilju grillimiseks? Suhkrumais,sibul,tomat,paprika,baklazaan. 36.Millised köögiviljad tekitavad sagedamini allergiat? Paprika,tomat,kartul ja seller. 37.Millistel köögiviljadel on söödav osa õisik? Kapsal(lill kapsas), tomat, kurk 38.Milline ettevõte on Eestis suurim salati ja maitserohelise kasvataja? Grüne Free. II.Joonista virsik ja aprikoos nii pealtvaades kui ristlõikes. Virsik pealtvaates Virsik ristlõikes Aprikoos pealtvaates Aprikoos ristlõikes III Joonista kuue erineva kujuga kartulit. IV. Anna viiele vähemtuntule köögiviljale kulinaarseid kasutussoovitusi. Varsmangold-lehti kasutatakse suppides ja püreena.
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Päevalill Kristo Martin Vinni 10A TTG Päevalill Riik:Taimed, Plantae Hõimkond:Katteseemnetaimed, Magnoliophyta Klass:Kaheidulehelised, Magnoliopsida Selts:Astrilaadsed, Asterales Sugukond:Korvõielised, Asteraceae Perekond:Päevalill, Helianthus Vajalik aktiivse temperatuuri summa:Päevalill 1600 - 2300º Päevalill kasvab kuni 2-5 m kõrguseks Päevalille algne kodumaa on Põhja-Ameerikas Päevalilleseemned sisaldavad tavaliselt 28-33% õli, kuid uuema aja rekordsortide õlisisaldus ulatub kuni 70 protsendini. Õisik koosneb 1000-2000 seemnest. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 meetri sügavusele. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse, kus teda mõned sajandid kasvatati ainul ilutaimena. Päevalille saab kasutada biokütuse valmistamiseks. Kasvatatakse loomadele siloks. Varres olevaid kiudaineid võib kasutada ka paberi tootmisel. Päevalille kasvatamise piirkonna...
PÄRN PILDID TUNNUSED · Lehtpuu · Kõrgus kuni 30-35 m · Vanus kuni 300-400 a, sageli ka kuni 600 a · Õisik on 3-11 õiega · Putuktolmleja · Kuulub taimede hulka KASVUPAIK Sega- ja lehtmetsades, rohkem salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE? · Õied · Lehed KORJAMINE JA SÄILITAMINE · Harilik pärn alustab õitsemist juuni lõpupäevil. · Kuivatamiseks kogutakse õisikuid koos kattelehega. · Säilitamiseks hoitakse kuivatatud ürt kinnises nõu...
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning kui putukaid ei ole toimub isetolmlemine. Vili on mürgine ja punane väikese hernetera suurune mari, milles on üks seeme ning see levib lindude abil. Taim on 7 kuni 25 sentimeetri kõrgune. Kasutatakse rahvaravimina kuse ja erituse soodustamiseks. Nõrgalt mürgine kuna sisaldab saponiini. Nimi: Eestis on mitmeid rahva nimesid. Kuna mari tekitab joobumistunnet siis nimetatakse seda taime ka viinalilleks. ...
2012 botaaniline nimetus harilik suhkruroog on kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaim. See on kultuurtaim, mis väljaspool istandusi üldjuhul ei kasva. Kasvatamine pärineb Uus-Gineast sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 C toitaineterohket mulda vajab soojust Valgust niiskust (vähemalt 600 mm aastas). Taimest 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed 2-6 m kõrgune ja kuni 6 cm läbimõõduga vars Varre ülemisse otsa kasvab 3060 cm kõrgune õisik Kasutamine taimemahlast toodetakse suhkrut suhkru tootmisjäägist melassist rummi lehti söödetakse koduloomadele Pressimisjäätmeist tehakse paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale kasutatakse ka kütteks Suhkruroomahl on üsna levinud jook Top 10 suhkrutootjad maailmas Country Production (Tons) Brazil 672,157,000
Niidutaimed Marju Hanschmidt Kildu Põhikool Mis on niit? Elukooslus, kus Niidul kasvab palju kasvavad erinevaid taimeliike mitmeaastased Peamised taimed niidutaimed on Avatud maastik , kus kõrrelised ja on palju valgust ja liblikõielised tuulisem kui metsas Leidub ka palju kaunite õitega taimi Aas-rebasesaba Aas-rebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aas-rebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Aas-seahernes Aas-seahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik.
Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud. · Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid) ÕIS JA ÕISIK · õisikute ja vilikondade tüübid 1. pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised 1. kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel. NT roosõielised, vahalill, rododendron 2. sarikas- on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4
Levinud Kagu-Aasiast Austraaliani, Hiinas, Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas Aastatoodang suurim Brasiilias BANAANI AJALUGU Banaanitaimi kultiveeritakse 7000-10 000 a Sõna banana pärineb volofi keelest Araabia keeles banan sõrm Jules Verne'i "80 päevaga ümber maailma,, Banaanide laiem tarbimine algas 19. sajandi teisel poolel BANAAN LOODUSES Üks maailma suurimaid rohttaimi Lehelabad ~ 0,5 m laiad, kuni 4 m pikad Kuni 6 m kõrge 2 m kõrge õisik Kobar kaalub kuni 30 kg, seal on 100-300 vilja Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 gr BANAANITAIM SORDIARETUS DESSERTBANAAN EHK PUUVILJABANAAN 1. Hapuka maitsega, magusa ja mahlaka lihaga 2. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist 3. Maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid 4. Väike osa läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. JAHUBANAAN EHK KEEDUBANAAN 1. Väga tärkliserikkad 2
pikaraolise emasõie ümber ja on ümbritsetud värviliste kõrglehtedega -- tsüaatium ÕISIKUD korvõisik kännas lihtsarikas keeris pööris liitsarikas urvad Õisikus erinevad õied neiusilm lodjapuu Sellistest õitest koosneb võilille õisik Õitsemise kestus Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Liigutused e. nastid: võilill avneb hommikul, sulgub õhtul Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole Õie ristlõige
Siis on ravitoime kõige suurem, sest saialilles rohkesti leiduvaid eeterlikke õlisid (ta ühte head ravikomponenti) on hommikupoole ja päikesepaistega taime maapealses osas kõige rohkem. Korjamisel võib külge jääda kuni 3 cm pikkune õievars. Kuivatamiseks soovitatakse võimalikult hämarat ja sooja kohta, kuid temperatuur ei tohiks ületada 4045 °C. Laotatakse laiali õhukese kihina ja segatakse sageli. Kuivatamise võib lõpetada, kui õisik kergesti pudeneb. Säilitamisaeg on maksimaalselt 2 aastat. Saialillest valmistatakse saialilleteed ,-salvi ,-õli ,-mahla ja tinktuuri ,mida tarvitatakse põletikkude vastu suuõõne -,maksa -,sapi -,põrna -.mao ja soolehaiguste korral nig haavandite ,paisete ja põletushaavade puhul. Kollase värvaine sisalduse pärast kasutatakse saialilleõisikuid kulinaarias safrani asendajana. Saialill on ka verd puhastav vahend.
Seente kooselu teiste organismidega 8 klass Mükoriisa (1) · Kübarseened, näiteks pilvikud, riisikad ja puravikud, elavad sümbioosis puude juurtega. · Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalainetega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid. · Mükoriisat esineb enamikul taimedel. Mükoriisa (2) · Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1) · Paljud seened parasiteerivad inimestel ja loomadel, eriti taimedel, põhjustades seenhaigusi. Inimestel on levinud jalaseen. Parasiitseened (2) · Teraviljadel parasiteerivad roosteseened, mistõttu on taimed kidurad ja saak vähene. · Teravilju võivad kahjustada ka nõgiseened. · 1. liik--> terise sisu= must eoste mass --> terise ...
* Jõhvikat tulevad sööma nii inimesed kui linnud ja karu ja rebane peavad ka marjadest väga lugu. * Jõhvikat kasvab kõige rohkem siirdesoodel ja soo servadel. * Jõhvika saak oleneb oleneb kuidas jõhvikas õitseb. *Jõhvikas * Sookail on tüüpiline rabataim. * Sookail on kääbuspõõsas ta kasvab kuni 50cm väga harva 120cm *Sookail * Nime on saanud selle järgi, et tema pähik ehk õisik meenutab valget viljatupsu. * Ta on tüüpiline rabataim. * Taim kasvab 30cm kuni 80cm. Kasvab mätastena koos. *Villpead * 1) Mis on rabas vängelt lõhnav taim? * -Sookail on lõhnab kõige enam. * 2) Mida meenutab sinikas? * -Sinikas meenutab mustikat kuid on suurem ja vesisema maitsega * 3) Mis värvi on rabamurakas? * - Roosakas punane orants *Küsimused * 4) Mida sööb huulhein? * -Putukaid
punaliblede ja nende töövõime eest. Säilitamiseks hoia lillkapsast kuivas kohas ning pese alles enne tarvitamist. Tihedalt toidukilesse mähitud kuiv lillkapsas säilib külmkapi köögiviljasahtlis viis päeva, hakates seejärel riknema või kuivama. Väga oluline on hoida lillkapsast (nagu ka muid kapsaid) eemal õuntest, pirnidest, banaanidest, melonitest ja tomatitest, millest eralduv etüleen kiirendab närtsimist ja riknemist. Spargelkapsas ehk brokoli Spargelkapsa õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga, kuid lillkapsaga võrreldes on tal eeliseid, sisaldab rohkem valku,süsivesikuid ja vitamiine ning sobib paremini konserveerimiseks. Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihakate, sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsas närbub kiiresti, sellepärast on soovitatav tarvitada teda võimalikult kiiresti pärast koristamist. Noori varsi ei ole vaja koorida, kuid juba puitunud varsi kooritakse nagu rabarbereid. Parim
kasvatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas. Suurimad õunatootjad on Hiina, Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 – 20 000 tonni. Õunapuu õisik on kännas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Viljumine toimub juunis ja juulis. Vaarikamardiklased Vaarikamardiklased on väikeste kollakate või rohekate segatoidumardikaliste sugukond; pikkus 3-5 mm, keha katavad tihedalt karvakesed. Valmikud söövad pungi, noori lehti, ka õieosi. Tõugud elavad roosõieliste õites ja viljades ning toituvad neist. Rohekashallika, 3-4
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks. Pärandkoosluste püsimine. Niitudel kasvab haruldasi taimi Suuremate heinasaakide saamiseks on hulganisti rajatud kultuurniite. Looduslikud niidud. Niitude liigirikkas taimestikus leidub haruldasi taimi ning palju ravimtaimi. Niidud muudavad ka maastiku mitmekesisemaks. Seepärast tuleb väärtuslikumaid niite hävimise eest kaitsta. Aasrebasesaba Aasrebasesaba võib kohata peaaegu igal niidul. Aasrebasesaba õisik tundub katsudes pehme ja taim talub hästi niitmist. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Aasseahernes Aasseahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid
*3 üheõielist pähikut kinnituvad peateljele Rühmad 1)nutantia *külgmistel pähikutel on arenenud sõklad *peatelg pole külgvaates nähtav 2)deficortia Kaer(AVENA) *Väga liigirikas (kultuurkaeraliike ja metsikkaeraliike) *Kultuurkaerte alla kuuluvad järgmised liigid: harilik kaer(avena sativa), bütsantsi kaer ja liivkaer ehk must kaer *Metsaliste alla: tuulekaer(avena fatua), lõuakaer, viljatu kaer, habejas kaer Kaera õisik: pööris. Mitmeõieline(2-4) II rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Mais *Kuulub kõrreliste sugukonda ja sarnaneb sorgoga *Maisi vars on püstine, tugev ja seest säsiga täitunud. Võib kasvada 0,5-6m pikkuseks. *Maisi taimel moodustuvad ka lisajuured, mida nimetatakse õhujuurteks, mis toestavad pikka maisi taime. *Lehed on laiad, lineaarsed ning võivad olla 1 m pikkused *Õisikud on kahekujulised: 1)isasõisik e
Juba aastatuhandeid on inimene kanepit kasutanud kiu ja seemnete (neist toodetakse näiteks õli) saamiseks ning selles sisalduvaid kannabinoidide rühma kuuluvaid aineid mitmesuguste tervisehädade leevendamiseks. Kõige varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast ajast on teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel . Kanepi rahvapärased nimetused mari, ganja, savu, joint, roheline, õis, õisik, travka, šmal, kurevo, anaša. Dokumentaal kanepi kohta http://www.youtube.com/watch?v=oeC8y19UBt4 Kanepi suitsetamine Kanepijoobe saamiseks suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina, piibu või vesipiibu(bong)abil. Vesipiibus kasutatakse vett suitsu jahutamiseks ja filtreerimiseks. Alternatiivina kasutatakse aurustit. Aurusti on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisele temperatuurile, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimainete
TEELEHT Suur teeleht on tuntud igale lapselegi. Ikka pannakse tema lehte verejooksu peatamiseks haavadele. Hea mõju saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukata...
Marihuaana on nendest lihtsaim kanepitoode (THC sisaldus 0,5-5,0%). See on valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest. Aine nimetused Aine täpne ladinakeelne nimetus on Cannabis Samuti tuntakse marihuaanat sativa. ehk kanepit eesti keeles järgmiste nimede all: mari, ganja, savu, joint, roheline, õis, õisik, travka, šmal, kurevo, kivi, mant, toss ja bob. Valmistamine, levik ja müük Kanepi taimest valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hashishit ja kanepiekstrakti. Marihuaana ja teised kanepi tooted on seni USA-s kõige suurema levikuga narkootikumid. Samuti on marihuaana kasutamine naiste hulgas tõusnud ja meeste hulgas langenud.
ning hele - valge peakapsas. kuni tumerohelise, mõnikord antotsüaanisisaldusest tingitult punaka värvusega. Nimi Maitse, kuju, värvus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus Lillkapsas ehk Lillkapsal on lihakas Toiduks Toiduks Avanenud õisik ja õisikkapsas õisik. Värv võib tarvitatavas kasutatakse tumedad plekid varieeruda valgest lihakas õisikus valmimata õisikut, näitavad kollakani. Lehed ja leidub rohkesti lehed ja juured õisiku vananemist juured rohelised. asendamatuid eemaldatakse. aminohappeid Teda võib kasutada
Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2.külvise väärtus= puhtus protsentides korda idanevuse protsent jagatud sajaga. Taliviljade hukkumise põhjused 1. külmumine 2
Istutussügavus peaks olema 5 kuni 10 cm. Sibulaid võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks. 2.4 Kobarhüatsint Kobarhüatsint (Muscari) on 30 liigiga sibultaimede perekond liilialiste sugukonnast. Looduslikult levinud Lääne Aasias ja vahemeremaades. Enamlevinud on harilik kobarhüatsint (vt lisa 11) erinevate liikidega ja armeenia kobarhüatsint (vt lisa 12). Ta on keskvarane püsilill. Armeenia kobarhüatsindil on alt laienev õisik ja harilikul kobarhüatsindil on õisik ühtlane. Eredad sinised või valged munajad õied pikas tiheda püramiidjas kobaras. Õied avanevad õisiku alumisest servast järjest ülespoole. Harilik kobarhüatsint on lillakassiniste või valgete õitega. Ta on kõige vähenõudlikum ja võib naturaliseeruda. Kobarhüatsintide kõrgus keskmiselt on 20 kuni 25 cm. Istutada tuleb septembris 10 cm sügavusele. Kasutatakse loodusaedade haljastamisel, maakodude pideva järelvalveta istutusaladel ja mujal. 3.Legendid ja pärimused
Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) Karelehelised- mitmekesine õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid, puid ja rohttaimi. valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega ühe- või mitmeaastaste rohttaimede sugukond. Karelehelisi on u. 100 perekonda, üle 2000 liigi. Nad kasvavad peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Kareleheliste noorena tigujalt keerdus omapärane õisik on arenenud võnkõisikust. Õied on tavaliselt sinised, viietised, vili koosneb 4 osapähklist. Eestis kasvab 12 perekonda, 23 liiki. Tavalisemad Eestis kasvavad taimed on lõosilm ja kopsurohi, umbrohud on nt. imikas, karukeel, rass, rusujuur jne. Mõni liik sisaldab punast värvainet alkanniini. * peaaegu kõikidel liikidel on vahelduvalt paiknevad karedakarvaliselt (liht)lehed * õied on neljatised või viietised * õiekrooni neelus enamasti mühksoomused
Varrelehed on väiksemad ja tihti rootsuta. Õied on pikas tihedas kobaras peavarre ja külgharude tippudes, kahvatukollased ja meenutavad veidi liblikõieliste õisi. Ka viljad on kaunataolised, tegelikult on tegemist aga kukkurviljaga. Ühes puhmikus võib olla 1 kuni 6 õisikuvart.Vegetatsiooniperiood kestab mai algusest septembri lõpuni. Õitsemine algab juuni lõpul - juuli algul ning kestab keskmiselt kolm nädalat. Külgharude õisikud arenevad tavaliselt hiljem kui peavarre õisik. Putuktolmleja. Kukkurviljad valmivad augustis. Seemned idanevad kergesti ja noored taimed hakkavad õitsema teisel arenguaastal Kasutamine Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3..
· indikaatortaim-> vähetoitelistes veekogudes · selge puhas vesi · Eestis 10-15 veekogus · leidub vähestes paikades Laialeheline hundinui · vars püstine, jäme, tugev · alumine osa on vees, lehed 1 cm · lehtedest punuti matte · õied ühesugulised, õiekatteleheta · paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega · 1 tõlvik-> 300 000 seemet · õisik: ots isasõied, tõlvik emasõied · tuultolmleja · sugulasliik: Ahtalehine hundinu · seinavaipade punumine · dekoratiivtaim tiikidel · reoveepuhastus taim Pilliroog · mitmeaastane rohttaim · õied moodustavad pähiku · vili: tumepruun väike teris, mis meil enamasti ei valmi · varred puistised · kasvab sellistes kohtades, kus põhjavesi on maapinnale suhteliselt lähedane
Suur teeleht Rahvapärased nimed: Paiseleht, Tiileht, Teenuiad, Tiiain. Sandra ja Grete Kirjeldus: ★ Suur teeleht (Plantago major) on ühekojaline rohttaim teeleheliste sugukonnast, teelehe perekonnast. ★ Taim ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. ★ Taime kõrgus on enamasti 10–35 cm. ★ Lehed on tumerohelised, munakujulised ning siledad. ★ Maapealne vars puudub. Lehed on juurmised, algavad kimbuna maapinnalt, moodustades spiraalse asetusega kodariku. ★ Lehel on 5–7 tugevat kaarekujulist roodu. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Õitsemine: ★ Teeleht õitseb suve algusest kuni oktoobrini. ★ Õievars on 10–40 cm pikk, ning peenike, püstine või pisult tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline. ★ Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk. ★ Õied on väikesed. ★ Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kr...
Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea "verepuhastusvahend". Kui juba jutt inimese tervisele läks, siis kõige rohkem on ravimina kasutatud võilille juuri.
kudedest. Kui perikarp koosneb erineva anatoomiaga kihtidest, kasutatakse võrdlevas morfoloogias nende kirjeldamisel mõisteid eksokarp, mesokarp ja endokarp. Viljade tüübid: Viljade morfoloogilistes klassifikatsioonides lähtutakse õie ja sigimiku ehitusest.Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Terve õisik moodustab vilja. *Koguvili e lihttüüpi vilikond- moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. *Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks ananassil . Kui perikarp on lihakas, räägitakse lihakviljadest, kui aga kuiv, siis kuivviljadest. Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks.
Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on
Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas ...
63. toidutaim toiduks kasutatav taim 64. transpiratsioon vee aurumine taimedest 65. tropism taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel 66. tsütoloogia rakke uuriv teadusharu 67. tulnukas tahtmatult võõrsilt sissetoodud liik (nt kummel, tõlkjas) 68. turgor taimekudede siserõhk 69. vegetatiivne paljunemine uus organism pärineb ainult ühest vanemast(pooldumine), nt juurtega(võilill) 70. õisik taimevartel olevate õite kogum 71. õistaimed fotosünteesivate taimede hõimkond(õis ja sellest arenev vili) 72. üheiduleheline taim õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht(teravili) 73. ühekojaline taim liitsuguline taim; liik, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil
I kategooria taim: Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas - Viljandi lähedal. I kategooria selgrootu loom: Ebapärlikarp on ohustatud karbiliik, kes kuulub ebapärlikarplaste sugukonda. Ebapärlikarbi nimi tuleb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid I kategooria selgroogne loom: Lendorav ehk harilik lendorav on oravlaste sugukonda kuuluv haruldane näriline. Lendorava areaal ulatub Lääne-Soomest ja Baltimaadest kuni Vaikse ookeani rannikuni. Eestis leidub teda valdavalt Kirde- ja Edela-Eestis. I kategooria seen: Limatünnik algselt terves Euroopas levinud limatünnik on 21. sajandiks paljudes riikides (näiteks Norras) hävinud ning mujal (näiteks Rootsis) kaduvaks liigiks kuuluta...
kasvuaastal õisiku) soojanõudlikum) nõudlikum proovida võib ka otsekülvi mulda (soodustab lisajuurte jääks paar-kolm lehte, siis ei Lehed pikliku kujuga Minus kraadiga võib hakata Kergemad liivsavimullad kasvukohale teket) pudene õisik laiali Õisik kreemijas, valge õisik mädanema Väldi raskeid liivsavi, saviliiv Istudada mai esimestel Piisavalt niiskust, kui kuivad Koristada kindlalt enne Seemed säilivad 4-5 aastat Niiskusnõudlik (põuaajal muldasid päevadel ilmad, tuleb kasta öökülmasid (muidu ei säili ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
