Taimed saastavad õhku. Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas. Kuigi osoon on lõhnatu, võib näiteks umbses
Atmosfäär Õhu saastumine Erkki Madi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: Y väävliühendid, eriti SO2 Y Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) Y Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) Y Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua tingimustes võib tuul ära puhuda suure osa väärtuslikust mullast. Tagajärjed: Väheneb atmosfööris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige r...
2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. 2. Keskkond Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
Keskkonna saastamine Tallinn 2011 Inimtegevus mõjutab paratamatult ümbritsevat loodust ning hõlmab nii muld-, vee- kui ka õhkkeskkonda. Kui toime on väike, siis looduslik tasakaal säilib ning otsest kahju ei järgne. Suuremate saasteallikate mõju ei suuda aga looduslikud ökosüsteemid taluda selle tulemusena loodusliku tasakaal kas muutub või ökosüsteem hävib. Kõige enam saastavad ümbritsevat keskkonda suured tööstusettevõtted, kus keskkonnakaitsele pole tähelepanu pööratud. Nii näiteks lahustuvad tehaste korstnatest suitsuga väljuvad happelised oksiidid (eriti väävel- ja lämmastikoksiidid) õhus leiduvas veeaurus ning põhjustavad happevihmasid. Need saastavad aga pinnast ja veekogusid ning kahjustavad taimestikku. Eriti tundlikud on happelise keskkonna suhtes okaspuud selle tulemusena muutuvad nende okkad pruuniks ja oksad kuivavad
Koostatakse: (käitlemis-) ruumide puhastusgraafik; puhastatava koha kaart (aine, kontsentratsioon, vahendid, ohutus, tegevus) Nõudepesemine Käsitsi pesemisel tuleb pesta kaheosalises valamus: 1. Eelpuhastamisel eemaldada nõudelt toidujäägid 2. Pesemine 40'C- 50'C vees, valamu esimeses osas kuhu on lisatud nõudepesuaine 3. Nõude loputamine voolavas vees, valamu teises osas, temperatuuril üle 65'C 4. Kuivatamine õhuga Kahjuritõrje Kahjurid on organismid, mis saastavad toiduaineid: on kahjulikud, mürgised või tülikad inimestele ja kahjustavad inimese huvisid Käitlemisettevõtted peavad olema kahjuritevabad Kahjurid: närilised putukad ehk insektid linnud koduloomad Kahjurid saastavad toitu: süües toitu uriini ja väljaheidetega naha, karvade ja jalgadega lapiadega toidutükikestega Kahjurid viivad toitu mikroobe Kahjurite kontrolli põhjused * Haigused * Toidu riknemine * Toiduainete kadu * Ettevõtte kahjustused
juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad nad ometi valglal ja halvendavad lahe veekvaliteeti. Seepärast tehaksegi kõikjal Euroopas, ka Eestis, valglapõhiseid veemajanduskavu. Kolmandasse, kõige välimisse ringi jäävad need allikad, mis saastavad veekogusid atmosfääri kaudu. Näiteks osa Saksamaa tööstuslikust õhusaastest langeb sademetena Peipsi järve. Samamoodi sajab osa meie elektrijaamade lämmastikoksiididest lämmastikhapetena Laadoga järve
Õhu saastumine toob endaga kaasa ka happevihmad, mis on kujunemas järjest suuremaks probleemiks. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põlemisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid. Need reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid mis langevad sademetena maapinnale. Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad inimese tervist, metsi, pinnast, kalu, metsloomi. Peamiselt saastavad õhku tööstused, kust satub õhku tolmu. Seetõttu hõreneb ning kohati suisa kaob osoonikiht mis neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest mis on kahjuliku mõjuga elusolenditele ja taimedele. Omaette probleemiks on saanud ka teatud piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna
Nagu eelnevalt mainitud on Tamula vesi reostunud, järve saastatus on põhjustatud ka looduslikel tingimustel. Tamula järve veevahtus on aeglane, vesi vahetub 0,4 korda aastas. Tamula järves on ka nõrk läbivool, mis piirab samuti veevahetust. Sisse voolab Kubija oja ja mõned väiksemad kraavid, väljavool toimub Võhandu jõkke. Vee kvaliteeti rikub linna kanalisatsioon, äravooluvesi suubub Tamula järve. Samuti saastavad veekogu ka veesõidukid, näiteks mootorpaadid. Kuigi vee kvaliteeti on aastatel 2008-2010 hinnatud väga heaks, ei pea see praegusel hetkel paika, sest järve seisukord on oluliselt halvenenud ja seda märkab iga ranna külastaja. Vesi on kahtlase värvusega, kleepuv ja limane. Järve saastamist üritatakse parandada iga aastase veekogu puhastamisega. Kubija järve veesaastatus on viimaste aastatega vähenenud. Varasemalt saastas järve vett
autode ja muude mulle vajalikke asjade maksude kohta. Maks, mis on hakanud nii mulle kui ka tervele muule ühiskonnale üle jõu käima on, nt. bensiini hind. Miks peab see aktsiis nii suur olema nii vajalikul asjal? Hiljuti kuulsin, et meie head ja targad poliitikud arutasid selle teema üle ja nad jõudsid ideeni, et selle asemel, et igapäevaselt bensiini hinda tõsta, lasevad käiku õhusaastemaksu. See kujutab maksu, mis esitatakse autodele, mis saastavad õhku. Mida suurem on autost tulenev saaste suurus, seda suuremaks kujuneb maks. Minu arvates on see normaalsem. Sest on teada, et väga palju autosid, mis hädavaevu liiguvad ja summutist tuleb välja igasugust põnevat tossu, saastavad õhtu ja häirivad ka kaasliiklejate liiklemist. Koht, kus Eestis on tõsiselt vajaka jäänud on tööliste healolu.Miks nii paljud inimesed siin töötud on ja kes leiab töö, siis töö asub välismaal. Eestis ei toimi selline asi nagu tööliste
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu Sudu on suitsu ja udu segu Abinõud õhusaastamise vahendamiseks:
Pärnu ranna probleemid ja tulevik. Probleemid: Pärnu randa ohustuvad praegusel hetkel suvel järjest suurenev suvitajate arv. Kuna inimesed saastavad mere vett enda keha peal oleva mustusega, loobivad prügi maha, muudavad tunduvalt ranna üldist välimust, sõidavad ratastega ja ka mootorsõidukitega ranna liival. Oma tegevusega segavad loomade elu ning linnud ja teised loomad ei tee enam oma pesaasi randa. Tulevik: Kui jätkub ranna laiendamine Mai rajooni poole siis selle all kanatavad kõige rohkem loomad ja linnud kelle head elukohad ära lõhutakse
000 lapsorja lapsorja vanuses 99 –12 vanuses –12 aastat aastat •• Suuristandustes Suuristandustes pritsitakse pritsitakse kakaopuid kakaopuid mürkainetega, mis mürkainetega, mis saastavad saastavad loodust loodust ja reostavad ja reostavad joogivett joogivett A ga mida k orj ab se e me es ? Kus on kohvi kodumaa ? Millistes riikides veel ko hvi kasvatatakse? 25 miljoni inimese eluo lu sõltub kohvikasvatusest
loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid. Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks. Näiteks päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil töötavad ka osad autod. Veel pole levinud elektrienergia tootmine
inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel materjale, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Koos rahvastiku arvu kasvuga suureneb ka jäätmetehulk, millest enamust ei töödelda, mistõttu tekivad linnade ümbrustesse prügimäed. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka
Saastunud õhk Eestis paiskuvad õhku kõige rohkem suurte tööstusettevõttete, katlamajade, ja sõidukite saasteained. Suured tööstusettevõtted kahjustavad jubedalt õhku, kuna nad toodavad erinevaid asju ja materjale, seega tehased põletavad aineid mis saastavad õhku. Tehased peaksid kasutama korstendes filtreid ja ei tohiks põletada asju mis tegelikult keelatud on, paljud tehased aga ikkagi teevad seda. Katlamajad nagu ka tehased peaksid kasutama korstendes filtreid, kuna ka puud, kivisüsi, põlevkivi ja teised materjalid mida kasutatakes kütmiseks saasatab õhku, kuna need tekitavad õhku suitsu ja põlemisjääke. Puit ei saasta palju aga mingil määral ikkagi. Kasulik oleks kütta päikesepaneelidega, aga loomulikult ei saa ju
Mootoriga masinad, Diisel masinad and tööstused and smoking elektrijaamad/power plants Õhusaaste põhjused · Tehased/tööstused Tehastelt tuleb palju jama(korstnad ja lastakse ka jama maale mis edasi läheb ... ) · Transport Mootoriga sõidukid saastavad. · Suitsetamine Suitsetajatelt tulev suits · Elektrijaamad/powerPlants Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid.Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud ? Anne-Mai Runtal Keskkonna sõbralikud energiaallikad Saastavad loodust vähe Tuntud loodussõbralikud energia liigid on : 1. Veeenergia 2. Tuuleenergia 3. Mitmesuguste loodusvarade energia 4. Päikese energia Veeenergia on maailmas kaustuse hulgalt teisel kohal ja selle tarbimine kasvab pidevalt! Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või energiaks.
Minu kodukoha riskid... Kõikides Eesti piirkondades on omad ohud, kuid kas me ka teame kui ohurikkad nad on. Minu kodukohas, Tapal, on palju riskantseid asju mis panevad meie kõigi elud kaalule. Kas meil kõigil on sellest ikka aimu? Kas me saame kindlalt väita, et terve Tapa elanikkond teab, et nad on nagu püssirohutünni otsas? Minu kodukohas on palju saastavaid asju näiteks nagu raudtee. Me elame nagu vaksalis, kõik rongid mis sõidavad iga päev Tapalt läbi saastavad meie õhku, mida kõik tapakad sisse hingavad. Kõik see mida me sisse ahmime läheb meie organismi ja rikub kõigi tervist. Peale selle, see terastee mis tervet meie linna ümbritseb, veab läbi linnamüüride igast saasteid nagu näiteks bensiin, diisel ja muid kütuseid. Kas te kunagi olete mõelnud, mis siis juhtub kui meie kallis raudrööbastik teeb avarii? Siis on terve meie kiviküla saasteid täis, keegi ei saa enam puhast õhku hingata ja mis juhtuks meie organismiga
Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kolme metalli: plii, elavhõbe ja kaadium. Tänapäeval oetakse raskemetallideks ka jargmiseid aineid: inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel. Nende ainete korrektne nimetus on nüüd "toksilised järgmetallid". Toksilised järgmetallid on tervisele kahjulikud kuna nad reageerivad tugevalt mõnede valkude aminohapetega. Kirde-eestis olevad põlevkivielektrijaamad saastavad tugevalt õhku. Põlevkivi põletamisel Eesti elektrijaamades tekib aastas Eesti energia kodulehe andmetel: 43 170 tonni SO2, 9330 tuhat tonni NOx, 6240 tuhat tonni tahkeid osakesi, 19 232 tuhat tonni CO, 94,5 tonni raskmetalle, 9,1 mln tonni CO2. Kekskkonnakaitse andmed: Aine 2010 2009 Aastane suurenemine Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna 36940,17 25543,26 11396,9 pliiks
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduses on hakatud üha enam kasutama masinaid mis soodustaks põllumajanduses tegevust. Need uued kasutusele võetud masinad saastavad õhku heitgaasidega ja muude mürgiste ühenditega. Põldude rajamiseks võetakse maha metsasid, sellega kaasnevad ka erinevate loomaliikide elupaikadest ilmajäämised ja loomade suremine. Väetiste kasutamine põllumajanduses Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid
Rumeenia Suuremad sadamad Odessa Sevastop ol Constant a Nessebu r Inimese tegevus Inimesed rajavad mere äärde palju turismiasutusi Tähtsus riigi majanduselus Kuurordid Supelrannad aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida- Euroopa riike maailmaturuga Keskonnaprobleemid Probleemid tööstused ja laevaliiklus saastavad merd Kuidas lahendada? vähendada laevaliiklust rajada tööstused merest kaugemale Huvitav teadmine Nime tekkimise põhjuste versioonid Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik`. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas
valgevaal, jääkaru, morsk. 14.Kus elab jääkaru? Jääkaru elab ainult põhjapoolusel. 15.Kus elab pingviin? Pingviin elab ainult lõunapoolusel. 16.Inimtegevus tundras. Põhjapõtrade kasvatused, kalapüük, mereloomade küttimine. 17.Inimtegevus jäävööndis. Kalapüük, küttimine, uurimistööd, teaduseksperimendid. 18.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid tundras? Maavarade kaevandamine rikub pinnast. Tööstus ettevõtted saastavad õhka heitgaasidega ja reovett saates veekogudesse. 19.Missugused on tähtsamad keskkonna probleemid jäävööndis? Turismireisid seavad ohtu antarktise mandri looduskeskkonna.
sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu. Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse. Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se kasulikeks saadusteks. · Teine võimalus on muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks. · Tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaenergia kõrval on selleks ka mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selleks kütuseks võib olla vesinik. Vee puhatamise võimalused
· Väga omapärane lõhn · Magus maitse · Vees lahustumatu · Veega võrreldes kõrgem sulamist°C Trijodometaan Füsioloogilised omadused · Mingil määral mürgine Kasutamine, saamine · Hambaarstid kasutavad kirurgilistel protseduuridel desinfitseeriva vahendina ning hambajuurekanalis raviks · Metaanist asendusreaktsiooniga Halogeenalkaanide seos dioksiinide, freoonide ning keskkonnasaaste vahel · Dioksiinid, freoonid, haloonid saastavad keskkonda, kahjustavad osoonikihti · Haloonid süsivesinike broomiühendid · Freoonid keemiliselt püsivad gaasilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega · Dioksiinid põlemisel tekkivad keemilised ühendid Täname tähelepanu eest!
HEA ÕHU A ja B Tallinn 2002 ÕHU KVALITEETI RUUMIS MÕJUTAVAD: · Õhu liikumine · Tolmusisaldus · Soojus · Müra · Õhu niiskus ÕHKU SAASTAVAD TEGURID: · Toa- ja tekstiilitolm · Õietolm · Loomsed allergeenid · Tubakasuits · Bakterid · Radoon ja väävliühendid Hea nõu on ikka kallis! Soovitusi õhu vallas... Sobiv ruumi temperatuur on 20-22o · Kõrgem temperatuur raiskab energiat ja on tervisele kahjulik · Magamistuppa on sobilik temperatuur alla 20o · Vannitoas ja pesuruumides loodame leida soojemat keskkonda Ruumi hea ventilatsioon annab
FÜÜSIKA Soojusõpetus Isoprotsesside käigus üks olekuparameeter (p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur) ei muutu. Üks olekuparam. võib konstantseks jääda. 3liiki: isobaariline(muutumatu-p), isohooriline(muutum.-V), isotermiline(muutum.-T). pV = const. seletatavad nähtused: gaasi kuumutamine kinnises balloonis on isohooriline protsess., väikeste õhumullide ruumala sõltuvus rõhust vee all on isotermiline prots., Gaasi kuumutamine liikuva kolviga anumas, kui kolvi peal on raskus, on isobaariline prots. Reaalse gaasi molekule ei käsitleta punktmassina ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu. Ideealne gaas:1.molekulid on punktmassid, 2. põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, 3. molekulide vahel pole vastastikmõju. Soojusülekande liigid on:1.soojusjuhtivus - soojus kandub osakeslt osakesle ilma, et aine ümber paigutuks. Nt kuumas kohvis läheb metalli...
elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonkihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud ehk CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi Joonis 1.1 Tehased saastavad õhku. kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta toomisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale
Nafta eelised:kütteväärtus suur, transportida saab suuri koguseid, kasutamine mitmekesine.Puudus.peab töötlema, reostus oht.Maagaasi eelis:Odav ei pea töötlema, gaas on rõhu all, saaste aste väike,keskkonna sõbralik.Puudus:Transport kallis,ohtlik.Tuumaenergia osatähtsus suur:Prant.Rootsi, Ukraina, L-Korea, Hispaania.Tuumaenergia eelis:suur energia sisaldus, küttuse ja jäätmete väike maht, norm. tööl saastavad keskkonad akõige vähem, allveelaevade ehituseks.Puudus:Radioaktiivsed jäätmed, radi. Saastus, suur kapitali vajadus,arenenud teadus ja soojus reostus veekogudes.Päikese energia eelis:ei saasta, tasub rajada ka väikese energia tarbimise korras.Puudus: tehnoloogia kallis, vajab piisaval hulgal päikesekiirgust.Geotermaal energia eelis:kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, sama päikesel.Puudus:kasutus ala piiratud ja jooksvad kulutused suured.
Millised on keskonnasõbralikud energiaallikad? Preagusel ajal kasutatakse keskonna sõbralike energiaallikaid vähe , räägitakse palju rohelisest energiast aga enamus ei mõtle sellepeale. Keskonnasõbralikud energiaalligad on üldiselt puhtad ja saastavad loodust minimaalselt. Inimesed peaksid mõtlema kuidas saada muudmoodi elektrit. Kasutatakse palju naftat , põlevikivi ja turvas jne , mis paiskavad palju CO2-e õhku Inimesed peaksid rohkem päikse patareisid ja päikse paneele kasutama, mis püüavad päikese energiat. Paneele kasutatakse kas vee soojendamiseks või tehakse energiast elektrit.Päikse paneele kasutatakse veel üpris vähe. Kasutatakse ka tuule energiat ja vee energiat, tuulegeneraatori generaatori ringi
Loodus ei andesta vigu Inimese eluspüsimiseks on ülima tähtsusega erinevad loodusressurssid, nagu näiteks puhas vesi ja viljakas muld, mis kannab endas loodusande. Viljaka mulla juurde oleks vaja aasta ringset püsivat kliimat ,mis aitaks loodusandidel kasvada kiiremini ja ka teistel hooaegadel ,mitte ainult suvel.Puhas vesi on väga tähtis ja ilma selleta ei saa kuhugi, kuid erinevad tegurid saastavad vett.Puhta vee saastamist põhjustavad paljud tegurid nagu näiteks suure arvu masinate kasutamisega, mis väljutavad väga palju mürgiseid gaase. See võib põhjustada väga halva pöörde meie kliimas. Fakt ,et masinad heidavad suuri koguseid mürgiseid gaase , põhjustab Maa kaitsva osoonikihi hõrenemist, mille tagajärjel suureneb päikese intentsiivsuse mõju ning mis lõpuks ilmneb kliima rohke soojenemisega , on üsna hirmuäratav ning näitab suunda eelkõige meie elu hävimisele
Põlemine 3. ookean 4. Hingamine 4. taimed, settekivimid 5. Kuidas mõjutab inimtegevus süsinikuringet? 1. Metsade istutamine - sellega lisame juurde rohelisi taimi, mis fotosüntessivad teistele organismidele orgaanilist ainet, selleks kasutatakse süsihappegaasi ja vett. Toodetakse glükoosi ja hapnikku. (Maha raiumisel - vütame maha fotosünteesivad taimed) 2. Autode heitgaasid- saastavad keskkonda paisates atmosfääri heitgaase ja süsihappegaasi. Denitrifikatsioon - Anaeroobne - C6H1206 + 4NO3 - 6CO2 + 6H20 + 2N2O Nitrifikatsioon - Aeroobne- NH4 - NO2 - NO3
orgaanilisi ühendeid. Viimased on pärit tahkete kütuste näiteks kivisöe, pruunsöe ja põlevkivi töötlemisest. Õlireostust põhjustab nii tööstus kui ka transport. Õli ei ole küll otseselt mürgine, kuid see takistab hapniku lahustumist vees. Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid, mis hakkavad kiiresti oksüdeeruma ja võtavad elavate organismide eest hapniku. Sademetega jõuavad õhku saastavad ained mulda ja vette. Ka mulda saastavad ained satuvad varem või hiljem veekogudesse. Vetikad hakkavad vohama just tänu väetiste toimel. Vee korduvkasutamist saab rakendada suurtes tööstusettevõtetes, kus vett kasutatakse näiteks jahutuseks. Juba korra kasutatud soojenenud vesi juhitakse spetsiaalsetesse basseinidesse, kust ta pärast jahtumist uuesti ringlusse läheb. Mida rohkem suudetakse kirjeldatud meetmeid rakendada, seda vähem saastatakse looduslikke veekogusid.
Infoajastu põhitunnused: 1)enamik inimesi töötab teeninduses 2)väga kiire info levik 3)detailne tööjaotus 4)globaliseerumine 5)tahvusvahelised firmad 6)kiire trantsport Globaliseerumist iseloomustavad: 1)aktiivne kaubavahetus 2)rahvusvaheline interneti, mobiilide kasutamine 3)(ühisraha) Eurode kasutamine 4)rahvusvahelised ettevõtted 5)rahvusvaheline koostöö Toote valmistamise etapid: 1)uurimis- ja arendustegevus: haritud tööjõud, arenenud riikides, vajab suhteliselt vähe tööjõudu 2)detailide ja sõlmede valmistamine: palju odavat tööjõudu, arengumaades, vaja ka toorainet 3)kokkumonteerimine:pannakse kokku (turu)tarbija lähedal, odav tööjõud, arengumaades 4)müük ja hooldustööd:Arenenud riikides, tarbija lähedal. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine, materjalid, energia.(põllumajandus, metsandus, kaevandus) Tööjõud(tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus) Turg, turu suurus ja lähedus Koostöö teiste ettevõtetega ( aglome...
põhjustab keemilist murenemist. aitavad erosiooni ära hoida. kasutavad CO toiduks. Taimed Fossiilid toodavad hapnikku. INIMENE Linnas, kaevandused, kanalid ja Põllumajanduslik mõju Saasteaine paiskamine Inimesed saastavad oma Metsaraia hävitab nii teed muudavad maastikku (väetamine, muldade erosioon, atmosfääri mõjutav elutegevuse käigus vett taimi, kui loomi. Liigne mullad soolduvad). kliimat. Veel ka kütuste (reovesi satub põhjavette, küttimine (loomad põletamine, jäätmete väetised)
Näiteks just hiljuti toimus maavärin Haitil, kus hukkusid paljud inimesed ning väga paljud on rusude all lõksus. See maavärin ühendas eri rahvustest inimesi, kes seal sel hetkel olid - neid kõiki ühendas lootus sellest pääseda ja samuti näitasid paljud riigid toetust neile, et nad pole selles üksi. Mina saan keskkonda hoida veel nii, et kui käin hambaid pesemas siis ei lase veel tühjalt joosta vaid panen vee kinni. Õhku saastavad veel erinevad suurtööstused, mis paiskavad õhtu erinevaid keemilisi ühendeid , tolmu ja eritavad ka kuuma õhku mis pole ka loodusele hea. Kindlasti loodust saab hoida veel kui kasutada loodussõbralikke materjale näiteks kilekoti asemel kasutada paberkotte ja hiljem viia need taastöötlusesse. Kindlasti aitab ka see, kui viia klaas-, metall ja plastpudelid nendesse automaatidesse , mitte visata neid prügikasti. Mina saan veel loodust hoida nii, et kasutan vähem juukselakki ja muid
alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. elamisterritooriumi jne Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral taastumatu väike maht. Normaalsel tööl saastavad radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. traditsiooniline keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud kütused ja on kõige odavam energiatootmise teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu viis. suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaazi oht
traditsiooniline suur *Transporditava puudub *Avarii korral paiskuvad kütuse ja jäätmete välja radioaktiivsed elemendid maht on väike. *Tuumajaama ehitus nõuab Normaalse töö korral väga suuri kapitali mahutusi ja saastavad tuumajaamad arenenud teadust keskkonda vähem, *Tuumajaamad tekitavad kui paljud teised soojusreostust veekogudes, kütused kuhu suunatakse jahutusvesi *see on kõige *Tuumasantaaži oht odavam energia tootmise viis 6.TUULEENERGI Saasteaineid ei teki
Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams siis sureb taim , kui kariloom sööb selle taime ära satub saaste tema piima või liha sisse mida inimene tarvitab toiduks . Jäätmed saastavad pinnas ega lase taimel kasvada.Illegaalseid pürgimägesid leidub arvukalt . Need võivad tekitada loomadele mürgitusi , põletikke , lämbumist . · Metsade hävinemine. Metsad hävinevad eelkõige inimtegevuse tagajärel. Inimtegevuse tõttu kaob igal aastal umbes 150 000 km2 metsa põhiliselt troopikas . Metsad on hädavajalikud eluks Maal . Metsades valitsev mitmekülgne elusloodus , mis aitab kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele .
Erinevad jäätmed lagunduvad looduses väga erineva ajaga, see oleneb mis materjalist on asi tehtud. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või puitu. Kindlasti ei tohi kodus põletada plastikut, kuna see on ohtlik keskkonnale ning põlemise käigus tekkivad gaasid saastavad õhku sinu lähiümbruses. Üks võimalus kuidas võidelda reostuse vastu on taaskasutus ehk jäätme korduv kasutus. Taaskasutus võib olla nii ümbertöötlemine kui ka vanade asjade uuesti kasutusele võtmine. Taaskasutus aitab vähendada saastamist ja jäätmete teket. Näiteks oma vanade riiete ja asjade viimine kogumispunktidesse. Väga vale on kõik jäätmed ühte kohta pilduda, sest jäätmetest saab ümbertöödelda palju erinevaid asju
sademed CO2 + H 2O H 2CO3 happelisteks ja omavad seega SO2 + H 2O H 2 SO3 söövitava toime. SO3 + H 2O H 2 SO4 Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina...
happelisteks ja SO2 H 2O H 2 SO3 omavad seega SO3 H 2O H 2 SO4 söövitava toime. Happevihmade kahjulik toime Happelise reaktsiooniga sademed põhjustavad metallide korrosiooni, aga kahju ka loodusele tervikuna. Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina…
koorikloomad · Vaenlased: haid (nt tiigerhai) · Ohud: kalavõrgud, kliimamuutused Afaliin · Delfiinide küttimine on keelatud 1972 aastast · Afaliinide populatsioon vähenes eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu Afaliini levila Globaalprobleemid · Kliimamuutused: ookeanivee soojenemine, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist · Saaste: Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal · Suure ogatähte populatsiooni suurenemine: Suure ogatähe saagiks on korallpolüübid ning nende arvukuse järsk suurenemine võib korallriffe laastada · Kalastamine: ülepüük, kogemata soovimatute liikide püüdmine, elukeskkonna hävitamine traalimise, ankurdamise ja võrkudega · Laevandus: suur arv laevaõnnetusi Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Vallrahu https://en.wikipedia.org/wiki/Great_Barrier_Reef
sisepõlemismootoriga autod. Põhisõnumiks on, et paari aasta pärast võivad elektriautod olla populaarsemad kui sisepõlemismootoriga autod tänu nende keskkonnasõbralikkusele ning hinna langemisele. Esmapilgul tundub tegemist olevat väga asjakohase teemaga. Tänapäeval on elektriautode müük kasvanud märgatavalt. Elektriautosid üritatakse aina rohkem tuua turule, kuna sisepõlemismootoriga autod saastavad kordades rohkem ning elektriautod on keskkonnasõbralikumad. Autorid alustavad oma tööd rääkides põgusalt elektriautode ajaloost ning mis on nende eelised ja puudused. Lõpupoole tuuakse välja, et elektriautod põhjustavad naftakriisi. Projektis tuuakse hästi välja elektriautode eelised ja puudused ning seletatakse kõik põhjalikult lahti. Autorid toovad sisse elektriautode mugavuse ja turvalisuse, kuid pole eriti
suvel soe ja talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal, ilm on valdavalt selge. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja väga kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal, ilm on pilvitu. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lähedaes madalrõhuvööndis, ilm on väga vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Saastajad- soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid
Õhu saastus Saastunud õhk mõjub kahjulikult kõikidele organismidele ja isegi elututele asjadele. Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase. Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihma kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka inimeste poolt loodud esemeid nagu skulptuurid, ehitised ja teed. Seda tohutut hävingut saaks leevendada, kui heitgaaside hulka vähendada. Kahjulikke gaase ja tahma eraldub õhku kõige rohkem siis, kui kütta niiskete või koguni märgade puudega
See tuleneb sellest, et keskklassi osakaal ühiskonnas on väike, ehkki see peaks olema suur, kui soovime rääkida tugevast ühiskonnast. Ühiskonna sidususe tagamiseks peab vähendama klassidevahelisi erinevusi ja tegema muudatusi nende läbisaamiseks. Selleks, et Eesti oleks jätkusuutlik energiamajanduses, tuleb meil kasutusele võtta taastuvad energiaallikad ja liikuda iseseisva energiapoliitika rakendamise suunas. Praegu kasutatavad fossiilsed kütused aina vähenevad ja samuti saastavad keskkonda. Tuleks kaaluda tuuleenergia ja biomassi kasutuselevõttu. Sellisel viisil ei peaks me sõltuma teistest riikidest energiapoliitika vallas ja säästaksime keskkonda, mis olulisel määral suurendaks Eesti jätkusuutlikkust. Eesti jätkusuutlikkuse suudaksime tagada, kui teeksime muudatusi nimetatud valdkondades. Olulised on majanduslik tugevus, iseseisev energiapoliitika, positiivne iive ja keskkonnasäästlik eluviis
Ilu on küll vaataja silmades, aga pean tunnistama, et üks 30 meetri kõrgune valge post, mille otsas pöörleb tiivik, ei kaunista loodust eriti. Kas inimene oleks aga nõus nafta säästmiseks oma tagaaeda tuulegeneraatori püsti panema? Leidub palju neid, kes on. Ise nad on selle üle siis väga uhked, et panustavad rohelisele eluviisile ning saavad parimaks sõbraks loodusega. Samal ajal sõidavad nad ringi uhkete autodega, mis põletavad sel määral kütust ja saastavad õhku, et kokkuvõttes hävitavad nad endiselt vihmametsi ning sulatavad jäämägesid, sest nad on inimesed. Sinna ei saa me midagi parata, me kõik tahame elada võimalikult head elu ning see ei tähenda elamist loodusele. Inimesed kes on omale kinnisideeks võtnud niinimetatud rohelise eluviisi, ei saa nautida kõiki hüvesid mida elul pakkuda on. Selleks, et olla tõesti roheline, peaksid sa sõitma
Põhiliseks küttematerjaliks oli puit, teiste energiaallikate omadusi hakati alles katsetama. Kuid mida edasi tehnoloogiad täiustusid, seda rohkem kogunes inimese kätesse võimu. Tööstuslik tootmine ja elektri võidukäik oli sümboolne võit looduse üle ning me võisime siin ennast tunda pooljumalatena. Kõige selle kõrval on aga vähe tähelepanu pööratud oma tegevuse tagajärgedele suur osa tootmisprotsessidest on õhku saastavad või keskkonda reostavad. Paraku ei ole Maa ressursid lõpmatud ning ammu oleme ületanud piiri, kus planeet veel suudab jäätmetega toime tulla. Viimastel aastakümnetel oleme siiski tööstuse-eufooriast üle saanud ja astunud samme oma vigade parandamiseks. On aru saadud, et mürgine õhk ja reostatud veekogudest toodetud joogivesi on kaasa aidanud inimeste tervise halvenemisele. Ent probleem ei lahene ainult tööstusgigantide õigusi piirates
radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on terve lagunemise aja vältel ohtlikud, mille pärast tuleb neid ka jälgida sama kaua. Muidugi tuleb need ained ka kuskile paigutada, meeles pidades, et nende transport on ohtlik ja keeruline. Minu arvates on see suur miinus tuumaenergia tootmise juures. Tuumaelektrijaamad on riigile mitmet moodi kahjulikud. Tuumajaamadele võidakse korraldada rünnakuid ja võib toimuda ka õnnetusi. Minu jaoks on need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
