tõkkejooks 34 Jaak-Heinrich 52,67 400 m Jagor tõkkejooks 12 Mart Muru, Rait 39,52 4×100 meetri Veesalu, teatejooks Markus Ellisaar, Marek Niit 2 Gerd Kanter 64.75 m Kettaheide 9 Martin Kupper 60.89 m Kettaheide Märt Israel Katkestas Kettaheide 6 Risto Mätas 80.73 m Odavise 18 Tanel Laanmäe 75.29 m Odavise 22 Magnus Kirt 74.33 m Odavise 18 Andres Raja 7580 Kümnevõistlus 25 Liina Tšernov 2.07,95 800 m 25 Liina Tšernov 4.25,18 1500 m 29 Liina Luik 2:41.48 Maraton 43 Leila Luik 2:45.49 Maraton 47 Lily Luik 2:48.49 Maraton Evelin Talts Katkestas Maraton
Kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas, Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist Jüri Kask, Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht Madis Lepp. . Lille Tamm Teatrite Inspektsiooni juhataja Koopia: Harrastusteatrite Ühendus; Kultuuriministeerium (koostaja visa) (spetsialistide viisad)
KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
Roolivõimendi Roolivõimendi ülesanne: Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud (kesk- ja suurveoautod ning bussid), raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüd...
Helilooja : Anna Regina Kalk Kriminaalooper ,,ABC mõrvad" Dirigent : Eino Tagasaar Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran
Märt Israel kettaheide -katkestas- - Rait Veesalu 400x100m teatejooks 39:52sek 12 Markus Ellisaar 400x100m teatejooks 39:52sek 12 Gerd Kanter kettaheide 64,75m hõbe Martin Kupper kettaheide 60,89m 9 Tanel Laanemäe odavise 75,29 m 18 Magnus Kirt odavise 74,29 m 22 Risto Mätas odavise 80,73 m 6 Võistlejad ning nende saavutatud kohad(naised) nais sportlased ala(d) tulemus(ed) koht Liina Tsernov 800m jooks 2:07:95 min 25 1500m jooks 4:25:18 min 25 Liina Luik maraton 2:41:48 min 29 Lily Luik maraton 2:45:29 min 43 Leila Luik maraton 2:48:48 min 47
sportlast.Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Esialgu oli olümpiapääse 34 sportlasel, kuid vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljuštšenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Šadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild
Ma istun oma mätta otsas ja vaatan maailma. Oled sa kunagi istunud kusagil, end toetanud ja vaadanud, mis ümber sinu toimub? Kas ka sina oled tähendanud seda, mida mina? Just nimelt seda, et see mis meid ümbritseb on ime. Mu mätas, just see, mille peal istun, minu jaoks on see mu võimalus näha mis ümberringi toimub ja sageli on see nii erinev mu enda elust. Meid ümbritsevad vägagi erinevad inimesed. Näiteks kodutud. Kas nemad on selles süüdi, et see, mis toimub nendega, on just nii? Võimalik, et on, kuid see ei pruugi nii olla. Mida teeb üks töötav inimene valesti, et on sattunud just sellisesse kitsikusse, nagu on seda kodutud. Nad veedavad oma päeva võimalikult palju raha hankides, et
KUNSTI ARENG AASTATEL 1918-1939 Koostajad: Mari Mätas, Gustav Tuisk Kool: Orissaare Gümnaasium Üldine Kunstiajalugu kahe maailmasõja vahelisel ajal võib jagada kaheks etapiks, mis enam- vähem vastavad kahele aastakümnele. 1920-ndail jätkus avangardismi levik. Enne I maailmasõda tekkinud voolud võitsid uusi poolehoidjaid. Mõnes riigis, nagu Nõukogude Venemaal ja Saksamaal muutusid avangardistlikud voolud isegi valitsevaks, eriti aastakümne alguses. Venemaa
Vaesemad ei oska ega suuda kuidagi välja rabeleda oma seisundist. Nii jäävad ka nende lapsed samasse ringi virelema ja kaotavad soovi parandada oma eluviisi. Nii jäävadki nad kadestama ja vihkama seda teist ja paremat Eestit. Rikkad seevastu omas kapslis peavad kõiki vaesemaid saamatuteks ja laiskadeks. Ilus Eesti elab teist elu luksuslikult Vahemere ääres. Privilegeeritud seisundit ei naudi mitte ainult rikkad vaid ka heal riigipalgal ametnikud. Kartulikoored on ununenud ja mätas on nii kõrgeks kasvanud, et sinna alla enam ei näegi. Kuigi meie vanem põlvkond ja noored ei tohiks olla vastanduvad, mõjutavad just väike pension ja madal noorte perede toetus neid rivaalitsema. Pensionärid on väga vanamoodsad ja neile meeldib see mis oli varem. Nad ei kohane tänapäeva kiire infoühiskonnaga. Nad tahaksid, et ühiskond arvestaks rohkem nende tööpanusega ja võimaldaks väärikamalt nautida pensionipõlve. Aga valitsejad on käitunud nii raha
Kihnu kool Hüljes Kihnu kultuuris Uurimustöö Maariel Mätas 8. klass Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? …………………………………….
edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht suur. Mälestustes kirjeldatakse, kuidas tulise tuha sees põlesid ära viisud ja pastlad, kuigi neid kasteti pidevalt vette, samuti said kannatada takused ja linased riided. Tuhaga väetatud maa andis esialgu hea saagi. Mõne aastaga saagikus langes ja siis jäi maa karjamaaks. Kõige varem sai hakata kündma vana sööti, mille kündmiseks sobivaim aeg oli siis, kui maa oli pealt natuke sulanud. Külmunud mätas oli rabe ja teda oli kergem künda. 19.sajandil tulid kasutusele spetsiaalselt kohandatud lõikeadrad, millega oli tugevat mätast kergem künda. Põllu kündmiseks oli Lõuna-Eestis laialdaselt kasutusel harkader, mille asemele tuli hilisemal ajal hõlmader. Harkader jäi kasutusele kartuliharimisel. Harkader Hõlmader Äkked
ons lapsel mingi viga? Ei, talle meeldivad vist, eks? spagetid ketsupiga! 1) "Südasuvi" Leelo Tungal. 2) Valisin selle luuletuse, sest see näitab, et võib erinevatele situatsioonidele reageerida loominguliselt. 3) Sõnum: Lapsed ei oska süüa ning mõnikord võivad juhtuda naljakad asjad. 4) Küsimus: "Miks on tähtis mõelda positiivselt?" Nii on elu L. Tungal Silmis võidurõõm ja uhkus, koolist koju tormab Rain. "Mida imelist siis juhtus?" "Täna mätas kolme sain!" Merle, põsel nuturida, kahvatu kui keldritaim tuleb koolist: "Mis on viga?" "Täna... matas... kolme sain... " 1) "Südasuvi" Leelo Tungal. 2) Minu arvates, see oli lihtsalt hea luuletus selle luulekogu lõpetuseks ning see on õpetliku sisuga. 3) Sõnum: Erinevatele inimeste ühesugune situatsioon mõjub erinevalt. 4) Küsimus: "Miks on tähtis saada aru, et iga inimene näeb asja erinevalt?"
naiseks oma ema võtnud. Võiks öelda, et kehtib isegi vanasõna: ,,Inimene mõtleb, aga jumal juhib." Saatus ongi suur tervik, milles põimuvad lapsepõlv, kellegi sõnad, tervis ja haigus, hoolitsus ja vägivald, tähelepanematus, banaanikoor kõnniteel, unenägu, loetud raamat jne. Ühel väikesel heateol või eksimusel võivad olla väga kaugele ulatuvad tagajärjed, mis võivad enda alla matta või päästa terveid riike ja rahvaid. Väike mätas võib ümber ajada suure vankri. Ka Oidipuse surm päästis linna, mida oli tabanud taud. Poleks ta ennast tapnud, poleks ka linn veresüüst pääsenud. Kuigi saatus kujuneb siseste ja väliste tegurite koosmõjul, saame seda muuta ainult meie ise tegelikult. Kangelane valis enda saatuse ise tahtis teada kust ta pärit on ehk kes on ta vanemad. Ometigi oli ta ema/naine Iokaste teda palunud seda mitte uurida. Inimene ongi ise oma jumal ja oma kurat.
esindajat. Vigastuste tõttu kahanes Eesti sportlaste arv 32-le liikmele. Enne Londoni olümpiamänge 2012. aastal said vigastuse kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Eestlased osalesid 11-nes spordialas: · Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gert Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. · Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. · Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning
ületas oma seni joostud rajarekordi 30:04. Kolmandale kohale jäi eestlane Nikolai Vedehin, kes läbis 10 km ajaga 30:58. Naistest võttis 10 km esikoha staazikas jooksja Jelena Prokopcuka Lätist, kes ajaga 33:18 ületas senise naistearvestuse rajarekordi, mis kuni tänaseni kuulus 34:17-ga leedulannale Rasa Drazdauskaitele. Ajaga 33:50 tuli naistest teiseks keenlanna Tabitha Gishia Wambui, 36:43-ga jäi kolmandaks Remalda Kergyte Leedust. Eesti naistest oli kiireim Egle Mätas, kes ajaga 38:36 platseerus naistearvestuses 4. ning üldarvestuses 56. kohale. Kokku registreerus tänavusele SEB Tallinna Maratonile 22 356 liikumisharrastajat, neist 2077 maratonile, 2728 poolmaratonile, 7689 10 km jooksu- ja 7201 10 km kõnnidistantsile (sh kepikõnd) ning 2661 Haribo lastejooksule. Sellise arvuga ollakse jätkuvalt suurim rahvaspordisündmus terves Baltikumis (SEB Tallinna Maratoni 10 kilomeetri jooksul tehti rajarekord, 2013). 6 Internetiallikas autoriga
põlve vigastuse tõttu ei stardi. 4 Eesti koondis: Ksenia Balta Madis Kallas Veera Baranova Kaie Kand 5 Argo Golberg Märt Israel Anna Iljustsenko Tarmo Jallai 6 Mirjam Liimask Mikk Pahapill Taavi Peetre Maris Rõnglep Kristjan Rahnu 7 Gerd Kanter Aleksander Tammert Mart Israel Risto Mätas odavise 8 Lauri Leis kolmikhüpe Raigo Toompuu Martin Vihmann Argo Goldberg Marek Niit Henri Sool Esmaspäeval algavatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ei tee seitsmevõistluses kaasa tänavu isikliku rekordi 6180 punktini viinud Balta, keda vaevavad terviseprobleemid. Hetkeseisuga osaleb eestlanna siiski 100 meetri jooksus ja kaugushüppes.
siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis. 01.02.2006 loodi Üksik-sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu koondati kokku seni kaitseväes teeninud 13 tippsportlast. Rühma asus juhtima senini piirivalves teeninud endine viievõistleja Imre Tiidemann. Sidepataljonis on aega teeninud paljud tippsportlased: Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain-Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal, Martin Kaalma, Raio Piiroja, Risto Mätas. 7 Traditsioonid · Pataljoni sünnipäeva tähistamine 21. novembril. · 21. juunil, viiakse pärg Raua tänava kooli juurde mälestamaks sõdureid, kes langesid seal 1940. aastal · Vabariigi aastapäeval ja Võidupühal viiakse pärjad kindralite kalmudele Kaitseväe kalmistul. · Pataljoni sümboolikaga sõrmused 8 Kokkuvõte
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Kivikatused Referaat Õppeaine: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 32 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: Alt Aivars Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 2 KUIDAS KATUS TOIMIB?.................................................................................................................... 3 KATUSETRENDID..................................................................................................................................4 KATUSE HOOLDAMINE.......................................................................................................................6 KATUSE SEISUKORD.............................................................................
põldudena. (HuanHe jõgi) Mereäärsed mullad on enamsti kõik sooldunud. Lääne-Hiina muldi iseloomustavad kõrbe-stepi mullad, pruun mullad, kõrbemullad ning hall-pruun kõrb mullad. Paljudes rajoonides on need väga sooldunud ning võivad olla produktiivsemad alles pärast niisutamist. Mäetasandikel ja mägedel on arenenud enamasti hallikad mullad, mägi-kastani mullad ning mägi heinamaa mullad. Tiibeti platool laiub aga alpine külm kõrbepinnas. Mätas mullad Punakasmull Kollakad Kõrbe- Kastani http://dic.academic.ru/pictures/bse/jpg/0217965063.jpg arktilised pruun Maavarad Hiina on väga rikas oma kütuse ja tooraine maavarade tõttu. Nagu näiteks nafta, kivisüsi ja metallimaagid. Peamiseks energiaallikaks Hiinas on kivisöe varud (Shanxi provints), mis jääb paljudele riikidele alla. http://images.radio86.eu/sites/default/files/RareearthoxidesWiki.jpg?title=Hiin
üks iga 514 000 inimese kohta. Londoni olümpia edukaim medaliriik USA (104 medalit) on tabelis alles 49. kohal, Hiina (87) kogunisti 74. kohal, niiet võib rahulikult öelda, et vaikse ning väikse riigi kohta on eesti sportlased lausa fantastiliselt edukad. EESTLASED OLÜMPIAL Kergejõustikus: kõrgushüppes Anna Iljustsenko, kettaheites Märt Israel, Aleksander Tammert ja Gerd Kanter, 100 m ja 200 m jooksus Marek Niit, 400 m tõkkejooksus Rasmus Mägi, odaviskes Risto Mätas, seitsmevõistluses Grit Sadeiko, maratonis Evelin Talts, kuulitõukes Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar.
ööl vahet, tööd tehti pidevalt. Andres aga uskus oma jõudu ja tulevikku, et elatakse suure majandusliku tõusu ajajärgul. Taheti kartulitega äritseda, et saaks mõisavõla kaelast ja olla täisperemees. Aastete jooksul tekkisid Vargamäele pikad kiviaiad ja suured kivivared. Kraavide kaevamine oli ka soiku jäänud. Raba oli ikka veel suurte vihmade ajal nii märg, et loomadel oli raske liikuda. Heinamaid oli küllalt juba silutud, aga ikka kippus kuskilt võsa või suurem mätas tekkima, ning seetõttu ei olnud vikatiga siiani kerge niita, vaid pidi rapsima. Andres oli ka uusi kambreid ehitanud, tema arvates suuri ja avaraid, aga siiski tundusid need teiste kambritest pimedamad. Vargamäel oli nüüd kõike saaki päriski palju, võrreldes algaastatega, aga siiski see vabat aega neile ei tekitanud, tööd oli alati ja tuli ka juurde. Lapsed olid ka juba suuremateks kasvanud ja vanemad Liisi, Maret, Andres ja Indrek käisid juba abiks karjas.
220230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel. Meeste odavise 9 2001-2004 87.83 Andrus Värnik 2003 79.73 Alan Puuste 2004 77.94 Heiko Väät 2004 73.31 Risto Mätas 2004 72.90 Kristo Galeta 2004 72.62 Rainer Raudsepp 2002 70.85 Ahti Peder 2003 70.44 Arne Paats 2004 69.08 Marko Jänes 2004 68.83 Erki Nool 2001 Kasutatud kirjandus: · http://www.kergejoustik.ee/content/index.php?
Viljandi Kutseõppekeskus Autoveoseadus Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel.
Olete teie aga kangekaelsed ja tõrgute käsu vastu, siis leiab teis rahva käsi. Käskjalg on rääkinud." Maimu ja Bernhard viidi Annemäele rahva ette. Kõik arvasid, et nad on salaja olnud koos ja peaksid olema tegelikult lahus. Nii oli tüli Annemäel ja kõik rääkisid üksteisi vastu. ,,Võta see kuiv kepikene kätte ja vannu meile siis ,et kui see, mis sa ütelnud, tõsi ei ole, siis langegu sinu liha kui see mätas ja kuivagu sinu luud kui see kepikene, kui veel vanaisa päike nende peale paistab! Vannu!" Ja munk tegi, nagu kästud. Rõõmsalt tungis rahvahulk noorpaari ligi, Kaski oli esimene, kes nende käsi pigistas. Tõsine vanapagan Venda surm ja Kaski valimine oli kustumas tule lõkkele õhutanud; rahutud meeled ei jõudnud ennast küllalt varjata. Seda oli kubjas Kurat tähele pannud. Mitte kogemata ei olnud
Avatud Ülikool Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema s...
Firma nimetus: OÜ Eurolukud Aadress: Seebi 22, Tallinn Telefon: 655 06 59 Asutamise aeg: OÜ Eurolukud registreeriti 2007 aasta 18. jaanuaril Omandivorm: osaühing Peamine tegevusala: lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük Töötajate arv: 6 Leonid Tuder Juhatuse liige / Tegevjuht Janek-Peep Ojala Projektijuht Argo Kross Projektijuht Liivi Lindsalu Raamatupidaja Merle Toomla Müügisekretär juhiabi Andres Mätas Lukupaigaldaja Karin Reedla Südamike komplekteerija 2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS 1.1 Praktikaettevõtte kirjeldus tegevusala, peamised pakutavad tooted ja teenused Ettevõtte põhitegevuseks on lukutoodete ja süsteemide müük, projekteerimine ning projekti müük. Tegevuses peetakse tähtsaks teeninduse kiirust, kvaliteeti ja usaldatavust. Tuginedes oma
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest.
püsib kaua. Ohuks on vaid taimejuurte kasvamine läbi katuse; selle vältimiseks peab kasutama antiseptitud bituumenmastiksit. Mätaskatus on raske (150..200 kg/m2), mistõttu teda kandev roovitis ja sarikad peavad olema tugevamad kui teistest materjalidest katuse puhul.21 Olemuselt pole mätaskatus midagi muud, kui vettpidav aluskate, millel asetseb kasvupinnas, kus kasvavad erinevad rohttaimed. Lisaks kenale välimusele kaitseb mätas vettpidavat aluskatet UV- kiirguse eest. Mätaskatus tagab kuumal suvel meeldivalt jaheda ruumi. Sõltuvalt katuse kaldest saab mätaskatust valmistada mitmel erineval moel. Moodne kergmätaskatus ei nõua eriti tugevat kandekonstruktsiooni. Selline katus on kõndimiskartlik ja seal kasvavad enamasti põudataluvad taimed. Klassikaline mätaskatus, mille pinnase paksus on vähemalt 15 cm, on raske ja eeldab tugevat kandekonstruktsiooni
Isikliku rekordi areng · 2004 58.30 (1,75 kg ketas) · 2004 69.50 (1,5 kg ketas) · 2004 56.48 (2 kg ketas) · 2005 62.19 (1,75 kg ketas) · 2006 63.98 (1,75 kg ketas) · 2006 59.31 (2 kg ketas) · 2006 66.35 (1,75 kg ketas) Juunioride maailmarekord · 2006 68.32 (1,75 kg ketas) Juunioride maailmarekord · 2010 60.30 (2 kg ketas) · 2010 60.36 (2 kg ketas) · 2010 61.33 (2 kg ketas) 5.2. Eesti odaviskajad 5.2.1. Risto Mätas Risto Mätas (sündinud 30. aprillil 1984 Viljandimaal Pärstis) on Eesti odaviskaja. Isiklik rekord on 82,10 m (8. juuli 2012, Tallinn). Ta esindas Eestit 2012. aasta suveolümpiamängudel, kuid lõppvõistlusele ta tulemusega 78,56 ei pääsenud. Saavutused · 2003: Eesti juunioride meister · 2003: Juunioride euroopa meistrivõistlused XII koht · 2004: Eesti meistrivõistluste V koht · 2005: Universiaadi XIV koht (70.52) · 2006: Eesti meistrivõistlused II koht
Geoloogilised. 1)endogeensed – vulkanogeensed ja tektogeensed. 2)eksogeensed – gravitatsioonilised, glatsigeensed (glatsiaalsed, limno- ja fluvioglatsiaalsed), veelised (alluviaalsed, proluviaalsed, deluviaalsed, deltalised; mariinsed, limnilised; korrosioonilised, sufosioonilised), eoolilised ja krüogeensed.Biogeensed e elutekkelised. 1)Taimed (fütogeenne) – avaldumisvorm: taimede elutegevus; tüüp-levila: soo; keskvorm/väikevorm: sootasand; pisivorm: mätas, rabapeenar. 2) Loomad (zoogeenne) – avaldumisvorm: loomade elutegevus; keskvorm/väikevorm: pseudoterrass; pisivorm: kuhik, urg.Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm:
Punk Tavaliselt loetakse aga pungi sünniajaks ja kohaks ikkagi 1970. aastate algust ja Londonit. Punk-rocki laiemgi tuntus sai alguse Inglismaalt ja seda aastal 1976. Just sellest ajast on pärit kõige tuntum punkansambel läbi aegade, Sex Pistols. Ega nemadki just oma mängutasemega hiilanud, kuid seevastu tulid nad esile õigel ajal siis, kui oli tekkinud nõudlus sellise muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate ...
%C3%B5rrelised/carex_oshimensis_evergold_oshiima_tarn_evergold.html. 15.09.2013. Neeva aed. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/oshiima-tarn-evergold/?category=1&panel=2. 15.09.2013. 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) (joon. 53, joon.54) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Joonis 53. Luht-kastevars (http://www.yogacowgirls.com/wp/?p=239) Joonis 54. Luht-kastevars Kasutatud kirjandus: Hortes. Luht-kastevars. Kättesaadav http://www.hortes
Vanamemm nähes Irmat soigus endamisi, et liiga nooruke meie koha perenaiseks. Nad suundusid põllult uudistades heinamaa poole ja siis Irma taipas, miks Rudolf tal ennist kõrged kalossid oli käskinud jalga panna. Nad seisatasid heinaküüni ees- millest hiljem nende nn. armumuuseum sai. Seal tuli värsket heina lõhna, nad pikutasid nende heinade sees. Ja kui nad lõpuks küünist lahkusid, et edasi minna, oli Irmal tundumus, nagu oleks iga põõsas iga puu, iga mätas ja küngas omaks ning armsamaks saanud, sest nad kõik olid nagu nende armastuse tunnistajaiks. Irma lausus mehele, et ta ei unusta seda küüni iial, kuid mees seevastu lausus, et laseb selle vana uberiku maha kista, kuid lõpuks otsustati küünil lasta siiski olla nagu see oli sel päeval olnud. Kui nad olid oma ringkäigult tagasi jõudnud, polnud Irmal enam midagi sellevastu, et mees ostab maatüki, kus asub nende armumuuseum, mida tunnevad ainult nemad kahekesi.
Linnas tungitakse enamasti kallale üksikule võõrale naisele. Peamised põhjused, miks vägistamistest ei teatata: · Hirm kättemaksu ees · Häbi kaaslaste ees · Kahtlemine õiguskaitseorganite võimekuses · Soovimatus läbi teha arstlik läbivaatus · Soovimatus vägistamissituatsiooni korduvalt kirjeldada Vägistamine on rohkem sesoonne kuritegu. Eesti klimaatilistes tingimustes pannakse enamik vägistamisi toime maist septembrini (ilm soe, mätas kuiv, võimalus kaua vabas looduses viibida). 2 Suur osa vägistamisi pannakse toime korterites, isiklikes suvilates või majades. Võõraid naisi vägistatakse üldkasutatavates kohtades õhtusel või öisel ajal. Just sellised kuriteod lõpevad sageli tapmisega või ohvri paljaks riisumisega. VÄGISTAJAD Seksuaalsete kallaletungide sisemised põhjused on seotud kurjategija ettekujutusega
moondamisvõrk. Aja olemasolul võib ehitada vastase poolsele küljele ajutise varjeseina, mis ei tohi erineda ümbritsevast loodusest. Kogu moondamiseks vajaminev materjal tuleb tuua ainult oma positsioonide tagant. Kaevumise ajal tuleb moondada kõik tööde jäljed. Tähelepanu pööra eriti värskelt kaevatud pinnasele, laskepesa süvendile ja vallide kontuuridele. LASKEPESA KAEVAMINE: (PILT 3.2) Etapp 1: Märgista laskepesa piirjooned. Eemalda mätas laskepesa süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit). Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile või murupinnad kokku. Etapp 3: Kaeva laskepesa. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt süvendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide kõrgus peab varjama kiivri laskeasendis olles. Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri) Kaeviku vallidesse mata kive, palke jms, suurendamaks
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
· uks: ukse: ust: uksesse: uste: uksi: ustesse e uksisse VII KÄÄNDKOND · Tugevneva AV-ga sõnad, s.o sõnad, mille nom ja part on nõrgas, gen tugevas astmes PÕHITÜÜP HAMMAS · Hamba, hammast, hambasse, hammaste, hambaid, hammastesse e hambaisse · Ains nom lõpul s, mis gen kaob (ablas, ahas, ehmes, habras, haljas, harras, hernes, juudas, kallas, koobas, kubjas, lammas, lõugas, meelas, mätas, narmas, oinas, puhas, ratas, reibas, sammas, teivas, tüügas, urgas, varas, vilgas, üllas VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttüveline t-lõpuline, nõrgas astmes (aldist, haugast, helvest, kitsast, kännast, lammast) · Ains illat sse-lõpuline, tugevas astmes (helbesse, kaukasse, laekasse, narmasse, puhtasse, toikasse, vardasse) · Taevasse e taeva, pahmasse e pahma
Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr, Väljendit punk kasutatakse ka sellega tihedalt löökriistad seotud subkultuuri kohta. Populaarsus ...
soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht-kastevars http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/406 http://www.valgeanso.ee/index.php?
karjamaade rajamine. Rasketehnika tõttu tekkinud tühikute täitmine heinaseemnetega. Otsene tõrje: Mehaaniline umbrohtude välja kitkumine, torkimine. Efektiivne, aga töökulu nõudev. Seda tehakse heinaseemne põllul. Luhtkastevarre mättaid võib väikesel pinnal kodutalus võib välja lüüa labida või kirvega. Keemiline väga efektiivne, luhtkastevarre mätta tõrjeks(konts lämmastikväetise vesilahus1:1), mõne aja pärast mätas kuivab ja tegutsema hakkavad tselluloosi lagundavad mikroorganismid, teikib kunstlik rammutukk, mille rohi on hästi söödav. Bioloogiline kasutatakse elusaid putukaid Hein loomasöödana Veiste ja teiste rohusööjate loomade põhitoidu konserveerimise üldmeetod on heina tegemine. Hein on kuivatatud rohusööt. Selleks, et hein säiliks, peab ta kuivaine sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist
Seened ja vetikad tungivad liivakivipooride sisse. Sellistel ökosüsteemidel on väga väike biomass. Vesi saadakse jää sulamisel või veeaurust õhus. See on väga püsiv ja stabiilne ökosüsteem, selle eksisteerimiseks on vaja just 6 liiki (samblik, vetikas, seen, parasiitseen, tsüanobakter, mittefotosünteesiv bakter). Liikide mõju ökosüsteemi funktsioonile on erinev. Kaks Antarktika sambla-ökosüsteemi. Esimene on kõrge sambla mätas, mille veevaru tuleb põhiliselt sademetest ja teine on samblavaip, mille veevaru tuleb jääsulamisvest ja äravooluveest. Mõlemas on peamiste suurte loomsete ja taimsete liikide arv sarnane. Primaarproduktsioon on mõlemas peaaegu võrdne. Erinevused on surnud orgaanilise aine akumulatsioonis, mis tuleneb dominantliikide lagunemise erinevast kiirusest. 52. Liikide mitmekesisus ja ökosüsteemi stabiilsus. Suurem liigiline mitmekesisus ei tähenda stabiilsemat
“Loomine”) põhisüžee ja ava selle avaramat mütoloogilist tausta [nt ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri redaktsioonis mätas, saar või laev. Soomlased: tähed sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. Liivlased: maailm sündinud munast, mille jumal üle õla viskas. Loomisele eelneb alati ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Eestis „kuu loomine“taevakeha sünnib aina uuesti ning „kuu on pesas“taevakeha sünd linnumunast. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem kui null. Maksuvaba tulu ühes kuus = 500 – ((brutotasu-1200)/1,8) Näide maksuvaba tulu arvestamisest Arvestage maksuvaba tulu töölepingu alusel töötavale töötajale 2019. aastal: • kui töötaja brutotasu on 1 200 eurot kuus. Maksuvaba tulu ühes kuus = 500 – ((1200-1200)/1,8)=500 • kui töötaja brutotasu on 1 800 eurot kuus. Maksuvaba tulu ühes kuus = 500 – ((1800-1200)/1,8)=166,67 Mari Mätas (ik 487111027**) Brutopalk 1 300.-. Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba tulu kinnipidamiseks (440.-) Töötaja on liitunud kogumispensioniga. Maksud ja maksed Arvutuskäik Tulemus Sotsiaalmaks 1300 x 0,33 = 429.- 429.- Töötuskindlustusmakse (tööandja) 1300 x 0,008 = 10,40.- 10,40 (0,8%) Kohustuslik kogumispensioni makse 1300 x 0,02 = 26
mis ei tohi erineda ümbritsevast loodusest. Kogu moondamiseks vajaminev materjal tuleb tuua ainult oma positsioo- nide tagant. Kaevumise ajal tuleb moondada kõik tööde jäljed. Erilist tähelepanu tuleb pöörata värskelt kaevatud pinnasele, kaeviku süvendile ja vallide kontuuri- dele. joonis 6.4 91 KAEVIKU KAEVAMINE (joonis 6.4) Etapp 1: Märgista kaeviku piirjooned. Eemalda mätas kaeviku süvendist ja vallide alalt (2,5-3 meetrit). Etapp 2: Lõika ja eemalda mätas. Mättad aseta kaeviku taha telkmantlile või murupinnad kokku. Etapp 3: Kaeva kaevik. Kaeviku kaitsevallid algavad 20 cm kauguselt sü- vendi servast. Esmalt raja eesmised vallid. Vallide kogupaksuseks 2-2,5 m. Vallide kõrgus peab laskeasendis oleva mehe puhul varjama ta kiivri. Seejärel raja tagumine vall (tagumine vall varjab kiivri kontuuri)
3. Üksikteade lõolaulu lõppemise kohta kesksuvel: lõol läheb linaluu kurku. 4. Head lauluhäält arvati saavat linnumunade joomisest. Sellel, kes ilma linnupetet võt- mata, s.o. söömata kevadel hommikul välja läks ja esimest korda lõolaulu kuulis, oli üks võimalikke ,,pettasaamise" tagajärgi lauluhääle kaotamine. Vanasõnu lõokesest: 1. Lõoke on ütlend: ,,Enne mina mitte ei loula, kui mätas pole lahti." 2. Kui lõuke kevadi juba lume alt kolm liivatera kätte saab, pidada ära elama. 3. Lõoke laulab peale jaani leinalaulu. 4. Kui lõoke küünlakuul laulma hakkab, tuleb külm kevade, tuleb ta paastukuul nähta- vale, siis saab soe kevade. 5. Madisepäeval lõigatakse lõokese keel lahti, et see laulma hakkaks. Lõokesega seotud nimed: LILL: Lõoke sulaveed toob kaasa, küll ta õiget aega teab. Varsti õitseb haljal aasal lõosilm meelespea.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
