Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust. Mõõdeti ära heli hilinemine valgussähvatuse suhtes ja paatidevaheline kaugus ning arvutati heli levimise kiirus vees. Mõõtmine näitas, et heli kiirus vees on ligi viis korda suurem kui õhus. Heli kiirus tahketes ainetes mõõdeti esmakordselt 19. sajandil. Selleks kasutati mitmesaja meetri pikkuseid torusid. Heli, mida tekitati toru ühe otsa juures, registreeriti toru teise otsa juures. Kuuldi kahte heli. Kuulajani jõudis heli kõigepealt toru mööda, siis õhku mööda. Mõõdeti ära heli hilinemine valgussähvatuse suhtes ja paatidevaheline kaugus ning arvutati heli levimise kiirus vees. Mõõtmine näitas, et heli kiirus vees on ligi viis korda suurem kui õhus. Heli kiirus tahketes ainetes mõõdeti esmakordselt 19. sajandil. Selleks kasutati
HARILIK AHVEN (Perca Fluvaitilis) Anica Juur 7c klass SISUKORD · Kala elupaik , kust saab püüda · Kala andmed · Püügi aeg · Paljunemine(kudemine) · Kala toit · Info allikas Kala elu paik, kust saab püüda Rannikumeres Väinameres Rabajärvedes Turbaaukudes Kala andmed Mõõtmed : · Kuni 35-40 cm · Tavaliselt püütakse20-25 cm pikkuseid kalu · Isasahvenad saavad suguküpseks varakult: 1-2-aastaselt · Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt. Püügi aeg Aastaringselt Paljunemine Kudenemisaeg algab kevadel pärast jääminekut . Koeb tavaliselt aprilli lõpusmais ja seesee kestab kuni ühe kuu. Kleepuvad marjalintide jupid takerduvad tihti veelindude jalgade külge, kes neid ka teistest täiesti eraldatud umbveekogudesse kannavad ja sellisesel kombel ahvena elupaika laiendavad.
Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni. Kasutades alg- ja lõpp pikkuseid, saime leida erinevate materjalide katkevenivuse. Samuti leidsime arvutuse teel materjalide tugevuspiiri (Rm) ning panime kirja ka tingliku voolavuspiiri(Rp). Ülejäänud andmed tabeli täitmiseks saime graafikult. JÄRELDUSED Erinevad materjalid on erineva tugevusega. Katsetest sai järeldada, et osade materjalide voolavuspiir oli suurem kui teistel, mõni materjal purunes kohe ilma venimata. Samuti oli ka materjale, mis ei purunenudki lõplikult, vaid lihtsalt ületasid voolavuspiiri.
kui me mõõdame mitu korda saame tõenäosusliku väärtuste vahemiku. Mõõtemääramatus näitab maksimaalselt kui suur võib mõõteviga olla. Mõõteviga pole võimalik küll ära kaotada, kuid seda on võimalik vähendada, korrigeerides mõõtevahendeid. Normaaljaotus on pideva juhusliku suuruse jaotus. Normaaljaotuse laiust iseloomustab standarhälve. Jaotuse laius iseloomustab mõõtemääramatust. Kui me mõõdame näiteks oksa pikkust, siis saame erinevaid pikkuseid. Kui me saame palju ühte pikkust ehk kui üks pikkus kerkib esile kõige rohkem, siis on tegemist normaaljaotusega. Normaaljaotuse laiust, ehk kui palju on pikkuse erinevaid variante iseloomustab standarhälve. Ja see kui on palju erinevaid pikkuseid iseloomustab mõõtemääramatust. Ehk seda, et me ei saa kunagi täpset tulemust. Füüsikalised mudelid on looduslike objektide ja nähtuste mudelid, millega kirjeldatakse füüsika maailma.
Lendorav Oravat ei maksa segi ajada lendoravaga. Metsas seda vaevalt juhtuda saabki, sest lendorav on meil väga haruldane loom. Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-s...
..............................................................5 5. Kasutuskohad vanasti..................................................................................6 6. Kasutaud Kirjandus.....................................................................................7 Sise- ja välis iseloomustused Puit on ühtlaselt kuldpruun, sageli shokolaadipruunide kuni mustade joontega Suur tiikpuu kasvab looduslikes tingimustes 25-35 meetri körguseks, kuid esineb ka kuni 40 meetri pikkuseid puid. Tema tüve läbimööt ulatub 0,4-1,0 meetrini. Vöra ja oksad algavad maapinnast alles paarikümne meetri körgusel. Elliptilised vöi muna-kujulised lehed on 30-60 cm pikad ja kuni 35 cm laiused. Tiikpuu öitseb ainult vihmaperioodil (juunist kuni septembrini), kuival ajal heidab ta lehed maha. Kasvab troopilistes piirkondades. Maltspuit ei leia tööstuslikku kasutust, lülipuit on toorelt rohekaskollane. Peale kuivamist muutub mustade triipudega tumepruuniks
Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist
Siberis, Kaug-Idas, ka Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Levila põhjapiir ulatub 66. (Soomes 68.) laiuskraadini. Eestis on levinud üle kogu vabariigi. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Võrreldes teiste kärnkonnadega asustab metsasemaid alasid, on maismaalise eluviisiga. Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedab pinnasesse kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25... 40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades
nii mõnigi kord traagilised tagajärjed. Näiteks 1860ndaltel aastatel toimus Inglismaal suur raudteekatastroof, mille tõttu läks teise ilma sadu inimesi. Õnnetuse põhjuseks oli raudteetööliste hooletus. Töölised aga selgitavad juhtunut sellega, et ka nende tööjõud ütleb mingil hetkel üles ja nad ei suuda oma tööd enam efektiivselt teha. Selle kõige põhjuseks oli loomulikult ületunnitöö. Mehed pidid tegema tihtipeale 14, 18 ja isegi 20 tunni pikkuseid tööpäevi. Lisaks sellele pidid nad nn kõrghooajal lausa 40-50 tunni pikkuseid tööpäevi tegema. 2. Omapoolne arvamus tekstile Minu arvates oli see tekst väga kohutav. Seda selles mõttes, et lihtsalt jube oli lugeda seda, millist elu kunagi nii paljud inimesed elama pidid. Nende elu koosnes ainult tööst, eraeluks ei jäänudki aega ja mahti. Lisaks eelnevale ei tasunud töö ennast äragi, sest inimesed elasid jätkuvalt vaesuses ja tulid vaevu endaga toime. Eriti julm oli see, kuidas
arvestada, et suitsetamine vähendab füüsilist võimekust. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos tegutseda ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida oled nautinud. See ei tähenda ainult porgandi näksimist ja tundide pikkuseid aeroobika-treeninguid. Ka väikestel muutustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed. Kindlasti on vajalik õige puhkus ning lõdvestumine. Liigsed pinged ja ületöötamine põhjustavad stressi ning organismi nõrgenemist. Samas tuleb ka hoiduda suitsetamisest, alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Nende tarbimine on ebaterve ja vale ning avaldab organismile pöördumatut kahju. Tervislikum on valida õiged eluviisid. Tänan tähelepanu eest!
Ta jalad ja kõht on mustad, selg aga heledam. Pea on aga valge ja silmi läbivad mustad jutid. Mägra nägemine on nõrk aga haistmine ja kuulmine väga head. Nagu eespool juttu oli elab mäkrasid kogu Euraasias. Eestis ei ela neid ainult väikesaartel ja Hiiumaal. Eestis on neid umbes 3-4 tuhat. Nad otsivad elukohaks metsi, kuhu saaks urgusid kaevata, selleks sobivad kõiki liiki metsad, kus põhjavesi on piisavalt sügaval. Uru jaoks kaevavad mägrad kuni kümne meetri pikkuseid käikude süsteeme ja nendel on mitukümmend ava ehk ust. Tihti elab ühes ,, majas" mitu põlvkonda koos. See tähendab emad, lapsed ja vanaemad koos. Iga põlvkond rajab juurde uusi käike. Nii võib juhtuda, et mõni urg on mitme korruseline ehitis ja on mitu tuhat aastat vana. Mägralinnakud, millel on rohkem kui 10 sissepääsu, on looduskaitse all. Eesti suurim mägralinnak asub Raplamaal, sellel on 89 uruava. Mäger sööb väga mitmekesist toitu. Ta tuhnib mullas ja sööb usse ja tõuke
Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi:
Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused Lisaks vaatetornile on Emumäel rabamändidest ja –juurikatest kultuuriseltside puukujude allee, Emumemme koda ja päikesetõusumaja. Torni läheduses on mitu puhkmajakest ja onni ning on olemas ka telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäe looduspargis saab korraldada 2-6 kilomeetri pikkuseid jalutuskäike või matku. Emumäe asustus Emumäe jalamil asub Emumäe küla, mis on 770. aastat vana. Esmakordselt mainiti Emumäge Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe põllumaad on jätkuvalt kasutuses ja asustusstruktuur on püsinud muutumatuna. Emumäe idanõlv Emumäe idanõlval asub Peetla soostik, mis on Lääne-Virumaa üks suuremaid soid. Soostiku pindala on 5460 ha. Soostik koosneb Peetla (Salla) rabast, Avanduse soost ja kuivendatud Välisoost.
Veebruari keskpaigast mai lõpuni valgest pruuniks. Valgeks muutumine käib järkjärgult, kõigepealt saba siis tagumised jalad ja seejärel lähvad valgeks selg, tagaosa ja kõrvade esiosa. Emastel vahetub karv varem kui isastel. Sama aasta noorte jäneste karv on hilissuvel pisut teist värvi kui vanaloomadel. Valgejänese keha on piklik ja väga painduva selgrooga, mis hüppamisel kõverdub ja sirgub, see aitab tal kiiremini joosta. Joostes sooritab jänes 2-3 meetri pikkuseid hüppeid. Tema kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut sellest üle ja on painutatud. Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm. Valgejänes elab Eestis peamiselt metsades ja soodes
Milline põrandakate on kõige odavam? ____________________________ Lagi Kui laeplaadid on suurusega 0,6 ruutmeetrit , siis kui palju pead sa neid ostma? _______________________ Kui plaadi hind on ......................, siis kui palju lae katmine maksab? ___________________________________ Liist Mitu meetrit pea ostma liiste seina ääristamiseks? ____________________________ Liistu hind on ......eurot ......... m eest (Liistud on poes erineva pikkusega. Näiteks võid osta 2,75 meetri pikkuseid liiste.) Liistude ostmisel arvesta kadu 10% ehk 10% võrra tuleb liiste osta rohkem. Arvesta ka sellega, et ukse ette liist ei käi. Ukse laius olgu 0,9 m. Mitu liistu on vaja osta (Poolikuid liiste ei müüda!)? _____________ Kui palju maksavad liistud kokku? _________________________ Mööbel Valitud diivan maksab ......... Ostja tahab kaks tugitooli hinnaga ............... Kohvilaud maksab ......................... Kaks nurgalauda igaüks hinnaga ......................
Kängurul on hästi tugev ja pikk saba(1meeter). Käppadel on teravad ja tugevad küüned. Punakänguru on pruunikas-punane. Pojad hallikat värvi. Känguru eripäraks on kukkur tema kõhu peal. Känguru keha on erilise kujuga. Ülemine osa on peenem ja alumine osa on laiem. Kus elab känguru? Känguru on Austraalias kõige kuulsam kukkurloom. Ta elab mitmest loomast koosnevas salgas, mida juhib vana isasloom. Ta liigub edasi pikkadel tugevatel tagajalgadel, sooritades 7- 10 meetri pikkuseid hüppeid. Pikk saba aitab tal nende hüpete ajal tasakaalu säilitada. Hüppeid tehes võib ta saavutada kiiruse 40-50 km/h. Kängurud elavad mandri keskosa kuivades avarustes.Kängurud on aktiivsed eelkõige öösiti, päeva veedavad nad meelsamini puude ja põõsaste varjus. Mõnikord juhtub, et nad süvistavad endile varjulistesse kohtadesse pehmed asemed, milles ootavad palavuse taandumist. Päeva kõige kuumemal ajal nad ei liigu peaaegu üldse.
47 13,8 cm Leht nr. 23 15,3 cm Leht nr. 48 14,1 cm Leht nr. 24 12,6 cm Leht nr. 49 11,6 cm Leht nr. 25 13,6 cm Leht nr. 50 11,6 cm Tulpdiagramm: Ümardasin pikkused ja tegin tulpdiagrammi. Analüüs: Lehtede pikkused jäid vahemikku 9,4 kuni 17,6 sentimeetrit. Leidus ka ühepikkuseid lehti. Kõige rohkem on 16 ja 14 sentimeetri pikkuseid lehti. Järeldus: Püstitatud hüpotees oli väär. Kuigi lehed olid enamjaolt erineva pikkusega, leidus siiski ka sama pikkusega lehti. Lehed saavad erinevas koguses toitaineid ning valgust, sellest tuleneb erinevus lehtede suuruses ja pikkuses. Lehtede keskmine pikkus on 13,78 sentimeetrit. Allikad: Harilik tamm ( http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/tamm2.htm ) Harilik tamm ( http://et.wikipedia.org/wiki/Tamm ) Harilik tamm ( http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_tamm.html )
Kui laminaatkate on 14,64 ruutmeeter, siis see maksab 330,4248 Milline põrandakate on kõige odavam? Vaipkate on kõige odavam. Lagi Kui laeplaadid on suurusega 0,6 ruutmeetrit , siis kui palju pead sa neid ostma? 8 Kui plaadi hind on 0,58 siis kui palju lae katmine maksab? 240 Liist Mitu meetrit peab ostma liiste seina ääristamiseks? 22,48(m2) Liistu hind on krooni 0,19 m eest (Liistud on poes erineva pikkusega. Näiteks võid osta 2,75 meetri pikkuseid liiste.) Liistude ostmisel arvesta kadu 10% ehk 10% võrra tuleb liiste osta rohkem. Arvesta ka sellega, et ukse ette liist ei käi. Ukse laius olgu 0,9 m. Mitu liistu on vaja osta (Poolikuid liiste ei müüda!)? 9 liistu Kui palju maksavad liistud kokku? 0.19*9=1.71 Mööbel Valitud diivan maksab 339 Ostja tahab kaks tugitooli hinnaga 349 Kohvilaud maksab 199 Kaks nurgalauda igaüks hinnaga 250 Suure ekraaniga televiisor maksab 1399 Kui palju maksab mööbel kokku? 2885
fokuseerivad selle jõu edussemis teeb inimese edukaks, kuid kindlasti peab tal olema ka teisi omadusi nagu näiteks sihikindlus või kannatlikkus. Edukad inimesed ebaõnnestuvad palju, kuid nad üritavad edasi seni kuni neid saadab edu. Vähesed inimesed saavad edukaks ilma pingutuse ja kannatlikkuseta. Selleks, et midagi hästi teha, peab sellega kokku puutuma ning selleks, et midagi tõsiselt hästi teha on vaja aastate pikkuseid kogemusi, sest üldjuhul ei saa edukaks üleöö. Tegelikult seisab inimene silmitsi ühe pika teekonnaga, millel on väga palju takistusi ning ainult edukad ületavad kõik need takistused . Isegi ebaõnnestumise korral nad tegutsevad edasi, sest see on parem kui käed rüpes istuda ning tihtipeale nad ebaõnnestuvad oma elu jooksul isegi rohkem kui tavalised inimesed, aga kas see peatab neid? Vaevalt küll ning tihtipeale nad otsivad uusi lahendusi kuidas oma eesmärk ellu viia. Nad ei ütle
ehk muutumatu ja laine kuju on muutumatu. Sekundaarlained interfereeruvad. (+joon.) b-max. v min. kaugus ekraanil otsesihist; d-naaberpilude vahekaugus; -laine kõrvelekalle otsesihist; a-ekraani kaugus piludest; -lainete käiguvahe ekraanil. Ekraanil punktis A tekib max., kui =k ja min. kui =(k+½) kus k=0+-1+-2+-... k saab väärtusi om. Joon. Põhjal tan=b/a sin=/d. Väikeste nurkade korral /d=b/a. kui punktis A on max. siis =k ja tähtsaim valem lainete pikkuseid kiirgustel väljendab =db/ka Kaksikpilu ja polükromaatne valgus (difraktsioonispektrid joonisel, nagu katseski) Valguslaine on ristlaine. Valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Valguse difraktsioon: valguse sattumine varju piirkonda. Sõrmede vahelt valgust vaadates saab näha kitsast pilust difraktsiooni. Varju piirkond on see koht, kuhu valgus, mis sirgjooneliselt levib, ei satu. Difraktsioonipilt ja
Karula) Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Otsamoreen · Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist Eesti suurimad mõhnastikud · Männikvälja mõhnastik (18 km 2) Lääne-Virumaa
aitavad toitu kätte saada. · Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Homaar · Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. · Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem. · Tavaliselt on euroopa homaarid 2350 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. · Euroopa homaaride eluiga küünib 57 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta. 3 · Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased. · Elavad merevees, kuni sügavuseni 50 m.
Kui pojad sünnivad, siis kitkub ema ka enda küljest karvu, et poegade olemist paremaks teha. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5-6 aasta vanuseks. Huvipakkunud faktid · Lendorav suudab teha ühelt puult teisele 30 - 35 m pikkuseid hüppeid. · Lendorav on Eestimaa Looduse Fondi vapiloom. Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php?option=loadarticle&task=view&contid=-551892899 http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Parts/lendorav.html http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm Harilik vaher Harilik vaher ja tema elupaik
Mida kõrgemast seisusest isik, seda pikem kinganina. Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Nii nagu keskajal seadustati ehete ja rõivaste kandmine, nii kehtestati normid ka jalatsitele. Näiteks 1363. 4 aastal kehtestatud seadusega lubati kuni 15 cm pikkuste ninadega kingi kanda lihtkodanikel, kuni 37,5 cm mitteaadlikest härrasmeestel ja kuni 70 cm pikkuseid kinganinasid aadelikel. Poriste teede läbimises kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega Tolle aja lihtrahvas valmistas kodus ise jalanõud. Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol.
1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele ...
ning Maa magnetväli muutub irratsionaalselt. Maad ei mõjuta mitte virmalised, vaid teda tekitavad protsessid. Need muutused võivad segada raadiosidet, kui ka tekitada elektrikatkestusi. (2) Virmalisi võib liigitada kaheks: n-ö rahulikud ja tavalised virmalised. Rahulikke virmaliskaari esineb Maa magneetilisi pooluseid ümbritsevatel virmaliste tsoonides peaaegu pidevalt. Sellisteks virmalisteks nimetatakse tavaliselt helerohelisi, tuhandete kilomeetrite pikkuseid kaari. Vastupidiselt tavavirmalistele, seisavad rahulikud virmalised justkui paigal või meenutavad õrna lainetust. (2) 1.3 VIRMALISTE ERINEVAD VÄRVID Elektrilised laengud, mis sisenevad atmosfääri mitmesaja kilomeetri kõrgusel, on nähtamatud senikaua, kuni nad põrkuvad kokku atmosfääris olevate aatomitega. Atmosfääri peamised koostisosad on lämmastik (78%) ja hapnik (22%). (1, 2) 400-1000 kilomeetri kõrgusel on virmalisi juba näha, kuid vähem kui 80 kilomeetri
= vT = v/f Ühik meeter Sagedus näitab elektriväljatugevuse ja magnetilise induktsiooni võngete arvu ühes sekundis igas elektromagnetilise laine punktis. Tähis f Ühik Hz. Vaakumis valguse kiirus 300000 km/s Keskkonnas väiksem, vastavalt magnetilisele -, ja dielektrilisele läbitavusele, ValguslaineOptilise kiirguse nähtav osa. Elektronide võnkumise tulemus aatomis Valguse interferentsErisuunaliste valguslainete liitumine. Kui käiguvahe on paarisarv poollaine pikkuseid siis valgus tugevneb, paarituarvulise käiguvahe puhul valgus kustub. DifraktsioonValguse paendumine tõkete taha. Valguse suunamuutus valguslaine pikkusest oluliselt suuremalt tõkkelt. Eristatakse korrapärast ja difuusset peegeldumist Peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga. = Nurgad on samal tasapinnal, Valguse suunamuutus kahe valgust läbilaskva erineva optilise tihedusega keskkonna piirpinnal. Või ka valguse kiiruse või lainepikkuse muutus
Ondatra · poolveelise eluviisiga · taimestikurikastel veekogudel elav näriline · hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast. 4)Selgrootud Läänemeres elab selgrootutest loomplankton. Kaldaveest võib peaaegu kõikjal leida paari sentimeetri pikkuseid kirpvähilisi. Süvameres aga elab 5 sentimeetri pikkune merikilk. Suurim loomplanktoni esindaja, kes Läänemeres elab on meririst ehk millimallikas. Läänemere põhjas elab karpe. Merikilk · umbes 5 cm · lame keha · meeldib elada Läänemere sügavamates ja külmemates osades · kaetud soomustega Rannakarp · poolmed on pealtpoolt mustad või tume sinised · ei suuda kasvada IdaVirumaa ranniku lähistel, sest seal on liiga mage vesi.
Eriti tüüpiline on ta läkaköha ravimina. Selliste haiguste puhul aitas ta tänu oma väga tugevale baktereid hävitavale toimele. Kuid peale selle on huulheinal ka uriinieritust soodustav ning palavikku alandav toime. Kuid huulheina lima ei ole karjapoiste jaoks mõeldud. See on taimel putukate püüdmiseks. Kes siis ei teaks, et huulheinad on meie looduse ühed huvitavamad taimed, sest nad on osaliselt loomtoidulised. Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavad. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid. Mõne aja pärast ongi saakloom kaetud ja algab tema seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu.
Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Metskits on paigatruu loom. Harilikult jääb tema tegutsemisraadius viie kilomeetri piiresse. 2 Ohtu märganud metskitsel tõusevad sabapeegli karvad turri. Põgenedes võib kits teha kõrgeid ja kuni kuue meetri pikkuseid hüppeid. (Eesti imetajad) Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikkuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel
5) teksti teadlikkus ( vestelge loetu üle, jälgida teksti lugemissuunda, mängud: tähed või pilt ühendatud tekstiga) 6) kirjutamine ( hoia lapse käeulatuses pliiatsit ja paberit, ole eeskujuks- kirjuta ostunimekirju, kaarte, sõnumeid) 7) keeleteadlikkus ( lastesalmide lugemine, sõnade rütmi plaksutamine, mälumängud) 8) sõnade lugemine ( lapsele ette lugedes, lase ka lapsel mõni sõna lugeda, kuula kui laps 9) loeb, kiida, erguta, aita kuulata hääliku pikkuseid, sõnamängud, silpideks jagamine) 10) ladus lugemine ( näita eeskuju lugedes ilmekalt pauside ja rõhkudega, lugege kooslapse lemmik raamatuid, kajalugemine, käige koos raamatukogus 11) loetu mõistmine (ennustamine pealkirja ja kaane järgi, vestlus raamatu sisust, info otsimine raamatutest, raamatu juhiste järgi toimimine/tegutsemine) 11 KOKKUVÕTE Lugemis meetodeid on palju nagu ka erinevaid inimesi. Selle õige meetodi peab igaüks ise
hammustades endalt ükshaaval ära kõik haarmed, seejärel aga surevad. Oma kombitsatest võib kaheksajalg loobuda ka ennast päästes. Just sedamoodi nagu saba loovutav sisalik. Enne seda saadab ta vaenlase poole siiski kuni kuus oma tindist teisikut. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal. Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga grillitakse, hautatakse koos tomatitega veinis või marineeritakse oliiviõli ja küüslauguga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. 5 Vähid Vähid on veeloomad
Kolmardeni loomaaed - Loomaaias kohtab loomi, kes pärinevad maailma erinevatest kohtadest: jääkarud ja pingviinid, tiigrid, lõvid, hundid, karud. On loodud spetsiaalsed alad, nagu näiteks org elevantidele, kõrb kaamelitele, savann kaelkirjakute ning ninasarvikute tarbeks, delfiinidele laguun ja loomulikult ei puudu ka ahvimaja. Safaripargis jalutavad vabalt ringi sebrad ja kaelkirjakud ning karud! Tropikaariumis saab näha Euroopa suurimaid haisid, 3 m pikkuseid alligaatoreid, maailma mürgisemaid madusid ja teisi ohtlikke elukaid. Parima ülevaate loomaaiast saab ikkagi ülevalt - soovitame esmajärjekorras sõita rongiga, mis teeb 3 km pikkuse ringi, see kestab 25 minutit ning kuna see raudtee kulgeb maapinnast kõrgemal, siis näeb ilusti ära kus kohas pargis midagi asub. Veel on Kolmardenis lastele Bamse Maailm, lõbustuspark ja laste loomaaed. Suusakuurordid:
peenjoontega ruudustik, mille nurkades on kordinaatide väärtused ja vahed, selleks et saada täpne kordinaat, peame tõmbama ruudustiku joonega risti ühe joone ja selle omakorda ära mõõtma. See omakordaarvutada ümber kaardi mõõtkavasse ja sinna loomulikult lisada kaardi servas olevad andmed. - Selleks et leida kordinaatide järgi joonte pikkuseid tuleb meil x 2−x 1 ¿ ¿ y 2− y 1 järgida järgmist valemit ¿ ¿ ¿
Vadjalased. Üldandmed: Lipp ja vapp Sinised alad lipul sümboliseerivad veekogusid, v-tähe kujuline valge tähistab veekogude vahele kiiluvat randa ning märgib ühtlasi vadjalaste etnonüümi algustähte, punane rist lipul sümboliseerib aga vadjalaste jumalakartlikkust ning aastasadade pikkuseid kannatusi ning üleelamisi. Sama sümboolikaga on ka vapp. Nimetused Vadjalaste enesenimetusteks on olnud vad'd'alaizõd, vai rahvaz, maavätsi, samuti seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e
määral, kuid praktikas levinuimad on 12 mm pikkusega ning ~20 µm läbimõõduga polüpropüleenkiud. [1] 6 Polüpropüleenkiude kasutatakse värske betooni omaduste parandamiseks. Kiud ei lase betoonis sisalduva vee betooni pinnale tõusmist ja seeläbi väheneb ka mahukahanemine. Selleks kasutatakse tavaliselt kuni 25 mm pikkuseid kiude. Selliste omaduste saavutamiseks piisab juba 0,1% kiudude lisamisest betooni ruumala kohta, kuid juba kivinenud betoonile see mingit olulist mõju ei avalda (Foto 2). [1] Foto 2. Polüpropüleenkiud [4] 1.2.3. Klaaskiud Lisaks muudele kiududele kasutatakse sarrusena ka klaaskiude. Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei
on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Tupp-villpea (Eriophorum Huulheinad püüavad tavaliselt kuni kahe millimeetri pikkuseid pisikesi putukaid, kes rabataimede ümber lendavaid. Suuremad on liiga tugevad ja jõuavad end lehepinna limast lahti rabeleda. Kui väike putukas või ämblik satub lehe pinnale, siis annavad lehe pinnal olevad lühikesed karvakesed märku lehe serva pikematele karvakestele, et nood end putukale peale pööraksid
paigaldaja. Firmas toimuvad pidevad koolitused, kus tulevad välismaalt inimesed ja tutvustavad meile uusi ja uuendatud signa- või tuletõrje pulte. Kui juhtub, et kuskil läheb pult häiresse, mitte sissetungimise põhjusel vaid kas mingi viga nt. aku, sõidetakse kohe sinna ja likvideeritakse see viga, peaasi et klient on rahul. Iga kuu lõpus toimuvad ATS hooldused kus käitakse üle kõik AS Hotronicu objektid ja kontrollitakse kas andurid ja kaamerad on töökorras, teostatakse ka aasta pikkuseid hooldusi ehk väga täpne hooldus. Kontori poolne ehk juhtkonna poolne eesmärk on tagada rahul olu klientidele, kui juhtub olema kaebusi, siis kuulata ära ja mõelda mida järgmine kord paremini teha. Elektri poole pealt on tähtis valgustus, et tagada klientidele siseruumides täpne valgus ja nähtavus. 1.4 Varustamine ja toodangu realiseerimine Varustamine toimus ettevõttes Ladu asus peakontori majas, kus oli ka laovanem kes andis vajalikku kaupa
Harunevatel vartel hallikasrohelised süstjad lehed ja magusalt lõhavad 5 cm valged, kolased, lillad ja roosad õied. Sobib lõikelilleks. Sobib väga hästi taluaeda. Külmakindel. Kasvab hästi päikesepaistelisel või poolvarjulisel kuiva ja lubjarikka mullaga kasvukohal. Külvatakse mai algul kasvukohale 30 cm vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti. Püsiv, talub hästi jahedat ja ka väiksemaid külmasid aga on väga valguslembene. Õitseb juuni keskel. Sobib kuivatamiseks. Talub püsivat põuda ja vähenõudlik mulla suhtes. Võrsed tulevad 7 - 10 päeva pärast peale külvi. Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Välja istutada mai teisel poolel gruppidesse vahedega 30 - 40 cm. HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus HARILIK KOSMOS Cosmos bipinnatus
Marika Mangluse näidisõppevahendis. Ühtlasi tahab autor tänada kõiki oma konkurente, kes teda võistlustel kõvasti pingutama sundisid ja tegid nii võimalikuks õppeaasta alguses seatud eesmärkide saavutamise. 4 1. KIIRJOOKSU ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Kiirjooksu määratlus Kiirjooksuks nimetatakse maksimaalse kiirusega jooksu distantsidel kuni 400 m ja kuni 400 m pikkuseid teatejookse. Samuti võib siia hulka lugeda naiste tõkkejooksu kuni 100 m, meestel kuni 110 m distantsidel. Klassikaline kiirjooksu ala on 100 m jooks, sisehooajal aga 60 m jooks. Maailma parimad naissprinterid läbivad 100 m alla 11 sekundi ja mehed 100 m alla 10 sekundi. Hetkel kehtivad maailmarekordid on vastavalt 10,49 (Florence Griffith-Joyner) ja 9,58 (Usain Bolt). Sprindi eesmärgiks on läbida vahemaa võimalikult lühikese ajaga. Selleks tuleb
TALLINNA TEENINDUSKOOL MEREANNID Referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2010 Sisukord Molluskid..............................................................................................................................3 Karbid................................................................................................................................3 Jõekarp...............................................................................................................................3 Järvekarbid........................................................................................................................ 4 Merekarbid........................................................................................................................ 4 Rannakarbid e. Sinimerekarbid.................................................
mõõtkavalised e kontuurilised – kontuuri vähendatakse vastavalt plaani mõõtkavale. Pinnaobjektid. Mõõtkavatud e sümboolsed – ei ole mõõtkavaga kooskõlas. Punktmärgid. Poolmõõtkavalised e joonleppmärgid – joonobjekt, tee, kraav. Pikkus vastab laius ei vasta. 22. Joonte mõõtmine lindiga. Joont tähistavad maastikul otspunktid, selleks võivad olla puidust maavaiud. Lindid on teras ja fiiberlindid. Maamõõtmisel kasutatakse 20-100m pikkuseid. Mõõtmine: Joone sihiks nim joone otsepunkte läbivat vertikaaltasandit. Jooneks nim joone sihi ja maapinna lõikejoont. Joonemõõtmise ajaks tähistatakse joonesiht 2m pikkuste tähistega erksas värvis. Teostatakse 2kesi. Täpsuse tagamiseks teostatakse mõõtmist vähemalt 2x edasi ja tagasisuunas. 23. Maastiku reljeef. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.On kasutatud ka
taimejäänuste osad ei olnud hästi jälgitavad. Mullaproovid võeti 40 ja 80 cm sügavuselt, mulla pH 80 cm sügavusel oli 6,5. Turvas oli kogu horisondi ulatuses musta värvi, eri horisonte polnud võimalik eristada. Turbaproovi peos pigistamisel eraldus sellest u. 1/3 läbi sõrmede ning turbaproov oli pastataoline, mitte vetruv ja sellel olid pigistamise jäljed hästi näha. Vesi eraldus keskmiselt kuni raskelt, värvuselt mustjas, sogane, määris kätt. Kohati oli turbas üle 10 cm pikkuseid lagunemata okaspuujäänuseid. Turba ühtlane must värvus ja raskesti määratav taimestiku ülesehitus näitavad, et turvas on antud kohas keskmiselt kuni hästi lagunenud. Turbahorisondile järgneb gleihorisont, mille moodustab liiv. Horisontide üleminek on täiesti sile. Kaeve asukohas on turbakihi tüsedus 90 cm, turvas on kogu profiili ulatuses hästi lagunenud. Tegemist on keskmise tüsedusega kõdusoomullaga. 2.4 Soomuldade iseloomustus
kosmeetikat. Istuval tütarlapsel pidi olema pilk maas ja käed kõhul. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning sulgesid. Vööd olid kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe. Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Seega kehtestati piirangud, mis lubasid linnakodanikel kanda kuni 30 cm. Pikkuseid kinganinasid (feodaalidel lubati kuni 70cm) Et hõlbustada liikumist kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. HÜGIEEN, HAIGUSED JA ARSTIABI Ristisõdade mõjul tõusid Euroopas au sisse saunad. Nagu Rooma impeeriumi ajal nii ka keskajal, ei olnud saun üksnes pesemiskoht. Seal veeti aega, kohtuti äriasjus aga ka armsamaga. Keskaegses saunas olid meeste ja naiste pesemisruumid ühised. Linlane
Tagasi tundmatute lendavate objektide juurde pöördudes võib kirjeldada neid kui ümaraid, vahel ka piklike ning helendavaid kehi, milledele omistatakse ka suurt liikumiskiirust. Õhusõidukite värvid on samuti äärmiselt varieeruvad. Mõned sellised liiklusvahendid suutvat ka suure kiiruse pealt vette sukelduda ning hoogu vähendamata vee all liikuda (fotod 1-3). Kui rääkida tulnukate välimusest, siis kirjeldatakse tavaliselt kui 1,5-3 meetri pikkuseid olendeid. Enamik olendeid on väidetavalt hallid või hallikasrohelised/-sinised. Nende jalgu kirjeldatakse reeglina kui lühikesi ning kokkukasvanuid. Käed on mõningate andmete järgi põlvedeni ulatuvad ning kummalgi jäsemel on 3-5 näppu ning pöial. Pea on väidetavalt sibulakujuline ning juusteta, silmad on suured ja laugudeta, tavaliselt mustad. Tulnukatele omistatakse väikest suud, nina ning kõrvu. Mõnel juhul kirjeldatakse nina kui lõhekujulisi sõõrmeid
5. PEAJALGSED 5.1 KAHEKSAJALG Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauk-uga. Kasutatakse ka salatites. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased.
ja Krimmi poolsaarel süüakse hinnatud suupistena krimmi viinamäetigu (Helix lucorum). Eestis tuntuim söödav tigu on viinamäetigu. Peajalgsed Kaheksajalg kuulub peajalgsete sugukonda, mille esindajaid leidub maakera kõikides soojades meredes. Kulinaarses mõttes peetakse kaheksajalga väärtuslikuks vähestes piirkondades: Vahemere ääres, Aasias, eriti aga Jaapanis. Kulinaarne tähtsus on ennekõike harilikul kaheksajalal (Octopus vulgaris). Reeglina turustatakse 50-100 cm pikkuseid eksemplare. Kaheksajalga Grillitakse, hautatakse koos Tomatitega Veinis või marineeritakse Oliiviõli ja Küüslauguga. Kasutatakse ka salatites.Kaheksajalad on kalmaaride ja seepiate ehk tindikalade sugulased. Maitsev, kergelt vintske kaheksajala liha on väga populaarne Jaapanis ja Vahemeremaades. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „KUVARID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor...................................................................................................
hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. rohukonn on looduskaitse all. Harilik kärnkonn Harilik kärnkonn on meie tavalisemaid konni, keda leidub igal pool Eestis. Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunud valge või kollakas. Harilik kärnkonn on suurt kasvu, eriti emased loomad (10...11 cm), kes on isastest (6...7 cm) palju suuremad. Saaremaal elutsevad kärnkonnad on oma mandril elavatest liigikaaslastest tublisti kogukamad, sealt on leitud isegi kuni 17 cm pikkuseid emasloomi. Harilik kärnkonn elab valdavalt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6...8 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Kärnkonnad koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel, valides omale veekogus sügama (25...40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.
Sadama arendusplaanide hulka kuulub selle ühendamine linnaga. (Vanasadam, 2018) Vanasadama jahisadam (Old City Marina) on moderne sadam, mis on mõeldud väikelaevadele. See on kaitstud tuulte ja lainetuste eest ning asub ka linna südames. (Vanasadama Jahisadam, 2018) Saaremaa sadam on samuti reisisadam, mille territoorium on küll hulga väiksem 13,6 hektarit ning akvatoorium on 44,3 hektarit. Sadama suurimaks sügavuseks on 10 meetrit ning sadam suudab teenindada kuni 200 meetri pikkuseid ja 30 meetri laiuseid laevu. (Saaremaa Sadam, 2018) 14 Joonis 8. Regulaarsed kaubaveoliinid Jooniselt on näha regulaarsed kaubaveoliinid. Muuga sadamast käivad läbi konteinervedude liinid ning Vanasadamast veeremilaevaliinid ehk ro-ro laevad. (Tallinna Sadam, 2018) 2.3 Sillamäe Sadam AS Sillamäe sadam on suuruselt teine merekaubasadam Eestis, mille roll Eesti ja eriti Kirde- Eesti transpordisüsteemis aina kasvab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
