esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Salumets: veega hästi varustatud, viljakatel muldadel, liigirikas; laialehised
maa seest välja tõmmata, mida ka teevad kohalikud elanikud, varudes endale niiviisi kütust. v Neljakümnekraadine pakane ja tugevad tuuled võtavad okstest viimse veetilga ja lumekristallid lihvivad okstelt tugeva tuisuga maha koore ja vigastavad pungasid. Taimed v Põõsastundra peamiseks taimeliigiks on väikeste ümarate lehtede ja lühikeste urbadega vaevakask. Taimed v Põõsaste all kasvab mitmesuguseid marjataimi: sinikas, kukemari, pohl ja murakas. Sinikas Kukemari Pohl Murakas Allikad: v Kasutatud allikad: v www.Google.ee v www.Miksike.ee v 8. klassi geograafia õpik
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars
vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene
maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus -
sentimeeter. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask Vaevakase õied on Vaevakask koondunud vorstikujulisteks urbadeks nagu teistegi (Betula nana) kaskedel. Samuti on eraldi PUHMARINNE Puhmarinne on liigirikas. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Kanarbik vajab kõrvetavat päikest. Varjulises kohas võib kanarbik Teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Kanarbiku kohastumisest liigkuivusele annavad märku tema soomusetaoliselt pisikesteks muutunud lehekesed, millest aurub ka kuuma ilmaga väga vähe vett välja. Teiseks vajab kanarbik
Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
on väga kuivad Seal kasvavad ainult kuivalembelised taimed. Vähe taime ja looma liike. Taimede lehed väikesed ja kaetud vahakihiga (takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Kaksikhammas Palusammal Loomad Nõmme metsas RÄHN ORAV HALLRÄSTAS Putukad Nõmme metsas MÄNNIKÄRSAKAS
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6
· Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/taimed/general/raba.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Parika_raba · http://wwx.sakala.ajaleht.ee/071004/esileht/50127
Sookask Mänd Sanglepp Sookask Saar Vaevakask Pajud Pajud Pakspuu Sinikas Luht –kastevars Sookail Soo-kurereha Kanarbik Heinputk Rabamurakas Harilik metsvits Kukemari Angervaks Küüvits Tarnad Jõhvikas Harilik-tervatipp Alpi jänesvill Soovildik Rabakas Ümaraleheline huulhein Pikaleheline huulhein Valge nookhein Turbasammal
Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurindest kasvavad nõmmemetsas peamiselt männid. Põõsarinnet ei olegi nõmmemetsas. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. · Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. · Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. · Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba- aruhein jne.). · Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Putukatest on paljud liigid seotud männiga. Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest. männi okkastest toitub näiteks männivaablane, täpsemalt tema vastne. Nendel
Põõsarinne (Puudub) pajud, paakspuu porss (Lääne-Eestis) Kanarbik, sookai!, Jõhvikas, mätastel kõik Puhmarinne (Puudub) sinikas, kukemari, rabataimed küüvits,jõhvikas Liigirohke Lahkudes madal Liigivaene: tupp- (angervaksa jt. sootaimed, mätastel
Metsad *Nõmmemetsad Liivmullad (kuiv ja vaene) Nõmmemetsa puurindes domineerib mänd. Kuna muld kuivab siin pinnalt tihti läbi, siis kasvavad nõmmemetsas vaid kuivust taluvad taimed, nagu põdrasamblikud, kanarbik, harilik kukemari. Harjumaa, Hiiumaa, Värska *Palumetsad Leetmullad (perioodiliselt kuiv) Puurindes domineerib mänd, leidub ka kuuske. Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe
toiduks paljudele loomadele Põõsarinne (Harilik kadakas) okstel on raviv toime(marikäbid, okstest raviteed ja raviveed ning nende suits) on igaühel kokkupuudet olnud hea meisterdus puu Puhmarinne (Kukemari) on meie soode ja rabade igihaljas kääbuspõõsas kasvab koos kanarbikuga lehed on vaid mõne millimeetri pikkused, väga kitsad ja tumerohelised marjataimena teda meil kuigivõrd ei kasutata (viljad üpris maitsetud ja suurte seemnetega) Rohurinne (Lamba-aruhein) väiksed, kuid väga tihedad puhmad lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal on tähtis lambakarjade toit
o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid
PEREKOND: leesikas (Arctostaphylos) leesikas (Arctostaphylos uva-ursi) PEREKOND: kanarbik (Calluna) kanarbik (Calluna vulgaris) PEREKOND: kail (Ledum) sookail (Ledum palustre) PEREKOND: mustikas (Vaccinium) harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus) sinikas (Vaccinium uliginosum) pohl (Vaccinium vitis-idaea) SUGUKOND: kukemarjalised (Empetraceae) PEREKOND: kukemari (Empetrum) kukemari (Empetrum nigrum) SUGUKOND: nurmenukulised (Primulaceae) PEREKOND: nurmenukk (Primula) harilik nurmenukk (Primula veris) SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) PEREKOND: madar (Galium) hobumadar (Galium verum) SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus)
antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, lehis, jahedam osa kobras, soobel, saarmas arukask, nulg, pohl, mustikas,
Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik väga haruldane: punakurk-kaur Toiduvõrgustik Rabakon n Haab Kaljukotkas Sookurg Rabasilmi
kuivematel ja vaesematel muldadel. Põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Ei talu tallamist ja on väga põlenguohtlikud. Levinud: rannikul liivaluidetel Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Sambla-samblikurinde moodustavad peamiselt hajusalt kasvavad samblikud põdrasamblikud ja porosamblikud Kukemari Lamba- Kanarbik aruhein Leesikas Pohl Alpi põdrasamblik Harilik põdrasamblik Islandi käokõrv Mahe põdrasamblik Palumetsad
tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Nõmmemetsas ulatub pilk kaugele. Nendes metsades on mõnus jalutada või suusatada. 1. Taimestik Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist vähem harilikust kuusest, arukasest ning harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest.Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. 2. Loomastik Putukatest on paljud liigid seotud männiga.Mitmed neist toituvad puu koorealusest osast ehk kambiumist, mitmed okastest.Männi okastest toitub näiteks: männivaablane,täpsemini tema vastne.Noorte mändide puitu ja koort sööb männikräsakas.Sagedamini võib siin kohata
Soo Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaesuse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Eestis on 9836 sood, mille kogupindala ulatub 1 009 101 hektarini. Soo on ala millel kasvab palju erinevaid samblaid . Soos kasvab ka palju erinevaid taimi nt kukemari, mustikas, jõhvikas. Soo on märg, kõikjale kuhu sa astud on vesi all ,ainult kui turbasammal on piisavalt paks, siis saab selle peal kõndida. Soo on nagu üheltpoolt veekogu , aga teiselt poolt kasvavad seal tammed ja muud taimed. Öeldakse ,et soo on märg maa. Soo saab olla vaid seal, kus on maa aasta läbi märg. See teine oluline tunnus on see et seal koguneb turvas. Soo väga niiskes ja hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Soos sulab
suurim Gröönimaa loodus • Kõrgeim mäetipp Gumbjorn Fjeld – 3694 m Gröönimaa • Saare kaldajoone pikkus on 44 000 km ning enamus rannikust on liigendatud fjordidega Maavarad • Naftat • Kulda • Hõbedat • Vaske • rauda • Tsinki • Plaatinat • Uraani • Nioobiumi • Tantaali • Molübdeeni • Tsirkooniumi • Berülliumi • ütriumi Taimestik Saare lõunaosas • Kanarbik • Mustikas • Kukemari • samblikud Gröönimaa loodus • 500 taimeliiki • 700 seeneliiki umbes 60 linnuliik • meredes leidub 6 hülgeliiki • 15 vaalaliiki ja morsad • 9 loomaliiki (hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, valgejänes, jääkaru, polaarrebane Huvitavaid fakte Gröönimaast • ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. • Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda
konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne Suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, Harilik karusammal, raba-karusammal, teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle.
http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb lad.htm ROHU- JA PUHMARINNE Levinum on Eesti rabades puhmas kanarbik, teiseks sagedasemaks on sookail Veel kasvavad: pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Sookail Kaasikjärve rabas https://et.wikipedia.org/wiki/Sookail#/media/File: Sookail_(Rhododendron_tomentosum)_Kaasikj%C3%A4rve
majandustegevust Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, maavarade kaevandamine, taastumine, lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja mereloomade tööstusettevõtte ja küttimine kaevanduste rajamine ja
Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3
Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, Samblad, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia lemming, samblikud, maavarade taastumine, põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, kaevandamine, tööstusettevõtte ja lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja kaevanduste rajamine mereloomade küttimine ja haldamine
võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikuripunane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud. Vaevakask Hanevits
Asend : hõlmab põhjapoolkeral 200-1000 km laiuse maismaariba taiga ja jäävööndi vahel. Kliima : jahe, niiske suvi, talved pimedad ja külmad. Taimestik : tundra on kaetud sammalde-samblike ja puhmastaimedega. Mullastik : Huumust vähe. Loomastik : Paiksed loomad on suure ja kompaktse kehaga ning paksu karvkattega. Inimene : veeimetajate küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Loomaliigid : lumekakk, põhjapõder, norra lemming Taimeliigid : kukemari, vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv Jäävöönd Asend : lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Kliima : aastaringselt on maapind kaetud lume ja jääga. Taimestik : Palju vetikaid ja seeni. Loomastik : Liigivaene. Loomastik toitub peamiselt mereandidest. Inimesed : kalastamine, hülgeküttimine, Loomaliigid : sinivaal, valgevaal, jääkaru, morsk
Levinud Põhja- ja Loode-Eestis. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad männikud - IV-V bon. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestikus rohkesti kanarbikku, eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, leesikas, samblad ja samblikud. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 9.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse
Liiva väike veemahutavus on põhjuseks, miks sademetevaesel ajal muutub pindmite mullakiht liiga kuivaks. (Lõhmus 2004) Pinnalt kuivab muld tihtipeale läbi, seega seal kasvavad vaid kuivust taluvad liigid (Paal 1997). Puurindes nõmmemetsas on valitsevaks mänd (Pinus sylvestris), harva esineb ka arukaske (Betula pendula). Põõsarinne puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarindes kasvab tavaliselt pohl, kanarbik, harilik kukemari, nõmm-liivatee, leesikas ja harilik kukemari. Rohurinde moodustavad hõredalt kasvavad palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, mets- vareskold. Sambla- ja samblikurinne on pidev, palju esineb samblikuliike, nagu näiteks alpi- põdrasamblik, harilik põdrasamblik, mahe põdrasamblik, harkjas porosamblik ja islandi käosamblik. Nõmmemetsa kanarbiku kasvukohatüübis esineb sammaldest palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal (Paal 1997). Peipsi järv
Harilik nurmenukk nurmenukk nurmenukulised kanarbikulaadsed Harilik nõiahammas nõiahammas liblikõielised oalaadsed Kõrvenõges nõges nõgeselised roosilaadsed Harilik mustikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Kanarbik kanarbik kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik jõhvikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Põhja-kukemari kukemari kanarbikulised kanarbikulaadsed Hanevits hanevits kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik vaarikas murakas roosiõielised roosilaadsed Koer-kibuvits kibuvits roosiõielised roosilaadsed Harilik kukerpuu kukerpuu kukerpuulised tulikalaadsed Punane leeder leeder kuslapuulised uniohakalaadsed Harilik lodjapuu lodjapuu muskuslillelised uniohakalaadsed
Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe reguleerija ja puhta vee säilitaja. Ramsari konventsioon 1971
Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. · Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, Vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. · Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. · Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. · Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba- aruhein jne.). · Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Minu uurimus töö SISSEJUHATUS Ma uurisin 10X10 m ala nõmmemetsas. Uurisin puid, põõsaid ja alustaimestikku. Valisin ühe puu mida uurisin lähemalt
mõlemalt pool sügavad külgorud.Siinkandis levivatel toitainetevaestel liivmuldadel ehk nõmmedel ja paludel suudab kasvada peamiselt ainult mänd, seepärast nimetatakse neid metsi nõmmemännikuteks ja palumännikuteks. Alusmets siin peaaegu puudub, rohttaimi esineb vähe, kasvavad vaid kuivust taluvad liigid: samblad (palusammal, karusammal, kaksikhammas) ja samblikud (porosamblik, põdrasamblik, käosamblik) ning kohati kanarbik. Puhmalistest kasvavad veel pohl, leesikas, kukemari. 6.Akste Kaitseala kuulub täies ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitsealuseks liigiks on III kaitsekategooriasse kuuluv laanekuklane (Formica aguilonia). Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, mis on väga kõrge asustus, seda ka Euroopa mastaabis ja suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Sellises pesas võib elada mitu miljonit sipelgat. Toitu hangivad peamiselt puudelt, kus elavad sipelgatele magusat nestet eritavad lehetäid
Esimesed maismaataimed siluri lõpus (psilofüüdid) Hilisemate geoloogiliste aegkondade floorast ei ole fossiilseid jäänuseid säilinud, sest1,8 miljonit aastat tagasi, maakera kliima jahenes ning algasid jääajad Jääajal oli Eesti ala mitme kilomeetri paksuse igijääga kaetud Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul kohe, kui siin tekkisid tingimused (taimestik, loomastik) algul vaid hooajati asumiseks ca 11 000 a tagasi Püsivama asulakohana tuntakse Eestis Pulli asulat. Selle vanuseks on saadud C-14 meetodil u. 8900 aastat e. Kr. Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/referaat/paleogeen.html http://www.ut.ee/BGGM/referaat/neogeen.html http://www.ut
Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt. · Puurinne- männid · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, kanarbik, leesikas, kukemari, mustikas · Rohurinne- nõmm-liivatee, nõmmtarn, palu-härghein · Sambliku-samblarinne- alpi-põdrasamblik, harilik põdrasamblik, islandi käokõrv, palusammas, lainjas kaksikhammas Palumets: · Seotud sõnaga palukjas, mis murdekeeles tähendab pohla. Liivane pinnas. Peamine puuliik mänd, kuid on ka kuuski,kaski ja teisi puuliike. Metsakõdu on 10cm paksune. Alustaimestik on lopsakam kui nõmmemetsas. Samblarinne on liigirikkas ja tüse.
mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused. Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp- villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid. Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas. Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul
Kliima: lühike, jahe ja niiske suvi(10C), pime, külm, tuisune, kuiv ja tuuline talv(- 34C), aurumine on väike, keskmine sademete hulk 250mm Riigid: Norra, USA, Isalnd, Kanada, Venemaa. Elanike nimetused: 1) Skandinaavia: laplased, saamid. 2)Kanada, Gröönimaa: eskimod, inuitid. 3)Kirde-Siber: Tsuksid Mullad: väga vähe huumust Taimed: samblad, samblikud, puhmastaimed. Tüüpilised taimed: vaevakask, harilik drüüas, lumi-käokõrv, kukemari, islandi samblik. Loomad: kohastumused: 1)kaitsevärvus 2)paks karvkate 3)suured kõrvad 4)rasvakiht 5)osadel talveuni Tüüpilised loomad: põhjapõder, lumekakk, Norra lemming, lumepüü, karipuu. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, põhjapõtrade kasvatamine. JÄÄVÖÖND: Kliimavööde: arktiline(polaarne) Kliima: terve aasta vältel kaetud lume ja jääga.
Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli, saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA: 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30. sajab 100mm suvel. Mullad: nõrgalt arenenud tundra mullad, igikelts, kirsmaa. Taimestik: paju, vaevakask, villpea, murakas, sinikad, kukemari, lumikäokõrv, islandi samblik, drüüas. Loomad: põhjapõder e. poro, polaarrebane, lemming, valge jänku, lumekakk, lumepüü, hahk, lagled, änn, alk, kaljukits, lemm, muskusveis. Inimesed: hõre asustus, põhjapõder, karjandus, kalapüük, veeimetajate püük, nafta, gaas, turism, loodusrahvad. Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad
Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oks...
Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi. samblad ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.). Valik tundras õitsevaid lilli: Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata.
Alustaimestiku tunnused: s6najalad, n6gesed, sinilill, metspipar, metskuukress. Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga
Tundra osas ja Ameerika pikad. Enamasti on Kidur taimestik ei anna taime juured ei suuda tungida masse. kohastunud vähe loomi. põhja osas ja natukene külm. pissavalt org. Ainet et tekkiks Enamasti on seal samblikud. Näited: Taimetoiduliste loomade elu sõltub gröönimaa lõuna huumus. drüüas, kukemari, landi samblik, peamiselt nende toidulaua rikkusest. küljest. vaevakask, lumi-käokõrv. Näited: lemming, lumekakk, põhjapõder; Parasvöötme Asub Euraasias ja Põhja Ameerikas
samblikud (peam põdrasamblik, islandi samblik), puhmasrindes kanarbik, pohl, leesikas. Kuivad ja tuleohtlikud metsad; levinud Põhja- ja Loode-Eestis. Vaid 0,2% metsadest. Kanarbiku kkt (kn) Muld- toitainetevaestel liivadel asuv kuiv kkt. Muld tugevamini leetunud; muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistu- esinevad hõredad puhtmännikud IV-V bon. Alusmets- puudub või üksikud kadakad. Alustaimestik – liigivaene; rohkesti kanarbikku; esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja- Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest. 1.3 Palumetsad- võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusrežiimiga muldadel. Pohla (ph) kkt Muld- lähtekivimiks enamasti tüsedad liivad; esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab
Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Parimad männid kasvavad lahjas nõmmemullas, sest nii tekib aeglaselt kasvanud tiheda süüga puit. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, väga harva harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Liigid on kukemari, leesikas, kanarbik, pohl, nõmm-liivatee. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. (Rohurinde liigid on võetud E. Lõhmuse raamatust ,,Eesti metsakasvukohatüübid") Liigid on: palu-härghein, kassikäpp, nõmmtarn, võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud-põdrasamblikud ja porosamblikud. (Samblarinde liigid on võetud E.
Tundras ei kasva puid. Puudekasvu takistavad liiga jahe ja lühike suvi, hukutavad talvised tuisud ja viljatud vesised mullad. Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi. samblad ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.). Valik tundras õitsevaid lilli: Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata.
ning saartel, Eesti metsadest moodustavad nad umbes kolm protsenti. Nõmmemetsi esineb meil luidetel, oosidel jne. Kasvupinnas on happeline ning põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. 1. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest ning harilikust haavast. 2. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. 3. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas ja kanarbik. 4. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. 5. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Nõmmemets. 4 http://soolemb.blogspot.com/2011_08_01_archive.html 5 Salumets Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi
Levinud Põhja- ja Loode- Eestis. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) – tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad hõredad puhtmännikud - IV-V bon. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik on liigivaene, rohkesti kanarbikku, eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 1.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes
annaabi.ee 
