Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustavad kolm kõige tähtsamat nii öelda rinnet. Kõige kõrgem rinne asub 30-40 meetri kõrgusel ja selle moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrgevõraga igihaljad puud, mis võtavad enamuse valgusest. Teise rinde taimestik, mis asub 20-30 meetri kõrgusel saab vähem valgust ja selle tõttu on taimedel suured lehed. Kõige madalam rinne on vähese taimestikuga, sest sinnani ulatub vaid väike kogus valgusest
Õhulõhe ülesanne on gaasivahetus, need paiknevad epidermis. Juhtkudede ül-vee ja vees lahustunud orgaaniliste ainete ja mineraalainete transport. Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Laskuv vool- niineosas ehk floeemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Kõige suurema taksoni arvuga flooraelemendid Eestis on: Eurosiber, Euroopa, Tsirkumpolaarsed, Euraasia. Kus asuvad Eesti kõige liigirikkamad piirkonnad-Lääne-Eestis, Saarema ja Hiiumaa (lubjarikkuse ja merelise kliima tõttu)
looduse liigirikkusandmetes peegelduda hilise rauaaja inimasustuse tiheduse jäljed. Umbes tuhande aasta taguse aja asulate kohta on arheoloogidel olemas üpris põhjalikud kaardid ning Helm ja tema kolleegid otsustasidki uurida, kas toonaste asulakohtade praegune liigirikkus erineb nende paikade omast, kus nii pikka asustusajalugu teada pole. ,,Meie tulemused näitasidki, et tänapäeval on kõige liigirikkamad loopealsed nendes piirkondades, kus rauaajal oli inimese asustustihedus kõige suurem," kirjutas Helm oma doktoritöös. ,,See kinnitab, et loopealsete praegune liigirikkus on vähemalt tuhandeaastase ajalooga." Zobeli arvates on selline järeldus märkimisväärne kogu maailma mastaabis, sest seni on inimtegevuse mõju loodusele tõlgendatud valdavalt negatiivsena, vaadeldes maksimaalselt ajavahemikku 100200 aastat.
viljakärblane, päriskärblane, krabiämblik rohekärblane ja 11 liiki Sireämblik. parme Ristämblik Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Parm Sääriksääsk Madalsood tekivad liigniisketel aladel ning kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood on soo arengu algetapiks Madalsoo võib olla tingitud · Vee voolamisest lohku kokku · Allikast - allikasoo · Üleujutusala lammisoo Õhukesed-, keskmise sügavusega- või sügavad madalsoomullad, mille turvas on enamasti keskmiselt lagunenud Keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) Mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,8- 6,5) Alaliselt veega küllastunud põhjaveelise toitumisega üleujutatav
Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo. Sademeid on 300-1000 mm aastas. * Okasmetsad kasvavad toitainevaestel leetmuldadel. Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene. * Okasmetsad on hõredalt asustatud. LEHTMETSAD: *Lehtmetsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas, Euroopas ja Kaug-Idas. * Levivad parasvöötme merelises kliimas, kus talv on mõõdukalt külm, suvi soe ja sajab 500mm aastas. * Lehtmetsad kasvavad viljakatel muldadel ja on liigirikkamad kui okasmetsad. * Lehtmetsavöönd on tihedalt asustatud, suur osa lehtmetsadest on põldudeks haritud.
Võib toimuda hübridiseerumine kohalike liikidega ning tahtmatu naturaliseerumine, keskkonnatingimuste muutumine ja saastumine, mis võib olla kahjulik kohalikele liikidele. Vahel võib probleemiks olla ka esteetiline sobimatus. Põhja-Ameerika parasvöötme metsade liigirikkuse põhjus on nii topograafiline kui ka klimaatiline. Vaikselt ookeanilt tulevad niisked ja soojad õhumassid põhjustavad palju sademeid ning suveperioodil udu, mille tõttu on sealsed metsad liigirikkamad, kui Euroopas?????? Põhja-Ameerika parasvöötme metsad on palju liigirikkamad kui metsad Euroopas. See tuleneb asjaolust, et taimkatte valdkonnad said Ameerikas viimaste jääaegade ajal kaunis vabalt lõuna poole liikuda, et soojematel perioodidel taas põhja rännata. Euroopas on ALpid ja teised mäeahelikud takistuseks teel lõunasse, kuna PÕhja-Ameerika peamiselt põhja-lõunasuunalised mäeahelikud jätavad tee vabaks. Euroopas jäi jääaegadest alles vaesem liikide kogum. (tsitaat
tööstuspiirkondades metsade põlisuse, üldise liigirikkuse, kaitsevajaduse jms kohta 11. Loetle seente hõimkonnad ja tähtsamad seltsid, mis sisaldavad lihheniseerunud taksone, iseloomusta neid lühidalt ja nimeta esindajad. Sablikke esineb hõimkondades Ascomycota (kottseened), eriti ketasseened ja vähem Basidiomycota (kandseened). 12. Eesti lihhenofloora lühike üldiseloomustus, liigirikkamad perekonnad. Eesti samblike areng algas 12-12,5 tuhat a tagasi. Eesti lihhenoflooras toimub inimtegevusest põhjustatud liigirikkuse vaesumine. Liigirikkamad perekonnad: perekond porosmblik (Candelaria) - 53 liiki, perekond habesamblik (Usnea) - 22 liiki, perekond kilpsamblik (Peltigera) - 20 liiki. 13. Mis on: isiid - üks samblike vegetatiivse paljunemise vahendeid; talluse väike (kuni mõne mm pikkune väljakasv, mis
Näivleetunud mullad on lõuna eesti keskmise huumusesisaldusega põllumullad Soomullad-on eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo,siirdesoo,rabamuld.Iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont. Gleimuld-laialt levinud ja vahelduvate omadustega, sinakas v rohekashall gleihorisont pindmine horisont Koosneb toorhuumusest Looniit-õhuke mullakiht, põhja,lääne Eestis, kuivab suve lõpuks Pärisaruniit-Eestis laialt levinud, rohumaade tüüp Puisniidud-maailma liigirikkamad taimekooslused säilivad vaid inimese kaasabil Lammi ja luhaniit-jõgede üleujutusaladel,perioodiliselt kantakse toitainerikkaid setteid Rannaniit-taimestik levib vööndiliselt,soolembelised taimed, merevee uhumine Rannaroostik-alaliselt üleujutatud veealustel sooldunud gleimuldadel, enamasti pilliroog
veest ja sademetest. läbib vooluveekogu Vesi Madalsoovesi on rohketoiteline. Rabavesi on hapniku- ja toiteainetevaene, Liikuv põhjavesi rikastab turvast vähese mineraalsoolade sisaldusega, hapniku ja toitainetega ning seetõttu kõrge orgaaniliste ühendite on madalsood kõige liigirikkamad. kontsentratsiooniga ning happelise reaktsiooniga- taimede ja puude kasvuks väga halbade omadustega. Muld Õhukesed-, keskmise sügavusega- Raba- või tüsedamad siirdesoomullad, või sügavad madalsoomullad M´, M turba tuhasus on 3-5%, happelisus pH 2,3-
Samuti on nad harjunud tarbima vähe vett (nt kaamel). Eesti kuulub parasvöötme segametsade vööndisse, kus kõige loomulikum taimekooslus on mets, liigniisketes kohtades ka niit ja soo. Eraldi taimekooslusena saab vaadelda ka rannikuid, luiteid, veekogusid. Eesti taimkattes on umbes 1500 liiki ja 550 liiki samblaid, 800 liiki samblikke ja 3000 liiki vetikaid. Taimkatte liigirikkust soodustavad mullastiku mitmekesisus, kliima üleminekuline iseloom, pikk rannajoon. Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused on puisniidud. Lisaks viljakale mullale soodustavad liigrikkust hõredalt kasvavad puud. Selle tulemusena kasvab puisniitudel nii metsa kui ka niidutaimi. Näiteks kaitsealusel Laelatu puisniidul on loendatud 465 erinevat taimeliiki. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest
Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalamTurbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveestMadalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5) Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Tegurid ja tingimused koosluse püsima jäämiseks · Kuna madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademetest ka põhjaveest, siis oluliseks teguriks on põhjavee olemasolu, rohkus ja sügavus. · Samuti oleks hea suur sademete hulk, siis ei sõltu madalsoo niiskustase ainult põhjaveest. · Madalsoo pind peab olema ümbruskonnast madalam.
Väheneb prügilatesse ladustatav jäätmete voog ning vähenevad kulud, mis tuleks teha uute materjalide kasutuselevõtmises. Materjalide taaskasutus vähendab ka majanduse keskkonnakoormust ning pikemas perspektiivis on see meile kõigile oluline. Maailma õhku puhastavad vihmametsad, mida tänapäeval aina rohkem raiutakse. Väga paljude liikide elukohad hävivad, kuna vihmametsad on kõige liigirikkamad kohad maailmas. Vihmametsade hävitamine väärispuidu saamiseks on lubamatu. Kõik maailmas ei pea olema nii luksuslik ja eksklusiivne, et selle tõttu hävitada maailma "kopsud". Ei tohi olla nii isekas ja mitte mõelda tuleviku peale. Saaksime hakkama ka väärispuidu pideva raiumiseta ning suudaksime säilitada Maale elutähtsaid komponente. Õnneks on inimesed probleemist teadlikud ning näiteks Euroopa riikides väheneb igal aastal troopilise puidu nõudlus. Järelikult
Third level Eesti lagesoode pindalast Fourth level peaaegu poole Fifth level Kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel Madalsoode vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad Jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õõtsiksoo Click to edit Master text styles Second level
Ökoloogia Organismide suhete uurimine Ökoloogilised tegurid Kõik keskkonnategurid, mis avaldavad mõju organismidele Päritolu järgi jagunevad rühmadesse: 1. Abioootilised tegurid (eluta looduse tingimustes) - Temperatuur, valgus, vesi, niiskus, õhk, pinnasest tulenevad omadused - muld jne 2. Biootilised tegurid (eluslooduses tegurid) - Toiduga seonduvad tegurid, teised liigid, liigikaaslased - organismide vahelised suhted ehk kooseluvormid (hiljem) - Loodust oluliselt mõjutavad tegurid, inimeste tekkeline, läbi abiootiliste - antropogneesed tegurid 3. Piirav ehk limiteeriv tegur (millest on kõige rohkem puudus ja mis mõjutab kõige rohkem) 4. Taluvusala ehk ökoloogiline amplituud - Ökoloogilise teguri väärtuste vahemik, mi...
Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid. Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala...
saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Kasutatud allikad: 1. www.miksike.ee 2. www.wikipedia.ee 3. www.is.ut.ee 4. www.keskkonnainfo.ee 5. www.maailmakool.ee 6. www.klab.ee 7. www.et.wikipedia.org
madalaid veeloike. Veised söövad pilliroogu! Alvarid on lubjarikkad elupaigad, enamasti katab lubjakivi ÕHUKE mullakiht! Lambad söövad kadakaid! Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel, mängivad nad öösiti. Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta MAAILMA ÜHED LIIGIRIKKAMAD KOOSLUSED! 20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatustlikult levinud ökosüsteemid. LÄÄNEMERE elustiku väited ka.. Haudel olevad linnud on ranna-aladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud! (munade jahtumine, ülekuumenemine) Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres! Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad
Inimene vajab loodust, loodus mõistlikku inimest. Tänavu täitub 100 aastat päevast, mil Eestis esimest korda tükike loodust kaitse alla võeti. 31.12.2008 seisuga on Eestis 3 442 kaitstavat loodusobjekti, sealhulgas 948 kaitseala (5 rahvusparki, 129 looduskaitseala, 149 maastikukaitseala, 117 uuendamata kaitsekorraga ala, ning 548 parki ja puistut), 343 hoiuala, 949 püsielupaika, 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti ning 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat objekti. Ühtekokku hõlmavad need alad 1 517 000 ha, sellest maismaa pindala 779 000 ha. --- Kui palju meist on unistanud teinekord rahust, vaikusest ja looduse hingematvast ilust enda ümber? Ma arvan, et kõik. Kahjuks pole aga tänapäeva kiire elutempo juures just palju aega, et sõita linnast välja mõnda looduskaunisse kohta ja lihtsalt nautida seda, mis meie ümber on. ---- Eestimaa on enamasti madal ja tasane ning soode poolest maailmas teisel kohal. Ainult lõunas muutub maapin...
Koosluste mitmekesisus Liigirikkamateks kooslusteks loetakse troopilisi vihmametsi, troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani Kogu troopikametsade pindala on 7% maismaast– üle poole maailma maailma liikidest! Metsades on liigirikkaimad putukakooslused Ookeanide liigirikkus seotud hiigelsuurest territooriumist, elustiku tohutust vanusest ja eraldatusest ja stabiilsusest Koosluste mitmekesisus Väikeses mõõtkavas on liigirikkamad kooslused parasvöötme niidukooslused Suurim taimeliikide arv ruutkilomeetril on registreeritud Argentiinas madala rohuga kuival mägikarjamaal – 89 liiki! Laelatu puisniit Eestis on samas arvestuses II kohal maailmas – 76 liigiga! Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse omistamine geneetilisele mitmekesisusele, liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele Majandusliku väärtuse hindamisel 2 lähenemisviisi:
- säästa energiat (kustutada tuled toas, kus parasjagu ei viibi) - käi jala või kasuta ühistransporti - sorteeri prügi 12. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? SUURENDAB: looduskaitse all olevad liigid, looduskaitse alad, mutandid(eesel) VÄHENDAB: kasvukohtade/elupaikate hävitamine/killustumine/killustamine/reostamine/vaesestumine, kliimamuutustega, võõrliigi sisse toomisega, haiguste levitamisega, EESTIS: Kõige liigirikkamad (taime)kooslused puisniidud (ühel ruutmeetril üle 70 taimeliigi). Põhjuseks metsa ja niidukoosluse koosesinemine Kõige liigivaesemad rabad ja vähetoitelised järved. 13. Milline on võõrliikide peamine negatiivne aspekt elustikus? - võivad levitada haigusi - söövad kodused liigid välja
6. Milles seisneb ekvatoriaalsete vihmametsade ökoloogiline tähtsus? Vihmametsad on maailma looduse väga olulised komponendid. Nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ning ladestavad selle oma juurtesse, tüvedesse, okstesse ja lehtedesse. Seega mõjutavad vihmametsad oluliselt Maa kliimat, pidurdades kasvuhooneefekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on maailma liigirikkamad ja vanemad ökosüsteeme. 7. Milles seisneb ekvatoriaalsete vihmametsade majanduslik tähtsus? Vihmametsatest on pärit palju eksootilisi puuvilju,maitseaineid,näiteks apelsin,mandariin,banaan,mango,kohvipuu,pipar,kardemon,ingver,kaneel jne 8. Iseloomusta parasvöötme okasmetsi. Parasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv,
Alabamani. Kõirgeim tipp on seal Hotell Super 8 lehised metsad, sarnane- on Mount Mitchell Motel- Richlands vad Euroopa metsadega, ( 2037m ) Põhja- /Claypool Hill Area. See ent on liigirikkamad. Põh- Carolinas. asub linnas Pounding jas kasvavad vahtrad ja Mill. Majutusasutust pöögid. Lõunas tamme ja
Kool NIIT Kurereha Referaat klass Koostaja Juhendaja: Tallinn 1516 SISUKORD: Sisukord......................................................................................................................................lk.2 Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3 Verev kurereha.............................................................................................................................lk.4 Niidu kaitse..................................................................................................................................lk.5 Kurereha kaitse,puisniidu ja kurereha pildigalerii...................................................................lk.6-8 Kokkuvõte....................
saartel. Leedus ja Lätis leidus suuremate jõgede kallastel üksnes lammipuisniite. Praeguseks on puisniidud meie maastikupildist peaaegu täiesti kadunud. Kogu Eesti alale on puisniite alles jäänud ehk sama palju kui neid veel sajand tagasi kuulus üheainsa küla juurde. Ehkki puisniidud sarnanevad parkidele, on nad algselt kujunenud looduslikest kooslustest ja seetõttu rohujuuretasandil tunduvalt liigirikkamad. Hõredalt paiknevate puude ja põõsaste vahel paiknevad siin alad, mille hoiab mitmekesisena iga-aastane niitmine. Puisniitu tohib niita alles juuli, et taimede seemned saaksid küpseda ja koosluse koosseis püsiks stabiilsena. Tuhandete aastate pikkuse puisniitude traditsiooni kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil pool- looduslikud rohumaad katsid ühtekokku ligikaudu 1/5 Eesti pindalast. Põllumajanduse
Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud
Linnud. Niidul pesitseb vähe linde, aga toitumas käib siin palju ka metsalinde. Niidulindude pesad asuvad maapinnal. Niitudel kohtab näiteks toonekurgi, koovitajaid, hiireviusid, rukkirääke, lõokesi. (1) Imetajad. Imetajad käivad niitudel peamiselt toitumas, sest siin pole varjumiseks sobivaid kohti. Nii käivad siin põdrad, metskitsed, metssead, jänesed, rebased. Koduks on niit näiteks uruhiirtele. (1) KOKKUVÕTE Töö on kirjutatud Eesti niitudest. Niidud on ühed liigirikkamad elukooslused. Sellepärast tuleb neid ka kaitsta. Tööd kirjutades sain teada, et niite on mitmesuguseid. Niidutaimestik sõltub mulla koostisest ja niiskusest. Niitudel elab palju loomi, eriti putukaid. Inimene saab niitude kaitsmiseks ise palju ära teha mitte teha seal lõket ega häirida loomi. Selleks, et niidud ei võsastuks, tuleb neid niita. KASUTATUD MATERJALID 14. Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo, Tiia Kuresoo ,,Loodusõpetus 6. klassile" I osa 15. Eesti Entsüklopeedia 6
Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik.
2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Samuti jõhvikas, sookail, kanarbik, sookask, vaevakask, pilliroog, angervaks, ubaleht, soovõhk,
puisniite. Puisniitude liigirikkuse põhjused 1.Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. Kuna liikide lisandumine kooslusse on aeglane protsess, nõuab kõrge liigirikkuseni jõudmine aastasadu ühtjärge kestvat majandamist 2.Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. 3.Mulla happesus (pH) - happelisel mullal saab normaalselt kasvada vähem liike kui neutraalsel ja lubjarikkal mullal. Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. 4.Suhteliselt madal mullaviljakus, mistõttu konkurentsis nõrgemad liigid saavad püsida. 5.Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000-8000 aastat tagasi. Elupaiga ümbrusest võeti puid maha nii ehitiste, kütte kui tööriistade jaoks. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal
+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid, kriteeriumid. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele. Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid
Madal rohustu on liigirikas, ent suvelõpuks kuivab ja omandab pruunika värvuse. Looniitude säilimise eelduseks on pidev karjatamine, ilma selleta muutuvad nad kadastikeks või sarapikeks. *Pärisaruniidud: kõige laiema levikuga, leostunud või gleistunud muldadel, nende liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. *Puisniidud:Erilise rühma moodustavad hõredalt kasvavate puude ja põõsastega puisniidud. Need on maailma ühed liigirikkamad taimekooslused, kus on registreeritud ühe ruutmeetri kohta üle 70 taimeliigi. Tekkinud ja säilivad vaid inimtegevuse kaasabil. *Lammi- ehk luhaniit: esinevad jõgede üleujutusaladel, üleujutuse ajal kantakse toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal ,
juurdekasvuga. Metsad koosnevad vähestest puuliikidest aga peaaegu kõiki neid kasutatakse tarbe puiduna nt: tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjalina jm. Levik peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Üle 80% neist on Venemaal ja Põhja- Ameerikas (USAs ja Kanadas). Parasvöötme leht- ja segametsad- pindala on põllumajandusliku tegevuse tõttu ja suure asustuse tiheduse pärast tunduvalt vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad kui segametsad ja on liigirikkamad. Levik Kesk- ja Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idaosas, Ladina- Ameerikas, Aafrikas, ning Kagu- ja Lõuna- Aasias Lähistroopilised metsad (jagunevad niisketeks ja kuivadeks) 1. niisketes lähistroopilistes metsades kasvavad peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud.levik: USAs, Austraalias, Brasiilias, Hiinas jne 2.kuivades lähistroopilistes metsades on jändrikud puud ja võsa tootlikus on väike keskkonna kaitselise tähtsusega. Levik Vahemere maades ja Austraalias.
Puisniidud sobisid selleks suurepäraselt. Esimesed vikatileiud pärinevad I saj. m.a.j., massilisemalt tuli see kasutusele alates V saj. m.a.j. Siis algas ka ulatuslikum niidutaimkatte kujunemine. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed. Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. Puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused: lisaks tüüpilistele niidutaimedele kasvab seal puude varjus ka erinevaid metsataimi. Luha- ehk lamminiidud Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga- 4 aastaste perioodiliste üleujutuste tõttu, mis, setitades niidule orgaanilisi ja
[2] Harilik sealõuarohi on mitmeaastane kuni 100 cm kõrgune vastiku lõhnaga taim, mida loomad ei söö. Vars neljakandiline, lehed suured, munajad, rootsulised. Õied väikesed, punakaspruunid. Õitseb juunist septembrini. Nektar eritub tilkadena. Meeproduktiivsus kuni 500 kg/ha. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. [2, 3] Niidu ja karjamaataimed Niidud jaotatakse taimede liigilise kooseisu järgi aru-, üleajutus-, soostunud ja võsastunud niitudeks. Neist kõige liigirikkamad on aruniidud. Looduslikel karjamaadel on meetaimestik enam-vähem sarnane niitudel leiduvaga. Kultuurkarjamaadel on liigirikkus küll väike, kuid seal on suur osa liblikõielistel taimedel kes on head meetaimed. [2] Imikas on kaheaastane 30-100 cm kõrgune rohttaim. Lehed süstjad, karedad, kuni 10 cm pikad, 1,5 cm laiad. Viietised õied on sametjalt lillakassinised, rohkeõielistes õisikutes. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on kuni 120 kg/ha. [2]
Tegelikult on kõrbeid mitut liiki. Neid liigitatakse pinnase järgi. Peale liivakõrbe on veel soolakõrbed, lössikõrbed, kivikõrbed ja savikõrbed. Neist enamlevinud on kivikõrbed ja liivakõrbed. Liigitatakse veel kuumakõrbeteks ja külmakõrbeteks. Liivakõrb on elusolendeile kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda ning suudab veidigi niiskust säilitada. Kus on niiskust, seal on taimi, kus aga taimi, seal ka loomi. Seetõttu ongi liivakõrbed kõige liigirikkamad. Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses, muutudes nii kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse. Eluvaesed kivikõrbed paiknevad harilikult mäestike jalameil. Need on tekkinud rabenemise tulemusel ning on kaetud murenenud kiviklibuga. Lössikõrbed on levinud poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel - lössil. Küllaldase niiskuse puhul võiksid lössil areneda väga viljakad mullad. Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud
(seadusest rendilepinguteni) a lusel ka itse alla mitu maa-ala, Riigiparkide nõukogu ja Looduska itse nõukogu ühise l koosolekul 26. veebruaril 1936 vastu võetud (riigiparkide seaduse § 5 põhjal) loduska itse kava ja juhtnöörid loetlevad selleks ajaks ajutise loodukaitse alustena 7 erinevat maa -ala. 8 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses Kui rääkida puisniitude ka itsest, siis peamiseks põhjuseks, miks puisniite kaitsa on nende elurikkus. Puisniidud on Eestis kõige liigirikkamad e lupa igad olles koduks nii ta imedele, loomade le, lindude le, putukate le, rooma jatele ja kahepaiksetele. Seepärast ka järgnev lõik bioloogilise mitmekesisuse kaitsest. Kirjanduses käsitletakse bioloogilist mitmekesisust kui erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või teatavas keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust. 9 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on a jaloolise lt vanim keskkonnakaitse valdkond, mida on tähistatud
...jaguned kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja veesiseseks taimestikuks. Nende levik sõltub konkreetsetest tingimustest. Taimestikurikaste järvede pindala moodustab 7181 hektarit ehk 40,8%, mõõdukalt taimestunud on 4893 hektarit ja taimestikuvaeste 5526 hektarit. Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi. Taimeliikide arv väikejärvedes kõigub 0 ja 25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved. Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane vesikupp, vesikatk jt. Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest
eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse. võimalikult vähe loodust reostada, ökotehnoloogia arendamine, taastuvaid vahendeid kasutades, standardid, kriteeriumid. Loodusvarad ja nende kaitse vajadus. Taastuvad, taastumatud: ei tohi ammenduda nii kiirelt, sest tagasi neid enam ei saa, mõelda tuleb järgnevatele põlvedele.
põllumaa juurde saamiseks maha vihmametsi. Enamik tuntud troopiliste metsade hävimise põhjuseks ongi nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Peamiselt on metsade maha raiumise probleem süvenenud arengumaades, kus rahvaarv kasvab kiiresti ja sellega seoses tekib ka põllumaa puudus. Vihmametsade hävimine seab aga ohtu keskkonna, seda siis näiteks taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi sellega seoses kahaneb liikide elupaikade arv ning väheneb ka bioloogiline mitmekesisus. Arvatakse et viimase kümnendi jooksul on välja surnud koguni 20% Maal elutsevatest liikidest. Pealegi erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinenud 40%- 50% kogu maakera vihmametsadest. Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid) arvuks 5-100
Vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus ja Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniit on sajandeid olnud osa meie talumaastikust, tema põhiväärtus on kaunis maastikupilt ja liigirikkus. Mõlemat tingib asjaolu, et siin saavad kokku mets ja niit. Puisniite on meil eriti palju Lääne-Eestis, kus nende liigirikkust soodustab lubjarikas muld. Nad on üldse kõige liigirikkamad taimekooslused meie ala l: Laelatu puisniidul on loendatud ühe l ruutmeetril koguni 76 eri liiki soontaime. Ohustatud ta imedest kasvab puisniitudel rohkesti käpalisi. Siin pesitsevad nii avamaastiku kui ka metsalinnud ja liigirikkas rohustus elab palju eri liiki selgrootuid. Kuni 1940. aastateni ulatus puisniitude pindala Eestis 800 000 hektarini. Praegu on meil hinnanguliselt säilinud 8000 hektarit puisniite, millest ligi 60% on kõrge loodusväärtusega. Samas ulatub hooldatavate
kukehari, nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas. 12)Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? Tehisjärvi rajatakse maaparanduse, tööstuste ja veevõtu tarveks. 12)Miks on Eesti loomastik suhteliselt liigivaene? Ilmastiku olude tõttu kõik loomad ei suuda sellise kliimaga kohaneda; liigne küttimine; väikene territoorium; jääajajärgse perioodi lühikese kestus tõttu. 13)Kus ja millistel muldadel kasvavad eesti kõige liigirikkamad taimekooslused? Rähkmuldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti), paepealsetel muldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti) ja leostunud pruunmuldadel (Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on
muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). 10 Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/loodusliku_mitmekesisu se_vhenemine.html) Bioloogiline mitmekesisus jaguneb kolme põhiossa: 1
Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Madalsoo võib olla kas lage (rohusoo) või kaetud puudega (soomets). Siirdesood arenevad madalsoodest ja on madalsoo ja raba vaheastmeks. Need on kesktoitelised sood, mille toitumises põhjavee osatähtsus on väiksem. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Kõrgsoo, ehk raba on viimane soo arengu aste. Turbakiht on muutunud nii paksuks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Rabasse tuleb vett juurde peamiselt sademetest.
puisniite. Puisniitude liigirikkuse põhjused: Regulaarne ja pikka aega kestnud niitmine. Kuna liikide lisandumine kooslusse on aeglane protsess, nõuab kõrge liigirikkuseni jõudmine aastasadu ühtjärge kestvat majandamist. Keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus. Mulla happesus (pH) - happelisel mullal saab normaalselt kasvada vähem liike kui neutraalsel ja lubjarikkal mullal. Lääne-Eesti lubjarikkad piirkonnad on mitu korda liigirikkamad, kui Ida- ja Lõuna-Eesti happelised mullad. Suhteliselt madal mullaviljakus, mistõttu konkurentsis nõrgemad liigid saavad püsida. Suure liigifondi olemasolu, s.t. ümbruskonna floora suur liikide arv. Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000- 8000 aastat tagasi. Elupaiga ümbrusest võeti puid maha nii ehitiste, kütte kui tööriistade jaoks
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
Pedaspää soo, Jõmmsoo ja Meerapalu raba). Eriilmeliste märgalade rohkus muudab Emajõe- Suursoo paljudele liikidele hinnatud elu- ja pesitsuspaigaks ja just selles seisnebki deltasoostiku tähtsus (Keskkonnainfo, 2013). Metsamaa katab üle poole (55%) maakattest ning seetõttu on selle osatähtsust raske alahinnata. Rajooni suurest soostumisest tulenevalt on sookased, madalad kased ja pajupõõsad laialt levinud. Kõrgematel alatel ja maastikurajooni läänepoolsel servaalal on metsad liigirikkamad, seal on esindatud nii männid, haavad, lepad, pärnad, kased, kuused ja vähesel määral ka muud liigid. Madaliku territooriumile jääb ka Eesti Põllumajandus Ülikooli katse- õppemetskond. 11000 hektari suurusele Järvselja alale jäävad mõnekümne meetri kõrgused laugenõlvalised kühmud, mida katvad ürgmetsad on ühed paremini uuritud ökosüsteemid Eestis. Sealsed 200 aastased kuused ja pooleteise sajandi vanused kased ja haavad koos mändide ja pärnadega omavad tähtsat
pH ehk happelisus. Peamiselt mõjutab see taimede elu. pH alla 3 ja üle 9 on toksilised. Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte. Alumiinium (mürgine) on liikuv ainult happelises keskkonnas, selles keskkonnas jäävad ellu vaid need, millel on kaitsemehhanismid. Liiv on happeline ja ei neutraliseeri taimede poolt tekitatud happelisust. Loopealsed ehk alvarid on kõige liigirikkamad. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Generalist on rahul laiema tingimusteskaalaga, kuid ei saavuta sellist populatsiooni tihedust nagu spetsialist. Pilliroogu leiab kõikidelt mandritelt, kõikidest kliimavöönditest
tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. Vihmametsad on levinud Kesk-Aafriks (2°S - 7°N), seal valitseb palav ja väga niiske ekvatoriaalne kliima. Nad on maailma looduse väga tähtsaks komponendiks, nad puhastavad vett, neelavad atmosfäärist süsihappegaasi ja ladestavad seda ning eraldavad tohutul hulgal hapniku. Seega pidurdades kasvuhoone efekti ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on liigirikkamad, seal elab üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühteaegu õitseda ja vilju kanda. Ekvatoriaalses vihmametsas on alati hämar, kuna vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Levinud on mangroovtaimed, mitmed tsitruselised, kookospuu, kohvipuu, kautsukipuu, vigipuu
· Kui niidul kasvab 10-50% puid ja põõsaid, on tegu puisniiduga. · Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud nelja suurde rühma: · 1. Aruniidud · 2. Lamminiidud · 3. Rannikuniidud · 4. Soostunud niidud Millised taimed kasvavad niidul? · Niidutaimed on enamasti valguslembesed taimed. · Niitudel kasvavad peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. · Niidud on Eesti liigirikkamad taimekooslused. Aruniidud: · Levivad kuivadel või parasniisketel aladel. · Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb nimetatakse niitu puidniiduks · Põõsarinne on väga liigirikas. · Rohurinne on vähese saagikusega kuid väga liigirikas · Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord Eestis- 74 liiki soontaimi ühel m2 · Puurinne: harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp
9. Millised tegurid võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumist? Peamine ökoloogilise tasakaalu häirija on inimene ja inimtegevus. Samuti võib kõvasti mõjutada ilm. 10. Otsusta väidete õigsuse üle.VALE VÄIDE PARANDA ÕIGEKS: 10.1.Fotosünteesi lähteaineteks on vesi ja orgaanilised ained VALE Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid(anorgaaniline aine) ja vesi. 10.2.Eesti liigirikkaim ökosüsteem on salumets VALE Eesti kõige liigirikkamad ökosüsteemid on puisniidud. 10.3.Ainuke putukate selts, kes on toitumiselt kõik loomtoidulised on kiletiivalised. VALE Kiletiivalised on enamalt jaolt kõik taimtoidulised. 10.4.Roheline silmviburlane on heterotroof, sest valguses ta fotosünteesib nagu taim ja pimeduses kasutab valmis orgaanilisi aineid ÕIGE 10.5. Lagundajate ehk konsumentide hulka kuuluvad enamus bakteritest, seentest ja raisamatjad ning sitasitikad( porbulased) ÕIGE 10.6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
