Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja liigestatud reljeefiga maastiku kaitseks, kus asuvad ka väiksed metsajärved. Kirikumäe järve pindala on 61,4 ha, suurim sügavus 3,5m ja keskmine sügavus 2,8m. Keema järvede maastikukaitseala asub Sõmerpalu vallas, 7-9 km Antslast idas, Karula ja Otepää kõrgustiku vahelisel moreenmaastikul. Kaitseala rajati Keema järvestiku ja Suur-Keema järve kui Eesti sügavaim järve ning seda ümbritseva maastiku ja puhkeala kaitseks. Hino järve maastikukaitseala asub Misso vallas, Missost umbes 2 km lõunas. Kaitseala põhieesmärk on linnukaitse, kuid ka järve kaitse. Hino järv on saarterikkaim ja suurim Haanja kõrgustiku järv. Kaitsealal on registreeritud 40 linnuliiki. Verijärve maastikukaitseala asub Võru vallas, Võru linnast 3,5 km kagu pool. Kaitseala on loodud järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks.
Vanad harud-pärinevad 18.19.sajandist. tehnoloogia eriti ei uuene.riigid toetavad, et säilitada tööhõivet ja enesevarustamist. Uued harud-(auto-ja keemiatööstus). Tekkisid 20.sajandil.struktuur muutuv siiani. Muutsid inimühiskonda lühikese aja jooksul meeletult. Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised harud- (mikroelektroonika,tarkvara,tuuma-ja kosmosetööstus).tekkisid 20.sajandi lõpul.Suurte muutuste ja riskide valdkond.riikide valitsused osalevad. AUTOTÖÖSTUS Fordism-tehasese ühte otsa läks maak(tooraine) ja süsi ning teisest otsast tuli välja auto.tootlikkus suur.auto hind oli madal ja kõigile kättesaadav.autod keerukad.halb kvaliteet.masstootmine.konveiertootmine.aeganõudev.. toyotism-säästlikud ja odavad Jaapani autod.tugitootmine!.suured kogused.toodete suur varieerumine ja paindlikkus.hea ettevalmiste ja kõrge motivatsiooniga töötajad.kvaliteetne.tugineb rohketele allhangetele. *Autotööstus on koondunud arenendud tööstusmaadesse.Arenenud...
Asepresident José Alencar Gomes da Silva Pindala 8 511 965 km² Rahvaarv (2007) 190 011 000 Rahvastiku tihedus 22 in./km² Iseseisvus 7. september 1822 Rahaühik riaal (BRL) Ajavöönd maailmaaeg 2 kuni 5 Riigihümn Hino Nacional Brasileiro Brasilia kui pealinn Aastal 1891 viidi Brasiilia põhiseadusesse sisse punkt, mille kohaselt tuleb pealinn Rio de Janeirost tulevikus uude linna üle viia. Uuele pealinnale pandi nurgakivi juba 7. septembril 1922, kuid ehitus jäi soiku, ning võeti uuesti käsile alles 1956. aastal. Linn projekteeriti ja ehitati riigi uue pealinnana ja see valmis 41 kuuga (19561960). Linn planeeriti ristikujulisena, kuid maastiku eripära tõttu sai ta
Suur osa endistest järvedest on tänaseks kinni kasvanud ning muutunud soodeks. Orujärved on tugevasti liigestatud kaldajoonega, näiteks Kavadi järv Uue Saalusel, seevastu kõrgustiku servadesse lõikunud orgudes on järved piklikud ja sügavad (Rõuge, Kütioru ja Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Kõrgustiku idaosas on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest.
õõtsikuribad ning nende põhja katab paks mudakiht. Näiteks Väimela Alajärves on muda kuni 18 m, vett aga vaevalt 2 m. Rohkem põhjasetteid kui vett on ka Võrtsjärves. Järvede toitelisus ja järvevee segunemine Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi
Kuna endal on ka kunagi soov Brasiilias ära käia on ju tore, kui on sellekohta juba eeluurimus ka tehtud. Kasutasin peamiselt interneti allikaid, kuid ka ENE't. Brasiilia kohta on internetis suhteliselt vähe informatsiooni. Seega kasutasin ja inglise keelseid lehekülgi. Töö jaotasin kindlateks osadeks, nagu juba sisukorrast näha on. 3 Riigi üldiseloomustus Pealinn: Brasilia Pindala:8 511 970 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Iseseisvus: 7. september 1822 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis
Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factboo...
Valga Gümnaasium Brasiilia Referaat Janeli Nielson 11A Valga 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldiselt.................................................................................................................................... 2 Valitsemine.......................................................................................................................... 3 Maavarad............................................................................................................................. 3 Ajalugu................................................................................................................................ 3 Sümboolika........................................................................................................................
ja sügavad (Rõuge, Kütioru ja Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Viimane on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m ü.p. Kõrgustiku idaosas 3 on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Vaade Vällamäele ja Perajärvele Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Alamjooksul oru sügavus suureneb kuni 52 meetrini ning veerudel paljanduvad liivakivid. Rohketest sälkjatest külgorgudest on tuntumad Hinni kanjon ja Ööbikuorg
osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt. 2 km enne Jõksi järveni jõudmist, Mügra küla ja Alaküla vahel, süvendatud jõelõik lõpeb. Jõgi suubub Jõksi külas Jõksi järve põhjakaldale, väljub Jõksi järvest lõunakaldal Kanepi kirikust 1,5 km põhjaloode pool ja suundub ligikaudu 3 km pikkuselt lõunaedelasse. Edasi allavoolu - Hino küla ja Sõmerpalu aleviku vahemikus - teeb maastiku reljeefi järgiv ja üldsihiga kagusse voolav jõgi neli hiigellooget, milliseid teistel Eesti jõgedel ei ole. Sõmerpalust alamal läbib jõgi Vilbe soo idaosa ja suubub Vagula järve läänekaldal. Vagula järve kirdesopist väljanult suundub jõgi algul kirdesse ja käändub siis itta. Kääpa ja Listaku küla vahel jõuab jõgi Võru orundist Kagu-Eesti lavamaale, pöördub järsult põhja poole ja
üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. vesilobeelia (õistaim, lobeelialised) järv-lahnarohi (sõnajalgtaim) Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega
....12 BRASIILIA RIIK Keel portugali Pealinn Brasília Luís Inácio Lula da President Silva José Alencar Gomes Asepresident da Silva Pindala 8 511 965 km² Rahvaarv (2007) 190 011 000 Rahvastiku 22 in./km² tihedus Iseseisvus 7. september 1822 Rahaühik riaal (BRL) Ajavöönd maailmaaeg 2 kuni 5 Hino Nacional Riigihümn Brasileiro Üladomeen .br Maakood 55 Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiiliga.Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte
Inimesi on 192,296 miljonit 2010 seisuga. Rahvatikutihedus on 22,6 in/km². Rahavstik on noor: 62 protsenti brasiillastest on alla kahekümne üheksa aasta. Riigikeel on portugali keel. See on kuues kõige üldkasutatavam keel maailmas. Peaaegu pooled Ladina-Ameerika inimesed ei räägi hispaania keelt nad räägivad portugali keeles. Pealinnaks on Brasilia. Teised suuremad linnad on veel São Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador. Riigihümn on Hino Nacional Brasileiro. Riigikorraks on presidentaalne vabariik ja praegune president on Luiz Inácio Lula da Silva. Rahaühikuks on Brasiilia reaal (BRL). Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Koloniseerimine algas 1534. aastal, 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisririik, alates 1889 vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament. On 26 osariiki. Naabreid on tal
sõltudes seega ka järve veevahetuskiirusest. Järvede valgalad on tavaliselt väikesed, mistõttu ka järvede veevahetus aeglane. 88% järvedest oli valgala pindala alla 50 km 2, 32% kuni 2 km2. Ligikaudu 63% järvedest vahetub vesi kuni 4 korda, neist 37% 0,82 korda aastas. Kõige väiksema veevahetusega on suhteliselt sügavad umbjärved või allikalised lähtejärved, kus vesi vahetub 1 kord 35 aasta jooksul (Uljaste, Saadjärv, Hino, Tilsi, Kõrbjärv jt). Paljudes madalates järvedes, eriti oru- ja rannajärvedes vahetub vesi aasta jooksul kümneid kordi. Valgala suurusest ja veevahetuse intensiivsusest sõltub vees olevate mineraal- ja biogeensete ainete kontsentratsioon, olles seda suurem, mida tugevam on veevahetus. Planktoni hulk tugeva läbivoolu korral on aga väiksem. Veerikkail aastal on keskmine äravool järvedest 15 l/s km 2, tavaliselt 10 l/s km2 ja veevaestel 5 l/s km2
Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Väärtused ja tehted Võrdlused AND ja OR-funktsioonide kasutamine Nimi Väärtus Kontroll a 50 1 täht a 1 Funktsiooni kuju ja täitmine Andmete kontroll Nimi Väärtus Kontroll 1.väärtus Koosta D10 lahtrisse tehe,9 mis Ühekordne on tõene, kui 0 a< a <= 100. Kasuta AND 50 Kahekordne funktsiooni. 2.täht Koosta D11 lahtrisse atehe, Kahekordne mis on tõene, kui C11 lahtris on täht a, b või c. Kasuta OR funktsiooni. 3. D18 lahtrisse: kui väärtus on <10, on vastuseks tekst Ühekordne, vastupidisel juhul Kahekordne. 4. D19 lahtrisse: kui 0 < a <= 100, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! 5. D20 lahtrisse: kui täht on a, b või c, j...
ja makromajanduse käsitlemiseks ja analüüsiks. Maksebilansi analüüsi alusesl on võimalik koostada ka vaatlysaluse riigi kohta arengukonseptsioone ja tulevikuprognoose, kavandada vajaduse korral muutusi majanduses ja anda soovitusi. (Tanning, 2009, 154-156) 5 BRASIILIA LIITVABARIIK Portugali keeles: República Federativa do Brasil Brasiilia lipp Brasiilia vapp Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro Pealinn: Brasília Pindala: 8 511 965 km2 Rahvaarv: 192 296 000 (2010) Rahvastiku tihedus: 22,6 in/km2 Riigikord: presidentaalne vabariik President: Luiz Inácio Lula da Silva Iseseisvus: 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km
11. Veevahetus järvedes. aeglane veevahetus: vesi uueneb kord mitme aasta jooksul. kiire veevahetus: vesi uueneb aastas kümneid kordi. 12. Järvetüübid toitelisuse alusel ja nende üldiseloomustus. Oligotroofne (vähetoiteline) Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) Toitelisus: Mineraalainetevaesed keskmise huumus-ainete sisaldusega Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv
kukemari jt. 11 Järvede tüübirühm Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks
Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused 1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti jääb vahemikku 57°30´ ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Kahest küljest ümbritsevad teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast Väinameri ja Riia laht. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg ma...
Järvede toitumine. Vooluveest Valgveest Põhjaveest sademeist Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees: vähetoiteline (oligotroofne) – toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Poolhuumustoiteline toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega liivaste või osalt rabastunud kallastega leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv
000 ha ehk 18% Eesti pindalast 20. sajandi algul hakati kergemini kultuuristatavaid puisniite üles harima ning põllu- või kultuurheinamaana kasutama. Järvede tüübirühm Oligotroofsed (vähetoitelised) järved - Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved - Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest
Tavalised on harilik tarn, hirsstarn, luht-kastevars, tedremaran, angervaks, peetrilehtjne. V Soorohumaad turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed. Järvede tüübirühmad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved. Veemineraal-, biogeensete-ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja-ja Lõuna- Eestis(Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved. Mineraalainete vaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse
suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline -leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) -iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas -osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest -tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. Semidüstroofne – poolhuumustoiteline -toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega -liivaste või osalt rabastunud kallastega -leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv
N2 GMC M275A2 N2 GMC SAVANA G3500 N2 GMC SAVANA G3500 N2 GMC SIERRA 2500 N2 GMC SIERRA 2500 N2 GMC SIERRA 2500 N2 GMC SIERRA 2500 N2 GMC SIERRA 3500 N2 GMC SIERRA C3500 N2 GMC VANDURA 3500 N2 HANOMAG F76/35 KI N2 HANOMAG-HENSCHEL F45 N2 HANOMAG-HENSCHEL F45 N2 HANOMAG-HENSCHEL F55 N2 HINO FB143S N2 HINO FB143S N2 HINO FB143S N2 HINO FB143S N2 HINO FB143S N2 HINO FD174SA N2 HINO FD174SA N2 HINO RB145SA N2 HYUNDAI H250 N2 HYUNDAI H350 N2 IFA 50 BLK N2 IFA L60 N2 IFA MULTICAR 25 N2 IFA MULTICAR 25 N2 IFA MULTICAR 25 N2 IFA MULTICAR 25 N2 IFA MULTICAR 25 N2 IFA MULTICAR 25
1999. Hupfer, C., H. Hotzel, K. Sachse, and K. H. Z. Engel. European Food Research and Technology 1998. Lebensm Unters Forsch A 206:203–207. 209:83–87. Ida, M., S. Yamashiro, H. Yamakawa, K. Hayakawa, H. Hassan-Hauser, C., W. Mayer, and H. Z. Hörtner. 1998. Kuribara, T. Kodama, S. Furui, H. Akiyama, T. Lebensm. Unters Forsch A 206:83–87. Maitani, and A. Hino. 2005. Journal of Agricultural Heid, C. A., J. Stevens, K. J. Livak, and P. M. Williams. Food Chemistry 53:6294–6300. 1996. Genome Research 6:986–994. International Organisation for Standardisation (ISO) Hernandez, M., A. Rio, T. Esteve, S. Prat, and M. Pla. 2006. ISO 24276:2006: Foodstuffs—Methods of 2001. Journal of Agricultural Food Chemistry Analysis for the Detection of Genetically Modified 49:3622–3627
IV tüüp – pehme- ja tumedaveelised järved V tüüp – pehme- ja heledaveelised järved VI tüüp – Võrtsjärv VII tüüp – Peipsi – Pihkva järv VIII tüüp – rannajärved 1. Oligotroofne (vähetoiteline). Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). Iseloomulikud liigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks. 2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
