pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. · Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. · Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. · Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. · Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. · Västriklased: randkiur. Merisk · Kurvitsaline · Erksavärviline · Kõvahäälne · Otsib toiduks karpe · Emalind toidab poegi Punajalg-tilder · Kurvitsalane · Pikakoivaline · Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas Hõbekajakas Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud
HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA LINAVÄSTRIK KIIVITAJA SUURKOOVITAJA HALLHAIGUR TILDER KALAKAJAKAS KÜHMNOKK-LUIK NAERUKAJAKAS SINIKAEL-PART LAULULUIK TUTKAS TIIR LAGLED TUTTPÜTT Imetajaid MÜGRI KOBRAS NAHKHIIR ONDATRA SAARMAS
Kuu Mikko Buht Kristo Peterson 12a Tiirlemine ja Faasid · Elliptiline orbiit · Üks tiir ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga · Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel · Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant Mered ja Mandrid Tumedad laigud = Mered · Heledad alad = Mandrid · Mered on moodustunud 3,2...4 miljardit aastat tagasi · Mandrid 4,5 miljardit aastat tagasi Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km · Mass on 81 korda väiksem Maa massist
5. koor- puid kattev kiht (puuhkoor) ja laulurühm 6. laama- loom ja munk 7. pank- pankrannik (järsak) ja asutus kus tegeletakse finantsasjadega 8. pits- jooginõu ja kudum 9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi 9. Puuvili ja mustamine - laim 10. Puuvili ja valgusallikas - pirn Kirjuta homofoonide tähendused: 1. Keel- kommunikatsioonivahend 2. Geel- sültjas mass (nt. dussigeel) 3. Pass- dokument 4
mändvetikad. Äntu valgejärv on jällegi suhteliselt puhta veega järv. Järv asub VäikeMaarja lähedal Simuna poole viiva maantee ääres. Maanteel kahjuks ei ole väljas ühtegi märki nende asukoha kohta, kuid kaardi järgi võib Äntu järved lihtsasti üles leida. Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parkimisplats ning autoga põhimõtteliselt enam edasi sõita ei saa. Järvedeni jääb veel 100m kõmpida täisvarustuses. Järvele õnnestub ühe sukeldusega tiir peale teha. Järve omapäraks on ehk suured järvekarbid. Mina nii suuri igatahes varem näinud pole. Näha võib jällegi uudishimulikke ahvenaid ja kartlikke särgi ning vahest võib kohata ka ringi luuravaid hauge. Järve sügavus pehme muda kihini on maksimaalselt 6m. Kohati on ka hõljuvat muda. Nähtavus vees võib olla pinna lähedal kuni 5m. Sügavamal läheb nähtavus hõljuva muda tõttu kehvemaks.
Herschel 1781 1850 Uraani teke ja uurimine Tekkelugu on sarnane Neptuuni omaga. Mass ei jõudnud kriitilise piirini. 1986 külastas Uraani NASA Voyager 2 Uraani mass on umbes 14.5 Maa massi, mis teeb temast hiidplaneetidest kergeima. Tihedus on umbes 1.27 g/cm³ Kuigi Uraani diameeter on pisut suurem kui Neptuunil (neli korda Maast suurem) on ta kergem Orbiit ja pöörlemine Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97.77 kraadi Tiir ümber päikese kestab ca 84 Maa aastat Keskmine kaugus päikesest ca 3 miljardit km (ca 20 AU) Päikeselt tuleva valguse keskmine intensiivsus Uraanil ca 1/400 Maa omast Uraani sisemuse pöörlemisperiood on 17 tundi (osades kohtades 14 tundi) Uraani rõngad Esimesed avastati 1977 Kuiper'i Lendavalt Observatooriumilt. 2008 ndaks aastaks koosneb Uraani rõngaste süsteem 13 nest eristatavast rõngast.
E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad Rõngaste süsteem Koosnevad tumedatest osakestest, mille suurus varieerub mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne meetrini Praegu tuntakse 13 eristatavat rõngast Eredaim ε (epsilon) rõngas
9. klass Juhendajad: Katre Halliko Ivi Saar Tehumardi 2012 Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu
Lisaks sellele, on meie talv eriline, kuna ei möödu ühtegi talve kui meil poleks lund. Paljud eestlased on lume ja külma vastu, aga on palju inimesi, kes pole oma elus kordagi lund näinudki. Paljud noored tahavad Eestist suurematesse riikidesse elama minna. Suurlinnad näiteks New York ja London on kohad, kus kõik on liiga linnastunud. Sellistes kohtades pole ka loodus nii puhas. Minu arvates peaks iga eestlane leidma aega, et teha üks tiir päris looduses. Võiks püüda kala, minna parki või püüda kasvõi liblikaid. Ma olen kindel, et nii mõnigi inimene mõistaks siis kui kaunis meie Eestimaa loodus tegelikult on. Eestimaa loodus on üpriski puhas. Üha enam mõtlevad ka inimesed selle peale ning püüavad keskkonda vähem reostada. Eelmine aasta toimus ka suur üritus ,,Teeme ära 2008", mida tahetakse korraldada ka sel kevadel. Üritus seisneb selles, et inimesed üle Eesti tulevad
· asteroidid · komeedid · planeetide kaaslased · teadmata koguses meteoorset ainet Maa-tüüpi planeedid · = kiviplaneedid = Maa-sarnased planeedid · koosnevad peamiselt silikaatkivimitest · enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · päikesesüsteemi tumedaim planeet · kollast või tumehalli värvi · Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga
Tänaseni ei teada täpselt, kas Marsil on kunagi elu olnud või ei. Tänapäeval toimuvad uuringud juba Planeedi pinnal. Võib olla kunagi jõuab ka keegi inimestes sinna. Kõige rohkem uuringuid ja avastusi on tehtud Ameerika ja Vene astronoomide poolt. 1.Andmed 3 Marss on päikesesüsteemi neljas planeet. Marssi veel nimetatakse veel punaseks planeediks. Päikese ja Marsi vaheline kaugus on ligi 227, 940, 000 km. Üks tiir ümber päikese kestab 687 Maa päeva. Marss on päikesesüsteemi üks väiksematest planeetidest. Tema läbimõõt on 6790 km, mis on Maa omas umbes poole väiksem. Marsi pindala on umbes kaks korda väiksem kui maa oma. See on natuke suurem kui Maa maismaa pindala. Maa ja Marsi vaheline kaugus on 55 400 min km. Planeetide vaheline kaugus ei ole suur. Marsil on kaks kuud. Need on Phobos ja Deimos. Arvatakse, et need on asteroidid. Marsi ööpäev on 24h 37min. Pöörlemistelg on umbes
Vana auto oli oma aja ära elanud. Üleeile sain pakkumise, millest ei saanud lihtsalt loobuda autol oli isegi CD-makk. Helistasin müüjale tagasi ning leppisime kokku koha, kus ost-müük ära vormistada. Ei jõudnud enam järgmist päeva ära oodata ning juba paari tunni pärast saime kokku raudteeviadukti juures. Andsin härrasmehele raha ja ta ulatas kavala pilguga mulle võtme ning lisas, et kõik muu on autos. Tormasin lapseliku rõõmuga auto juurde, et teha kohe esimene tiir. Nii mu sõit algaski. Tahtsin minna linnast välja, proovimaks, kuidas auto kiirendab. Ühtäkki liiga järsult kohalt minnes kukkus kusagilt päikesesirmide juurest mulle sülle mingi kiri. Kuna tee oli hea, ei pidanud ma vajalikuks hoogu maha võtta vaid otsustasin kirja kohe läbi lugeda. Esimesed read sellest kirjast tõotasid head: "Kallis auto uus omanik, mul on hea meel, et sa..." ja siis tulid read, mida ma soovin, et ma poleks ealeski lugenud, aga mis tehtud see tehtud: "..
Jupiter Jüri Gümnaasium 9.r Kristin Sõber Jupiter Gaasiline hiid planeet Päikesest viies Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Täispööre 10 tunniga ,tiir ümber päikese 12 aastat Öises taevas silmaga nähtav Koostis Jupiteri peamised koostis elemendid Vesinik Heelium Teised Kaaslased Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast 12 väikest ning 4 suuremat Galileo kuud: 1. Io 2. Europa 3. Callisto 4. Ganymede Väiksematel korrapäratu orbiit Külastajad · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 (1973 a.) ·
kasvatusest. Läbi aegade erinevad eluolud ja tingimused muudavad väärtushinnanguid ja seisukohti ning seeläbi kasvatatakse ka väikseid tüdrukuid erinevalt. Mida aega tagasi, seda rohkem oldi kinni kindlates mõtteviisides ja kardeti midagi teisiti teha. Ühes 19. sajandi perekonnaõpetuse õpikus seisavad selged juhtnöörid kuidas üks endast lugu pidav naine peaks mehe koju tulles käituma - ära võta teda vastu virinaga, söök olgu valmis, tee veel kiire tiir ümber kodu korjates üles laste mänguasjad ning õpikud. Veel soovitati pereemadel igasugune müra kaotada ja lapsed magama panna. Naiselt nõuti täit pühendumist ja ohverdust oma mehe heaolu ja õnnelikkuse nimel. Selle tagajärg oli õnnetu abielu. Osa naisi kasutas olukorda enda kasuks ära: õpiti kaasadega manipuleerima. Näiliselt olid lisaks meestele rahulolevad ka naised. Hendrik Ibsen kujutab oma teoses ,,Nukumaja" 19
Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde. 1) terroriakt lõigati langevarjutropid läbi, et ei saaks katapulteeruda. 2) linnud kokkupõrge linnuga.
de i 1.27 tihedus o g/cm n um Uraan . ³ bes i oma läbimõõt neli k ü 14,5 orda, letab Ma korda mass a K eskm . aga on ta ine kaugu l 19,2 s Päik aü. esest Tiir üm 84 M mber päik ja aa aa ese k e s tat estab lemin Päike Orbii t ca s e keskm lt tuleva Uraan ine inten valguse il ca 1 siivsus Uraan /400 pöör
Vasco da Gama 1497-98 indiasse Kolumbus 1492-93 Ameerika Dias 1487-88 healootuse neem Americo Vespucci Ameerika Magalhães 1519-22 tiir ümber maakera Eurooplased hakkasid uut maad avastama, sest et araabia kaupmehed olid ahned ja nad tahtsid tuua otse indiast vürtse(pipar, kaneeli ja teisi maitseaineid) Eeldused Põhjused Euroopas oli piisavalt meresõidukogemusega mehi Idamaid kujutati ette väga rikastena Euroopas tunti kompassi India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid
Pakkugu see meie lugejaile samasugust naudingut!" kirjutas Jules Verne oma kirjastajale ja see soov täitus kuhjaga. Romaan ilmus alates 1862. aasta oktoobrist järjejutuna ajalehes "Le temps", mille tiraazlõpuks kahekordistus. Ka raamatu müügiedu oli sensatsiooniline. Jules Verne´ist rääkisid kõik. Teaduslikud ühingud kutsusid teda loenguid pidama, kõikjal diskuteeriti kuupäevaraja fenomeni üle ja tehti arvutusi: kas maakerale on tõepoolest võimalik sellise tempoga tiir peale teha? Loo suur võlu seisneb pidevas võidujooksus ajaga. Kihutatakse üle tervetest mandritest, kiiruga ületatakse mered, mitmeid eksootilisi kohti külastatakse ainult riivamisi. Tähelepanu keskmes on vaid ajanäit ja kohalike liiklusvahendite efektiivsus. See vastab täielikult peategelase loomusele. Phileas Fogg on jäiga, ülipedantse inglase prototüüp, täpsuse hull ja kõndiv arvutusmasin. Reisi huviväärsused jätavad ta külmaks, ta jääb parem oma kabiini
3. Maa kuju ja ehitus Esmakordselt oli selge ja ümberlükkamatult tõestatud,et Maa on kerakujuline ja ümber selle võib sõita kui 1522 aastal jõudis ümbermaailmareisilt tagasi 1519 aastal teeleasunud laev "Viktoria" Fernão Magal- hãesi juhtimisel. See reis näitas ka seda et Maa ümbermõõt on tunduvalt suurem kui seda enne arvati. Meie koduplaneet Maa on suur pöörlev kivikera. Ta on üks ümber päikese tiir-levast üheksast planeedist. Maa on ainus meile teada -olev maailmaruumi planeet, kus on elu.Maa atmosfääris on hapnikku ja ookeanides vett, mis mõlemad on eluks häda-vajalikud.Kõikidest päikese-süsteemi planeetidest on Maa Päikesest just parajal kaugu-sel, et mitte olla liiga kuum ega liiga külm. 4. Õhkkond Ümber Maa on umbes 1000 km paksune õhukiht, mida nimetatakse õhkkonnaks e. atmosfääriks
II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus-nahkhiir Pargi-nahkhiir Suur-nahkhiir Põhja-nahkhiir Viigerhüljes III kaitsekategooria liigid Vasakkeermene pisitigu Luha-pisitigu Väike pisitigu Rohe-tondihobu
tulevate jögede soojendav mõju ja igikelts taandub, võivad kasvada kõveratüvelised kased, kääbusseedermännid jt. puuliigid, mis moodustavad metsapiiri. Põhiliselt on tundra metsatu, sest tingimused ei sobi neile. Nii floora kui ka fauna levik on tsirkumpolaarne, ei välju tundra võõndist. Arktilise tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: lemming, uruhiir, karibuu · Karnivoorid: rebane, hunt, jääkaru · Linnud (migreerund): ronk, pistrik, tiir · Putukad: sääsk, kärbes, koi, rohutrirts · Kalad: lõhe, forell · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm! Eristatakse kahte peamist vööndit tundras:arktiline ja alpiinne. Arktiline tunrda on põhjapoolkeral, alpiinne tundra mujal maailmas mägedes puude piirist kõrgemal. Alpiinses tundras on vegedatsiooni perioodi pikkuseks keskmiselt 180 päeva ning öötemperatuurid on alati alla 0 °C. Alpiinsetes tundrates on võrreldes arktilisega mullas parem veereziim ning taimede
mahuga keskmine proov, paigutatakse puhtasse kilekotti ja lisatakse täidetud etikett. Agrokeemia labor Agrokeemia labor Teaduse 6 Saku 75 501 Harju maakond Analüüsid • Lühianalüüs pH P K • Lühianalüüs org C pH P K • Põhianalüüs pH P K Ca Mg • Põhianalüüs org C pH P K Ca Mg • Täisanalüüs pH P K Ca Mg Cu Mn B Keera üks tiir proovi võtmine mullapuuriga 15 sammu Järgmine üksikproov Väheviljaka osa eemaldamine Mullaproov labida ja kühvliga Mullaproov labida ja kühvliga Mullaproov labida ja kühvliga Keskmine proov Mulla reaktsioon (happesus, pH) Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas Vesinik- ja hüdroksiidioonide hulgast Happeline olenevalt on muld:
Reisikorraldaja valis need lennud just mugavuse tõttu ümberistumisajad on mõistlikud, ei pea kaua lennujaamas ootama. 1.4 Fix Ideed Põhja-Tai ringreis 14.03-27.03.2012 Terve reis hõlmab enda all Põhja-Tai kuulsamaid ehitis ning huvitavaid kultuurielamusi. Käiakse vaatamas lamavat Buddha't. Minnakse külla Kareni hõimu liikmetele, kuhu jääkase ööseks. Võõrustajaks ongi Kareni hõimu liikmed ja ollakse nende kodudes, kus puuduvad 21. Sajandi luksused. Samuti tehakse tiir ujuvate turgude juurde, mis on ehe näide Aasia kultuurile omasest kauplemisest. Muidugi ei puudu reisi juurest ka rannakülastus ja nö shoppamisepäev. Imepärane valik kui on soovi tutvuda erinevate hõimudega, mida võib kohata Tais. Tallinn-Helsingi-Bangkok-Helsingi-Tallinn koos lennujaamamaksudega (Finnair); A320; A330 Toimub ka siselend: Bangkok Chiang Mai Tallinn-Helsingi AY3926 14.45 - 15.20 35 minutit Helsingi-Bangkok AY089 16.40 07.25 9 h 45 minutit
53 45 -1 -19 -14 59 -38 -73 95 -49 -86 -88 -5 -98 -46 -33 -43 86 33 17 -9 -73 32 -84 52 -82 -10 23 -39 40 62 13 -54 70 67 -42 33 -35 -49 84 97 -34 22 95 45 -37 -57 -65 94 7 -59 -1 -19 -41 -6 -71 -30 -54 9 -19 -33 -60 -82 -67 -61 81 -86 31 65 96 -60 -15 8 93 -92 89 -44 68 -20 -65 78 -26 -12 67 9 38 18 -33 -14 -82 Marika Midro 104030 KAKB11 Minimum Rida Veerg -98 2 5 -61 Negatiivsed arvud 43 -98 92 -44 77 Loo maatriks 29 90 32 -44 -40 -6
2 aasta tagant. Kuid parim aeg on hoopis iga 16 a tagant. 31. Mis on "välisplaneet"? Asub päikese pootl vaadatuna Maast väljaspool 32. Võrrelge Maad ja Marssi (Välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilme- Maal vett rohkem 75%, Marsil vedelikku väga vähe. Maa on suurem kui Marss. Liikumine: Maa liigub kiiremini- ümber Päikese 2 korda kiiremini. Ma pöörleb 24H, Marsi üks tiir ümber oma telje on aeglasem.. Pinna ehitus- Maal veet rohkem, mitmekesisem pind, Marss justkui kõrb- liivakivist, kivimikiht Marsil paksem. Atmosfäär- Maal hapnik ja lämmastik, Marsil atmosfääri praktiliselt ei olegi 33. Mida on teada elust Marsil? Algul arvati, et seal on elu, sest omaarust nähti korrapäraseid kanaleid ja taimestikku, kuid kanalid osutusid silmapetteks ja kohapeal mõõdetud rõhk ja temp viitasid, et elu marsil on võimatu. kuid iidsed jõesängid viitavad, et
LISA 2 LISATEENUSED Lodjasõit Emajõe Suursoost Peipsini ja tagasi Ürituse kogukestus: 5 tundi Osalejaid: lodjale mahub kuni 36 in Marsruut: mikrobussiga Tartust Suursoo Looduskeskusesse (0.5 tundi), lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile ja tagasi (4 tundi), mikrobussiga Suursoo Looduskeskusest Tartusse (0.5 tundi) . Ajakava: kell 10.30 väljasõit hotell Londoni parklast kell 11.00 väljumine lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile kell 12.30 jõutakse Peipsile, tehakse tiir järvel kell 13.00 lõunasöök kell 13.30 tagasi Emajõel kell 15.00 maabumine Suursoo Looduskeskuses, asumine ümber bussile kell 15.30 bussiga tagasi hotell Londoni parklas kell 19:30 pidulik õhtusöök restoranis Polpo 9
kõik meeskonnad suurel ekraanil üksteise ,,jahisaagiga" tutvuda - nautida unikaalseid stseene, leidlikke kompositsioone ja koomilisi nägusid kõige ootamatumates olukordades. Tänu sellele saab ka tutvuda Aegna saarega, sest fotojaht toimub üle kogu selle pisikese saare. Pärast tegevusi ongi jälle lõunasöögi aeg, millele järgneb suvepäevade ametlik lõpetamine ning mängude tulemuste teatamine- võitjate autasustamine. Pärast lõpetamist kogunetakse sadamasse, et teha merel tiir kiirete ning ekstreemsete RIB-kaatritega, mis maabuvad sinna, kust see lõbus teekond Aegna saarele alustati. KOKKUVÕTE Kodutöö käigus koostasime suvepäevade paketi raadiojaama Sky Plus töötajatele. Uurides erinevaid võimalusi otsustasime, et sündmus võiks toimuda Aegna saarel, sest see on eemal linnakärast ning kiirest elutempost. Seal saab nautida kaunist Eesti loodust ning meretuult. Kuna üritus on 2-päevane, valisime ööbimiskohaks Loodusmaja kompleksi, sobivate
folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir 4 ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt.
Enne sõitma asumist Ø Puhake piisavalt Ø Ärge tarvitage alkoholi Ø Mõelge läbi oma teekond Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö
Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised. Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. 1.5 Taevaskojad Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid, mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt. 1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike
ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva. Oma nime on planeet saanud Rooma kaubandusjumala Mercuriuse järgi. Merkuurist on vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel kuni kolmel ajavahemikul. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda pikem kui Maal. Merkuuri sisemuses paikneb suur rauast tuum ja planeedi välimine koor sarnaneb Maa vahevööga, olles vaid kuni 600 kilomeetri paksune. Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga
muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus: , kus r on raadius, T on tiirlemisperiood ja v on tiirlemissagedus dimensiooniga . tähistab nurkkiirust. Nurkkiirus on radiaanides mõõdetava pöördenurga suurenemise kiirus. Ühik: radiaani sekundis. Radiaan on nurk, millele vastav ringi kaare pikkus on võrdne raadiusega. Seega, täisring 360 kraadi vastab 2 radiaanile (1 rad=57.3 kraadi) ja üks tiir sekundis tähendab nurkkiirust 2 radiaani sekundis. Radiaan on dimensioonitu suurus. Nurk, millele vastab raadiuse pikkusega võrdne kaar. Punkti kiirus Kiiruseks antud hetkel nimetatakse punkti siirdevektori ja ajavahemikku, mille kestel see siire toimus, suhete piirväärtust, kui see ajavahemik läheneb nullile. Punkti kiirus võrdub punkti kohavektori tuletisega aja järgi. Punkti kiirus on vektor , mille suund on piki trajektoori puutujat punkti liikumise suunas. Kiiruse dimensioon on
Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel, siirdekalad: meriforell, angerjas, lõhe linnud: hahk, kivirullija, alk, Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras. Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja naaskelnokk. Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas. Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir. Västriklased: randkiur. Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttpart, punapea-part, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused
Varem peetigi teda täheks. Aga kuna uus taevakeha liikus ümber Päikese ringorbiidil, pidi ta olema uus planeet. Ametlikuks sa planeedi nimi Uraan- alles 19. sajandi keskel. Läbimõõdult on ta Päikesesüsteemi kolmas planeet. Ka tema koostises on peamiselt gaasid ja atmosfääri väliskihtides olev metaan annab talle sinakas-rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Uraan pöörleb kiiresti üks pööre 17 tunniga. Maa pöörlemisperiodd on näiteks 24 tundi. Tema tiir ümber Päikese kestab 84 Maa aastat. Kiirus tiirlemisel ümber Päikese on 7 km/s, Maa peab kihutama 30 km/s, et mitte Päikesesse kukkuda. Planeet pöörleb ümber Päikese nn ,,küliliasendis", tema pöörlemistelg on väga kaldu. Arvatakse, et miljoneid aastaid tagasi põrkas Uraan kokku mingi teise planeediga. Kui Uraan on parajasti maale lähedal, võib teda näha palja silmaga, ehkki paistab väga nõrgana ja teda peab oskama otsida. Erinevalt tähtedest ta ei vilgu
8. Tootmine teenindaminevõi Tootmine oleks siiski välismaal, ostame sealt kauba. Kaup ilmselt on kas eriliste relvade puhul käsitöö, või kergemate relvade(nagu nugade) siis massitöötus. Teenindamine oleks nii: Inimene saab registreeriduda end juba internetti teel. Edasi inimene valib sealt mitu päeva ja mis eriteenuseid ta soovib. Siis inimene tuleb kohale, talle näidatakse ette tema majutus, räägitakse eraldi reeglitest ja ohtudest metsas. Noorematele tehakse tiir lõbustusalas, kus on eraldi lasketiir, harjutusala, maja kus on võimalik tutvuda ka erinevate relvadega, ja relvadeajalugu. Hooned on: · Peamaja/infopaik · Jahipood/toidupood · Muuseumihoone (relvaajalugu) · Noorte lasketiir ja mänguhoone · Elamumajad/hütid Peamaja lähedal on ka bussijaam eraldi, on 1 buss mis viib linnapoole, ning on olemas parkla peamaja juures, ning elamumajadel 1kohaline parklaruut. 9. Turupotentsiaali hinnang
Tavaliselt minnakse võistluskohta paar päeva varem, et tingimustega tutvuda . Üks päev enne võistlust tehakse tiiru trenn ja suusatades tehakse ka kiiremad lõigud sisse. Samuti tuleb püss üle vaadata ja puhastada. Õhtu poole määritakse ja testitakse suuski, et valida õige suusapaar ja -määre. Hommikul tuleb eelmise õhtu määrimine üle vaadata ning vajadusel uuesti määrida. Umbes tund aega enne võistluse starti algab püsside pealelaskmine. See on vajalik kuna iga tiir on erinev ja lasketäpsust mõjutab ka ilm. Kui püss peal, siis sooja tegema ja peale seda starti. Laskesuusatamine - suusatatakse reeglina vabas tehnikas, see tähendab uisku. Distantsid on erineva pikkusega, kuid klassikaliselt meestel 10-20 km ja naistel 7,5-15 km. Püssi veavad suusatajad endaga rajal kaasas, noortel on püss tiirus ja treener annab selle õigel 13 ajal sportlasele.
porgand- porgandikärbes- aed-põõsalind- lõopistrik 6.2. vesikirp, karevetikas, tursk, kilu, merikotkas karevetikas- vesikirp- kilu- tursk- merikotkas 6.3. metssiga, metsakuklane, kuusk, kuuse-kooreürask kuusk- kuuse-kooreürask- metsakuklane- metssiga 7. Milline organismide vaheline suhe on järgmiste organismide vahel: 7.1. ristämblik-toakärbes ristämblikud söövad toakärbseid. 7.2. mänd-männiriisikas 7.3. kass- nudipaeluss 7.4. sarapuu-pähklikärsakas 7.5. tiir-kajakas 8. Selgita ökoloogilise püramiidi reeglit ja arvuta raudkullide biomass, kui nad on ära söönud 500 g ristikuseemnest toitunud lõokesed( toidumassist talletub vaid 10 %) Ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk
tehnikatele nagu tegevusteraapia, enesekehtestamine, astmeline desensibiliseerimine ja käitumise jälgimine. Biheivioristide eesmärk on meid jälle liikvele ajada. Kuna depressiooni üks sümptom on aktiivsuse vähenemine - inimene istub kodus, väldib seltskonda, ei tee koduseid töid, ei tee midagi toredat -, võib kasuks olla tegevusteraapia. Alustada võib lihtsatest asjadest nagu poeskäik või tiir ümber maja. Järk-järgult soovitatakse rohkem suhtlema hakata - näiteks käia mõnel kontserdil või loengul, kasvõi kirikus. Sellised tegevused ei nõua aktiivset osalust, kuid võivad teile näidata, et suudate elust veidigi rõõmu tunda. See äratundmine on aluseks üha suurematele saavutustele ja aktiivsemat osalust nõudvatele tegevustele, mis viimaks taastavad meie võime tunda elust jälle rõõmu ja
(ämblikud) Troofiline tasand Organismi troofiline tasand on astmete arv, mis teda eraldab primaarsetest produtsentidest, millised asuvad esimesel troofilisel tasandil. Kui kaks organismi asuvad ühekaugusel produtsentidest, on nad samal troofilisel tasandil. Trophic level the position that an organism occupies in a food chain. -- , . Madalaveeline ökosüsteem troofiliste tasanditega Neljas tursk troofiline tiir tasand Kolmas troofiline kilu mudakrabi hoburaudkrabi tasand Teine zooplankton troofiline krevetid austrid tasand pindmised vetikad ja detriit Esimene diatoomid veepiiril troofiline tasand (produtsendid) Kümne protsendi seadus Termodünaamika II seaduse kohaselt kaasneb iga
täiesti juhuslikult. Sellised linnud on: hahk, kivirullija, pikknokk-tirk jakrüüsel. Tingitult merelised linnud: Tingitult merelistele lindude on arvatud need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad kas erantitult või valdaval enamikul juhtudel mererannikul. Sellised linnud on: ristpart, tõmmuvares, rohukoskel, merivars, meriski, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi-risla, naaskelnokk, merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas, tutt-tiir, väiketiir, randtiir, röövtiir, söödik-änn ja randkiur. Mageveelinnud: Nagu juba eespool öeldud, kuulub Läänemeres, eriti selle põhja ja idaosa linnustikus, tähtis koht magevee-elementidele. Sellised linnud on: sinikaelpart, tuttvart, punapea-vart, rägapart, piilpart, luiksnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt, naerukajakas, väikekajakas, jõgitiir, mustviires, väiketüll, vihitaja, veetallaja, rookana, tiigikana, vesikana, hüüp,
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 9.10. Puitplangutuse kinnitamine tekile. Puitkate on tänapäeval kalleim tekikatte materjal. Joon. 9.11. Veejooksuplaat ja tekitate parda ääres: 1- plangutus, 2- keevitatud tihvtid, 3- puitkork, 4- tiir, mastiks, 5- metalläärelatt, 6- tsementkate, 7- piigatitoru. Joon. 9.12. Mastikskate: 1- tekkiplaadistus, 2- kruntkate, 3- aluskiht, 4- põhikiht, 5- dekoratiivne kate. 9.3 Laeva erinevate sõlmede konstruktsioon.
Rannik-Järsakrannik(Pankrannik P-E ja saared);Lauskrannik(liivar.) Läänemere taimestik. Põhjataimestik : rohe-,puna-,pruunvetikad. mändvetikad Rannikul/saartel taimed: merihein, merikapsas,sinerõigas Fütoplankton: sõltub soolsusest. Sini-,vibur-,rohe-,mändvetikad Läänemere loomastik. Zooplanktoni-meriseen,vesikirbulised,aerjalalised Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi
Phasianus colchicus. Looduskaitse all: rabapüü Lagopus lagopus, metsis Tetrao urogallus Kurvitsalised tikutaja Gallinago gallinago, metskurvits Scolopax rusticola, naerukajaks Larus ridibundus, kalakajakas Larus canus, hõbekajakas Larus argentatus, merikajakas Larus marinus. Looduskaitse all: naaskelnokk Recurvirostra avosetta, risla e rüdi Calidris alpina, mudanepp Lymnocryptes minimus, rohunepp Gallinago media, tõmmukajakas Larus fuscus, räusktiir e räusk Sterna caspia, tutt-tiir Sterna sandvicensis, krüüsel Cepphus grylle Tuvilised Columbiformes kodutuvi Columba livia, kaelustuvi e. meigas Columba palumbus. Looduskaitse all: õõnetuvi Columba oenas. Kullilised Lühemad küsimused: JAHIEESKIRJAD: Näiteks: Millal võib küttida hanelisi? Kes peab koostama kollektiivjahist osavõtjate nimekirja? Millised ulukid on suurulukid? Jne. Hanelistele, laugale e vesikanale, kajakalistele, tikutajale ja laanepüüle võib pidada
4 nr.5 Võistleja stardib teatepulk käes neljanda rõnga juurde, asetab teatepulga rõngasse, võtab lauatennisepalli ja viib selle esimesse rõngasse, sealt võtab korvpalli ja viib selle kolmandasse rõngasse, võtab sealt tennispalli ja viib selle teise rõngasse, võtab võrkpalli ja jookseb sellega pöördeposti taga asuvasse rõngasse ja rõngas seistes teeb võrkpalli käest kätte andes kolm tiiru ümber enda vöökoha (NB! kui pall kukub maha selja taga, loetakse see tiir ebaõnnestunuks) ning jookseb ümber posti tagasi teise rõnga juurde, asetab võrkpalli rõngasse ja võtab sealt tennispalli, mille viib kolmandasse rõngasse tagasi, võtab kolmandast rõngast korvpalli ja viib selle tagasi esimesse rõngasse, võtab esimesest rõngast lauatennisepalli ja asetab selle neljandasse rõngasse, võtab teatepulga ja annab selle ümber stardiposti järgmisele võistlejale, kes sooritab sama tegevuse. Vead: 1. tegevus ei toimu õiges järjekorras 2
kõrgelk katki kukkuda, kalasid. 13. TÕMMUKAJAKAS mustjaspruun, levinud, liivaluidetel pesitseb, Soomes lamedatel kividel. Saaremaa. Selgrootud, kalad, pisiimetajad, linnumunad ja pojad. Lahkub talveks Vahemere-idaosas, Pärsia ja Aafrika suured järved. Mõned jäävad siia ka. 14. KALAKAJAKAS Sinkjashall. Üldlevinud, ka siseveekogudel. Kõige rohkem lõunaosas. Meil kaa palju. Sööb kõike, kalu, selgrootuid, teri, inimeste toidujäänuseid. 15. TUTT-TIIR hakisuurune, must pea,hele kõht, peenike nokk. Pesitseb lõunapool. Haudekolooniates pojad tihedalt koos, et kaitsta kajakate eest. Talveks lahkub. 16. VÄIKETIIR kuldnoka suurune, must pea, valge laup. Arvukas Eesti läänesaarestikus. Talvitub Aafrika rannikul. 17. RANDTIIR must tagi, mantel helehall, karmiinpunane nokk, jalad punased. Eestis laialdaselt levinud. Kolooniatena. Talvitub Antarktikas. 18. RÄUSK = RÖÖVTIIR Räuskab, nagu baarist tulnud mees
Andmeanalüüsi tähtsaim küsimus ongi see, kuidas andmed ettevõtte jaoks tööle panna. Kui andmed ei ole presenteeritud arusaadaval viisil, on need lihtsalt rida numbreid. Samuti peavad andmed olema õiged ning korrektselt analüüsitud. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Teine samm: töö väliste andmetega Alles siis kui ettevõtte sisestele andmetele on tiir peale tehtud, võiks hakata mõtlema, milliseid ettevõttest väljaspool olevaid andmed on võimalik oma andmetega seostada nii, et tekib juurde uut teadmist. Ehk piltlikult öeldes – enne kui uurida ilma mõju oma müügitulemustele, võiks olla ees detailne pilt nii oma klientide käitumisest ning neid mõjutavatest ettevõttesisestest teguritest nagu hinnatundlikus, lisatoodete
rebase märgistamine, rebasevanne; rebase tunnistus. 90-ndatel levis koolidesse ja terve päev kestab üritus. • Sajapäevapall- kooli tava, mida mõnel pool peetakse lõpetamise järele; tavaks sai 60- ndatel aastatal; abiturientide tava, valitakse misteri ja missi valimine • Tutipidu- enne eksamite algus või viimane kooli päev enne eksameid. Kuulub vanemate koolikalendrite pühade hulka. Tehakse tiir linnapeal, levinumaks kombeks on algkirjade ja salmikute kirjutamine salmikutesse või pluusidesse. 70-ndale ja 80- ndatel läks moodi hakata pidama veesõda, aga sellest kombest loobuti, kuna rikkus koolimaja. 80-ndatel hakati riietuma algkoolilasteks ja käituti nagu muretu laps; rongkäigu olulisus. ( Rootsis riietutakse pidulikult, käiakse rongkäigus ja sõidetakse auto kapotil). Vilega vilistamine ja kära tekitamine on levinud.
Valgus kumab ülevalt -- põlev tünn on sääl. Rõõm ja tants on kuuse all, tuju pidulik. Jaanitule lähedal istub habemik. See on vana pillimees, käes tal sikusarv, imelugusid sel sees, kuulab rahvaparv. Pidu lõpeb kuuse all, kustub tuleloit, siis kui hommik lähedal, taevas kumab koit. Meri Minu ees on merelaht, laine laine järel liigub, aga lustiliselt kiigub laine harjal valge vaht. Laine kohal lendleb tiir, naerukajakas lööb naeru. Astun paati, võtan aeru -- kutsub kauge silmapiir. Sääl on kala, hõbesilk, ujub vee all parvedena. Hüljes, vurrud sarvedena, ilmub ja kaob silmapilk. Minu ümber laiad veed. Lootsik tõuseb, vajub, kiigub. Las ta liigub, las ta kiigub -- avarad on mereteed. Õngitsemas Tuul kahiseb vaikselt pilliroos, juba heina teeb põllumees luhal. Me istume sõbraga kaldal koos, lendleb kajakas järve kohal.
Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul. Mujal võib aga nendesamade liikide elupaigaline levik olla teistsugune. Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart, tõmmuvaeras Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas, liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla, naaskelnokk Kajakalised: merikajakas, hõbekajakas, tõmmukajakas Tiirlased: tutt-viir, väike tiir, röövtiir, randtiir Västriklased: randkiur Merisk Punajalg-tilder -kurvitsaline -kurvitsaline -erksavärviline -pikakoivaline -kõvahäälne -otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest -otsib toiduks karpe -poegade eest hoolitseb isaslind -emalind toidab poegi
EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. Einsteini lummasid suured kiirused
annaabi.ee 
