Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart. Nimi Callista on saadud püha Callistuse järgi. Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas töö...
Miks ma tahan elad sünnimaal? Agris Adamberg 10LR Ma ei saa aru inimestest kes räägivad, et välismaal on kõvasti parem palk, elu ja tööd jätkub ka majandus sulutise ajal. Ja ilma mõtlemata lähvad välismaale ilma, et teaks kas neil seal tööd on või ei. Nagu paljud Eestis töö kaotanud inimesed rääkisid, et Soomes on tööd. Kuid tegelikus oli sama nagu Eestis. Mu vanavanemad ja onu on ka tööl soomes ja nemad ei saanud arumis imede maa see soome olema peaks, et seal töö otsa ei saa. Ka neil oli vahepeal hetki millal ei teadnud kas peale seda obiekti on veel tööd või mitte. Minu jaoks oleks küll väga raske otsus minna elama välismaale. Heal juhul võiks seal kuu või kaks töötada aga päris elama minna ei tahaks. Sest ...
Miks Tiina hukkus? Tiina on tüdruk kelle ema arvati olevat LIBAHUNT ja hukati selle eest. Tema tütar Tiina jäi orvuks. Kuid sellel samal ööl kui ta ema hukati võttis Tammaru pere ta enda juurde. Talle anti süüa ja uued riided kuid temasse suhtuti ikka kui nõia lapsesse , sest ta oli teistsuguse mineviku ja välimusega . Tiinal olid mustad juuksed ja ta oli ilus erinevalt Tammaru suguvõsast. Ta hing oli vaba ning ta armastas metsa. Ta oli äkiline ja kiiresti solvuv . Tammaru perekonnalt sai Tiina küll ihule hoolitsust aga see pere tema hinge oma armuga ei toitnud ning see
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjutatud draamas ,,Libahunt" käsitletakse vastandlike mõjudega teemat, mille keskmes on tumedat verd tüdruk nimega Tiina. Antud teoses vastanduvad erinevad ellusuhtumised, möödarääkimised ning inimeste vahelised suhted. Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose siiani kõige arusaamatumaks jäänud küsimus ongi, et kas Tiina oli libahunt? Sündmustik sai alguse rahulikust õhtupoolikust, mil Tiina Tammaru perekonda sattus. Pererahvas oli kodus, kedrati ja räägiti juttu, kuni ühel hetkel ukse tagant külmunud ja näljane tüdruk leiti. Ühtselt otsustati laps perre jätta ning ta üles kasvatada. Ajapikku mõistsid Tammarud, et leidlaps erineb mitmeti nende perekonnast.
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud
Ei saa ka mainimata jätta, et autori teosed on väga tõetruud, põhinedes kohati isegi tõsielul, nagu seda on ,,Kauka jumal", mis kajastab Räätsa talu elanike heitlust võimu ja rahaga. Tollal pidasid külainimesed omaks neid, kes nägid välja nagu nemad ise- heledate juuste, kahvatu naha, helesiniste silmade ning aeglase verega inimesi. Suhtuti võõristavalt isikutesse, kes julgesid teistest erineda või tavapärastele käitumisnormidele vastu hakata ning Tiina tegi ja oli kõike seda, mida tollane ühiskond taunis. Ta ei olnud tavaline heledapäine eestlane, vaid tumedama verega ja pigem väljapoole elav kindlate põhimõtetega vabadust ihkav tüdruk, kes ei kannatanud kellegi teisele allumist. Oma julge meele ja väljaütlemistega tekitas ta kaaskodanikes ebakindlust ja aukartust, mistõttu ei tahetud teda igaks juhuks oma läheduses hoida, kuid väikest kaitsetut tüdrukut ukse taha ka ei visatud.
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi teoses ''Libahunt'' räägitakse Tammarude perest. Ühel päeval põgeneb väljas oleva tormi ning huntide eest Tammaru perre hukatud nõia tütar, kes muutub perekonna ning külarahva silmis ühel hetkel libahundiks. Kas Tiina oli siis libahunt? Tiina armastas loomi ja oli nende vastu heatahtlik ning arvatavasti see aitaski tal pärast suurt riidu küla- ning pererahvaga metsas viis aastat elada. Lisaks oli metsas ka surnud emalt jäetud metsamaja. Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud ravimtaimedega teisi tohterdav nõid ning nõia laps peab olema ka saatanast, sest tema välimuski oli külarahvast erinev. Suures vihahoos tunnistas neiu kõikide külaelanike ees, et ta on (liba)hunt. Kui tüdruk oli libahunt, siis miks oli näitsik
Kas Tiina oli libahunt? Teose põhjal kirjutatava kirjandi ,,Libahunt" A. Kitzberg, seisneb probleem selles, et kas Tiina oli hunt või ei olnud? Jah, mõnesmõttes ta tõesti oligi hunt, kuna Tiina ise tunnistas, et ta on seda. See juhtus jaanipäeval, kui teised inimesed hakkasid teda süüdistama selles, et ta on libahunt. Kuid samas ta ka ei olnud, kuna ta läks vihakseks kui talle seda seal öeldi. Ta elas ka metsas huntidega koos 5aastat, selle järgi võib järeldada, et ta oli kriimsilm. Kuid kui ta oleks libahunt, siis talle ei meeldiks loomad. Talle aga meeldisid. Ta tänas lapsena ka peale sööki jumalat. Ka selle põhjal võib öelda, et ta polnud metsakutsu
Kas Tiina oli libahunt? A.Kitsbergi tragöödias ,,Libahunt" kus Tiina ühel õhtul Tammaru pere uksetaha läks kuna Tiina ema tapeti. Tammarud otsustasid ta endajuurde elama võtta. Kümne aastat huiljem pidi Margus (Tammarude poeg) omale naise võtma. Kaks tüdrukut, kes armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda
Kodutöö meili peale. 9.veebruar/16. veebruar ruuduline vihik, EI HILINE !!! 2. veebruar kuidas toimida koos nii, et see oleks võimalikult tulutoov kommunikatsioon. Suhtekorraldus rohkem tekst ja sõnad, kui visuaalsus. Kommunikatsiooni instituut Reklaami ja imagoloogia osakond TLÜ Ajakirjanduse õppesuund Inimene(intelligentne, sots.aktiivne) võtab poolehoiu kogu inimkonna suhtes ning kui ta märkab, et kellelegi tehakse liiga(süvenemata kogu loosse), tekib konflikt reklaami ja inimkonna vahel. Peab olema kõrge kval. Reklaam kas kunst või infoedastus? Raske vahet teha. Kommertsreklaam koolides KEELATUD! (Kool teadmiste omandamiseks, võetakse automaatselt kui õiget asja). Reklaam kujundada välja tarbija eelistusi. REKLAAM mitteisiklik, ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ......
Miks tahan elada sünnimaal/välismaal Kas elada kodumaal või välismaal, see on iga inimese enda teha. Elu ja õppimine ning töö mujal maailmas on inimesi alati paelunud, kuid mitte kõik ei ole suutelised seda otsust vastu võtma. Sellel teemal on kirjutatud raamatuid, tehtud filme, olnud arutelusid, kuid otsuse teeb inimene ikka ise, olenevalt sellest kui palju on teda mõjutatud. Miks elada kodumaal? Minu arvates on selleks põhjuseid nii mitemeidki. Näiteks elavad enamus meie lähedastest kodumaal ja loomulikult suhtleb inimene oma perekonnaga, kes teda toetavad ja perekond mõjutab ka maailmavaadet. Välismaal olles ei saa nendega nii tihti kokku või suhelda ja ainult tugeva loomuga inimene saab eesmärgi nimel olla ja elada välisilmas. Perekond võib anda ka soovitusi ja olla toeks kodust kaugel olles. Hariduse ja töötamise kohapealt on kindlasti välismaal parem, sest seal on kultuuriruum laiem ja suuremad võimalused. Kindlasti on k...
Kas Tiina oli siis libahunt? August Kitzbergi teoses ,,Libahunt" räägitakse Tammaru perekonnast. Ühel talvisel päeval ilmub nende ukse taha huntide eest põgenev tüdruk. Pere võtab türduku enda juurde elama, aga pere- ja külarahvas hakkavad teda libahundiks pidama. Kas Tiina oli siis libahunt? Külarahvas arvas, et Tiina ema oli olnud nõid ning leidis, et ega nõia laps ei saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega
Kas Tiina oli libahunt ? August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle
Nimi: Maalikuntsnik Tiina Laan-Dondelinger Biograafia Tiina LaanDondelinger on sündinud Tallinnas 1991. Aastal lõpetad pedagoogikaülikooli joonestamise. Ta on Gümnaasiumis kuntsi ja kunstiajaloo õpetaja. Ta pidas Tallinna Kultuuriülikoolis loenguid värvusõpetusest ja ruumikujundusest 2005. aastal elas ta Luksemburgis. Maalide tehnika Ta pildid on maalitud segatehnikas lõuenditele ning ka puualustele. Kasutab omalaadset kollaaztehnikat. Maalide pealkirjad on vahelduvalt kolmes keeles: eesti,saksa ja prantsuse Inspireerivad reisid Tiina on käinud mitmes kohas: New York City,Florida,Prangli,Tallinn,Harjumaa,Muhu Vlaanderen,Lerzebuerg Mexico,Yucatan,Provence Chrionico,Mallorca,Livingo Uued maalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fi...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 2 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1 1. Katsetan väiksemate n-i väärtustega. Tähistan summa -ga. J 2, JJ J = 1 JJJI I JI IIJ. 1 1 J = 2 => $ = = 12 2 1 1 1 1 2 J = 3 => % = + = + = 12 23 2 6 3 1 1 1 1 1 1 3 J = 4 => & = + + = + + = 12 23 34 2 6 12 4 ................. 1 1 1 1 1 1 1 1 1 9 J = 10 => #" = + + + + + + + + = 1 2 2 3 3 4 4 5 5 6 6 7 7 8 8 9 9...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 4 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1. $ - 2 0 (J 11) Toon x-i sulgude ette. ( - 2) 0 (J 11) Siit järeldub, et kas 11É või 11É( - 2), sest vastasel juhul ei saaks jäägiks 0-i. Seega on võrrandil kaks lahendit: # 0 (J 11) ja $ 2 (J 11), sest jäägi null annab - 2, seega peab $ ise andma jäägiks 2-e. Vastus: # 0 (J 11); $ 2 (J 11) ÜLESANNE 2. 25 + 41 = 1 Täisarvuliste kordajatega võrrandil I + I = I leiduvad täisarvulised lahendid parajasti siis, kui gcd(I, I)ÉI. Seega leian alguses kordajad u ja v nii, et 25 + 41 = gcd(25,41) Kasutan selleks Eukleidese algoritmi. gcd(25,41) = gcd(16,25) = gcd(9,16) = gcd(7,9) = gcd(2,7) = gcd(1,2) = 1 Kirjutan vä...
Diskreetne matemaatika II Kodused ülesanded 3 Olga Dalton 104493 IAPB21 ÜLESANNE 1 = 2 # + 8 $ , # = 1, $ = 1 Kirjutan välja karakteristliku võrrandi: $ - 2 - 8 = 0 Leian karakteristliku võrrandi lahendid. = 1 ± 1 + 8 = 1 ± 3 # = 4 I $ = -2 Seega on rekurrentse võrrandi lahend: = I# 4 + I$ (-2) Leian I# ja c$ . I# 4# + I$ (-2)# = 1 4I# - 2I$ = 1 4I# = 1 + 2I$ I# = 0,25 + 0,5I$ I# 4 + I$ (-2) = 1 $ $ 16I# + 4I$ = 1 16(0,25 + 0,5I$ ) + 4I$ = 1 4 + 8I$ + 4I$ = 1 12I$ = -3 I$ = -0,25 I I# = 0,125 Vastus: = 0,125 4 - 0,25 (-2) ÜLESANNE 2 Koostan rekurrentse seose. Olgu An eri vi...
"Libahunt" on 1908. aastal August Kitzbergi kirjutatud meistriteos, kus autor püstitab teema, et teistest erineval inimesel on raske oma elus õnne leida. Lugedes teost, tekib küsimus, kas Tiina oli libahunt Libahunt oli inimeste arvates inimene, kes elas looduses ja rääkis loomadega. Sarnane oli ka Tiina. Selline elustiil aga ei meeldinud tolleaegsetele inimestele. Need inimesed olid orjameelsed, mahasurutud ja sõltuvad külaühiskonna tõekspidamistest. Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt. Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal oskust veel kasutada. Järelikult ta polnud hunt.
Kas Tiina on võitja või kaotaja? Selles jutustuses mina tahaksin öelda seda et Tiina on nii kautaja kui ka võitja, sest Tiina ju oli tugev inimene tegelikult üksinda metsa minna, kuid siiski teda millegipärast ei hoolitud.Inimesed ei saanud lihtsalt aru et ta pole mingi hunt, kuid kõik klappis sellega mida nag mõtlesid.Inimesed on karmid ja see ongi inimeste miinus, et nad ei usu inimesi. Aga eks ma jutustan natukene siis mida mina arvan.Tiina satub peale ema surma Tammaru perekonda, kes on võtnudm ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps söötnud ja üles kasvatada
KAS TIINA OLI VÕITJA VÕI KAOTAJA? "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: üldsuse ja inimese vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest. Küsimusele, kas Tiina on võitja või kaotaja, ei saa minu arvates üheselt vastata, sest Tiina oli nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada. Tiina erineb aga Tammaru pererahvast mitmeti, ta on tumedamat verd, on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale. Tema kirglik loomus ei suuda leppida inimest alandavate ja moonutavate oludega. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere traditsiooniliste tõekspidamistega
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3
film Libahunt (1968) Valga Gümnaasium 10.A Mareli Nielson Tegijad: Rezissöör- Leida Laius Stsenarist- Leida Laius ja Lembit Remmelgas Operaator- Algimantas Mockus Lembit Remmelgas 4. veebruar 1921 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hil...
Tiina kui looduslaps ja Mari tema vastand Kui hakata inimesi jaotama iseloomu poolest suurtesse ja väga üldistesse rühmadesse, ongi neid ainult kaks. Üldjoontes oleme me kas Tiina või Mari, ehk siis kas järgijad või oma põhimõtete järgi elajad. Kuigi ei ela meie ju 19. sajandil, orjapõlve ajal vaid hoopis 21. sajandil ja täitsa vabal maal. Nagu ma juba ütlesin, oleme me kõik kas natuke või natuke rohkem Tiinad või Marid. Need tegelaskujud kõnnivad praeguse aja ühiskonnas tänavatel ja käivad samamoodi poes ja hingavad täpselt sama õhku, mis meiegi. Kogu selle jutuga tahtsin ma öelda, et Kitzberg on loonud täiesti tavalised inimesed.
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem. Suurim võit oli vabaduse säilitamine. Ta suutis,olenemata ühiskonna, Tammarude survele
meedia, avalikkuse ja eelkõige ettevõtluse huviorbiiti. Auhindade väljaandmise viib läbi Eesti Kunstiakadeemia Tootedisaini osakond. Minu arvates on disainerite tunnustamine väga tähtis, kuna see tõstab nende endi motivatsiooni luua ja väljendada ennast läbi oma tööde. Samuti tagab see aktiivsust sellel alal. Minu jaoks on kõige huvitavam disainivaldkond moedisain ning just sellel alal tegutseb üks Eesti kuulsamaid disainereid Tiina Talumees. Tiina Talumees on kunstnik, kes alustas oma karjääri juba tudengina Kunstiakadeemias, mille lõpetas 1997. aastal ja jätkas 1998. aastal omanimelise moestuudio kaitsvate ja loovust lubavate seinade vahel. Tema disainitud riiete juures meeldib mulle see, et ta kasutab julgeid materjale, huvitavaid faktuure ning erinevate mustrite ja värvide kombinatsioone. Mulle meeldib ka see, et ta on loov, st saab palju inspiratsiooni reisidelt, vaadeldes erinevaid inimesi, paiku ja kultuure.
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mänguli...
Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli selline kena neiu, kes oli linnas Indreku pere lapsehoidja. Tiina tuli siia, et ka jääda, aga Indreku soovil ta pidi lahkuma juba järgmine päev. 6) Indreku jõud hakkab taastuma. Indrek läheb jõele uiskudega sõitma, võttes ka Mulla(koer) kaasa. Õhtul saabudes arutavad isa ja poeg Vargamäe jõe süvendamise värki. 7) Vargamäe eesperes saavad kokku küla mehed, et arutada jõe süvendamis asja. Kohale tuleb ka Oru Karla
Tiina Saar ,,Kuidas võita maailma parim töökoht" Soomes väliskaubandust ja Eestis psühholoogia erialal kõrghariduse saanud Tiina Saar on kirjutanud raamatu ,,Kuidas võita maailma parim töökoht". 2006. aastast töötab Saar tööjõuturus koolitajana ning just see raamat on põhjalik ülevaade koos näidete ja spetsialistide arvamustega, mismoodi luua karjääri alates töötuksjäämisest kuni sa oled rahul kõigega nii töös kui ka eraelus. Raamat sobib eriti neile, kes on värskelt lõpetanud kooli, olnud juba töötu pikemat aega ilma, et arendaks ennast edasi
Tiina - võitja või kaotaja? Usun, et kui enamik inimesi mõtlevad Kitzbergi „Libahundi“ peale, siis meenuvad neile esmalt vaeslapse õnnetu armastuslugu ja kannatused, mis talle ülekohtu ja vale läbi osaks said. Kuid kas oli Tiina siis tõesti see ainuke kannataja või oli neid veelgi? Tiina kaotas juba lapsena oma lihase ema, kelle külarahvas nõiduses süüdi mõistis. Tema kasuõde ässitas kogu külarahva tema vastu, Tiina eluarmastus pööras talle otsustaval hetkel selja ning tema kasupere polnud nõus teda enam koju lubama ja viimaks sai ta veel oma enese armastatu käe läbi surma. Jah, Tiina polnud kindlasti võitja, tema soov oli ju vaid elada rahus koos Margusega, kuid seda tal saavutada polnud võimalik. Ent kas siin loos oligi üldse võitjaid? Mõtleme kasvõi Mari peale, kes oli kogu selle loo süüdlane - kas saab üldse arvata, et ta võis olla õnnelik, kui Tiina lõplikult metsa põgenes
Tal oli kaks võimalust: kas ta läheb raisku või 1 Moskvasse. Ta läks Moskvasse." Kuni 1953. aastani õpib Abel GITISes (Moskva Riikliku Lunatsarski-nimelise Teatriinstituudi Eesti stuudios) ja lõpetab selle. GITISes veedetud aja jooksul kohtab Ervin Abel enda esimest naist Asta Lotti, kellega ta 1951. aastal ka abiellub. Sama aasta 30. detsembril sünnib neile ka tütar, kellele Ervin paneb enda lemmik nime Tiina. 1953. aastal kolib noorpere Tallinnasse, kus nad sätivad ennast sisse Asta onu korterisse. Seal elasid nad õnnelikult kuni Ervinil hakkas huvi tekkima noore näitleja Tamara Gaenko vastu. 1966. aastal pakib Ervin Abel oma asjad ja lahkub Tina tänava korterist, et minna Tamara juurde. Tamara on ise öelnud: ,,,,Helises uksekell. Ervin ukse 1 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 23 taga. Kohvrikene käes ja seljakott seljas. Ütles, et tuli minu juurde. Kõik
muuta ne tahtmise elluviimine Eesmärk Rahulik elu, Margusega Rahulik elu Tammaru tõu Tammaru tõu ilma, et teda ta abielu säilitamine säilitamine ema pärast mõnitatakse Käitumine Põgenes mets, Ässitas Kuuletus Lähtus Ajasid Tiina ära, otsustaval jooksis kogu oma elukogemustes pooldades Marit ja hetkel probleemide eest külarahva vanematele t vanu tavasid, mis ära ning vältis Tiinale ja allus puudutasid neid kallale, nende Tammarut käitus tahtele hetke
oma poegadele ja tütardele kosilasi. Enamasti tabas kurvem saatus tütreid, kes läksidki armastuseta mehele, kuid ka oli poegi, kes vanematele vastu hakata ei suutnud.Kitzberg on mõlemas näidendis kasutanud peateemana just antud probleemi. "Libahunt" räägib Tammarude perest, kuhu kuulusid peremees, perenaine, vanaema, poeg Margus ja kasutütar Mari. Ühel päeval, kui Margus ja Mari veel väikesed olid, ilmus Tammarude ukse taha väike tõmmu tüdruk, Tiina, kelle ema oli äsja nõiaks tembeldatud ja tuleriidal põletatud. Perekond võttis Tiina haletsusest enda juurde. Kui Margus juba naisevõtuealine oli hakkas talle Tiina meeldima. Kahjuks oli nende abielu vastu peremees, Marguse isa. Nende suguvõsas oli nimelt traditsioon, et abielluda võib ainult endasugusega, antud juhul siis heledaverelisega, kelleks oli Mari. Margus aga ei tundnud oma kasuõe vastu vähimatki kirge, samas kui tõmmu ja keevaline Tiina ajas ta pea sassi
olevused on üldjuhul siiski väga inimlikud. Esiteks sellepärast, et nagu Kitzbergi, Kallase ja Gailiti teostest lugeda võib, siis mõtleb, näeb ja liigub libahundiks moondunu nagu hunt, kuid ei ründa tavaliselt inimesi ja tunneb ära teised omasugused, mis näitab arenenud mõistuse säilimist. Näiteks jutustab Kallas sellest, kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti, aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale. Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab, kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt. Urgvee soo ja Tammarude küla sümboliseerivad suletud ringe, mille elanikud on juba leppinud, et ei pääse neist välja.
peksmise peale metsa ära jooksis. Kui Peremees ja Jaanus koju jõudsid, tuli mõne aja pärast ka ärajooksnud laps nende juurde. Ta oli väga kõhn ja hirmunud ega rääkinud sõnagi. Perenaine andis talle süüa ja pani tuppa magama. Peremees ja Perenaine otsustasid ta enda juurde jätta, kuna külmaga võõrast last ei saada ju minema ning ega see ka päris selge polnud, kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut verd, Mari ja Margus heledama naha ja juustega. Metsas marjul. Maril torbik marju täis, Tiina aga imetles metsa ilu ja rääkis loomadega, temal polnud aega marju korjata. Mari on Tiina peale kade, kuna Margusele paistab Tiina meeldivat. Margus ajab Tiinat taga, Tiina aga õrritab ja mängib temaga. Tiina teab, et Margus võib-olla isegi tahaks teda omale naiseks, aga Tammaru pere soovib, et Margus võtaks Mari
Pereisa läks sulasega (Jaanus) nõia hukkamist vaatama Peremeest oodatakse koju Hundid uluvad ja luuravad maja ümber Vanaema räägib huntide kohta lugusid Peremees jõuab koju Maja ukse taha ilmub nõia väike tütar (Tiina) Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama Mari palub öeldu pärast vabandust Kolmas vaatlus: Jaaniõhtul on palju rahvast Süüdatakse tuli ja lauldakse rahvalaule
Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõkas, et ärgu Margus hullaku.
otsimas. Ukse taga käis veel üks prõmm. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti. Uksest tuli sisse üks laps. Mann jooksis savikule ning karjus, et hunt on toas. Peremees ja perenaine vaatasid seda last. Ta oli väga kõhn. Perenaine üritas temaga rääkida, kuid laps ei paistnud temast aru saavat. Siis tõi perenaine süüa ning laps sõi toitu, nagu poleks ta iial enne toitu hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku
Libahunt August Kitzberg Tegelased: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, mari, Vanaema, Jaanus, Märt. Pere oli üksi kodus. Nad kuulsid hundi ulgumisi, vahel olid hääled väha lähedal, kuid siis järjest kaugenesid. Välisuks paukus tihti ja pere oli väga hirmul, mõeldes, et kuna tuleb peremees koju koos sulastega. Uksel käis koputus ja vaikselt mindi vaatama, mis seal on. Kui nad ukse lahti tegid, oli ukse ees väike laps. Nad andsid talle süüa ning panid ta ahju peale sooja, et ta saaks magada. Tiina ja Mari olid marjul
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3
Ta arvas, et see näeb välja nagu kartul. Kuid Tiinal olid peale välimuse muud mured. Ta ei saanud nimelt oma vanematega kuigi hästi läbi. Selle tõttu tekkis talle selline tunne, et keegi ei hooli temast ja tema elu on mõttetu. Tiina oli ka suur mure kui Sven-Allanit ahistati ja ka siis, kui ta sai teada, mis elu elab Ville. Sündmused: ? Sven-Allani kapile on kirjutatud: "Sa pead surema!" ? Keegi on lõhkunud Sven-Allani autoportree. Aga süüdlast ei leita. ? Tiina leiab kunstiklassist Ville noa. ? Peegel vannitoas puruneb ja Tiina saab korraliku peapesu. ? Cilla räägib Tiinale suure saladuse. ? Sven-Allani uus jakk lõhutakse. ? Õpilased kutsutakse kokku aga süüdlast ei leita. ? Sven-Allan leitakse maast lamamast ja ta viiakse haiglasse. ? Tiina vestleb Villega ja saab teada tema vanemate tülidest ja isa suhtest ühe õpetajaga. ? Tiina ja Ville saavad lähedasteks. ? Tiina näeb koju minnes Cillat ja Ralfi suudlemas.
LIBAHUNT August Kitzberg Vaatus Olulisim sündmus Pinge tõstmise vahend Konflikt I Tiina kasulapseks võtmine Hundid, ootus, lapse - tulek II Avastati, et Tiina ema oli nõid; lõpuks hakkas Hakati arvama, et Tiina Tiina-Mari aga Mari aru saama, et hoopis Tiina on on libahunt. libahunt. III Tiina läheb metsa Üha enam inimesi usub, Margus-Mari et Tiina on libahunt. IV Tiina tuleb metsast tagasi Järsku nähakse toas Vanaema-Margus
Libahunt August Kitzberg Raamat räägib Tiina elust ning usutakse, et Tiina ema oli nõid ja Tiina on libahunt. Osalised: Tammaru peremees, Tammaru perenaine, Margus, Tiina, Mari , vanaema, Jaanus ja Märt Ühel talvisel pimedal õhtul oli kuulda huntide ulgumist. Kõik kardsid hunte. Tuppa astusid Tammaru peremees ja sulane Jaanus, nad käisid hunte hirmutamas. Toas olid Mari, Margus, vanaema, perenaine, peremees ja Jaanus. Samal õhtul kui päike oli juba loojunud ja väljas oli kottpime, kraapis keegi ust. Kõik kohkusid ning arvasid, et see on hunt. Peremees võttis püssi ja tegi ukse lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha
Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem
metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma ja nälja kätte ula peale. 2.vaatus Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja
,,LIBAHUNT" AUGUST KITZBERG Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid
Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Libahunt Lugu “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt.
Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi. Vargamäele tulid ümbruskonna mehed arutama Muulu raba kuivendamist ja jõe süvendamist. Kirjutati palvekiri ja pandi nimed kirja. Mingi protsent kuludest tuli ise kanda, muidu loodeti ministeeriumi toetuse peale. Tiina tuli tagasi Vargamäele. Teda ei vajatud linnas enam. Üks lastest pidi sügisel kooli minema, teine lasteaeda
kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Libahunt Lugu "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
