· Serveeritakse külmalt salatites aga ka soojalt raguuna või kastmega. · Harilik langust võib kaaluda kuni kaheksa kilogrammi, elab Euroopa lõuna- ja lääneranniku vetes. · Langustlasi püütakse ka troopikameredest. · Ta on üks väärtuslikuma lihaga mereande. Langustid on müügil enamasti Konservina. · Värsked langustid säilivad halvasti - kui neil on kerge kalalõhn juures, siis on need juba suure tõenäosusega halvaks läinud. Krevetid · Krevett on krevetlaste sugukonda kuuluv perekond kõrgemaid vähke. · Krevetid kuuluvad ujuhännakuliste rühma ja neid esineb vahemeres ning Põhjameres. · Krevette katab hallikas koorik, mis muutub keetes roosaks. · Söödavad on neist keha ja sabaosa. · Enamik krevette keedetakse ja külmutatakse otse püügilaevadel, kuid osa müüakse ka värskena. 6
Kallavere Keskkool Nora Saeed 7.klass Erinevate maade muinasjuttude ,,Vägev vähk ja täitmatu naine", ,,Nõiutud krevett " ja ,, Kuldkalake ,, võrdlemine uurimistöö Juhendaja õp. Anne Sibul Maardu 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Muinasjutt ................................................................................................4 1.1
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist) 4) Uhke emanda ülikond 4) Uhked riided 5) Uhke mõisa ja emanda riided 5) Loss 6) Naine soovis kuningaks 6) Naine soovis kuningannaks
.............................................................................10 Homaar............................................................................................................................ 11 Langust........................................................................................................................... 11 Krabi................................................................................................................................11 Krevett.............................................................................................................................12 Stockmanni hinnad..............................................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus.......................................................................................
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid KASUTAMINE Kalasöödan a Õli KRABID Üldnimetus Elab Töötlemine Kasulikud ained ERINEVUS Krabi valgel ja pruunil lihal Toitaineline koostis Tänan Tähelepanu eest!
Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Looduslikud andmed ● Läbipaistvus - ● Vee tase varieerub ● Palju erinevaid tõuse ja mõõnu – madal/keskmine/kõrge
...................................................................................13 SISSEJUHATUS Mereand on üks enim kõneainet tekitav ning populaarne toiduaine , ilma milleta ei eksisteeriks Vahemaade arenenud toidukunsti meisterlikkust. Mereandide saab kas vihata või armastada , vahepealset varianti pole. Mina isiklikult jumaldan mereande ning pean ennast paadunud fänniks.. Enamjaolt arvatakse ,et mereannid on miskid rõvedad molluskid , mida ilma närimata alla peab libistama või siis krevett ja kogu moos. Selles referaadis toongi välja meremaailma suurimad staarid ! KREVETT Krevett ehk süvameregarneel on soolases ja magedas vees elav väike koorikloom ,kellele sobib nii jahe , kui ka soe vesi. Krevette on ligikaudu 160 liiki , kuid kõik ei ole söödavad ega maitse ühtemoodi. Peamised krevetikasvatajariigid on USA,Jaapan,Tai ja Taiwan. Suurimad krevetisööjad ongi ameeriklased ,kes tarbivad aastas ligi 2,3 miljonit kilogrammi krevette.
Liha-Kött Vorst-en korv Kotlet-en biff / en kotlet Praetud kana-en kycklig Lihapallid-köttbullar Fisk och skaldjur-koorik En sill-heeringas Krevett-En räka. Turks-torsk Piimakaubad- mejerivaror Juust-en öst Juustutükk-ostbit Muna-ett ägg Jogusrt-en yoghurt Kastmed ja maitseained Tahkem moos-en marmelad Ketsup-en ketchup Sinep-en senap Suhker-socker Sool-salt Pipar-pepper Kaste-en sås Saia tooted Leib-ett bröd Limpa-leivapäts Sai,soolane kukkel-en fralla Võileib-en smörgås(ar) Kook-en kaka Magus saiake-en bulle Tort-en tårta Hernesupp-ärtsoppa Siirup-sirap Hot dog-varm korv,grill korv Puder-gröt Jäätis-glass Müsli-en müsli Maisihelbed-en corn-flakes/ en flingor Riis-ett ris Pasta- en pasta, makaroner Joogid Kohvi- ett kaffe Tee-ett te Vesi-en vatten kakao ( choklad limonaad-en läsk õlu-en öl mahl-en juice morss-en saft vein-en vin tume vein-rött vin hele-vitt vin Köögi,aed-viljad-grönsaker Tomat-en tomat Kurk-en gurka Sibul-en lö...
v=TXXsUL3qlq8 KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID · Krillid ehk hiigelvähid. · Krevetisarnased, umbes 5 cm pikkuse.(1-2/6- 15) · Krillid võivad olla kõige arvukam loomaliik maailmas, neid elab KÕIGIS maailma ookeanides. · Peamiselt toituvad nad taimhõljumist. KRILLID · Krillid ise on toiduks lindudele, hüljestele, kaladele ning vaadadele. *norra keeles vaala toit · Krille on ookeanides nii massiliselt, et
Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt: Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne Homaar · Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. · Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Jaapani hiidkrabi · Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate
Words Unit 8 beef veiseliha snails teod veal vasikaliha raw toores lamb lambaliha boiled keedetud chicken kana steamed aurutatud pork sealiha fried praetud game metsloomaliha grilled grillitud turkey kalkun baked küpsetatud tuna tuunikala pickled marineeritud salmon lõhe beat eggs cream lahti klopitud munad, kreem cod tursk peel potatoes kartuleid koorima trout forell stir soup suppi segama pike haug sieve flour jahu sõeluma eel angerjas grate chees...
..............................................5 Kalmaar ...........................................................................................................................................6 Koorikloomad.......................................................................................................................................6 Homaar ............................................................................................................................................6 Krevett ............................................................................................................................................7 Langust.............................................................................................................................................7 Jõevähk............................................................................................................................................7 Krabid.............................................
Itaalia köök Kerli Purask Üldandmed Itaalia kohta: Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel: Itaalia Rahvaarv: 60 626 600 (2011) Rahvastiku tihedus: 199,8 in. km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17.03.1861 Rahaühik: Euro (EUR) Itaalia asukoht kaardil. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia lipp. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni President Giorgio Napolitano. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni ...
Suuremas osas Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Kahjuks aga juute on Eestis aina vähem.Juutide toidukultuur on range nende usu judaismi pärast. Kõik juudi toit on Koššerne, Koššer on söögitegemise religioosne taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes rebitud või rebestatud. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud loomulikku
omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2. kaks inimest, neljajalgne loom, vanamehed 3. kaks inimest, riided 4. looma nahk, draakon 5. nahkhiir, ööliblikas 6. looma nahk, muusika instrument(tšello), rebane 7. naiste ja laste pead, elevandid 8. neljajalgne loom, naiste korsett 9. inimene, viiul, krevett, krabi Testi tulemused ● Kui te ei näe piltidel inimesi, siis te olete kinnine ja üksildane inimene ● Kui te ei näe piltidel liikuvaid tegevusi, siis teie elus esinevad probleemid, seisate mingi otsuse ees või üldse elate ilma eesmärgita ● Kui te näete põhiliselt esemeid ja elutu asju, siis te ei näita välja teistele, milline te päriselt olete Testi tulemus Rorschachi arvates ● Kui te näete piltidel midagi ülaltoodud asjadest,
Palun lugege labi pdf-fail (OIS-is) ,,Judaism ja oendus" ja pdf-failist ,,Kristlus" viimane peatukk ,,Kristlus ja oendus". a) kui, siis mis Teid ullatas? Judaism ja õendus: poisslaste ümberlõikamine tähistab judaismis Jumalaga lepingusse astumist, mille käigus antakse lapsele ka nimi; meditsiiniliste protseduuride tegemist tuleks vältida hingamispäeval (sabat, ei tohi tööd teha); võivad soovida kosser-toitu (mõned toidud, nagu krevett, angerjas ja piimatoodete tarbimine koos veiselihaga, on keelatud); verd sisaldavad toidud on täiesti keelatud; mehed ei puuduta naist, kui tal on menstruatsioon ega teisi naisi, kes pole tema lähedased; keelatud on katsuda surnut 8-30 minutit peale surma ja ta tuleks matta võimalikult kiiresti koos kõikide kehaosadega. Kristlus ja õendus: Soovitakse enne suremist või operatsiooni, et preester patsienti salviks
haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas, kilttursk, makrell, krevett jne. · Tänapäeval moodustab lõhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Sest Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkõige lõhe ja forelli, kasvatus akvakultuuris (kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees).Teine tähtis kalaliik on vikerforell · Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht
MEREANNID Kaia Teder K112 Mereannid Mereannid on üldnimetus vesiviljeluses või looduslikult kasvanud mereorganismidele, keda inimene tarvitab toiduks. Kõige tähtsamad mereannid on kalad ja veeselgrootud. Liike Krabid Austrid Rannakarbid Vähid Kaheksajalg Krevetid Jms Austrid Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed Tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Austritest tehakse austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok- roogade maitsestamiseks Väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades toitudes. Austreid pannakse nii koorekastmete...
linaseemneõli päevas on kasulik südamele. Seedehäirete vältimiseks peaks hoiduma maisiõlist. A tüüp vajab pähkleid ja need on talle kasulikud proteiinikoguse andjana. Suurepäraselt sobivad kõrvitsa- ja päevalilleseemned, samuti mandlid ja kreeka pähklid. Kasulik on süüa ka maapähkleid, sest need sisaldavad vähivastast lektiini. Toiduained, mida tuleks vältida : Kõiksugused lihad. Kaladest angerjas, austrid, anshoovis, heeringas, heik, kaaviar, homaar, krabi, krevett, lest, suitsulõhe, rannakarbid. Piimatoodetest Emmentalijuust, jäätis, kodujuust, parmesan-jasinihallitusjuust, või, shveitsi juust. Maapähkliõli, maisiõli, seesamiõli. Pistaatsiapähklid, harilik aeduba, nisust erinevad kliid, kestad, seitsmeviljasegu, tärklis. Leivatoodetest mitmeviljaleivad, inglise kuklid, nisukliikuklid, täisnisuleib. Manna, nisujahu ja spinatipasta. Aedviljadest kapsa erinevad sordid, kartul, pipra erinevad sordid ja tomat.
Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala. Hailiha kohta luudevaba, tugeva Maitse ja Madala rasvasisaldusega, kontsistentsilt meenutab tavalist liha.
1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6
Muusika kuulamine musiikin kuuntelu Kana kana Mäesuusatamine laskettelu Kartul peruna Poksimine nyrkkeily Ketsup ketsuppi Purjetamine purjehdus Kirss kirsikka Päevitamine auringonkylpy Kohvi kahvi Restorasin söömine ravintolassa Konserv - säilyke syöminen Kook leivos Rulluisutamine rullauistelu Krevett katkarapu Saalihoki sähly Kukkel pulla Sulgpall sulkapallo Külje tükk kyljys Tantsimine tanssi Küpsis keksi Telekavaatamine televisio-ohjelma Küüslaauk valkoisipuli Tennis tennis Liha(praad) paisti Ujumine uinti
Kogu kreveti arengutsükkel kestab ainult paar nädalalt. Emased krevetid munevad 50000-100000 muna, milledest umbes 24 tundi pärast kooruvad vastsed, kes toituvad munarebust. Seejärel teevad nad läbi järgmise moonde ning hakkavad toituma planktonist. Pärast paarinädalast moonduvad nad taas ning näevad välja juba nagu täiskasvanud. Nüüd kasvavad nad ainult suuremaks ning saavutavad suguküpsuse kahe kuni kuue kuuga. Täiskasvanud krevett on bentosetoiduline merepõhjal elav loom. Intensiivse majandamise korral saadavad krevetid oma erinevad elustaadiumid mööda erinevates tiikides. Krevetikasvatus toimub kolmes järgus: haude mahutites , vastsete kasvutiikides ja täiskasvanute tiikides. Viimastes tiikides viibivad krevetid kõige kauem. Troopikas viljeletakse krevette aastaringselt ning saadakse kaks kuni kolm saaki aastas. Austri kasvatus:
3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4.3 Jõevähk .......................................................................... 10 4.4 Krevett ........................................................................... 11 4.5 Krabi .............................................................................. 12 5 Peajalgsed .............................................................................. 13 5.1 Kaheksajalg ................................................................... 13 5.2 Kalmaar ......................................................................... 14 5.3 Seepia ...
Mullad on Brasiilias viljakad, peamiselt esinevad seal punamullad. [leharimist Brasiilias ei esine. Riik toetab p]llumajandust tugevalt ja ligi 8% kogu elanikkonnast tegeleb p]llumajndusega. Brasiilia p]llumajanduses on p]hir]hk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka [ks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt p[[tavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala M]]kkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub p[[k Atlandi l]una rannikul. Alles on ka p[[djaid, kes tegelevad kalndusega traditsioonilisel moel, kuid enamsu kalast saadakse siiski suurte laevadega avamerel p[[dmas k'ies, kuigi ka sisevetest p[[takse m'rkimisv''rne kogus kala. Suurel hulgal toodetakse just kuivatatud kala, sest konservitehaseid ja muud kuivatamata kala
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid,...
6 Brasiilia põllumajanduses on põhirõhk taimekasvatusel. Peamisteks kasvatatavateks on kohvipuud, mais ja puuviljad. Brasiilia on ka üks suurimaid maisi kui ka kohvi tootjaid maailmas. (http://www.annaabi.ee/Brasiilia-p%C3%B5llumajandus-m17272.html) Kalandus Peamiselt püütavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala Mõõkkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub püük Atlandi lõuna rannikul. Alles on ka püüdjaid, kes tegelevad kalandusega traditsioonilisel moel, kuid enamus kalast saadakse siiski suurte laevadega avamerel püüdmas käies, kuigi ka sisevetest püütakse märkimisväärne kogus kala.
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon NAFO (North-West Atlantic Fisheries Organisation) NAFO tegevus põhineb konventsioonil "Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas". NAFO peamine eesmärk on rahvusvahelise koostöö ja konsultatsioonide raames kaasa aidata Atlandi ookeani loodeosa eluressursside säilitamisele ning optimaalsele kasutamisele, võttes aluseks teadlaste soovitusi ja uuringuid. NAFO reguleerib järgmisi kalaliike: krevett, meriahven, süvalest, kalmaar, ameerika karelest, ruske soomuslest, tursk ja moiva Praegu kuulub NAFO-sse 18 liikmesriiki ja need on järgmised: Kanada, Kuuba, Taani (Fääri saared ja Gröönimaa), Eesti, Euroopa Ühendus, Prantsusmaa (St. Pierre ja Migeloni saared), Island, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Bulgaaria ja Rumeenia. (Anon., 1998) Eesti ühines konventsiooniga "Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Vikerforell ja austrid Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Vikerforell ...................................................................................................................................................................................4 Välimus................................................................................................................................................................. 5 ...
antibiootikumid, magneesiumi puudus. Fvitamiin: astelpaju, kreeka pähkel, lina, mandel, päevalill Vajalik naharakkude loomiseks, naha ja juuste tervenemiseks ja kasvuks. Kaltsium: nõges, altee, moon, juust, seesamiseemned, sookassiurb, spinat, tatar, õietolm, till, kakao Puudust tekitab alkohol, kohvi, gaseeritud jookide ja taimse toiduga liialdamine, stress. Luudesse ladestumist soodustab aktiivne liikumine. Kloor: sool, levkoi, pärm, krevett, juust, leib, maapähkliõli, tatar, mesi, baklazaan, kõrvits Osaleb ühendite moodustumises, mis lagundavad üleliigseid rasvu. Kloori puudust põhjustab tugev higistamine ja mao seedehäired. Magneesium: kollane vesikupp, laminaaria, nõges, kannike, päevalill, ristiköömen, vereurmarohi Vajalik paljude mikroelementide ja vitamiinide omastamiseks. Puudust tekitab alkohol, antibiootikumid, südameravimid, diureetilised preparaadid, vitamiin E puudus.
kuni 60 cm 64. Krabilistel tagakeha on taandarenenud ja kõverdunud suure rindmiku alla 65. Mille poolest vähkide tundlad erinevad teiste lülijalgsete tundlatest? Vähkidel on kaks paari tundlaid, teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett 3) põhjamere garneel 68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees 69. Kakandilistel on lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud 70. Eesti suurim kakandiline on Saduria entomon merikilk, elab Läänemeres 71. Maismaal elavad kakandilised hingavad lõpustega 72. Vesikakand kasvatab kaotatud jala asemele uue jala õige 73. Kuidas eristada keldrikakandit mullakakandist? Mullakakand erineb keldrikakandist seljakilbikeste
Ülesanne 2. Täida tabel lülijalgsete rühmade kohta. Tabelis on 4 veergu ja 4 rida. Lülijalgsete rühmad Vähid Ämblikulaadsed Putukad Mitu jalapaari on? Mitu tundlapaari on? Mitmeks osaks keha jaguneb? Ülesanne 3. Kirjuta iga looma (a-g) järele, kas ta kuulub ämblikulaadsete (Ä), putukate (P) või vähkide (V) hulka. a) Puuk; b) skorpion; c) vesikirp; d) liblikas; e) ämblik; f) põrnikas; g) krevett. --- 15 Ülesanne 4. Kõikidel ämblikel on võrgunäärmed, mis toodavad niiti. Osa ämblikke koob sellest püünisvõrgu, et saaki püüda. Kirjuta 2 võimalust, milleks ämblikud veel võrguniiti kasutavad. Ülesanne 5. 5.1. Selgita ämblike tähtsust looduses. 5.2. Selgita ämblike tähtsust inimesele. Ülesanne 5. Lisaülesanne õpetaja valikul. 5.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele. Palmide pere õnnetu päev saabus 3. septembril. Hommikul valutasid isal liigesed ja
(Struthers 2008: 112, 113) Oranzid toidud on virgutavad ja soojendavad. Juhul kui punased toiduained ei sobi võib need asendada ka oranzidega, kuid need ei ole nii tugeva mõjuga. Oranzid toiduained suurendavad loovust ja optimismi ning puhastavad keha mürkidest. Oranzide toiduainete hulka kuuluvad 14 näiteks porgand, kõrvits, kaalikas, apelsin, mandariin, mango, tatar, maapähklivõi, Kreeka pähkel, munakollane, linnuliha, lõhe, krevett, tigu, muskaatpähkel, ingver ja saialille õielehed. (Struthers 2008: 123) Kollased toidud suurendavad vaimseid võimeid , parandavad keskendumisvõimet, mõtteprotsessi ja kalduvust muretseda. Kollased omadused on ka kõikidel päikese käes kasvanud toiduainetel. Kollased toiduained on näiteks sibul, kartul, mais, banaan, pirn, sidrun, ananass, riis, pasta, kaer, seesamiseemned, päevalilleseemned, India pähklid, mandlid, linnuliha, mesi, või, juust, tursk,
Barentsi merel, siis võib ülesõit aega võtta 1-3 nädalat. Seega on kütusekulu ja kütusehind oluliseks teguriks kaugpüügi kasumlikkuse arvestamisel. Viimase kahe aasta jooksul on kreveti kui püügikogustelt põhilise sihtliigi hind veidi tõusnud, ent samaaegselt on toimunud ka oluline kütusehinna tõus. 6.2. Püük ja püügivõimalused 2011. aastal moodustas kaugpüük Eesti kogupüügist koguseliselt 18%. Olulisemad liigid on krevett, merluus (Edela-Atlandil), meriahven (Loode-Atlandil), kalmaar (Edela-Atland) ja süvalest (Loode-Atland) (Lisa 3). Eristub kaks gruppi: laevad, mis püüavad põhiliselt krevetti ja laevad, mis püüavad teisi liike peale kreveti. Lisaks jagunevad sihtliigid omakorda kaheks reguleeritud liigid, mille püüdmiseks on Eesti riigil endal või teiste riikidega vahetuse teel saadud püügivõimalus ning reguleerimata 6
16. Läänemere põhjataimestik (s.h kolm vetikate vööndit) ja põhjaloomastik. läänemere põhjataimestik: rohevetikad; sinivetikad, pruun ja punavetikad. põhjaloomastik: Okasnahksed. Läänemeres kaks liiki: tavaline meritäht, valkjaspunane madutaht. Merituped, harilik keeritigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu, balti lamekarp, liiva uurikkarp, söödav rannakarp, läänemere südakarp, läänemere krevett, põhjamere garneel, hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk, roheline ja balti lehtsarv, merikilk, vesikakand, meririst, meriseen, meritikker, aerjalalised, keriloom, 17. Läänemere rannikul kasvavad taimed. Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein 18. Läänemeres elavad kalad ja imetajad ning Läänemerega seotud linnud. kalad: räim, kilu, lest, põhjakala, merihärg, tuulehaug, makrell, nigli, meripühvel,
Rindmikul 5 või enam paari jalgu. enamus veeloomad Selts: Aerjalalised veeloomad, tilgakujulise kehaga, lõpeb hargiga, mõne mmm pikkused hormikud, sõudikud, rullikud Selts: Vääneljalalised meres ekavad, liikumisvõimetud, kinnitunud eluviisga, paksu lubikojaga tõruvähk, nuivähk Selts: Kakandilised paari sm pikkused, lapiku kehaga mullakakakand, keldrikakand, hiidkakand, merikilk Selts: Kümnejalalised vees, laialt levinud, mitmekesise kehakujuga jõevähk, krevett, krabi 9.4. Klass: Putukad liigirikkaim, pea rindmik tagakeha, 1p tundlaid, 1p liitsilmi, 3p suiseid. ees ja tagatiivad, osadel kattetiivad, areng moondega Selts: Sihktiivalised keha piklik, külgedelt kokkusurutud, pikad tagumised hüppejalad, haukamissusised, rööv- ja taim toidulised, vaegmoondega tirtsud, ritsikad, sirtsud, kilk, kaerasori Selts: Kiililised 4 pika tiiba, suurte silmadega pea. Taolistiivalisetel ees ja tagatiivad ühelaiused (liidriklased,
Pisikestel vormidel sõltub koosseis kõige Alguses kevadel on palju fütoplanktonit, rohkem ärasöömisest. vähe zooplanktonit. Mõnedel selgrootutel sõltub sugu Suvel zooplanktoni, temperatuuri ja temperatuurist, soojemas rohkem isaseid. valguse maksimum, biogeene vähem kui Pisiloomadel ilmuvad isased sageli ainult kevadel (neid vajab fütoplankton). ebasoodsates tingimustes. Krevett on 2,5 Fütoplantonis sinivetikad, kellel pole muret aastaselt isane, siis edaspidi emane. Auster 2 lämmastiku kui limiteeriva biogeeniga. zooplanktonit, 3 miljardit tonni zoobentost, Sügisel biogeenide hulk veidi kasvab 0,2 miljarit tonni nektonit. suvise massi lagunedes, siis alaneb jälle. · Veekogud toodavad 2-3 korda
Meres, magevees, harva maismaal.Seltsid: kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, kümnejalalised, hiilgevähilised. Kirpvähilised kirpvähk( järvve ja jõe.kirpvähk), tavaline kootvähk kakandilised vesikakand,, harilik mullakakand. Müsiidilised- reliktne kuulmiksaba; suur hulklõpuslane. kümnejalalised- harilik jõevähk,(Eestis pole-kitsasõraline jõevähk, signaalvähk) Meres - Homaar, erakvähk, krabid (signaalkrabi), krevett, garneel. Hiilgevähk krill. 45. Vees tekkinud, tänapäeval maismaal, kaks kehapiirkonda pearindmik( suised ja 4 paari jalgu) ja tagakeha( võivad olla jäsemed). Kehalüli pearindmiku ja tagakeha vahel, tundlaid pole, esimene paar suiseid lõugtundlad, lahksoolised, paarituvad, maismaal otsene areng.KL: ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hiidjalgsed. Ürglõugtundlased meres, suur pearindmikukilp, tagakeha lõpeb pika ogaga, merepõhjas N: odasaba, meriskorpipnid. KL
Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. LÄÄNEMERE LOOMASTIK Põhjaloomastik – okasnahksed (tavaline meritäht, valkjaspunane madutäht), merituped, harilik keeristigu, rändtigu, lamekeermene vesitigu, vesiking, punntigu; karbid – Balti lamekarp, Liiva uurikkarp, söödav rannakarp, Läänemere südakarp; koorikloomad e. vähid – Läänemere krevett, Põhjamere garneel, Hiina villkäpp-krabi, kootvähk, kirpvähk, põlvikvähk; kakandilised – roheline lehtsarv, Balti lehtsarv, merikilk, vesikakand; keraskärssuss, hulkharjasuss, tõruvähk, kalakaan. Läänemere zooplankton – ripsloomad, meririst, meriseen, vesikirbulised, kerikloom, aerjalgsed, meritikker; mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed. Kalastik -merekalad Räim on heeringa kääbustunud alaliik. Räim on pelaagilise eluviisiga, hoigub parvedesse. Osa räimi
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
