Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu .................................................................................
Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik Kesk-Siberi kiltmaa Mehhiko kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa Sahara kiltmaa Jõed Rein Doonau Volga Jangtse Huanghe Indus Ganges Mississippi Amazonas Niilus Kongo Järved Saimaa järvistu Vänern Laadoga Kaspia Araal Baikal Suur Järvistu Victoria Tanganjika
4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6. Äänis järv- onega ? 7. Balaton Kokkuleppeline idapiir: Uurali mäestik -> Uurali jõgi -> Kaspia meri -> Keenia jõe suue ->Keenia jõgi -> Keenia- Kertsi nõgu -> Kertsi väin -> Must meri -> Bosporus -> Meneara meri ? ->Dardanellid -> Egeuse meri -> Vahemeri -> Giblartari väin ->Atlandi ookean -> Põhjajäämeri. Pikkused:
Riigi saab jagada viieks selgesti erinevaks suureks piirkonnaks. Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa – avar, harvade kõrgendikega tasandik. Jääajast on sinna jäänud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist läänepool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima ja seepärast on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Lõpuks, Atlandi ranniku provintsid ning riigi 4 idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku. Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m). 1.3 Saared
Osaliselt terasetoodanugust. impordib rauamaaki, kui see on odavam kui enda sessursside kasutamine. 17. Miks on Austraalias nii vähe tersesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllalt? Terase ekspordivõimalused ei ole Austraalias kuigi head, sest nõudlus on väike ja siseturu vajadused rahuldatakse oma terasega. Rauamaagile on nõudlud, seda on lihtsam transportida. 18. Miks on Suure Järvistu ümber kujununud USA ja maailma üks suurimaid metallurgiapiirkondi? Suur Järvistu on hea transporditee, rauamaak on läheduses. Samuti on seal ümbruses metalli vajavaid ettevõtteid. Ka Apalatsi söebassein on lähedal, tootmisprotsessis kasut. ka järvede magevett.
-line sajaline -nik hapnik -e kate -tis elatis -ja avaja -k sõiduk -mik lugemik -ur kallur -lane mesilane -el keetel -nd malend 4. Kohta ja ala märkivad sufiksid: -la söökla -ik madalik -stik järvestik -mu elamu -k seljak -mik ristmik -stu järvistu 5. Rühma ja kogu märkivad sufiksid: -stik ideestik -kond keskkond 6. Naissugu märkivad sufiksid: -nna õpetajanna -tar poolatar 7. Mõõtmelist väiksust või hellitust väljendavad sufiksid (deminutiivsufiksid): -ke majake -kene majakene
teksti. Loodan, et jääte rahule tehtud tööga. 3 ÜLDINFO Ohio on Ameerika Ühendriikide üks osariik. Ohio hüüdlause on "Kõige selle süda", peamiselt selle geograafilise kuju tõttu(natuke südame kujuline), tal on keskne asukoht hõredalt asustatud USA aladel, selle suurlinnade võrgustik, väikelinnad, tööstus ja farmid ja selle oluline roll "Ameerika südaaladel"(mis viitab kesklääne põllumajandus sektorile ja Suure Järvistu tööstuskeskusele). Ajalooliselt on teda peetud USA Kesklääne osaks. Ohio on mitmeregionaalne, -kultuuriline ja geograafiline risttee, Kesklääne, Kirde Ameerika, Appalachide ja Lõuna Ameerika osadega. "See osa keskläänest omab osa kõigest ameerikast - osa põhjast, osa lõunast,osalist linnastunud, osaliselt põllumaine, suured eramaad ja osa kasvavaid linnu." väidab The Economist. "Aidatäis liiva su mõtete tasuks", the Economist, 20 Detsember 2005.Enne 1984 a. Ameerika
-ja, -lane, -line tartlane koht söökla, sigala -la rühm, kogu naiskond, -kond, -stik mäestik naissugu müüjanna -nna tegevus lugemine -mine Ebaproduktiivsed liited isik kalur, õgard, mesinik, -ur, -ik, -nik, -rd, -sk hulk järvistu -stu omadusnimed pimedus, haigus -us asjad lüliti, iste, vedur -i, -e, -r maailmavaade luterlus, boheemlus -lus Tegijanime moodustamine i-minevik + -ja oli +ja tuli + ja suri +ja tüvi + -ja käi +ja vii +ja jooks +ja · Laevastikku juhatas nokja ninaga jõhkard. · Ühikakohti ei jätku kõigile õppureile, eraka üürimine on aga liigne luksus.
Soome lahe vesikonda. Nimeta oma kodukoha suuremaid siseveekogusid. Ülemiste järv, Harku järv Too näiteid erinevatest mandrijäätekkelistest järvedest eestis. Liigestatud kaldajoonega saarterohked järved künkliku reljeefiga aladel: Pühajärv, Pangodi, Kavadi Voortevahelised järved: Saadjärv, Soitsjärv, Raigastvere Ooside-ja mõhnadevahelised järved:Aegviidu, Jussi, Neeruti, Kurtna Orujärved: Viljandi, Urvaste, Rõuge järved Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus eestile? See on suurim järvistu eestis. sinna suubub üle 200 jõe ja oja ja see on kalarikas. Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? veehoidlateks enamasti. Miks on Kaali järv eestis ainulaadne? kus see asub? see on tekkinud meteoriidi langemisel maale ning see asub saaremaal. Millised on eesti järvederikkamad ja vaesemad alad? põhjenda kõige rohkem: kirde-eestis kurtna mõhnastik, kagu eesti kõrgustikel, kõrvemaal ja saaremaa loodeosas ja kõige
Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik Sumatra Gangese madalik Jaava Kaspia alamik Kalimantan Suur hiina tasandik Uus-giunea Mississippi madalik Jaapani saarestik Suur tasandik
laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug- Idas. Segamets Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde- Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on
Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi, Missouri ja Rein, järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton. Eesti kuulub segametsavööndisse: Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi.
-mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide -k sügavik,tupik,olevik 2. sti toredasti ,rõõmsasti Vähem 5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6.Ehitus -ldi pooleldi -eba ebaharilik,ebamugav -mitte Tegusõna tuletis 7.Suhtumist näitav liide Jaguneb kaheks: -ke sõbrake,lapseke,mehike 1.Nulltuletus tegusõna tuletatakse teises sõna liigist liidet lisamatta. Ravi-ravima rohi-rohima
tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed. Kurbus poeb Hirveküti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Tegevus toimus Suur järvistu väikese järve ääres millel oli nimeks Vilkuv peegel. See järv oli enneolematult ilus ja jahmatas kõiki sinnasattuvaid inimesi, olgu nad siis indiaanlased või tahmanäod. Järv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. Järvega oli ühenduses kolm jõge. Järve lõunapoolne ots oli natuke kitsam kui põhjapoolne. Ümber järve oli mets, kaljud ja paljud künkad. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel. Minu arvamus
Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel) · nn ChiPitts (USA-s Suure järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) · nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel) · nn Reini hiidlinnastu (Saksamaal Rein Ruhr Rein Main) · nn Inglise hiidlinnastu (Suurbritannias Londoni ja Liverpooli vahel) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon Inimese kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse
Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse. Soome järved moodustavad riigi pindalast 10%, suuremaks siseveekoguks on Saimaa järvistu. Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena Kesk-euroopa mäestikes on rohkelt järvi, suuremad asuvad liustikuorgudes Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud.
saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedates okas ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid Tüüpilisemad puud Mänd Kuusk
• Veekriis ja veekogude reostumine • Happevihmad BosWash • Hiidlinnastu USA-s Atlandi ookeani rannikul ( 750 km) • Bostoni ja Washingtoni vahel • NewYork, Philadelphia ja Balti more • 17% USA rahvaarvust - 45 miljonit inimesi SanSan • Hiidlinnastu USA-s Vaikse ookeani rannikul (790 km) • Californias San Diego ja San Francisco vahel • 10% USA rahvaarvust – 40 miljonit inimesi ChiPits • Hiidlinnastu USA-s Suure järvistu piirkonnas • Chicago ja Pittsburghi vahel • Pennsylvania, New York, and Quebec • 60 miljonit inimesi Huvitavad faktid • 90% taksojuhtidest on immigrantid • 67% on kehakad • Keskmise pere kindlustus rohkem kui 15000 dollarit • 371 tuhat kojamehi ja 356 tuhat kassiire on kõrgharidusega KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigi d • http://katlin16.weebly.com/rahvastiku-paiknemine.html • https://et.wikipedia.org/wiki/SanSan • https://et
lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool 5. Segametsavöönd Hõlmavad Põhja- T 0 (-8) 500mm kamarleetmul Kuusk, mänd, Metskass, metssiga, Tihe elanikkond, Ameerikas Suure S 13 (18) lad kask, haab, tamm, punahirv, metsnugis tegeldakse järvistu ümbruses ja pärn, sarapuu, karjakasvatuse, Euraasias kikkapuu, maaviljeluse, Läänemere ning paakspuu metsanduse,
mandrile saatunud. EELLUGU Ameerika koloniaalperioodiks peetakse aastaid 1492-1765. Esimesed asukad Uues-Maailmas olid kurjategijad, võlaorjad või protestandid. Uustulnukate ja kohalike esimased kontaktid olid sõbralikud ent mõne aja pärast pöörasid nad jäädaval tülli. Seitsmeaastane sõda Inglismaa oli pidevalt Prantsusmaa sõjas ka Euroopas. Prantslaste positsioon Põhja-Ameerikas oli niivõrd tugev, et nad plaanisid koos Kanada ja Suure järvistu indiaanlastega kihutada inglased välja Põhja-Ameerikast Prantslaste väljatõrjumine kujunes edukaks ja 1763. aastal sõlmitud Pariisi rahulepinguga loovutas Prantsusmaa kõik oma alad allpool Kanadat Inglismaale. Sõtta viinud sündmused Suurbritannia oli Seitsmeaastase sõjaga kindlustanud oma ainuvõimu Põhja-Ameerikas. Inglismaa kehtestas mitmeid seadusi, mis mõjusid ahistavalt ameeriklastele. Peale selle näis kohalikele, et Suurbritanniast
Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks. Kordiljeerid. Suure järvistu jagunemine. Loomastik. Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Okassiga. Urson. Karipuu. Grislid. Looduskaitse. Kanadas on haruldase looduse kaitseks loodud kokku 38 rahvusparki ja looduskaitseala. Rahvusparkide ja looduskaitsealade all on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri ...
3)Kalandusega seotud asulate areng takerdub metsatulekahjud: Austraalia, Põhja-Ameerika (California), 4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania Kalarikkamad piirkonnad ookeanis – 1)pindmised kihid 2)Happevihmad: Euroopa ja Venemaa tööstuspiirkonnad , (rohkem hapniku/toitu) 2) suurte jõgede suudmed Usa Suure Järvistu , Idapiirkonnad3)Põllumaade 3)Külmadehoovuste piirkonnad 4)Külmade ja soojade hoovuste laiendamine metsade arvelt: Ekvatoriaal vihmametsade segunemis piirkonnad piirkond4)Röövraie: Ekvatoriaal vihmametsade piirkond 5)Suur puidu kasutus: Kõrgelt arenenud riikides Mets ja metsandus parasvöötme metsades,Arengumaades puidukeskne
voolavad lõunast-põhja ja pinnamood on üsna tasane on jõgede suudmetes suured üleujutused,kuna auramine on väike on kevadel suurvesi. lehtmets- palju jõgesi ja järvi,nad saavad oma vee vihma veest,jõed on ühendatud kanalitega et vältida üleujutusi. rohtla- vetevõrk on hõre, sademeid on vähe seega üleujutusi pole 9. kaart -mäestikud:karpaadid,apalatsid,uural jõed:mississipi,volga,leena,doonau järved:baikal, suur järvistu mered,väinad:gibraltari väin,põhjameri muud:ida-euroopa lauskmaa,suurb. saar skandinaavia poolsaar. vastus-
meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses. Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisuka muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi. Mida rohkem läheb aeg edasi, seda enam vajavad
kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika põllumajandus: 1.7% tööstus: 28.5% teenindus: 69.8% Tööjõud põllumajandus: 2% tööstus: 13% ehitus: 6% teenindus: 76% muu: 3 % Põllumajanduse siht Pigem on rõhku pööratud taimekasvatusele, kuid ka loomakasvatus on väga oluline. Põllukultuuridest olulisimad: Nisu, oder, mais, kaer, rukis, lina suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal Piirkond: St. Lawrence, Suur Järvistu Loomakasvatuse olulisimad: Veise-, sea- ja lambakasvatus. Oluline ka kalapüük Piirkond: Preeriaalad. Riigi- ja maailmamajandus Riigi tasemel: Ei ole oluline, elanikkonnast 2% tegeleb põllumajandusega. RKP 2%, Maailma tasemel: Ekspordib suurtes kogustes kala ja teravilja Toodang, import ja eksport Ise: Piimatooted, loomakasvatus, kalapüük, teraviljad, suhkrupeet, herned, õunad, tubakas, humal, puidutooted. Import: Olulisel määral ei impordi Kanada
tootmispiirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu tuuakse toormetall selle leiukohtadest ja lisaks vanametall (ehk terast ei toodeta rauamaagi leiukohas, vaid pigem tarbija lähedal). Terasesulatamistehased üritatakse tuua tarbijale võimalikult lähedale (Austraalia jääb peamistest tarbijatst üsna kaugele) (Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse.) 6. Miks on Suure Järvistu ümber kujunenud USA ja maailma üks suuremaid metallurgiapiirkondi? Selle ümbruses on palju rauamaagi leiukohti ning samuti kivisöe leiukohti, mis võimaldab rauamaagi töötlemist kõrgel temperatuuril maagist tooraine tootmine (aheraine eraldamine) on üsna lihtne ja odav 7. Kuidas on aegade jooksul muutunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemine? Mis on seda põhjustanud? Tänapäeval on paljud ettevõttes sadamate läheduses, kuna järjest rohkem toimub
· Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tsiili, Peruu, Boliivia; Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Tansaania, Kenya, Kongo DV, LAV. + Austraalia, Uus-Meremaa.
mõne 12 km kaugusele (Tallinn, Sillamäe, Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) · Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Mõisted · Veereziim · Maailmameri · Rannaprotsessid · Rannavall, järsk ja laugrannik · Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS,
3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja loomadest metskits, hirv, jänes. Inimtegevus on aktiivne(suurlinnad ; põllumajandus). Probleemidest esinevad metsade maharaiumine ning kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt. 4. Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad
paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad Taimed : kuused, nulud, männid, lehised, siberi seedermännid, tsuugad, ebatsuugad Loomad : põdrad, pruunkarud, koprad, ilvesed, oravad, laanepüüd, musträhnid, ahmid, jne Inimtegevus : tselluloosi- ja paberitööstus, karusloomade küttimine Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud, vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad
toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Looduslikud ja majanduslikud tegurid mis mõjutavad põllujmaj loodusl: kliima,mullad,reljeef;majand: kapital,tööjõud,valitsuse poliitika. Ekstensiivne,intensiivne tootmine eks:tsentnerit hektari kohta on väike(usa); intens: on suur(suurbritannia). Loomakasvanduse paiknemine maailmas vihmametsades puudub loomakasvatus, mäestikualadel kasvatatakse lambaid, savannides lihakarja, brasiilias sigu, põhja-ameerikas: suure järvistu piirk.piimakari(mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantsod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes. Seakasv-seal kus on teraviljakasv; linnukasv, piima ja lihakari-tarbija lähedus, hobusekasv-kuivadel, mägistel aladel, põhjapõdrad-polaaralad. Kiukultuur puuvill,lina,kanep.Mugulviljad kartul,bataat,maniokk,jamss.Õlikultuur sojauba,päevalill,raps, maapähkel
Ta on noorelt punakaspruun, hiljem kohvipruun kuni mustjaspruun Jalg on kübaraga ühenduses mitmest kohast. Ta on ebakorrapäraselt silindriline. Ta on valget või roosakat värvi Kevadkogrits on kupatatult söödav, ilma kupatamata väga mürgine. Mürgistus võib olla surmav. Mürkained kaovad kergesti kaaneta potis, kupatamisel või lahtisel pannil praadimisel, kuid mitte mikrolaineahjus. Kevadkogrits on populaarne söögiseen Skandinaavias, Ida-Euroopas ja Suure järvistu piirkonnas. Kuigi ta on Püreneede idaosas populaarne söögiseen, ei tohi teda Hispaanias avalikult müüa. Soomes on lubatud toorest kevadkogritsat müüa, kuid lisatud peavad olema hoiatused ja õige valmistamise õpetused. Soome köögis süüakse teda omlettides ja suppides ning rasvas praetuna. Kasutatud allikad:http: //et.wikipedia.org/wiki/Seened http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_k%C3%A4rbseseen http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen http://et.wikipedia
wikimedia.org/wiki/File:Relief_map_of_Estonia.gif?uselang=et Mis tegurid mõjutavad Eestis lumikatte ke http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/kliima/lumikkest.html Järveefekt toob paksu lume kondenseerumine Arktiline Veeaur õhk Soe Jahtunud maapind Nimetus on tulnud järv Suure Järvistu järgi, kus vesi püsib kauem soe ja kui tuleb külm polaarne õhk, siis konden-seerub veepinnalt kerkiv aur võimsateks pilvedeks, mis kallavad alla paksu lund. Eeldus on ka suur t°-erinevus: vähemalt 13°C. http://www.personal.psu.edu/mjs737/blogs/meteorology_e- portfolio/ Kas ilm tuleb õhust või veest? EMHI lumikatte kaart 08.12.2010 Põhjast ja kirdest tulnud külm arktiline õhumass pani lumevabriku tööle – mere
Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv;
Miks paiknevad rantsod just selles piirkonnas? 1) levinud kuivas kliimas, mägine reljeef, sademeid vähe. 2) looduslikud karjamaad suurel territooriumil. Miks paikneb USA peamine piimakarjavöönd Suure Järvistu piirkonnas? 1) niiske parasvöötme kliima, seal kasvab sobiv sööt. 2) asub tarbija lähedal, piim vajab kiiret turustamist. 2. Märgi kolm tõest väidet X-ga. 3p X Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Istandus on taimekasvatusmajand, kus kasvatatakse teravilja. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud eelkõige parasvöötme merelise kliimaga aladel.
(Jones, 2007) Liivasonglased elutsevad madalates, aeglase vooluga, mudastes oja piirkondades. Sagedalt võib neid kohta väikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad kaevunud mutta (joonis 2). Nad kaevuvad väga ruttu: asetuvad vertikaalselt peaga allapoole ja justkui kruvivad ennast pinnasesse, sooritades kogu kehaga kiireid madujaid liigutusi. Mutta tungimisel ja selles edasiliikumisel mängib tähtsat osa tugevasti arenenud ülahuul. (Kiffney et al., 2006) On teada, et Suures järvistu vesikonnas koeb merisutt vähemalt 10 oC juures. Üldiselt üks emane koeb 24 000-170 000 marjatera, kuid neist koorub heal juhul 1% vastseid (Kiffney et al., 2006). Ülejäänud marjaterad hukkuvad juba arengu alguses. Inkubatsiooniperiood kestab ligikaudu 12 päeva. Pärast koorumist jäävad merisuti vastsed kuni 20 päevaks koelmule ,siis aga ujuvad Detroidirikastesse jõeosadesse. (Christie et al., 2003) Joonis 2
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea
mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. Linnastu tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Linnastud tekivad ka tihedalt asustatud tööstuspiirkondades. 8. BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) Tkaid (Jaapani idarannikul Tky ja Osaka vahel) ChiPitts (USA-s Suur järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) 9. Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti. Linnade elanikkonna ülikiire kasvu põhjuseks on see, et linnadesse kolib tööd ja paremaid elutingimusi otsides rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Kõrge sündimuse tõttu on ka nendes piirkondades loomulik iive väga suur. 10. 11
Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine 27.12.12 Parasvöötmemetsad 27.12.12 Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias Parasvöötme põhjaosas - taiga; Euroopas Läänemere ja Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopa keskosas lehtmetsad Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega Tihe sisevetevõrgustik Väheviljakad leetmullad Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades Keskkonnaprobleemid kohalikku päritolu Okasmetsad: Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas Segametsad: kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne
Parasvöötme mereline. Talvel: -5º …+5º C. Suvel: +15º …+25º C. Sademeid: 500-1000 (2000) mm. Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad. Lehtpuud on kohastunud külma aastaajaga, langetavad talveks lehed. Kasvavad rinnetena. Metsi leidub peamiselt mägedes. Soodsate elutingimuste tõttu on sega- ja lehtmetsavöönd tihedasti asustatud.
· alfa kiirgus · beeta kiirgus JÄRELVALVE · terviseamet: · suplusvesi · joogivesi VEEALLIKAD JA OHUD (ÜLEMISTE JÄRV) · oht atmosfäärist (tuumaavarii), lennujaam järve lähedal, lokaalne reostus · endogeensed ohud: mürgiste ühendite teke : sinivetikas · valgala reostus · julgeolekuohud · suurenevad kulutused madalama kvaliteediga toorvee puhastamiseks · vaujoogiveeallikas (tallinnas männiku maardlapiirkond) · Raku-Männiku järvistu vett saab kasutada 75 000 tonni ööpäevas kuni 90 päeva · hädaolukorra veevarustus kvaliteetse joogivee tagamise hind · kvaliteetse joogivee tagamise hind 575 milj. eur · veevõrkude rekonstrueerimine · tallinna piirkonnale invest aastani 2015 64milj. euri · kulud katab veetarbija PROBLEEMID · Väävelvesiniku sisaldus H2S, mädamuna lõhn. · Fluoriidid, otsene mõju tervisele. Peamised probleemid Lääne-Eestis, Haapsalu norm 1,5 mg/l.
punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed. Kurb toon poeb Hirveküti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Tegevus toimus Suur järvistu väikese järve ääres millel oli nimeks Vilkuv peegel. See järv oli enneolematult ilus ja jahmatas kõiki sinnasattuvaid inimesi, olgu nad siis indiaanlased või tahmanäod. Järv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. Järvega oli ühenduses kolm jõge. Järve lõunapoolne ots oli natuke kitsam kui põhjapoolne. Ümber järve oli mets ja ka kaljud ja paljud künkad. Järve pikkus oli umbes 2,5 kilomeetrit ja laius natuke üle kilomeetri. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel
3. Kaardil on A, B, C ga tähistatud kolm USA põllumajandusvööndit. Milline täht tähistab nisu ja maisi vööndit, milline rantsovööndit ning milline täht istanduste vööndit ? Nisu ja mais ......... ..B............... rantsod ....c....................istandused .......a....... Miks paiknevad rantsod just selles piirkonnas? ...............Seal on liiga vähe sademeid taimede kasvatamiseks...................................... Miks paikneb USA peamine piimakarjavöönd Suure Järvistu piirkonnas ? ...Seal on piisavalt joogivett loomadele ja piisavalt rohumaad....................................................................................................................... .................................................... Millist kultuuri kasvatakse USA istandustevööndis- kakao, suhkruroog, rukis. kohv, kautsuk ? .............Kohv suhkruroog...................... 4. Põhjendage põllumaa, aedade ja istanduste suurt osatähtsust Ungari maakasutuses. .................
põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani rannikuvetes, kõige rohkem Alaska lõuna- ja läänerannikul. Kalarikas oli Mehhiko laht, kuhu Mississippi ja teised jõed tõid tohutul hulgal toitained. Kalavarade majandamine oli kaua aega väga halb. Kaugemates vetes levis röövpüük, millega tegelesid enamasti välismaalased. Oluliselt kahjustas kalavarasid rannikumere ja suure järvistu saastamine. Niisugustes tingimustes vähenesid kalarikkused tohutult. Viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud tõsiseid pingutusi kalavarude kaitseks ja taastamiseks. Vaikses ookeanis ja Mehhiko lahes on olukorra edasine halvenemine peatatud ning Suurde järvistusse kalajuurde tulnud.(1) Veevarad Ameerika Ühendriigid oma enamasti niiske kliima, suurte jõgede ja tohutute põhjaveevarudega on veega väga hästi varustatud. Sellised jõed nagu
METSANDUS: Metsa tähtsus 1. Hapnikutootja 2. Kasutab süsihappegaasi ära 3. seob niiskust, korrastab veereziimi, (vesi voolab aeglasemalt ära), ühtlustab jõgede veereziimi 4. seob tolmu, 5. takistab müra levikut 6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus
Rahvaarv 4 775 508 (1999; 20. koht) Haldusjaotus 87 maakonda Rahvastikutihedus 60,0 inimest ruutmiili kohta (1999; 20 koht). Etniline koosseis 3 92,9% valgenahalisi (1,9% ladinaameerika päritolu), 3,1% mustanahalisi, 1,2% indiaanlasi, 2,7% asiaate (1999). Pealinn St. Paul. Suuremad linnad Minneapolis, St. Paul, Bloomington, Duluth, Rochester. Majandus Majanduse arengut on soodustanud Suure Järvistu ja Mississippi veeteed. Tähtsamad tööharud on must metallurgia ja laevaehitus (Duluth), põllutöömasinate-, arvutite- ja toiduainetööstus (või tootmiselt USA-s esikohal). Mesabi mäeahelikus paikneb 2/3 USA rauamaagivarudest. Kasvatatakse maisi, nisu, sojauba. Peetakse piimakarja ja kalkuneid (USA-s esikohal). Suuremad firmad Minnetoukas asuv Cargill Inc. On USA suurimaid toiduaine tootjaid. Minneapolises asuvad kaubamaja keti Dayton Hudson Corporation ning
perekonna varandusest. Nüüd muutus George elu oluliselt huvitavamaks. Tal oli ligipääs raamatutele ning ta õppis tundma Fairfax’e , tema vennanaise perekonda. 1748.aastal tegi lord Fairfax George’ile ülesandeks tema maad kaardistada. George’i vend suri, ning George’ ist sai vennatütre hooldaja. Samuti pidi ta pärima Mount Vernoni valdused, kui tütar oleks surnud lastetult. Prantslased sidusid samal ajal Inglismaa mõjupiirkonda jäänud Ohio jõel oma asustusi Suure järvistu kandis kolooniatega Mississippi ääres. Virgina kuberner Dinwiddie andis otsustas sissetungijad ära ajada ning korraldas retke Ohiosse. 1753. aastal sai pealikuks Washington, kuid ta löödi tagasi, tema vägi jäi kindlusesse lõksu ja sunniti alla andma. See polnud just paljutõotav algus tema sõjaväelisele karjäärile. Järgmiseks treenis Washington kindral Braddocki käe all ning mängis olulist rolli Braddocki armee jäänuste päästmisel. 1759.aastal abiellus ta Martha
3. mere ääres, Põhja-Atlandi soehoovus, kuid pole otsest mõju 1. 49kraadi pl, parasvööde 2. temp. kõikumine pole suur, ei lange alla 0, sademeid keskmiselt 500~1000mm 3. ookeani lähedal 4. tasasel alal Chicago Rooma Parasvöötme õhumassid lähistroopiline (pool aastat troopilised, teine pool talvel 0 - (-8)kraadi, suvel 16 24kraadi parasvööde) kaugel ookeanist, sisemaal, suur järvistu ääres talvel 0 - 8kraadi, suvel 24 32kraadi hoovused ei mõjuta Vahemere ääres hoovused ei mõjuta Miks on soojal Golfi hoovusel Euroopa kliimale suurem mõju kui Põhja-Ameerika kliimale? Euroopat mõjutab ainult soe Golfi hoovus, suunaga rannikualadele. P-A takistab Labradori külm hoovus. Miks on Lõuna-Ameerika lõunarannikul tekkinud Atacama kõrb?
7)Doonau j 16)Nemunas'i j 8)Po j 17)Neris'e j 9)Rohne j 18)Daugava j 10)Loire j 19)Neeva j 11)Seine j 1]Inari jä 12)Rein j 2]Vänern'i jä 13)Elbe j 3]Vättern'i jä 4]Genfi jä 5]Laadoga jä 6]Onega e. Ännisjärv Reljeef 7] Saimaa järvistu 1)Skandinaavia mäestik 2) Hilbiini mäestik 3)Ida-Euroopa lauskmaa 4)Kaspia alamik 5)Saksa-Poola madalik 13Pürenee mäed 6)Põhja-Saksa madalik 14)Uraali mäestik 7)Po e. Lombardia madalik 15)Tatramäed 8)Kesk-Doonau madalik 16)Sudeedid 9)Alam-Doonau madalik 17)Tsehhi massiiv 10)Musta mere rannikumadalik 18)Maagimäestik 11)Alpid 19)Juuramäed 12)Karpaadid 20)Schwarewald
annaabi.ee 
