Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"laelatu" - 60 õppematerjali

laelatu on tuntud oma käpaliste(orhideede) rohkuse poolest (Kuresoo, 1998).
thumbnail
24
pptx

Laelatu puisniit

 Kasutusel on olnud juba sajandeid.  Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi.  Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus.  Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid  Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti.  546 liiki soontaimi  107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda  35 liiki maismaatigusid  60 liiki pesitsevaid linde  2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest  Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja jooksiklaste liike.  Niidul puuduvad dominantliigid.  76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused  Lubjarikkad mullad  Asub õhukese pinnak...

Keskkond
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Puistu ehk puisniit

Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:...

Eesti loodus ja geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Puisniidud esitlus

· Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud tuhat korda. Laelatu puisniit · Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui ka kogu Põhja Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus (76 soontaime ühel ruutmeetril). · Sealt on leitud ka 2/3 Eestis kasvavatest käpalistest. Loomastik · Imetajad ­ halljänes, hunt, juttselg-hiir · Roomajad ­ kivisisalik, rästik, vaskuss · Linnud ­ kuldnokk, hiireviu, roherähn · Putukalised ­ laanekuklane, koerliblikas, kuldpõrnikas Halljänes · Halljänes on üks kahest Eestis...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Taimkate

ee, tel. 5189420 Õpikud Masing, Viktor. (toim.) 1979. Botaanika. Õpik kõrgkoolidele. 3. osa: Taimeökoloogia, taimegeograafia, geobotaanika. Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

KK üldkursuse eksami materialid

AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus...

Keskkonna kaitse
331 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude umbkaudne pindala on 8000-10 000 ha. Pärandkoosluste väärtus 1.Liigiline ja koosluseline mitmekesisus 2.Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge väikeseskaalaline liigirikkus (kuni 76 soontaimeliiki ruutmeetril ­ Laelatu puisniit) 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses 4. Kultuuriline väärtus: vanim maaharimisega kujundatud maastikutüüp aineline ja vaimne kultuur 5. Majanduslik väärtus: kasutatavus mahetootmises 6.Esteetiline väärtus Fluktuatsioonid(võnkumised): koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrg...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamisteemade vastused eksamiks

LK põhimõtted ­ looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Jagunevad: 1)rahvuspargid - kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi, tasakaalustatud...

Keskkonna kaitse
236 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elurikkus on elujõud

Eesti taimkattes on umbes 1500 liiki ja 550 liiki samblaid, 800 liiki samblikke ja 3000 liiki vetikaid. Taimkatte liigirikkust soodustavad mullastiku mitmekesisus, kliima üleminekuline iseloom, pikk rannajoon. Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused on puisniidud. Lisaks viljakale mullale soodustavad liigrikkust hõredalt kasvavad puud. Selle tulemusena kasvab puisniitudel nii metsa kui ka niidutaimi. Näiteks kaitsealusel Laelatu puisniidul on loendatud 465 erinevat taimeliiki. Tegu on väga liigirikka alaga, kus kasvab üle 400 soontaime- ja 30 samblaliigi. Puudest on levinumad tamm, saar, arukask, vaher jt. Laelatu puisniidult on leitud 2/3 Eestis kasvavatest looduslikest käpalistest. Laelatu puisniit on ühtlasi ka kõige mitmekesisema taimestikuga paik Euroopas. Mida liigirikkam on ökosüsteem ning mida suuremad on sealse elustiku kohastumised, seda vastupidavam ja elujõulisem see on...

Loodus õpetus
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti niitude - referaat

Ohtlik on niitudel kulu põletada. Hoides niite, hoiame neis olevat taimede ja loomade liigirikkust. 2. NIIDU TAIMESTIK Niitude taimestik on kõigi teiste meie elukooslustega võrreldes märksa liigirikkam. (1) Põhiosa taimedest moodustavad kõrrelised. Niisketel niitudel asendavad kõrrelisi tarnad. Eesti liigirikkaimad niidud asuvad Lääne-Eestis. Nii on Laelatu Kaitsealal loendatud 465 erinevat taimeliiki. (3) Niidu taimestik jaguneb järgmisteks osadeks: 1) kõrrelised, 2) liblikõielised, 3) teised niidutaimed. Kõrrelise vars on nagu sile toru, milles on paksemad kohad. Neid nimetatakse sõlmedeks. Sõlmede kohast ja varre tipust kasvab kõrreline pikemaks. (1) Kõrrelised on tuultolmlejad. Nende õied on pisikesed ja rohekad. (1) Kõrrelisi on palju liike. Niidul kasvavad näiteks kerahein, aas-rebasesaba, põldtimut, värihein....

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti loodus

(1) 1.7.2 Niidud ja loopealsed Niidud on rohumaad, mida kasutatakse põhiliselt heinamaana, vahel ka karjamaana. Eesti praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele metsa- või põllumaadele.Suur osa Eesti niitudest, eriti Lääne-Eestis, on puisniidud. Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. Läänemaal asuval Laelatu puisniidul loendati 1 m² suurusel alal 2000. aasta suvel 76 liiki rohttaimi, mis on Põhja-Euroopa rekordiks.Suuremate jõgede ja järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite. Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt iga-aastaste perioodiliste üleujutuste tõttu, mis setitavad niidule orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates kaasa mullaviljakuse tõusule.ehk alvarid on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuitoitainerikka mullaga paepealsed alad...

Loodusõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ramsari konventsioon

Laelatu on Eesti liigirikkaim, uurituim ja arvatatavasti ka kõige pikema ajalooga puisniit, kus ühtekokku kasvab 225 liiki kõrgemaid taimi, ühel ruutmeetril on erinevaid liike leitud kuni 68. Mosaiikselt vahelduvad Laelatul kuivad ja niisked kohad, mistõttu lähestikku kasvavad ka soo- ja arutaimed. Laelatu on tuntud oma käpaliste(orhideede) rohkuse poolest (Kuresoo, 1998). Puhtu oli selle sajandi alguses laid, mis on nüüd poolsaareks tõusnud. Seal kasvab laialeheline mets, leidub üksikuid niidulappe ning on ornitoloogiajaam koos linnutorniga (Kuresoo, 1998). Nehatu soos on mitu kinnikasvavat jäänukjärve, mida ümbritseb roostik ja madalsoo. Ohtralt kasvab seal vaid lääneranniku soodele omast mõõkrohtu. Lubjarikka aluskorra tõttu laguneb turvas seal hästi ja soo kasv on aeglane...

Keskkonna kaitse
39 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Slaidshow Matsalu Rahvusprgist

Klass Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks. Click to edit Master text styles...

Loodusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Märgalad

Märgalad on tavaliselt osaliselt veega kaetud. Märgalade hulka kuuluvad nii alaliselt liigniisked alad (sood ja madalad veekogud) kui ajutiselt liigniisked alad (üleujutatavad jõeluhad, lauged mereranniku alad jt üleujutusalad). Tavaliselt on märgala pinnas küllastunud mageveega. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000- hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katab 22,3% Eesti maismaast. Suurem osa turbamaid leidub vaid Soomes. Mõned rabad on üle 10 000 aasta vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest, mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid. Mõned rabad on aga tekkinud vastupidise protsessi ­ põhjavee tõusu ja mineraalirikka maa vettimise ­ tagajärjel. Rabad moodustavad ühe huvitavama elupaiga lindudele, eriti tundraliikidele,...

Keskkonnaökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ramsari konventsioon

Lihula Gümnaasium Referaat Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid...

Ökoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

edu.ee/materjalid/puisniit4) Eriti väärtustatud on puisniit: 1. kui kultuuripärand ja traditsioonilise talumaastiku lahutamatu osa; 2. kui liigirikas poolooduslik kooslus, mitmekesise ja kohati haruldase taimestiku ja loomastikuga; 3. kui lihtsalt ilus, pargilaadne maastikutüüp, mis eriti õiteajal silma rõõmustab. (http://www.smt.edu.ee/materjalid/puisniit4) Puisniitude loomastik Eesti puisniitudel on täheldatud nematoodide suurt arvukust. Nii on Laelatu puisniidu igas grammis samblas 23-43 nematoodi, 1g mullal keraheina juurte ümber 13-16, lubika juurte ümber kuni 30, juurtes kuni 60 ja maapealsetes osades 71-81 isendit substraadi grammi kohta. Esinevad põhiliselt ektoparasiidid, eriti perekond Rotylenchus, aga ka rõngümarussid 3 (Cricco, Nematidae) ja kiduusiis (Heteroderidae). On levinud ristiku-kiduuss (Heterodera...

Pärandkooslused
108 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Ökoloogia eksam

Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...

Ökoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Niidud

Selliste niitude rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on erakordselt liigirikkad. Läänemaal asuv Laelatu puisniit lööb 3 omalaadse rekordi selles osas. Seal leitud 1m 2 suurusel maalapil kasvas 2000. aasta suvel 76 eri liiki rohttaimi. Põhja-Euroopas pole kuskil taolist ruutu vastu panna. Ajas tagasi rännates Inimasustus on Eestis ca...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti looduskaitsealad

Muraste looduskaitseala Muraste looduskaitseala on rajatud eelkõige Põhja-Eesti paekalda ning selle jalamil kasvava pangametsa kaitseks. Siiski on kaitsealal ka muud tähelepanu ja kaitset väärivat, nt mitmed metsatüübid (soostuvad ja soometsad, vanad loodusmetsad) ja hallid luiteid. Muraste looduskaitseala asub Harjumaa põhjaosas, Tallinnast umbes 15 kilomeetri kaugusel. Selle suurus on 140,5 hektarit. Muraste looduskaitsealal kaitstakse lõiku Põhja-Eesti pangast ning haruldasi Eesti metsakooslusi. Kaitsealal asub Eesti vanim puitmajakas, mis valmis 1859. aastal. Metsad on hoolimata kohatisest hooldusraiest siiski üsna loodusliku väljanägemisega. Panga rusukaldemetsa peamised puuliigid on vaher, pärn ja saar. Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on p...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Referaat Pärandkooslused

Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga puisniidud Euroopas kõige liigirikkama taimestikuga ­ parimates kohtades võib koos kasvada üle 60 liigi soontaimi ühel ruutmeetril. Suurim liigitihedus on leitud Laelatu puisniidul, mis asub Eesti läänerannikul ja kust on leitud 76 liiki ruutmeetrilt. Eesti puisniitude taimestikus on loetletud 603 soontaimeliiki, mis on umbes 40% kõigist Eestis kasvavatest soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja....

Keskkond
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun