Älves on märg, ajutiselt veega ning rabakas. rabamännid. Rabamännikus täituv lohk, koosnedes vett täis suudavad aga männid kasvada turbast. Älvest võib kuni viiemeetriseks, sest sealne moodustuda vabaveeline toitainete hulk ja veereziim on laugas, kui raba edasi kasvab. tunduvalt soodsamad. Rabale iseloomulikud Rabamändide korp vahetub veekogud tekivad, kui raba on aeglaselt, mistõttu kasvavad vähemalt 3000 aastat vana, korbal mitmed samblikud.
*sookask ja madalkask segus männiga Raba- *kõrgsoo e. kummub ümbrusest kõrgemale *soostumisportsessi lõpp etapp *happeline turbasambla turvas *kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust puudub kontakt põhjaveega *taimed saavad mineraal aineid tolmust *taimed on külma lembelised st. ei tarbi soovett, happeline sest vesi on külm ja hapniku ja toitainete vaene *puud on jändrikud *vesi koguneb pisiveekogudesse laugastesse ja älvestesse *tüüpiline puu mänd Laugas-vesi kogunenud sinna, põhjatu auk älved-rabamätaste vahele on valgunud vesi Soode elustik- *kui soo hävib on ka liigid ohus *kohastumused äärmuslikele elutingimustele: *vee küllus aga taimed kasutada ei saa *Vee happesus *madal temperatuur *päike lõõskab *tuulisus Madal ja siirdesood,raba- *ämblikud(rabas rohkem) *putukad(tabas vähem) *liigirikas linnustik *imetajad kasutavad pelgupaigana *puhmad Soode loodusväärtused- *tohutul hulgal magevett *spetsialiseerunud elustik
Raba Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam- vähem samal tasapinnal. Kõrgsoo ehk raba on sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Älves on märg lohk rabas, laugas aga on väike huumusetoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud älvest kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Sood tekivad enamasti peale metsapõlenguid, kuna siis pole enam puid mis imeksid sealsest pinnasest selle vee. Ala hakkab soostuma, põhjavee tase tõuseb. Sood võtavad enda alla 22% kogu Eesti pinnast. Turbasambla iseloomulikud omadused: · Suudavad imeda endasse 10x rohkem vett · Suudavad toituda üksnes sademetest.
heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht) Laugas- ehk rabajärved (Parika järv, Väikejärv) Karstijärved (Võhmetu-Lemküla järved) Meteoriidijärv (Kaali järv) Looduslik paisjärv (Ülemiste järv) Tehisjärved (Narva veehoidla) · Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv · Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir) Veelinnud (tuttpütt,
rahvuspargi soomaastiku.[3] Aastal 2008 26. aprillil toimunud Giidi ja kodulookonkursil "Viru Raba Rääkijad" tunnistati parimaks rabagiidiks Sirje Lillemets. Viru raba pindala (235 ha) on suhteliselt väike, kuid sellele vaatamata näeb seal kõike, mis kõrgsoole ehk rabale iseloomulik. Esindatud on paks turbalasund, liigivaene taimestik, laukad ja älved.[4] Älves on märg, ajutiselt veega täituv lohk, koosnedes vett täis turbast. Älvest võib moodustuda vabaveeline laugas, kui raba edasi kasvab. Rabale iseloomulikud veekogud tekivad, kui raba on vähemalt 3000 aastat vana, vähemalt ühe kilomeetrise läbimõõduga ning lauge pinnaga sellisel moel ei jõua kogu sademetest tulev vesi ära nõrguda ja koguneb laugastesse. Huumushapete tõttu on laukavesi süngelt pruunikas. Veel on rabavesi happeline, sisaldades palju orgaanilist ja vähe mineraalset ainet, mis muudab vee väga puhtaks. Ja
Homerose Hades ,,Odüsseia" Nekyia`s ehk ,,Surnute raamatus" on mõneti vastuoksuslik. Ta pole otsene maa-alune põrgu, vaid asub kuskil põhjavööndi udus, Ookeani äärerannikul, kimmeerlaste ligiduses, kellele iial päike ei paista. Ka vanaskandinaavia Hel oli põhjas ja germaani sõnaga nord seostub kreeka ne`rteros ,,Hadeses asuv". Hadese aladel on taimekasvu ja ,,Iliases" on Hades ,,kuulus varssade poolest". Jõed Styx ,,Vihkamine", Akheron ,,Laugas", Kokytos ,,Hala", Phlegethon ,,Leegitsev" ja Lethe ,,Unustus". Õnnesaared seal asusid õndsad sangarid ja õiged koolnud pärast surma, samuti kaugel Ookeanis, aga pigem mahedate tuulte kui päikeseta udu meelevallas. Homeros vaikib sellisest elitaarsest surmajärgsest kohast, va. hilises Odüsseia lõigus, kus Proteus kuulutab, et lõpul viiakse Menelaos maailma lõppu Elysioni väljale. Elusion tuletub indoeuroopa vormelsist wlnutiyom pediyom ,,aasane väli".
ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid Liikuvad luited- ilma taimedeta Valged luited Hallid luited- üksikute rohttaimedega Korrasioon- kivimite kulutamine Kürogeensed- külmumise tagajärjel Termokarst- igikeltsa laigutine sulamine Älves- märg lohk rabas Laugas- älvest võib kasvada rabas Märe- märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi maapinna tasemel( oode servadel)
Joomine, suitsetamine, narkootikumid. Juhsuhted pidudel. Suitsu ja alkoholi müümine alaealistele. Kodust ärajooksmine. Konfliktid (kasu)vanematega. Detail kirjandustekstis Detail – ilukirjandusteose väikseim kunstiline üksus. Detailid edastavad üksiksfakte teose tegevuse, tegelaste ja tegevuskoha kohta. „Kollase läänetaeva tagapõhjal mustendas rabalagendikul mõni kõvera pedaka raske latv, helkis mõni ümar laugas oma selge jääpeegliga.“ (Peet Vallak, „Lodajavahi surm“) Kõik sõnad on detailid siinkohal. Kujund kirjandustekstis Kujund kui kirjanduslikkus ja žanrilisust sätestav tegur ei ole ainuüksi testi esteetiline „kaunistus“, vaid laiemas mõttes kogu loomingulise mõtlemise mehhanism, kitsamalt aga narratiivi paisutamise ja idee kontseptualiseerimise vahend.
JÄRVEHÜRDOLOOGIA NB! Järvehüdroloogia ei ole sama mis limnoloogia Seisuvesi, mida nimetatakse JÄRVEKS, peab olema vähemalt 1 ha suurune ning sisaldama heljumi settimist. Eesti järvenõgude teke (geoloogiline): · Mandrijäätumine Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv. · Merelahtedest tekkinud järved ehk rannajärved Harku järv, Mullutu- Suurjärv. · Laugas ehk rabajärved Parika järv, Väike järv · Karstijärved · Meteoriidijärve- Kaarli järv · Looduslikud paisjärved- Ülemiste järv · Tehisjärved- Narva veehoidla Veevahetus järvedes Aeglane vahetus Kiire vahetus Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu)
kasvab tipust ja kõduneb alumisest otsast. Aeglase lagunemise ja suure veemahutavuse tõttu on turbasamblad rabades peamised turbamoodustajad. Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal. Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda laugas. Laugas - väike huumustoiteline, harilikult pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on seiskunud. Lauka kaldad on järsuservalised ja põhi turbamudane. Sügavus võib ulatuda 4-5 meetrini, enamasti siiski ca 2m. Laukasaared on lainete kulutava tegevuse mõjul ümmargused või ovaalsed. Lähestikku asetsevad käärulised laukad on väga iseloomulikud suurtele rabadele.
Solifluktsioon maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal. 61. Biogeensed (elutekkelised) ja antropogeensed pinnavormid Kuhik, urg, soo Kõrgsoo raba, ombrotroofiline soo Älves märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paiknevad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas. Märe märg maismaa koht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servadel (servamäre), aga ka merede rannas.
Madalsoo võib olla tingitud: -kujuneb turba kuhjumisel mätaste vahel madalsoo vesi voolab lohku kokku moodi allikast – allikasoo Siirdesoo üleujutusala – lammisoo -12% Soo ja soostik Madalsoo puhul: Rabade puhul -üks nõgu -rabalaamid -eraldatud soometsadega – soostik -laugas -suuremad soostikud: Epu-Kakerdi, -älves Puhatu,Lihula-Lavassaare -servamäre SOODE TAIMEKOOSLUSED Madal- ja siirdesoode liigitus Madalsood *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades
Raba - rabas kasvavad ainult kidurad puud. Puhme on seal aga rohkem, mis ulatuvad põlvini. Rohttaimi on vähe. Elutingimused soos Öökülmad püsivad seal kauem, öösel jahtub rabapind kiiremini. Samblavaibas on vesi happeline ja hapnikuvaene, rabavesi on pärit peamiselt sademeist. Rabataimed kinnituvad turbasse, kust nad saavad külma mineraalaaine vaest vett. 60 Laugas - raba keskel olevad pruuniveelised veekogud Älve - märg ajuti veega täidetud lohk JÄRV Järvenõgude teke Tektoonilised maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved. Vulkaanilised Ookeani reliktid järved võivad tekkida ka
3. solifluktsioon – maavoole külmunud pinnase (igikeltsa) peal Biogeensed – elutekkelised: kuhik urg Kõrgsoo – raba, ombtrotroofiline soo; siirdesoo: älves – märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paikenvad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas märe – märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servaaladel (servamäre), aga ka merede rannas LITOSFÄÄR JA LAAMTEKTOONIKA Maakera koor on pidevas liikumises, mandrid liiguvad e. laamtektoonika (Alfred Wegener 1915, mandrite liikumise teooria). Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda
a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A. Petzholdt, E. Russow). Huvitav on märkida, et nendes saksakeelsetes kirjatöödes kasutati selliseid eestikeelseid nimetusi nagu raba ja laugas . Esimene eestikeelne kirjutis soode kohta ilmus 1861.a. Fr. R. Kreutzwaldi poolt välja antud ajakirjas "Sippelgas". Esimene eestikeelne soid käsitlev metsanduslik kirjeldus ilmus 1896.a. J. Sõggeli sulest. Esimesena Tsaari-Venemaal alustas 1885.a. sooteaduse õpetamist J. Klinge Tartu Ülikoolis. Tema andis ka sooteadusele rahvusvahelise nimetuse - telmatoloogia. Seega soode uurimise vajadus kasvas välja majanduslikust tegevusest ja kuivendustööde baasil
võrdset pindala omava ringi ümbermõõdu suhe. Kavadi järve keerukus on 3,2 (kõige keerukam?). Kaali järv on kõige ümmargusem järv, koefitsient 1,12. Pindala koos saartega on enamasti järve kogupindala · Mida teha saartega? · Kui saarte pindala jääb alla 10% pole mõtet eraldi arvestada. Väikejärvedes on saarterohkeim Endla järv, mille 34 saart (kogupindalaga 38,5 ha) moodustavad ligemale 12% järve kogupindalast (pindala koos saartega).. Järgmisena Keava raba laugas (24 saart) ja Paunküla veehoidla (21) Eesti topp 5 järved 1. Peipsi järv, koos Lämmijärve ja Pihkva järvega 2. Võrtsjärv 3. Narva veehoidla 4. Ülemiste järv 5. Saadjärv Rabalaukad · Kokku umbes 20 000 · Enamasti ei loeta järvede hulka · Kakerdi (Kakerdaja järv) · Laukad Kakedaja rabas · Nätsi raba Pärnumaal Järvede sügavus · Eesti järved on valdavalt madalad · Enamiku järvede sügavus pole teaduslikus mõttes teada! St
annaabi.ee 
