30 cm tüsedusena. 2) soometsad: metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. Arumetsade jaotamisel on aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, mulla lõimis ja veereziim. Soometsade jaotamisel on aluseks soostumise iseärasused. 1.1. Arumetsad: 1.1.1. Loometsad Leesikaloo - loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp. Väga õhukesed paepealsed mullad. Puistutest domineerivad männikud. Puud tormihellad (õhuke mullakiht!). Alusmetsas nt. kadakas, pihlakas. Alustaimestik hõre, iseloomulikud nt. lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik. Taasmetsastamine on väga keeruline. Kastikuloo - tekib paepealsetel muldadel, kuid huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübil. Esinevad õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad.
Metsatüübid: kliimakstüübid ja tekistüübid = muld + veereziim + alustaimestik + reljeef +puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu
Alusmetsas domineerivad sarapuu, kuslapuu, tuhkpuu. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein. Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 9.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes tingimustes kasvada. Tootlikkus madal - IV-V bon. Esineb enamasti leedemuld. Siia kuuluvad: sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp. Nõmmemetsad moodustava kõigist Eesti metsadest 3%. Sambliku kasvukohatüüp (sm) - on nõmmemetsadele kõige iseloomulikum. Asuvad nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kus põhjavesi on sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline. Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski. Bon. IV-Va. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestik
ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon). Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi
Putukad · Putukatele kuuskedest ning mändidest elupaik ja toit. Ürask · Mardikad. Laanesipelgad · Sipelgaliik, kes ehitab kuhilaspesi · Tingimused koosluse püsima jäämiseks. Muld peab säilima viljakas ja niiske. Temperatuuri erinevused päeval ja öösel minimaalsed. Päikesevalgust vähe. · Tingimuste muutumisel: Liigirikkus väheneb. Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Jänesekapsa kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti kaguosas. · Leetunud või kahkjad mullad. · Maad katab 3-8 cm paksune kõdukiht · Alusmetsas sagedasemad: pihlakas, magesõstar, sarapuu ja näsiniin. · Puurindes: Harilik kuus, arukask, harilik haab · Rohurindes: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas. Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp.
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis
Reljeef oli enam-vähem tasane. Esimeses puurindes oli mänd teises puurindes oli kask. Tegemist oli kultuurpuistuga. Alusmets: pohl, mustikas, piibeleht ja võsaülane. Metsa vanus oli üle 100 aasta. Leitud mullaprofiil oli A-E-Bg. Määratud muld oli Lk'g ehk gleistunud nõrgalt ehk õhukeselt leetunud muld, sest sest see oli kujunenud kamardumise ja leetumise koosmõjul ning tegemist oli ajutiselt liigniiske mullaga, milles oli hästi näha roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp on jänesekapsa-naadi. Huumusprofiil oli niiske moder. Maksustamise hind: 5379 EEK hektari kohta. Antud mullatüüp Maa-ameti mullakaardil on LkG(LG1), kus 85% on leetunud gleimulda ja 15% leede turvastunud mulda (Eesti Maa-amet 2011). Neljas kaeve Joonis 4. Neljanda kaeve asukoht (asukoht ristiga). Neljanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Tähtvere vallas, Tallin-Tartu maantee ääres. Külvikuks oli mets. Reljeef oli enam-vähem tasane. I puurindes oli mänd, II rindes oli kask.
rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets- põdrasamblik, pohl, kanarbik, palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal, liiv-karusammal, nõmm-liivatee, leesikas, kukemari, palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets-vareskold) Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv,
immutada.Vees ligunenud puit on kahjustatud bakteritest mille tulemusel suureneb sellise puidu vedelikeimavsus.Viimane mõjub negatiivselt pinnaviimmislusel. Puidu kasutus: Männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, tisleri ja treimistööks, sõidukite puitosade tegemiseks (autokastid). üldehitustöös karkassideks ja paneelideks, raudteeliipriteks, telefoni- ja valgustuspostideks, samuti dekoratiivse spooni ja vineeri valmistamiseks. 3. 1)Kasvukohatüüp sambliku, mulla iseloomustus toitainetevane kuiv liiv,mererannikul jäme,Lõuna-Eestis peeneteralised,põhjavee sügavus üle 2m.Alusmets ja taimed Kadakas,pohl,leesikas,kanarbik,kukemari,samblikud,samblad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet IV...VA. 2)Kasvukohatüüp pohla,mulla iseloomustus keskmise viljakusega leetunud liiv,ajuti kuiv.Alusmets ja taimed Kadakas,pihlakas,kanarbik,pohl,mustikas,palu- härghein,samblarindes,palusammal,kaksikhambad
d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal)
Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega.
5 sügavusvahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade lisatunnuseks on profiili alumise osa gleistumine (Cg- või BCg – horisont). Ajutise liigniiskuse tõttu on nende profiilis sageli ka Btg – horisont. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Naadi kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013). Geistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leejad mullad ei vaja kuivendamist rohumaana või metsaaluse maana
mitmel tüübil on omakorda allvariandid. 1965. aastal avaldati A. Katuse ja E. Tappo "Eesti metsakasvukohatüübid", millist koostades on tuginetud A. Karu ja L. Muiste klassifikatsioonile. Kasvukohatüüpe on 23, vähendatud on Karu - Muiste tüüpidega võrreldes kahe võrra loometsatüüpe. Ära olid jäetud ka siirderabametsad, millised olid liidetus siirdesoo- ja rabametsadega. Tüübirühmadesse on lisatud sürjametsad (sarapuu- ja maasika-sinilille kasvukohatüüp). Nimetus on võetud kasutusele tänu V. Masingule, kes juhtis tähelepanu lubjarikastel rähksetel muldadel kasvavate metsade eripärale võrreldes salumetsadega. Katus - Tappo metsatüüpides on omaette tüübirühmana väljatoodud ka soovikumetsad (osja ja tarna kasvukohatüüp), millised kasvavad väheviljakatel luitelistel liivadel (tarna) või turvastunud kamar-gleimuldadel (osja). 1974. a. avaldati koguteoses "Eesti Metsad" E. Lõhmuse poolt väljatöötatud nn.
Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik).
alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades ühtlasi mulla lähtekivimi karbonaatsuse astet, saame Eesti metsakasvukohatüüpide ökoloogilis-fütotsönoloogilise skeemi. Sellel on märgitud need kasvukohatüübid, mida tasub kuivendada, mida väetada ja mida om metsakultuuride rajamise eel kasulik ribadena või üleni sügavalt künda.
mehikesega" kaardil ringi nagu kõnniksin ise neid teid pidi. Olen mitmeid kordi vältinud uues kohas ära eksimist või juba eksides õige tee uuesti üles leidnud, sest Google Maps võimaldab näha aadressiandmeid. Kooliga seoses olen kasutanud ka keskkonnaagentuuri veebilehelt metsaregistri kaarti. Ühe klikiga on teada, kuhu maakonda ja valda mets kuulub, kas tegu on riigi või erametsaga ning samuti metsa kasvukohatüüp, pindala jne. Kaardikihtide abil saab valida, mida täpselt kuvada soovin ning kas mulle kuvatakse kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad või kõik korraga.
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe.
Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd Välitöödel olid kaasas järgmised töövahendid: kirjutusvahendid, mapp, paber, fotoaparaat, mõõdulint, labidas ja plastkarbid. Välitöid alustati tutvumisest proovitükiga; määrati sammudega uuritava ala ulatus (30 m
400 350 300 250 200 150 100 50 0 Jänesekapsa Mustika Tarna Naadi Kasvukohatüüp C0= 7230 C2= 0,6008 C1= 20 C1= 30 C1= 40 Vanus Kõrgus kui C1=20 Kõrgus kui C1=30 Kõrgus kui C1=40 0 0 0 1 0,096 0,144 0,192 2 0,384 0,576 0,768 3 0,864 1,296 1,727
liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagavara, liigilise koosseisu ja majandusvõtted. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires üks või mitu metsatüüpi. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks pohla kasvukohatüüp), soometsade puhul kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks madalsoo kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Metsamees, kes tunneb puid, põõsaid, alustaimi, samblaid-samblike, kasvukoha mullatingimusi ja veereziimi, oskab metsa õieti hooldada, hinnata ja kasutada. Tänan kolleege Külle Viksi, Ivi Põntsonit, Maila Talvet, Ell Tuvikest, Vello
ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad– need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karastunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk.[6] Leetunud muldade viljakuse ja keskkonnakaitsevõime suurendamiseks on vaja neid lubjata.[6] Metsakasvukohatüüp Leetjal mullal on valdav kasvukohatüüp sl ehk sinililled.. Gleistunud leostunud mullal on valdav kasvukohatüüp nd ehk naat. Leostunud gleimullal on valdav kasvukohatüüp sj, an ja os ehk sõnajalad, angervaks ja osi. [5] Gleimuldi metsamaana kasutamisel on võimalik leida puistu optimaalne koosseis, mis kasvaks ilma kuivenduseta, kuid oleks siiski metsa tootlikkuse suurendamisekks vaja gleimuldi kuivendada. [5] Leetjaid ja leostunud muldi ei pea kuivendama, kui kasutada neid metsaaluse maana.[6] Osatähtsus Eestis
Sonora kõrb Geograafiline asukoht Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kasvukohatüüp Tegemist ei ole kõrbega tavainimese ettekujutuses (Sahara tüüpi viljatud liivaluited vms). Ka seda leidub Sonoras, kuid enamik kõrbest on kaetud suhteliselt rikka elustikuga. Kõrbete sademetehulk võib varieeruda küllaltki suurtes piirides, jäädes enamasti siiski alla 200 mm aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja
o. ühesuguste looduslike, taimestikku Juurestik hästi arenenud, seetõttu ka tormikindel. kärpimist. Hinnatud on mitmed mõjutavate tegurite kompleksiga) Raievanus 100-130 a., maksimaalne vanus 150- dekoratiivsed vormid, eriti punaselehised. metsamaade 250(300) a. Puit on väärtuslik, tugev ja Künnapuu Ulmus laevis kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp dekoratiivne. Ka saare puit on nii nagu 20-30 m kõrge puu. Võra laiovaalne. Lehed tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused tammepuitki rõngassooneline ja ovaalsed, 5-12 cm pikad, 3-6 cm laiad, millest juhindutakse on muld, veereziim, lülipuiduga, kuid tammepuidus on näha ebasümmeetrilised, sageli üks pool teisest alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe
imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Elupaigad Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ca 48% Eesti territooriumist, rohumaad ja sood. Eesti keeles on ingliskeelse mõiste "habitat" vastena zooloogias kasutatud mõistet "elupaik" ja botaanikas "kasvukohatüüp". Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid ligikaudu sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Eesti elupaigatüüpide klassifitseerimise aluseks on Jaanus Paali "Taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon". Eesti taimkatte kasvukohatüüpide võrdluse Euroopa Liidu "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpidega leiab Jaanus Paali "Loodusdirektiivi elupaikade käsiraamatust".
Puuliikidest on levinuim kask, teisel kohal on mänd. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) RAIED Pärnumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud kaitsemajanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara. Pärnumaa metskonna 2011. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 1. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa- metskond] (24.10.2011) METSAUUENDUS Pärnumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 298,75 hektaril. Sellest istutus moodustas 248,18 ha ja külv 23,50 ha. Kõige enam istutati kuuske 184,11 ha, mändi istutati 58,15 ha, kaske 5,55 ha
Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn, sinihelmikas ja jäneskastik. Kes elavad soostuvates metsades? Soostuvad metsad on ühed olulised vääriselupaigad mitmetele ohustatud liikidele. Sinihelmika kasvukohatüüp- siberi võhumõõk (sooniidul), Lääne-,Lõuna-Eesti Taimed: Harilik luuderohi, alpi võipätakas Seened: harilik kitsesamblik, Loomad: kobras, rohukonn, rästik, pasknäär, põhjavint,
Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum, sest mänd jääb siin okslikuks ja tema puidu mehaanilised omadused on halvemad. Selline vaheldus on majanduslikult vastuvõetav. Oma varjutaluvuse tõttu tungib kuusk ka aladele, kus männikud on tootlikumad ja väärtuslikumad (jänesekapsa-pohla, pohla-jänesekapsa ja mustika-pohla kasvukohatüüp). Kuusk võib vahelduda männiga uuesti pärast metsapõlemist ja tormiheidet, kui mänd kui vastupidavam liik asub kuuse asemele. 9. Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ja see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused määravad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude kasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Näiteks võib 100
vahekaugustega. Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist. Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Taimede, sealhulgas ka puude elutegevus ja produktiivsus turvasmuldadel sõltub mulla aeratsioonist. Aeratsiooni all mõistetakse gaasivahetust mulla ja atmosfääri vahel, mille tulemusena muld rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Peamiselt mulla õhk on see, mis varustab puujuuri hapnikuga. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon. Näiteks ebapiisava kuivenduse korral on süsihappegaasi sisaldus 40 cm
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.
.......................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tegin koduse töö ,,prt 815" kohta. Andmed pärinevad kkiviste kodulehelt.1 Abimaterjalideks on internetis google otsingumootor. 1. Üldiseloomustus Proovitükk asub Roela metskonnas. Kvartali number on RO198 ja uuritud on eraldis 15. Kasvukohatüüp on karusambla-mustika. Eralduse pindala on 3,3 hektarit. Proovitükk on 25 meetrise raadiusega. Peamiseks puuliigiks on Mänd ja selle keskmine vanus on 35 aastat. Mõõtmised tehti teisel juulil 2002. Tabel 1. Proovitüki info. Yld12.xls prt aasta kood kv er mkaasta kkt pe a r1 r2 815 2002RO RO198 15 2001KR MA 35 20 0
leesikas, sinilill. (saartel ja Lääne-Eestis). 2) Kastikuloo tekib paepealsetel muldadel, mullakiht on paksem kui leesikaloos ja muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt männikud ja männi kuuse segapuistud. Alustaimestik: kõrrelised, punane aruhein, lubikas, ussilakk, võsaülane. Alusmets: sarapuu, kadakas, kuslapuu. (saared, Lääne- ja Põhja-Eesti). Nõmmemetsad asuvad toitainevaestel liivmuldadel, enamus puistust männikud, tootlikkus on madal. 1) Sambliku kasvukohatüüp paikenvad mitmesugustel liivadel, valdavad mullad on leedemullad. Esinevad hõredad puhtmännikud, alusmets puudub või esineb kadakaid. Alustaimestik: samblikud, kanarbik, pohl, leesikas. On kuivad ja tuleohtlikud metsad (Põhja- ja Loode-Eesti). 2) Kanarbiku kasvukohatüüp asub toitainevaestel liivadel, muld on tugevalt happeline. Esinevad hõredad puhtmännikud. Alusmets: üksikud kadakad või puudub. Alustaimestik: kanarbikk, kukemari, leesikas, samblad, samblikud
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib
lausaline. Vähemalt 10 m raadiuses olevad alusmetsa ja alustaimestu liigid herbariseeritakse (igast liigist üks näidis määramiseks ja kontrollimiseks), määratakse rinnete liigirikkus (liikide arv proovitükil) ja tuuakse esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed kasutades vastavat labortöö tabelit. Juhendaja õpetaja Evelin Saarvaga saab ühendust meilil: [email protected] Mulla ja taimestiku alusel määratakse metsatüübirühm, kasvukohatüüp (või alltüüp) ja metsatüüp. Soovitav on teha kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast fotod. Töös näidatakse antud kasvukoha asend ordinatsiooniskeemil, mis lisatakse uurimistöö lisasse. Juhendaja õpetaja Vello Keppartiga saab ühendust meilil: [email protected] 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ESITAMINE Töö koostatakse iseseisvalt ja peetakse pidevalt ühendust juhendajatega. Mustandtekst on soovitav
Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid. Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0.6cm ja on emaskäbidest tunduvalt lühemad
mulla parandamisvõimalused see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. mullas. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tekib huumusaineid siis, kui mullas kas Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa- tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille samaaegselt või vahelduvalt esineb nii kasvukohatüüp näitab mulla headust. tulemusena viiakse lämmastik anaeroobsetes aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, tingimustes üle molekulaarseks (N2) või Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi happelistes muldades lämmastikoksiidiks perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, kasvukohatüüp
Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on
Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leostunud mullad Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis
maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja
.....7 11. Kasutatud kirjandus............................................................................................... 12 2 1. Sissejuhatus. Töö on koostatud proovitüki nr. 819 kohta. Andmed on võetud EMÜ Kreutzwaldi 64 õppehoone serverist. Juhendmaterjalidena on kasutatud A. Kiviste raamatut (2007) ja K. Kiviste kodulehte (2009). 2. Üldiseloomustus. Proovitükk nr. 819 kvartali number on TR077, eralduse number 6. Kasvukohatüüp on tarna, seal kasvavaks rühmatüübiks on soostunud metsad. Peapuuliigiks on kuusk ja peapuuliigi vanus on 28 aastat. Proovitüki raadius esimese rinde puude jaoks on 15 ja teise rinde puude jaoks 0 aastat. Mikroreljeef on tasane. Raieliik puudub. Esimene diameetri üldmõõt on 6,5 teine võeti sammuga 3 . Viimane diameetri üldmõõt 24,5. Mõõtmise kuupäev on 03.07.2002. 3. Tunnuste liigid. Märgin iga tunnuse juurde, millised määratlused tema kohta sobivad. Tabel 1
sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59556948853 kohta. Põllumasiivi kontuur punasega.
Kasvukohatüüp: Jänesekapsa Peapuuliik: Kuusk Oxalis site type Spruce 1111 Kood: 1722 KKT= JK PL= KU Eraldusi: 3730 Number of compartments K= 1 Kultuur Seeded or planted OHOR= 4 Mulla organogeense Thickness of organic horisondi tüsedus, cm layer of soil, cm Mudeli parameetrid H50= 19,40 D50= 18,8 M50= 247,1 BH2= 1,71 B...
Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure keskkonnakaitselise väärtusega ning ei karda põuda (välja arvatud koreserikas ja paekivil kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist.
5161 KS 3 31 10.33333 2.175833 üüpides ühesugune. MA 4 41.67 10.4175 2.160292 kutes ja kaasikutes ühesuguneKU 4 41.24 10.31 3.424067 KS 4 34.15 8.5375 2.681025 ANOVA Source of Variation SS df MS F P-value Kasvukohatüüp Rows 23.7099 3 7.9033 43.65459 0.000181 Puuliik Columns 8.91695 2 4.458475 24.62679 0.00128 Error 1.08625 6 0.181042 Total 33.7131 11 F crit 4.757063 5.143253 Näide 5.8. Pauska seemlas korraldati katse, kus ühe ja sama klooni kuusepoogendeid väetati lämm fosforväetisega (P) ja täisväetisega (NPK)
b)Oodates aga 2 aastat peaks olema kärsakakahjustuse oht möödas.Kuid selle puuduseks on see, et peale varjava puurinde likvideerimist on jõuliselt ja rohkesti tekkinud valguslembesed rohttaimed(eriti kastikud),mis võivad tugevasti varjutada kultiveeritud taimi ja hooldamistööde maht on järgnevalt suur. 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? Kõige varem kultiveeritakse varakult sulavate ja kiirestikuivavate muldadega alad- sambliku ja pohla kasvukohatüüp liivmuldadel ning leesikaloo- ka kastikulootüüp paepealsetel ja rähkmuldadel.Niiskema ja raskema mullaga kasvukohad jäävad kevadel hilisemale kultiveerimisele. 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? Esimesena vajab kultiveerimist valgusnõudlike varapuhkevate kolmik:lehised, arukask ja mänd.Nemad on ka liigid, mida tuleb kultiveerida ruttu kuivavatesse kasvukohtadesse, eelkõige harilik mänd kõige kuivematesse ja kehvematesse kasvukohtadesse, edasi
Iseseisev töö nr 6 Ülesande eesmärk On arvutada puude ülepinnalise kluppimise mõõtmisandmete põhjal kasvava metsa tagavara sortimentide lõikes METSALUGEMISLEHT Metskond Järvselja Kokkuveo kaugus (km) 0,6 Kvartal 253 Langi pindala (ha) 0,76 Eraldis 1 Kasvukohatüüp mustika Raieviis lageraie Võimalik raiuda talvel Dia- Kuusk Kask meetri- Terved Kütte- Kahjus- Eriti Terved Kütte- Kahjus- Kahjus- Eriti klass puud puud tatud kvalit. puud puud tatud tatud kvalit.
Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Tavaliselt on taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Rohumaa poollooduslik kultuuristatud karjatamine poollooduslik karjamaa kultuurkarjamaa niitmine poollooduslik niit kultuurniit kasvukohatüüp - erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega kompleks. Praktikas eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluse alusel. Võimaldab looduse seaduspärasusi üldistatult käsitleda. puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas. Puhtpuistu koosneb ühest, segapuistu mitmest puuliigist. Puistu koosseisu väljendatakse rinnete kaupa puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes,
kihelkonnas), esmatähtis elupaigatüüp (Paluküla hiiemägi Rapla kihelkonnas), haruldase liigi püsielupaik (Lehmja hiietammik Vaskjala ehk Jüri kihelkonnas) või vääriselupaik (Väkra hiis Valjala kihelkonnas). Sageli koondab üks pühapaik erinevaid loodusväärtusi. Näiteks Paluküla hiiemägi on korraga nii väärtuslik maastik, kaitsealuse liigi püsielupaik kui ka esmatähtis kasvukohatüüp. PõhjaEestis on pühasid metsi, salusid ja puid, samuti kive ja allikaid kutsutud hiie nimega. LõunaEestis pole nimetus "hiis" nii levinud. Pigem on öeldud: püha puu (kivi, allikas) või kasutatud hoopis teistsugust nime – näiteks Silmaallikas, raviallikas, Päevaallikas, Jaanimägi. Nimesid on palju ja tegelikult on igal kohal oma nimi. Lihtsalt PõhjaEestis esineb pühapaikade nimedes tihti "hiis", aga
looduslik areng ehk võimalikult vähene inimmõju. Vanad loodusmetsad on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt mardikatele (Paal, 2007). Lisaks vanadele loodusmetsadele on Meenikunno looduskaitsealal ka Natura 2000 standardandmebaasi andmetel rohunditerikkaid kuusikuid 4,1 hektarit. Kaitseala metsamajanduskava (2009) koostamise raames teostatud inventuur aga seda metsaelupaiga tüüpi ei tuvastanud. See kasvukohatüüp esineb peeneteralistel, hea veevarustusega, toitaineterikastel ning pehme huumusega metsamuldadel sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Puistu suktsessioonilise arengu käigus muutub valitsevaks kuusk, kuid laialehiste liikide osatähtsus võib olla küllaltki suur. Rohurindes domineerivad kõrgekasvulised rohundid, kuid 50 liigiline koosseis on varieeruv. Metsadele on iseloomulik hästi väljakujunenud rindeline struktuur (Paal, 2007). Veel on
Karikloomadest on kõige tavalisem meririst Haberman, 1970). Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven, angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad (Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina,
annaabi.ee 
