Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder
Rabad on paljude haruldaste taimede kasvukohad ja loomad elupaigad. Rabades saab marju korjata. Rabades saab matkata ja kaunist loodust nautida. Lisaks on need turismipaigad sooturism pildistamine, olulised hapniku tootjad, hoiavad õhu puhtana, turba tootmine- küte, loomadele aluspanu 13. Tunne ära piltidelt tähtsamad sootaimed? (murakas, soovõhk, huulhein, mätastarn, sinikas, pohl, leesikas, kukemari, jõhvikas, küüvits, sookail, ubaleht, soopihl). Murakas: , soovõhk: Huulhein: , Mätastarn: Sinikas: Pohl: Leesikas: Kukemari: , Jõhvikas Küüvits: , Sookail: , Ubaleht: , Soopihl:
vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest ØMadalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas kuna liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Taimed Rohttaimed: TarnKollane võhumõõk Ussilill Ubaleht Sookastik Taimed Rohttaimed: Sinihelmi Soopihl kas Soovõhk Peetrileht Harilik käoraamat Loomad Linnud: Teder Kurvitsalised Kajakad Sookurg Rukkirääk Metskiur Loomad Linnud: Punajalg-tilder Mustsaba-vigle Kiivitaja Põõsalind Loomad Kahepaiksed:
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm
Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk (Kui soovõhk on kuivatatud ja jahvatatud, on see söödav) Kollane võhumõõk Ubaleht ( putuktolmleja, Kasutatakse meditsiinis seedehäirete, maksa ja sapiteede haiguste puhul) Soo-neiuvaip Peetrileht (Meditsiinis kasutatakse maa-alust osa kõhu- ja hambavalu korral) Madalsoo taimede pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Madalsoo linnud Sookurg Tikutaja Soo-loorkull TÄNAME KUULAMAST!
Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog. Samblarinne: Soovildik, tervatipp, turbasammal, tüviksammal. Märg neutraalne madalsoo muld. Ld-lodu KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sanglepp, sookask Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk-tarn, ussilill, kollane võhumõõk, harilik soo- sõnajalg, mets-kõrkjas, soo-osi, soopihl, soomadar, soo-kastik, pilliroog, metsvits, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, lehviksammal, teravtipp, turbasammal, raunik.
Õied segatakse õitega, lehed lehtedega, seejärel segatakse omavahel kokku. Teesegu peab olema ühtlane. Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht PALAVIK-kirss, basiilik, iisop, meliss, angervaks, paju, vaarikas, pune, haab
Liigivaene: tupp- (angervaksa jt. sootaimed, mätastel Rohurinne villpea, rohunditega) või rabataimed; sage murakas,rabakas liigivaene soopihl, ubaleht Valdavalt nn. Mitmekesine, mätastel Samblarinne pruunsamblad Valdavalt turbasamblad turbasamblad (pärislehtsamblad) Valdavalt puitu Valdavalt tama- ja
Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised. Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised
Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk Koevolutisoon Kimalane-sookail Küsimused Kui suure pindalaga on Esmajõe Suuroo? Nimeta peamised suurimetajad, kes soos elavad. Mis kõige rohkem meelde jäi? Täname kuulamast! https:// www.youtube.com/watch?v=T-YuDrnArw 4 https:// www.youtube.com/watch?v=FxzW5c-G8 EE
madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba
9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5
aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel....
Juuksed Aeglane kasv, peened, hõredad vajalikud vitamiinid B9, C, D, F, tsink B9vitamiin : õietolm, astelpaju, idandatud nisu, spinat, uba, brokoli Vitamiin laguneb organismis päikesekiirte mõjul. Vajalik rakkude kiirel arenemisel, naha ja juukserakkude loomisel. Pidurdab efektiivselt vananemisprotsesse. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, stress, kontraseptiivid, mõned ravimid. Cvitamiin: vereurmarohi, aaloe, kibuvits, astelpaju, kõrvits, soopihl, laminaaria, linnurohi, takjas Vajalik naha sünteesiks, pikendab rakkude eluiga, aeglustab vananemisprotsesse, osaleb kahjustunud kudede taastamises. Hulka organismis vähendavad antibiootikumid, aspiriin, kortisoon, kontraseptiivid, reuma jt. kroonilised haigused, pikaaegne külma käes viibimine. Ühe sigareti suitsetamine põletab ära 25 mg vitamiini, närveerimine ainult 1 tunni jooksul põletab ära päevase normi (55100 mg), tugev viha 2 g. Päevane vitamiininorm peab
Toiduvõrgustik Joonis 3: siirdesoo toiduvõrgustik Toiduahel · Mänd- sipelgas-rabakana-rebane-karu. Pilt 6: rebane Pilt 7: karu Näited biootilistest teguritest · Sümbioos: mänd, männiriisikas. · Parasitism: inimene, võsapuuk. · Kisklus: rabakonn, sookurg. · Konkurents: rabakana, sookurg. · Herbivooria: jänes, jõhvikas. Toiduahela astmed · Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, soopihl. · Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane · Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, sääsk. · Herbivoorid: hall-jänes, lehetäi, põder, mardikas, metskits. Pilt 8: põder Pilt 9: rabakonn Ökoloogiline püramiid Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid Populatsiooni näide · Sookure arvukus on kasvav, suuresti tänu uute elupaikade tekkimisele. · Eestis pesitseb aasta 200. seisuga ca 6000 paari sookurgi
tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne Suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, Harilik karusammal, raba-karusammal, teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl,
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn.
Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad
Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool asub metsarikkas oostikus Äntu järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve. Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega. Ta pindala on 2,4 ha, suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude
Taimtoidulisus põder sööb samblikke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Energia liikumine toitumistasemetel Tootjad ehk produtsendid on näiteks soopihl, sookail, erinevad tarnaliigid Herbivoorideks on näiteks valgejänes ning muud taimtoidulised loomad Karnivoorideks on rebane, erinevad ämblikulised Tipptarbijaks on hunt või karu Mätastarn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valgejänes Click to edit Master text styles Second level Third level
lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad, mätastel ka laanik, raunik, palusammal jt. Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest. Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.
kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4
Metstulikas + Roomav tulikas + + Metspipar + Angerpist + + + + Angervaks + + + + Metsmaasikas + + + + Ojamõõl + + + + + Soopihl + + + Lillakas + + + + + + + + + + Kevadine seahernes + + + + Heinputk + + Naat + + Jänesekapsas + + + + +
21. kivikilbik (Lobularia maritima) (L.) Desv. 22. sookerss (Rorippa palustris) (L.) Besser 23. põldsinep (Sinapis arvensis) L. Sgk: ädalalillelised (Parnassiaceae) 24. harilik ädalalill (Parnassia palustris) L. Sgk: roosõielised (Rosaceae) 25. metsmaasikas (Fragaria vesca) L. 26. ojamõõl (Geum rivale) L. 27. hanijalg (Potentilla anserina) L. 28. tedremaran (Potentilla erecta) (L.) Raeusch 29. harilik soopihl (Potentilla palustris) (L.) Scop. Sgk: liblikõielised (Fabaceae) 30. harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) L. 31. aas-seahernes (Lathyrus pratensis) L. 32. sirplutsern (Medicago falcata) L. 33. humallutsern (Medicago lupulina) L. 34. valge mesikas (Melilotus albus) Medik. 35. kassiristik (Trifolium arvense) L. 36. keskmine ristik (Trifolium medium) L. 37. mägiristik (Trifolium montanum) L. 38. aasristik (Trifolium pratense) L.
PEREKOND: huulhein (Drosera) ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) SUGUKOND: sõstralised (Grossulariaceae) PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus) rabamurakas (Rubus chamaemorus) PEREKOND: maarjalepp (Agrimonia) harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) PEREKOND: pihlakas (Sorbus) harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) PEREKOND:lutsern (Medicago) sirplutsern (Medicago falcata) harilik lutsern (Medicago sativa) PEREKOND: mesikas (Melilotus) valge mesikas (Melilotus albus)
Gleistunud leet- või leedemullad. Iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisusvõib esineda mänd, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet olla III.Alusmets hõre. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi hästi liikuv. Mikroreljeef mätlik. Glei või soostunud mullad. Toorhuumuse horisont 10-30 cm. Puistud segapuistud - kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III
Raba taimestik on võrreldes madalsoo ja siirdesoo taimestikuga kõige liigivaesem. Siinsed taimed peavad elus püsima äärmuslikes oludes. Mõned neist hangivad endale toitaineid juurde õige haruldasel viisil, turbasamblad näiteks vihma- ja lumeveest. Huulheinad aga hangivad endale toitaineid putukatest, keda nad püüavad ja söövad. Soos on ka marjataimi: rabamurakas, sinikas ja jõhvikas. Soo taimed on veel sookail ja villpead, kanarbik, huulhein, kollane võhumõõk, küüvits, soopihl, soovõhk, turbasammal, ubaleht. Soos kasvavad puud: Sookask, vaevakask, paju, mänd Sookail (Ledum palustre) Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime "päävalurohi". Kuid
· Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, sinihelmikas, jäneskastik, lubikas, tarnad ( tupptarn, harilik tarn, sõrmtarn, hirsstarn, raudtarn) Soometsad: · Puurinne-sookask · Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal Mets mõjutab keskkonda: 1. Mets tasandab temperatuurikõikumisi- metsa ja lageda temperatuuride vahe võib ulatuda 11-17 kraadini 2. Mets vähendab tuule kiirust, kuid võib ka ise tuult tekitada 3. Mets vähendab erosiooni ja tuulekannet 4. Mets vähendab maapinda mööda ära voolava vee hulka kevadel , vähendades üleujutuste ohtu. 5
Rohuvönd- pilliroog, merihumur,rand-orashein, punane aruhein, randristik. Linnud kurvitsalised,kiivitaja,merisk,hanelised Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb. Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein. LINNUD- metsvint,salulehelind,tihased MÕISTED Pool-looduslik kooslus e
Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või
roossammal) Soovikumetsad Angervaksa kasvukohatüüp (angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, soomadar, metsosi, harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal) Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk, villohakas, soopihl, lubikas, lakkleht, lillakas, palusammal, laanik, soovildik, teravtipp) Osja kasvukohatüüp Rohusoometsad Lodu kasvukohatüüp (lodumetsad) (soovõhk, varsakabi, lodutarn, pikk tarn, ussilill, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, metskõrkjas, soopihl, ubaleht, soo-osi, harilik metsvits, mätastarn, pilliroog, tüviksammal, lainjas lehiksammal, teravtipp, raunik, metsturbasammal, nõgusalehine turbasammal)
(Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik) 8 Kasutatud allikad Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Võru Maavalitsus. Võru 2005. Kättesaadav: https://voru.maavalitsus.ee/documents/909546/1185203/Seletuskiri.PDF (viimati külastatud 25.03.2014) Eesti Entsüklopeedia. Võhandu jõgi. 2003. Kättesaadav: http://entsyklopeedia
Eestis, kõrge, lubjarikka põhjavee tõttu), Ida-Eestis turvastunud glei- ja küllastumata gleimullad; iseloomulik kuni 30cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistu- dom sookaasikud IV-Va bon, koosseisus võib esineda mändi; soodsama veerežiimiga aladel kask, kuusk, sanglepp; tootlikkus madal; puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Alusmets- hõre, sagedamini esinevad paakspuu, paju, kadakas, pihlakas. Alustaimestik- dom kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloom ka soopihl, ojamõõl, lakkeleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl; tüvealustel mätastel levivad ka samblad. Lääne- ja Loode-Eesti; 1,4% metsadest. Angervaksa (an) kkt Madalatel aladel, sageli ojade ja jõgede läheduses; põhjavesi liikuv, kõrge, kevadel ulatub maapinnale. Muld- kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 1030cm; mikroreljeef mätlik. Puistu- valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp,
Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. On tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nende pindala on tunduvalt vähenenud (üles harimised, soostunud niidud). LEVIK: On levinud üle Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Taimestik: Esineb puurinde( sookask, sanglepp), Põõsarindes(paakspuu, paju), Rohurindes(tarnad, sookail, soopihl), samblarinne( Harilik teravtupp, kohati ka turbasammal) Puisniitude iseloomustus, levik, taimestik, tähtsus. Iseloomustus: Regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda.
kaasa võtta aastaks, nädalaks või kasvõi ainsaks ööks. Nipernaadi vihastas teda petiseks nimetanud tüdruku peale nii, et võttis oma asjad, astus parvelt kaldale ning lükkas parve koos tüdrukuga keset kiire vooluga jõge. Nõnda lõppeb see novell. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Novell algab ühe maastiku kirjeldusega. (Üldse on Gailiti siinsetes novellides palju loodusobjektide nimetamisi: näiteks sumbkingustik, vaarastik, sulglohustik, joovik, küüvits, sugassõnajalg, soopihl.) Kirjeldatakse ka ühte meest, Madis Parvit, kes on ihne mees, kes tahtis aina laiendada oma mõisa piire, ümberkaudsed talud ja väiksemad kohakesed, isegi sood ja rabad said üksteisejärgi temale. Endale ehitas ta häärberi, kuid nähes kui kulukas see oli, jättis ehituse pooleli ja elas üksi seal ühes suuremas ruumis kägisevas voodis. Tal oli üks tütar Kadri, kes elas linnas, ta oli isaga tülis ega suhelnud temaga. Ühel sügisööl Madis tapeti linnas ja Kadri tuli maale elama
8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud
domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib esineda mändi, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Tootlikkus on madal, 100 aasta vanuste okaspuupuistute tagavara ulatub vaid (100-160 m 3 /ha). Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet tõusta III. Alusmets hõre, sagedamini esinevad paakspuud, pajud, kadakas, pihlakas. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad ka sambad. Lääne- ja Loode-Eesti , 5% metsadest. Angervaksa (an) kasvukohatüüp - madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale. Põhjavesi liikuv ja perioodiliselt muutuv. Suvel, sademetevaesel perioodil põhjavesi langeb ja ladestunud orgaaniline aine hakkab intensiivselt lagunema. Kujunevad glei või soostunud mullad, kus
mis on tüüpilised arumetsas, niidul, veekogudes ja mujal. Madalsoo iseloomulikeks liikideks on rohurindes angervaks, ubaleht, soo-kuuskjalg, soosammal. Siirdesoode taimestik ühendab endas nii madalsoode kui ka rabade taimestikule iseloomulikke jooni. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitseva mänd ja sookask. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus pinnavesi on väheliikuv. Taimedest on esindatud tarnad, soopihl, alpi jänesvill ja turbasammal. Rabade taimestik. Mullastiku, hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite omapära tõttu valitsevad rabadel tingimused, mida suudavad taluda ainult vähesed taimed. Seetõttu on rabade taimestik liigivaene. Eesti rabadel on samblikke ümmarguselt 50 ja vetikaid 150 liiki. Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnetaimi on kokku vaid paarikümne liigi ümber. Umbes niisama palju on turbasamblaid ja pärislehtsamblaid. Silmas pidades rabas kasvavate taimede
1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m
Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid taimi, mikroreljeefi kõrgemates osades ka rabataimi. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitsevad mänd ja sookask, põõsastest paakspuu, pajud, madal kask, kadakas. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus põhjavesi on väheliikuv. Puhmarindes porss(Lääne eestis), rohurindes niitjas tarn, allsstarn, sookastik, sinihelmikas, soopihl, alpi jävesvil; samblarindes harilik turbasammal, nõguslehine turbasammal, soovildik, tüviksammal. Muutuvad ka turba omadused, väheneb toitainetesisaldus, koos sellega viljakus. Hakkab ladestuma vähem viljakas siirdesootuirvas, mis soo edasisel arengul asendub võrdlemisi ruttu rabaturbaga. 4) RABADE ISELOOMUSTUS raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunudtoitainetevaese turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik
Boniteet V Va. Põõsarinne: hõre kuni keskmiselt tihe. Esinevad tuhkur paju, madal kask, paakspuu, vaevakask paiguti. Rohurinne: rohurinne iseloomustab hästi kasvukoha asendit arengureas madalsoosiirdesooraba. Rabastumise algstaadiumis on ülekaalus tarnad (D) niitjas tarn (D), alsstarn (D), harilik tarn (D), pudeltarn (D) lisaks nendele esineb pilliroog (D), sookastik (D), püstkastik (D), sinihelmikas (D), soopihl, ubaleht, hari- lik soosõnajalg, suga-sõnajalg, soo-piimputk, jõhvikas. Rabastumise jätkudes suu- reneb rabataimede ohtrus: tupp-villpea (KD), sookail (K), sinikas (K), küüvits (K). ALSSTARN Carex chordorrhiza, chordorrhiza tuleneb kreekakeelsetest sõnadest chorde pillikeel, rhiza juur, s.o. keele- või nööritaoliste võsunditega. Kasvukoht: veekogude kallaste õõtsikul, rabaservades, lodudel. Alsstarn on
kaldavööndi ulatuses. Taimkatte vööndid: 1. Mändvetikate kooslus 2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk) 3. Ujulehtedega veetaimede kooslus (vesiroos, vesikupp, vesi-kirburohi) 4. Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m)
Alusmets on hõre, koosnedes peamiselt pajudest, paakspuust, madalkasest (kohati) ja Lõuna-Eestis porsist. Sedges dominate the ground vegetation, often can we see such species as purple small reed, marsh bedstraw, yellow flag, bog bean, purplewort; the mosses are represented by Aulacomnium palustre, acrocladium Cuspidatum. Alustaimestikus domineerivad tarnad, tihti võime näha kasvamas selliseid liike nagu sookastik, soomadar, kollane vahumõõk, ubaleht, soopihl; sammaldest on esindatud soovildik ja teravtipp. BOG MOSS FORESTS - SAMBLASOOMETSAD The characteristic feature of this group of types is the presence a layer of bog peat not very well decomposed at least in the upper part of the stratum. Selle kasvukohatüübi iselomulik joon on lagunemata rabaturbakihi olemasolu vähemalt lasundi ülaosas. Bog mosses and dwarf shrubs dominate the ground vegetation and pine dominates the tree layer
ülemine, vili kuiv (mõõl, maran) v. lihakas (kibuvits, murakas, maasikas); Õunapuulised - sigimik alumine, õunvili (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu); Ploomipuulised - sigimik ülemine, luuvili (ploomipuu, kirsipuu, toomingas). N: lodjap-põisenelas, pajulehine enelas, kurdlehine kibuvits, koer-kibuvits, ojamõõl, püstmõõl, maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2)
liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks
kaasikud. pajud, kadakas, pihlakas. Soomullad Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja Alustaimestikus domineerivad kõrrelised Need on mullad, mis on kestvalt liigniisked, on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, (kastikud, tarnad), iseloomulikud on ka pindmine horisont turvastunud, turba toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu soopihl, ojamõõl, lakkleht, pilliroog ja mätastel tüsedus üle 30 cm, nad on suure liigniiskusega, jne. mustikas ning pohl. Tüvealustel mätastel levivad soomuldadel kasvavad taimed, mis on kohanenud Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad ka sambad. selliste kasvutingimustega ja millede juured ei
Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo (Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel langeb sageli kooslustest välja. Niitmise katkemise järel hakkab pilliroog uuesti vegetatiivselt arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa
annaabi.ee 
