Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hundinui" - 65 õppematerjali

hundinui – mõni vastik, mõni aga täitsa ok ja söödav.
thumbnail
1
doc

Avaldus

Kokalaagri ,,Hundinui" juhatajale Toomas Uibo 38915120245 Jagu i Gümnaasiumi õpilane Ergi 2-6, 11233, Tallinn, Eesti Mobiil: 56666623 AVALDUS Oleksin huvitatud teie poolt pakutud lastelaagri rühmajuhi kohast. Mulle meeldib lastega tegeleda ning saan nendega väga hästi läbi. On olemas ka eelnevad kogemused. /Toomas Uibo/ Tallinnas, 16. jaanuaril, 2008 ...

Eesti keel
179 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Taimkate

vesikarikas, konnakilbukas ujuv penikeel Eutroofne (rohketoiteline) veekogu Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui , vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud Eesti järvedest. laialehine hundinui ahtalehine hundinui Halotroofne (soolatoiteline) veekogu Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. kare kaisel Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte....

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põlevkivi, kirde-eesti

Ometi on Eestiski oma TAASTUVAD KÜTUSED, neist üsna lootustandev oleks biomassi põletamine. Umbes kolmandiku vajaminevast elektri-ja soojusenergiast saaksime metsades ja märgaladel kasvavast biomassist. Märgaladest rääkides ei mõtle ma mitte turba põletamist, sest turvas on tänapäeva tingimustes siiski pigem fossiilne kui taastuv materjal. Jutt on märgaladel kasvavast taimestikust: kõne alla võivad tulla roog, hundinui , kõrkjas, paju. Et peatada mahajäetud turbarabade mineraliseerumist, oleks igati otstarbekas taastada neil taimkate - sellised märgalad võiksid talitleda ka looduslike keskkonnapuhastitena. Selleks, et suunata Eesti energeetikasüsteem biomassi kasutamisele, kuluks 10 -15 aastat. Üksiti aitaks see hajutada energiatootmist riigis. Peale puhtjulgeolekulise eelise vähendaksime nii ka energia ülekandekulusid. Samas kergendaks taastuvate kütuste suurem osakaal...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Järved

Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Järvetaimestik hundinui Vetikad Õistaimed: · Kaldataimed (paju, lepp, varsakabi) · Kaldaveetaimed (pilliroog, hundinui , järvkaisel) · Ujulehtedega taimed (vesiroos, vesikupp, lemmel) · Veesisesed taimed (vesikatk, vesikuusk, särjesilm) vesiroos Õistaimed On suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Traditsiooniliselt jaotatakse kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Õistaimedel on kujunenud vedelike...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja. Soojustus pannakse väljapoole ning peale laudvooder. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm...

Ehitusõpetus
186 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus

Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt. Suur osa kullestest langeb saagiks ujuritele ja suurte kiilide vastsetele. Peipsi järvest leiavad ka toitu mõned imetajad. Järve ääres võib näha kopraid, mügrisid ehk vesirotte, kes kuuluvad näriliste hulka. Nad toituvad järvetaimede mahlastest osadest, neile sobivad pilliroog, hundinui , järvkaisel, tarnad jt. Kobras sööb ka lehtpuude ja põõsaste oksi ning koort. Saarmas hangib oma toidu samuti veekogudest. Ta on väga hea sukelduja ning veepinnale tõusmata võib ta ujuda kuni 100 meetrit. Saarma toit on kalad, konnad, veelinnud ja nende pojad, vähid, veeputukad, teod ning väiksed närilised. Seal, kus on saarmad, on mügrisid vähem....

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
47
ppt

üldkeeleteadus

Eesti keeles on ...(?) foneemi, millest on tehtud umbes 100 000 sõna. Põhisümbolite tähendus ei ole motiveeritud, kuid neist sümbolitest moodustatud liitsõna on juba sel moel motiveeritud, et tähendus on liitsõna osade tähenduse summa (hunt + koer = hundikoer 'koer, kes on kõige rohkem hundi moodi'), samas mõned liitsõnad ei ole nii motiveeritud, nt hundinui . MÄRGID SÜMBOLID IKOONID INDEKSID Referendiga rohkem Vorm on põhjus-tagajärje, või vähem sarnane kokkukuuluvus- kujutis. või muus mittepiltlikus suhtes TULETAME MEELDE! Ikoonilisi elemente oma referendiga....

Keeleteadus alused
142 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Viljandimaa

Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad ­ 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud ­ pilliroog, järvekaisel, hundinui , tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid ­ põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu ­ sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev Pärimusmuusika Aida külastus Jaanalinnud Palu talus Kivi talu terviserada Kurekiiva talu topiste tuba...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

a. Nohipalu Valgjärves Kaldapiirkonna taimed: 1. Kaldataimed- kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed ,mille alamosa asub kevadest sügiseni vees. Sügisel taimede maapealsed osad surevad ja ebasoodsad perioodid (tavaliselt talve) elavad nad üle mudas asuvate uuenemispungade kaudu. Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui . 2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele...

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

Lehtedetuped on tihedalt vastu vart. Paljudel, kuid mitte kõigil vartel on lühikesed, 1­5 cm pikkused tõusvate ja laiali sirutuvate jätkete männased, kusjuures kõige suuremad jätked on varre alumise poole keskosas. Need kõrvalharud on sihvakad, tumerohelised ja 1­8 sõlmega, kusjuures igast sõlmest kasvab jällegi välja lehekujuliste soomuste männas. Laialehine hundinui : Hundinuia tunneb ilmselt iga inimene. Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et teda ei ole kellegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Eestis on kaht liiki hundinuiasid: ahtalehine hundinui on kitsamate lehtedega (kuni 1 cm laiad) ja peenema "nuiaga". Miks on hundinuia nimi "hundinui"? Tema nimigi on tekkinud...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemin

5. Eutroofse toitelisusega (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite-akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui , vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofse toitelisusega (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkestikloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog....

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Laanemets

D - veepinnal ujuvad taimed; E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; F - vees vabalt ujuvad taimed. Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt: A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg; B - pilliroog, laialehine hundinui , ahtalehine hundinui, mürkputk ja konnaosi; C - väike vesiroos, kollane vesikupp, ujuv penikeel ja valge vesiroos; D - väike lemmel, konnakilbukas ja vesikarikas; E - kanada vesikatk, harilik kuuskhein, ujuv penikeel ja keermikvetikas; F - klorella ja koppvetikas. Veetaimede kergesti painduv vars on nende kohastumus eluks vees: vee tihedus on õhu tihedusest suurem ja see aitab taimel säilitada püstist asendit. Ujulehtedega taimedel on...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Varred ümarad, sõlmevahedega ja ­kohtadega Lehed pikad, rööproodsed, esineb keeleke või karvaring Lehetuped pole kokku kasvanud Õied pähikutes, moodustavad liitõisiku Viljaks teris Sugukonnas väga palju toidutaimi, levinud üle maakera · Harilik pilliroog · Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised) · Tuulekaer · Kerahein · Perek nurmikas · Perek aruhein · Perek kastik · Timut · Värihein · Longus helmikas · Perek orashein · Oder, nisu, rukis · Sugukond loalised · Perek luga (harilik luga, konnaluga)...

Eesti taimestik ja selle...
341 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Algustäheortograafia

Nädalapäevad, kuud, aastad, ajastud: laupäev, märtsikuu, koera-aasta, jääaeg 4. Keeled, elanikkond, hõimud: hiina keel, läänemeresoome keeled, mulgid, võrokesed, slaavi hõimud, soome keel 5. Rahvused: jaapanlane, sakslane, eestlane 6. Üritused: olümpiamängud, rahvusvaheline pianistide konkurss, vabatahtlikud kõnevõistlused, laulupidu, paraad, sünnipäev, tantsupidu 7. Taime- ja loomanimetused: sügisõun, kuldrenett, lambakoer, võilill, hundinui 8. Ameti- ja aunimetused: arhitekt, direktor, härra, kunstnik, kuningas, meer, president · ! Erilise austuse märgina: Tema Kõrgeausus, Walesi prints, Tema Pühadus paavst Paulus VI, Tema Pühadus dalai-laama 9. Õppeained: inglise keel, füüsika 10. Usundid: budism, luteri usk, muhamedi usk, hinduism, kristlus 11. Isikunimi üldkasutatava nimetusena: barbi, brauning, frits, gobelään, mardisant, morse, napooleonikook, zilett, toomapäev, tuhajuhan 12...

Eesti keel
59 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Ladinakeesete umbrohtude õppimiseks

Lycopodium ­ kold Lycopsis ­ karukeel Lysimachia ­ metsvits Matricaria ­ kummel Myosotis ­ lõosilm Nymphaea ­ vesiroos Orehis ­ käpp Oxalis ­ jänesekapsas Paris ­ ussilakk Plantago ­ teeleht Primula ­ nurmenukk Ranunculus ­ tulikas Rumex ­ oblikas Scilla ­ siniliilia Stellaria ­ tähthein Tanacetum ­ soolikarohi Taraxacum ­ võilill Tritolium ­ ristik Tussilago ­ paiseleht Tupha ­ hundinui Urtica ­ nõges Vicia ­ hiirehernes Viola - kannike...

Botaanika
14 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Pühajärv

· Hea läbivooluga (vesi on vähe läbipaistev vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ­ ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti veed: Võhandu jõe lõik

Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud...

Eesti veed
19 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...

Bioloogia
346 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Levik: pärit Põhja- Ameerikast. Levinud Euraasia põhjaosas ja Kesk-Euroopas. Arvukus Eestis: 1980 u 70000 isendit, aastakümne paiku isegi 100 000. 20.saj viimasel aastakümnel arvukus oluliselt langes. Enamik kunagistest elupaikadest on ondatravabad. Toitumine: Taimtoiduline, kuid talvel ning toidu vähesuse korral sööb ka loomset toitu. Pilliroog, järvekõrkjas, tarnad, hundinui , limused. Sigimine; Monogaamne. Sigimine algab kui veekogud jääast vabanevad ning kestab kuni sügiseste külmade saabumiseni. Suve kestel poegivad 2-3 korda. Poegade arv 7-9. Tiinus 25-26päeva. Probleemid: ei tekita probleeme.. vist liiga väike selleks. Lubatud jahiviisid ja aeg: mõrra, piirdevõrgu ja püünirauaga või varitsus- ja hiilimisjahina 1.okt-28.veeb. Ei kütita eriti, ei oma väärtust....

Ulukibioloogia ja jahindus
239 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun