·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4. Eluiga Keskmiseealine (25..50a) ·Kasutatakse laialt haljastuses ·Vilju on tarvitatud toiduks ·Ravimina kasutatakse eelkõige koort, harvem marju, õisi ja lehti kas keedisena või vedela ekstraktina verejooksude, eriti emakaverejooksu korral. Noortest võsudest teha...
Lodjapuu marjad muutuvad söödavaks, kui neid külmutada, kuivatada või kuumutada. Siis on nad head ja ravivad paljusid haigusi. Lodjapuu marjadest valmistatakse ravimteed. Teega saab ravida külmetusköha, läkaköha, bronhiiti ja kopsupõletikku. Teed soovitatakse kasutada ka vitamiiniteena. Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia. Lodjapuu on valitud ka 2013. aasta puuks. Allikad: Luuk, O. (2013). Lodjapuu, aasta põõsas. Eesti Loodus, nr 3, lk 16-19. Kõivupuu, M. (2013). Lodjapuu rahvapärimuses. Eesti Loodus, nr 6-7, lk 58-59.
Valgete viljakobaratega. Õied valged õitseb mais juunis, vili valge. Levib juurevõsudega, võib muutuda metsikuks. Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv. Külmakindel põõsas. Kirss-kontpuu (Cornus) Tihe, kuni 2m kõrgune põõsas. Põõsa koor on soomusjas. Lehtede mõlemal küljel on liduskarvad. Õitseb kevadel enne lehtimist. Õied on kollased. Vili on tumepunane, söödav, magushapu maitsega ja valmib hilissuvel. Varjutaluv, põuakindel. niiskem pinnas, poolvari. Villane lodjapuu ( Viburnum) Põõsa kõrgus 2-3m. Lehed ovaalsed või munajad. Lehed alt tihedalt tähtkarvased ja hallikasrohelised Õitseb mai juunis, valged poolkumerad õisikud. Mustade mittesöödavate viljadega. Võrdlemisi kiirekasvuline, väga põuakindel. Annab kännu- ja juurevõsusid. H. lodjapuu ( Viburnum) 2-4m kõrgune kohalik liik Õitseb mais juunis. Õied on valged, äärmised õied steriilsed. Lehed 3-hõlmalised, alt enamasti tihedalt karvased. Viljad punased ja söödavad
2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Sugukonda kuuluvad 20 perekonda ja 450 liiki kasvavad enamasti põhjapoolkere parasvöötmes, mõned liigid ka lõunapoolkeral. Liike kasutatakse valdavalt ilutaimedena, vähem söödavate viljade pärast või ravimtaimena. Eestis on neist haljastuses võimalik kasutada 10 perekonda: abeelia (Abelia), diervilla (Diervilla), [dipelta] (Dipelta), harakkuljus (Linnaea), kolkvitsia (Kolkwitzia), kuslapuu (Lonicera), leeder (Sambucus), lumimari (Symphoricarpos), lodjapuu (Viburnum) ja veigela (Weigela). Lähemalt tutvustan kahte meie haljstuses liigirohkemat perekonda kuslapuu (Lonicera) ja lodjapuu (Viburnum) ning veel kahte mulle huvi pakkuvat perekonda lumimari (Symphoricarpos) ja veigela (Weigela). [9] Tabel 2.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [6, 9] Perekond Lehed Õied Vili
kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid.
Pealt hõredalt, alt tihedalt lühikarvane · Siberi kontpuu · Cornus alba Elliptilised, ovaalsed, laimunajad Serv ripsmeline Alt ja pealt karvane Roost lühike ja karvane · Harilik kuslapuu · Lonicera xylosteum Kolme hõlmaline Terava tipuga servas suured hambad Lehelabaalus südajas ja ümardunud Alt tihekarvane Leherootsul mitu paari suuri näärmeid · Harilik lodjapuu · Viburnum opulus Ovaalselt munajad Ümara südaja alusega Peensaagja servaga Pealt tume, alt heleroheline Tihedalt karvane Kare · Villane lodjapuu · Viburnum lantana Lehed 5 või 7 lehekesega Peaaegu rootsutud, elliptilised Pika terava tipuga, Teravsaagjad Alt hallikasrohelised, hõrekarvased 4... cm pikad · Punane leeder · Sambucus racemosa Paaritusulgjad liitlehed 5-12 cm pikad
Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik Pangaseisandi pragudes ja paeplaatidel kasvab palju haruldasi samblaliike
42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa
42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus 50 Villane lodjapuu Viburnum lantana 51 Punane leeder Sambucus racemosa 52 Must leeder Sambucus nigra 53 Harilik lumimari Symphoricarpos albus KASELISED BETULACEAE 54 Arukask Betula pendula 55 Sookask Betula pubescens 56 Madal kask Betula fruticosa 57 Vaevakask Betula nana 58 Sanglepp Alnus glutinosa
Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28. Harilik pihlakas pungal soomuseserv ripsmeline ja see on valge. Oks on paks. 29. Tähktoom pihlakas sama kui eelmine, kuid peenem oks ja pung on kitsam ja peenem. 30. Tume aroonia punakaspruunid pungad, pungad kui kassiküünised aga pungal pole karvu 31. Läikiv tuhkpuu oksad on paksult võrsumispungi täis 32. Lodjapuu punga alt on sooniline, vana oks võib kestendada. 33. Võnkpärg enelas vana koore osa on hall muidu helepruun oks, väga pikad ja peened külgoksad, punakas pung on imetilluke, väike pung on külgoksarao all. 34. Jaapani enelas - sarikad on küljes, nagu kuivanud lilletutid, oks on punakaspruun. 35. Nipponi enelas hästi sooniline ja väga palju pungi, pikk ja sirge oks punane. 36. Verev õunapuu puit on seest punane, pisikesed pungad ja võivad olla veidi viltjad
Puud Venemaal (eesti vene tõlge) 1. Kuusk 2. Jalakas 3. Jugapuu 4. Kask , 5. Kadakas 6. Lepp 7. Remmelgas , 8. Pihlakas 9. Haab 10. Saar 11. Tamm 12. Pärn 13. Mänd , 14. Vaher 15. Pirnipuu - 16. Õunapuu 17. Viirpuu 18. Lodjapuu Tanel Talts 10b
44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu 48 49.Viburnum opulus Harilik lodjapuu 49 50. Vibrunum lantana Villane lodjapuu 50 51. Sambucus raccemosa Punane leeder 51 52. Sambucus nigra Must leeder 52 53. Symphoricarpos albus Harilik lumimari 53 54. Betula pendula Arukask 54 56. Betula Pubescens Sookask
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22.Kikkapuu – spindle tree 23.Jugapuu - yew 24.Viirpuu - hawthorn
kindlustatud. Küpsetest leedrimarjadest saab head mahla, siidrit ja moosi, kui suured luuseemned välja sõeluda. Ametlikult kasutatakse leedri õisi, kuivatatud vilju ja koort. Kuivatatud õitest teed kasutatakse külmetushaiguste ja kõha vastu, ning higileajava vahendina. Koort ja sellest valmistatud ekstrakti kasutatakse higileajava, lahtistava ning uriini eritust soodustava vahendina neeru ja põiehaiguste puhul. Viburnum lantana(villane lodjapuu), Viburnum opulus(harilik lodjapuu) Nii lodjapuu lehed, viljad kui ka koor sisaldavad mürgist ainet viburniini. Marjade külmutamine, kuivatamine ja kuumutamine muudab need ohutuks – kogu mürk laguneb. Ühtlasi kaob isesugune lõhn ja maitse, mis mõnda inimest häirib. Marjades leidub eriti rohkesti C-vitamiini ja invertsuhkrut (fruktoosi ja glükoosi segu), lisaks orgaanilisi happeid, parkaineid, pektiinaineid, karotiini, fütontsiide, eeterikku õli, viburniini, bioaktiivseid aineid jpm
· Puurindes: Harilik kuus, arukask, harilik haab · Rohurindes: jänesekapsas, metskastik, jänesesalat, kuldvits, maasikas. Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud. · Teised lehtmetsad. · Laanemetsad on liigirikkad ning kaitse all olevaid taimi on suhteliselt vähe või hoopis polegi. · Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti.
Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat, toomingat, paakspuud, pihlakat. Puhmarinne puudub või võib esineda kidurat harilikku mustikat. Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis näiteks veel villohakas ja maamõõl. Sinihelmika kasvukohatüübiks- sooniitude- ja puisniitude metsastumine. Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn, sinihelmikas ja jäneskastik. Kes elavad soostuvates metsades? Soostuvad metsad on ühed olulised vääriselupaigad mitmetele ohustatud liikidele. Sinihelmika kasvukohatüüp- siberi võhumõõk (sooniidul), Lääne-,Lõuna-Eesti Taimed: Harilik luuderohi, alpi võipätakas Seened: harilik kitsesamblik,
Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu Saar Hõbe Punane Leeder Harilik vaher Harilik Pärn Paberkask Lodjapuu Tamm Manzuuria Harilik Vaher pähklipuu Näsinpuu Verev Kontpuu Harilik Türnpuu SAGADI MÕISA PARK
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik
Eestis kaitse all II kategooria liigina. Sanglepp ja Hall lepp Ravimitoormena kasutatakse liitvilja, nn käbisid, koort ja lehti, teatud juhul ka juuri. Sangleparavimeil on kootav, verejooksu peatav, haavuparandav ja higileajav toime. Sangleparavimeid tarvitatakse ateroskleroosi ärahoidmiseks, aga ka mao- ja soolehaiguste raviks ning düsbakteeria (soole väärbakterisuse) ärahoidmiseks antibiootikumide tarvitamisel. Harilik lodjapuu Ravimina kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti, noori võrseid ning õisi. Vedelat ekstrakti verejooksude korral, eriti emakaverejooksu korral. Noorte lehtede abil tehakse ravivanne, mis aitavad nahalööbeid, vistrikke ja sügelislesti kõrvaldada. Lodjapuuravimeil on põletikuvastane, kustajav, rahustav, verejooksu peatav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pidurdavad kolesterooli teket ning ergutavad rasvavahetust. Harilik lodjapuu
Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka kased ja haavapuud.
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
.....................................................................13 Symphoricarpas albus .............................................................................................................. 15 Harilik lumimari ..............................................................................................................15 Viburnum opulus ...................................................................................................................... 15 Harilik lodjapuu ...............................................................................................................15 Puud ................................................................................................................................................... 17 Buxus semprevirens ................................................................................................................. 17 Harilik pukspuu .....................................................................
Kujult on vili piklik või ümmargune. Juurestik on sarapuul hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Inimesed kasutavad sarapuud tünnivitsade tegemiseks ning mööbli viimistlemiseks. Veel on salumetsade põõsarindes esindatud mage sõstar, harilik kuslapuu, harilik türnpuu, paakspuu ja harilik lodjapuu. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Koldnõges näiteks on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, mille kõrgus on 15 kuni 50 cm. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Lehed on munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul
14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas Tömbilehine viirpuu ↑ 3 - 5 m, põõsas või 15. ´Paul`s Scarlet` väike puu 16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste 17. Nipponi enelas okstega põõsas ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19. ´Roseum` kujuga põõsas ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga 20. Harilik robiinia puu 21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega 22. Ebajasmiin ´Lemoinei` põõsas Jaapani enelas ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe 23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas
Püsikute aed Püsikupeenraid leiab botaanikaaiast kõikjalt. Sealt võib leida astilbede-, liilia- ja päevaliiliasorte. Linnamüüri orust on kujundatud püsikute aed kus liikideks on: lursslill (Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sorte, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'.
Põhja-kukemari kukemari kanarbikulised kanarbikulaadsed Hanevits hanevits kanarbikulised kanarbikulaadsed Harilik vaarikas murakas roosiõielised roosilaadsed Koer-kibuvits kibuvits roosiõielised roosilaadsed Harilik kukerpuu kukerpuu kukerpuulised tulikalaadsed Punane leeder leeder kuslapuulised uniohakalaadsed Harilik lodjapuu lodjapuu muskuslillelised uniohakalaadsed Harilik kikkapuu kikkapuu kikkapuulised kikkapuulaadsed Harilik pärn pärn pärnalised kassinaerilaadsed Harilik näsiniin näsiniin näsiniinelised kassinaerilaadsed Harilik tamm tamm pöögilised pöögilaadsed alamsugukond:õunap uulised sugukond:
enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad, mätastel ka laanik, raunik, palusammal jt. Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest. Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.
Musta lepa juured aitavad reovetel kiiresti haihtuda. Lepp on parim puu kala ja liha suitsutamisel. Halli lepa käbi tee- korjata oktoobris käbisid(vanad emasurvad) kuivatada 50-60C soojuses (2-3cm paksuse kihina) Ravitoime säilib 4-5 aastat. Tõmmis aitab kõhulahtisuse korral ja muude kõhuhaiguste korral(200g vee kohta 1 teelusikas käbisid) Sobib veel suuloputuseks igemepõletiku korral ja kompressiks silmapõletiku korral. 13) Lodjapuu (Viburnum opulus) Harilik lodjapuu ainus looduslik liik. Kõige sagedamini kasvab salumetsades, puisniitudel ja lodudes (põõsas sirug 2-4m kõrguseks). Sügisel värvuvad lehed leekivpunaseks. Viljad küpsevad septembris. Viljad sisaldavad rohkelt C-vitamiini ja muud kasulikku. Kuivatatud marjadest tõmmis on tõhus higistama ajav vahend külmetuse korral. Segatuna meega on hea kõharohi ja vererõhu alandaja. Õitest valmistatakse külmetushaiguste vastaseid ravimeid, koorest verejooksu peatavat rohtu.
Lehed elliptilised. Ühtlaselt teravneva tipuga. Ümardunud/kiilja alusega. Peal hõredad karvad, all tihedad madalad karvad. 45) Cornus sanguinea verev kontpuu Lehed äraspidised/laimunajad. Järsult teravneva tipuga. All pikemad karvad. 46) Lonicera xylosteum harilik kuslapuu Lehed elliptilised/ovaalsed/laimunajad. Serv terve, ripsmeline. Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega. 48) Viburnum lantana villane lodjapuu Leht alt ja pealt kaetud villakate karvadega. Lehed ovaalsed kuni munajad. Alus ümberdunud/südajas. Korrapäraselt saagja servaga. Ka lehe roots kaetud villakate karvadega. 49) Sambucus racemosa punane leeder
· Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu
kultuuttaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel. Sordi nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel, kusjuures kõik sõnad on suure algustähega, näiteks tömbilehine viirpuu `Paul Scarlet`, harilik lodjapuu `Lumepall`. Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud eeltingimused ilmastikutegurites , sest tavaliselt liigid ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide
............................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine.................................................................................................................. 12 HARILIK LODJAPUU ................................................................................................................. 13 Lühiiseloomustus........................................................................................................................13 Kasutus....................................................................................................................................... 14 Paljundamine ja hooldus..............................................................
......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................17 5.7. Hall lepp (Alnus incana)..............................................................................................18 5.8. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus)............................................................................18 5.9. Paju (Salix)...................................................................................................................19 5.10. Harilik pihlakas (Sorbus acuparia)...............................................................................22 5.11. Harilik pärn (Tilia cordata)...........................................................................................22 5.12
Tipp-pungast madalamal arenevad külgpungad, mis asuva lehekaenlas ja sageli nimetatakse neid kaenlapungadeks Pungade kujud Munajad Ümarad Koonilised Ruljad Asetsevad kas oksale (võrsele) liibuval või eemalehoiduvalt Pungade eripärad ja funksioonid Pungarootsuga n lepad Pungad on kaetud pungasoomustega, millistel on kaitsefunktsioon Kaitsefunktsioon on ka pungasoomuseid kattvatel karvadel ja vaigul Pungasoomused võivad ka puududa n villane lodjapuu, siberi kontpuu Pungade jaotumine Funktsiooni järgi: A) vegetatiivsed e kasvupungad B) generatiivsed e õiepungad C) segapungad Asukoha järgi: Uinuvad pungad Adventiiv e lisapungad Leht Lehelaba Leheroots Abilehed Leherood (pea- ja külgrood) Leht on kaetud kattekoega, mille kitiiniga läbi imbunud kihti nimetame kutiikulaks Lehtede pind võib olla kaetud vahakihiga või karvadega Otstarbe ja ehituse alusel eristatakse katte-,
Vaevakask Kask Kaselised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Raudremmelgas Paju Pajulised Malpiigialaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Põõsad Harilik sarapuu Sarapuu Sarapuulised Pöögilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Harilik lodjapuu Lodjapuu Muskuslillelised Uniohakalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Viirpuu Viirpuu Roosõielised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Verev kontpuu Swida Cornaceae Cornales Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed Harilik astelpaju Astelpaju Hõbepuulised Mürdilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Puud
.................................................................. 84 Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86 Leeder (Sambucus).................................................................................................................... 88 Enelas (Spiraea) ........................................................................................................................ 90 Lodjapuu (Viburnum)................................................................................................................ 92 Sarapuu (Corylus) ..................................................................................................................... 94 3 ILUPUUD ..................................................................................................................................... 96
Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi. Rohttaimedest näeb sagedamini
keerus. Võrsed pruunikashallid. Kõrgus 3-5m, oksad tugevad, püstised, võrse Liik Ungari sirel Syringa josikaea tipus üks suur ladvapung. Perekond kontpuu Cornus Suvehaljad põõsad või madalad puud. Heitlehise, igihaljad põõsad või madalad puud Perekond lodjapuu Viburnum kuslapuuliste sugukonnas; Heitlehised või igihaljad põõsad või liaanid. Perekond kuslapuu Lonicera Osadel liikidel on võrsed õõnsad. Pungad vastakuti. Heitlehised ja igihaljad põõsad või madalad Perekond kikkapuu Euonymus
Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500. Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. 3) Puisniit on regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu (maastikuline nähtus !). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael. 4) Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel
- leht kitsam/laime - ovaalne, laimunajas või elliptiline - leht terve, ripsmeline - lühike roots hallide karvadega - 3-6 cm pikad * Lonicera caerulea - sinine kuslapuu - ??? * Symphoricarpos albus - harilik lumimari - ovaalne või laimunajas - terve servaga - sageli ebakorrapärased sisselõiked või hõlmaline - lühike roots (väga kahtlased lehed, lombakad hõlmad, pealt tumeroheline, alht tuhm hele, nagu konn) * Viburnum opulus - harilik lodjapuu - leht kolme hõlmaline, tugev basaalroog - teravad tipud - teravad hambad - pealt tumeroheline, alt karvane tihedalt - roots rennijas (meenutab vahtra lehte, kolm hõlma, teravad piklikud saelehed, kollane lumepall, tuhmim beez rohekas) * Viburnum lantana - villane lodjapuu - lehed ovaalsed, peaaegu munajad - alus kas ümardunud või nõrgalt südajas - serv korrapäraselt peen saagjas - pealt tumeroheline, tähtkarvane
B) Kannab toitu pessa alla neelatult söögitorus, poegi toites oksendab ta selle välja. C) Kannab pessa elustoitu, et pojad sellega kiiremini harjuksid. 7.-9. klass 9.Mitu maakonda on Eestis? A) 12 maakonda B) 13 maakonda 14 13 C) 14 maakonda D) 15 maakonda 12 15 5.- 6. klass 10. Millist taime kutsutakse ka metssireliks? A) Näsiniin B) Lodjapuu C) Sarapuu 7.-9. klass 10. Milline samblik talub üsna tugevasti saastatud õhku? A) Põdrasamblik B) Seinakorp C) Habesamblik 5.- 6. klass 11. Kuidas on omavahel seotud sipelgad ja lehetäid? A) Sipelgad on lehetäide suurimad vaenlased, nad tassivad lehetäi mune pessa oma järglastele toiduks. B) Nad elavad vastastikku kasulikus kooselus: lehetäid pakuvad sipelgatele
kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu, mage sõstar, rohttaimede alla kuuluvad kumal (õlu valmistamiseks), tarnad, naat, metsvits, seaohakas, angervaks. 6) Lodumets muldadeks on turbamullad (huumusrikkad, mustad, loduturvas, mudajad), puudeks on sanglepad, halllepad, kuused, kased, tammed, põõsasteks on pajud toomingad, mustsõstrad, lodjapuud, rohttaimede alla kuuluvad ussilakk, leseleht, angervaks, sõnajalad. NIIDUD EHK ROHUMAAD Niidu jagunevad kasutusviisi järgi:
haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas. Joonis 1
Rukkilille korvõisik üks tolmukas, need koonduvad pikaraolise emasõie ümber ja on ümbritsetud värviliste kõrglehtedega -- tsüaatium ÕISIKUD korvõisik kännas lihtsarikas keeris pööris liitsarikas urvad Õisikus erinevad õied neiusilm lodjapuu Sellistest õitest koosneb võilille õisik Õitsemise kestus Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Liigutused e. nastid: võilill avneb hommikul, sulgub õhtul Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole
seemikud sorteerida, lehevärv ilmneb kohe peale idanemist, lõhislehiseid vorme saab eristada 2 4 aastal, püramiid- ja keravormid on eristatavad 2 3 aastal. · Seemnest paljundatud taimed kasvavad ebaühtlaselt ega anna seetõttu küpset istikut samal ajal. · Seemnest paljundades arenevad mitmed puittaimed alguses väga aeglaselt. · Mõnede liikide (pappel, paju) seemnete idanevus säilib vaid väga lühikest aega. · Mõnede liikide (kadakas, lodjapuu, kontpuu) seemned on pika puhkeperioodiga ja idanevad raskesti. 27.04.2016 Marje Kask 12 Seemnetega paljundatakse: · pookealuseid viljapuudel (õunapuul kasutatakse´ Antonovka´ seemneid, harilikul ploomipuul haralise ploomipuu ja kirsipuudel lõhnava kirsipuu seemneid, kultuurpihlakal hariliku pihlaka seemneid) roosidel (koerkibuvits),
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Muld- lähtekivimiks karbonaatne moreen; viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld; kõdukiht väga õhuke või puudub, huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges, külmamailane, lakkleht, ussilakk; samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal; kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 11%. 1.5 Salumetsad- levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel; veerežiim
Dendroloogia praktikumid PRAKTIKUM1 Gymnospermae- paljasseemnetaimed PINACEAE-MÄNNILISED Picea abies harilik kuusk (luubiga vaadates on okastel valged mullikesed, võrse peal pisikesed valged karvad) Picea glauca kanada kuusk (võrsel pole karvu, okastel palju õhulõhesid, okkad lühemad kui harilikul kuusel, värvuselt on hallikas rohelised, käbi on hästi pisike, helepruun) Picea mariana must kuusk (natukene heledam kui kanada kuusk, võrse on karvane, laiemad õhulõhed, pungasoomused on pikad, käbi on veel väiksem kui kanada kuusel ja käbi on tumedam, hallikas tumepruunikas, käbi on suhteliselt ümmargune) Picea omorika serbia kuusk ( okkad lamedad, ühelt poolt hallid teiselt rohelised, okaste taga kaks valget triipu, käbid piklikud punakaspruunid , väiksemad) Picea pungens torkav kuusk (võrse pole karvane, teravad okkad, hästi helepruunid, väga pehmed) Pseudotsuga menziesii harilik ebats...
Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne. Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
