93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus,merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused kahjustavad korallrahusid. Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük
(4) Põhjused Keemilised ühendid Halvasti või käsitlemata heitvee jõudmine vette Pindmine äravool Happevihmad Naftareostus Maa üleväetamine või keemiliste ühendite jõudmine vette Prügi sattumine vette (5) Vee saastumine põhjustab: nakkushaiguste levikut. Magevee puudus loomade hukkumist mürkainete sattumist organismidesse veekogude toitainetega rikastumine (eutrofeerumine) (5) Veereostuse liigid sekundaarreostus erireostus Merereostus (6) Vähendamisvõimalused veetarbimise vähendamisega heitvete puhastamisega vältida kemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) vee viimine kuivadesse piirkondadesse. Pinnase saastatus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ((7)
*Subsideerimine *Pant *Turu loomine *Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine Normatiivid: *saasteainetele *mürale Standardid: 1) keskkonnakvaliteet 2) keskkonnakorraldus RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Aarhus- keskkonnateabe kättesaadavus Ballastvee- laevade reostus Basel- ohtlike jäätmete kontroll Bern- Euroopa looduskaitseleping Bonn- rändeloomade kaitse Helsingi- Läänemere kaitse Kyoto- vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid Marpol- merereostus laevadelt Minamata- kaitse elavhõbeda eest Montreal- osoonikihi kaitse New York- ÜRO kliimamuutuste konverents Pariis- rahastamine: kliimafond Ramsar- kõige vanem konventsioon Rio de Janeiro- mitmekesisuse konventsioon UNESCO- 1972, Eesti 1995 Washington- vaalapüügi konventsioon Viin- osoonikihi kaitse
võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Seega ei saa öelda, kas korallriffidel on tegu populatsioonide kasvu või kahanemisega, kuna olukord muutub kiiresti. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused on laostavad. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude "valgenemise" kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus
Fifth level Mis teeb naftareostuse Läänemerel loodusele hävitavaks Läänemere madal soolasisaldus, Akvatooriumi väike mahutavus, Põhjapoolne asend, Vähene veevahetus, Puuduvad naftasööjad bakterid. Eesti riskianalüüs Eesti Valitsus on alates 2003. aastast koostanud riiklike hädaolukordade risikianalüüsi kõige raskemate tagajärgedeni viivatest võimalikest suurõnnetustest. 1. kohal on suur merereostus Läänemeres Hädaolukord- > 10t naftat meres Küsimus pole, kas see juhtub, vaid millal juhtub Eestit enimmõjutanud reostused 1993.a. Sõitis tanker Kihnu Kopli poolsaare lähistel karile, lekkis 82t masuuti; 1997.a. Õnnetus õppelaevaga Arsamas Süsta tn sadamas, lekkis 34t masuuti; 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 300 tonni toornaftat; 2006.a. Jaanuaris saastas seni tabamata laev Nõva randu; 2006.a
Kõrge kalade sigivusega. Kõige tähtsam on avavee kooslus (kilu, räim), mis võimaldab suuri saake. Läänemereäärsetele riikidele omab kalandus suurt tähtsust ning seoses sellega tehakse igakülgset koostööd nii kalade kaitses kui ka kala taastootmises. 3. Väliskeskkonna tegurid Kalade käitumisele avaldavad mõju paljud tegurid: mis mõjutavad kalade Merereostus, käitumist. Veesoolsus, Veetemperatuur, Hoovused, Vee läbipaistvus, Jääkate ja selle paksus, Vee keemiline koostis, Hapniku vahetus, Põhjataimestiku vohavus jne. 4
hinnangute kohaselt on see aastaks 2010 ära sulanud. Sellega aga kaasnevad või teravnevad selles piirkonnas puhta joogivee kättesaadavus. Kõige tuntavam on liustike kadumine siiski Aasias, kus rahvastiku suur arv ja juurdekasv teeb veepuuduse veelgi raskemaks. Liustiku jäämass sõltub sulavee äravoolu ja jää juurdekasvu tasakaalust. Selleks, et liustik püsiks, peab jää juurdekasv ületama äravoolu. Merereostus Nafta tootmise, veetranspordi ja eriti tankerite avariide tõttu satub aastas hüdrosfääri mitu miljonit tonni nafta produkte. Kui rasked saasteained jõuavad lõpuks põhjamudasse, siis nafta ja teised pindaktiivsed ained kogunevad kilena vee pinnale. See kile takistab veekogu gaasivahetust, muudab temperatuuri ja valgusreiimi, mille tulemusena muutub või katkeb bioloogiliste protsesside aktiivsus. Meri reostub ka kõikvõimalike kemikaalide merre
6. Algsündmus on ... sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama? ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm; üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus maanteel; paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; massirahutus; epideemia; massiline mürgistus; erakordselt külm ilm; erakordselt
Biootilistest teguritest domineerivad ennekõike konkurents ja kisklus. See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus ning kliimamuutused on laostavad. Korallid võivad olla erineva ja kõige kummalisema kujuga- osad neist meenutavad veealuseid lilli. Tegelikult koosnevad korallid väga plajudest üksikisenditest.
30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud sügistalvel, kevadel NarvaTapa Tallinn liin, tankerid 19932007 on laevadelt merekeskkonda sattunud suurel hulgal naftasaadusi 5 korral, see on keskmiselt 0,36 õnnetust aasta kohta Liigirikkuse vähenemine, mürgid toiduahelas Hädaolukordade analüüs: merereostus Eestis oht nr 1, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked. Vastavalt Siseministeeriumi hädaolukordade analüüsile on naftaõnnetuse tõenäosus üks kord ühe kuni kümne aasta jooksul Elf. projekt "Naftareostusega toimetulemine soome lahe ääres", mille raames koolitatakse vabatahtlike naftareostuse tagajärgedega toimetulemiseks. Mereakadeemia koolitused: tõrjeja selle
Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine, vetikate vohamine, korallide hävinemine, kalavarude vähenemine, mõju turismile, mürkainete jõudmine inimese organismi.
6.Algsündmus on sündmus, mis ... põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela 7.Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm;
Algsündmus on sündmus, mis ... sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) latuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm;
6. Algsündmus on sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Regionaalne riskianalüüs peab kajastama selliseid hädaolukordi: ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm;üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus maanteel; paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; massirahutus; epideemia; massiline mürgistus; erakordselt külm ilm; erakordselt kuum ilm; episootia; riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus. 8
Julgeolekuriskid: sõjalised konfliktid; väline surve; rahvusvaheline terrorism ; majandusriskid; teised julgeolekuriskid (kordamisküsimus) Eestis teiste riikide eriteenistuste tegevus (salaluure); majanduslikud riskid, globaalmajandus-sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem rahvusvaheline terrorism/pommirünnakud; KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus poliitiline surve ; etnilised konfliktid massihävitusrelvade levik; kuritegevus ja narkomaania, relvakaubandus; tehnoloogia areng- infotehnoloogilised vahendid/küberrünnakud sotsiaalsed riskid- nakkushaiguste levik Hädaolukord? Valmisolek> madala riskiastmega kriis > eriolukord> erakorraline seisukord > sõda NATO sõjalis-poliitiline, kollektiivkaitse, 28 liikmesriiki, eesti liitus 2004(kordamisküsimus)
suhteliselt kiire. mahutab vähe elektriautod kaupa; vajab palju (päikesepatarei). tööjõudu ümberlaadimiseks; heitgaasid. Meretransport Mahub palju; Aeglane; Kaugveod; suured odav. merereostus; kaubad; kiirlaevad ümberlaadimiskulud reisijate veoks. suured; sõltub ilmastikust. Õhutransport Kiire; mugav; Lennujaamade ja Väikeste ja vedu paindlik. rajatiste ehitamine kiireloomuliste kallis; sõit kallis; vedude jaoks;
19) Mis on OPEC? Naftat eksportivate riikide organisatsioon 20)Millised probleemid võivad kaasneda maagaasi tootmisega? (ökoloogilised, sotsiaalsed) Torud takistavad loomade rännet, ohtlik(katastroof), kui maagaas saab otsa, siis tuleb leida uus alternatiivne energiaallikas, mis võib osutuda kallimaks ja inimesed jäävad töötuks 21)Millised probleemid võivad kaasneda nafta tootmisega?(ökoloogilised,sotsiaalsed) Nafta sattumine merre, näiteks laevaleke. Tekib merereostus 22)millised majandusharud on maailma suurimad söe, nafta ja maagaasi tarbijad? Energiamajandus- elektroenergeetika, trantsport 23)Milliseid ohte loodusele kaasneb maagaasi ja nafta tootmisega? Merereostuse korral hukuvad paljud loomaliigid 24)Kus asuvad maailma suurimad naftavarud? Pärsia lahe äärsetes riikides, USA 25)Miks nimetatakse naftat ''mustaks kullaks''? Sest nafta on kallis ja palju tahetud. 26)Millised eelised on maagaasil võrreldes naftaga?
KORALLRAHUDE KAITSE Korallrifid Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud. 93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust. Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele.
Reostusained Vee põhilised reostumisnäitajad Orgaaniliste ainete sisaldus Vee keskkond(pH) Veeõitsengud Toitainete sisaldus Vee bakteriaalne reostus Ebameeldiv lõhn ja maitse Vee hägusus Heljumisisaldus Vee kvaliteedi järk langus Veekogu kinnikasvamine Elektrijuhtivus Värvus Vee reostuse liigid: Sekundaarreostus (setetest vette sattunud fosfor) Erireostus (veereostuse suurus teatava üksikreostaja (nt elanik, kariloom) Merereostus (inimtegevuse tagajärjel meredesse ja ookeanidesse sattunud reoained, reoained võivad merre sattuda maismaa, õhu, põhjavee või otsese reoainete merre heitmisega). VEE Reostumise tagajärjed Nakkushaiguste levik Veeelustiku hävinemine (väheneb liigiline ökoloogiline koosseis) Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus, vetikate vohamine) Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni Mõju inimese toidulauale (toiduainete valik väheneb) Rannikualade reostumine
Algsündmus esimene samm sündmuste ahelas, mis viib õnnetuseni. 7) Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama (2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on: 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm;
on aga inimene. Näiteks pisikesel Malta saarel lastakse ja püütakse igal aastal valimatult ja ebaseaduslikult umbes kolm miljonit rändlindu. Enamasti tehakse seda lõbu pärast. Samamoodi tapetakse rändlinde ka näiteks Küprosel ning Lähis-Idas ja araabia maades. Suurima mõjuga inimtegevus on aga elupaikade ja maastiku muutmine. Oodatud talvitus-, toitumis- või puhkepaiga asemele võib olla tekkinud linn, märgala või metsa asemele põld.Veelindudele on hukatuslik merereostus ja eri tüüpi kalapüünised. Rändlindude kaitse on keeruline, kuna selleks peavad koostööd tegema kõik riigid, kust lindude tee läbi läheb. Näiteks Eesti asub suurel Ida-Atlandi rändeteel, mis läbib 75 maailma riiki ja mida kasutab 295 linnuliiki. Rändlindude heaks käekäiguks tuleb tagada turvaline rändetee, säilitada peatumis- ja toitumiskohad ning elupaigad talvitusaladel. 9
Tema suur keha töödeldi ümber rasvaks, liha kasutati toiduks, kiused kuulusid korsettide, harjade jm. Valmistamiseks. Enne vaalapüügi alustamist lõunameredel elas seal umbes 250000 sinivaala. Praeguseks on järel vaid mõnisada. Alates 1986.aastast on sinivaalade küttimine keelatud, kuid sellele vaatamata on see kõigi aegade maailma suurim loom ikkagi hävimisohus, sest esineb ikkagi salaküttimist ja järjest suuremaid mõõtmeid võtab merereostus. Vaalast on saanud kogu looduskaitseliikumise sümbol. (Ookeanide atlas 2002 lk.12-36) Joon.4. Inimese, elevandi ja sinivaala suuruse võrdlus Inimene pikkus 1,8 m , kaal 80 kg. Elevant kõrgus 3,6 m , kaal 5-6 tonni. Sinivaal pikkus 33 m , kaal 120-150 tonni. (Loomariigis 2002 Vaalad) Lõppsõna Sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni jooksul on elusloodus allunud erinevatel aegadel
omakorda jagada informatsiooni saart külastavatele turistidele. Kui pole piisavaid materjale siis tuleks teha rohkem uuringuid kus näha mis ja kui palju ohustab hoiuala. Inimtegevuse ehk turistidele tuleks rohkem informatsiooni jagada, kuidas käituda mingis teatud kohas. Jagada rohkem infovoldikuid või rajada infotahvleid, kus on vastav informatsioon või reklaamida kohaliku giidi kasutamise võimalust. Suurem kontroll peaks olema laevateede juures, et merereostus ei jõuaks hoiualani. KASUTATUD KIRJANDUS 1) EELIS 1 2013. Ruhnu hoiuala. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=5;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult%3Dala&obj_id=-2024891904 (13.12.2013) 2) Saare Maakonnaplaneeringu teemaplaneering 2007. Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Saare Maavalitsus. Kättesaadav: https://saare.maavalitsus.ee/documents/906995/1027513/Asustust+ja+maakasutust+suunavad +keskkonnatingimused.pdf (13.12.2013)
kolooniaid, mida saaks siirdada kahjustatud riffidele. See kiirendaks taastumisprotsessi tunduvalt. Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud. 93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust. Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest. Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele.
Nt hooaja alguses võetakse kalalaev kinni ja hoitakse uurimise all, ei saa kala püüda toob kahju. ART 73, lg 2 õiguslik alus promt release kasutamiseks. 73, lg 3 ei või ette näha vangistust või kehalist karistust. NT Kui Eesti majandusvööndis Norra kalalaev rikub reegleid, ja meil Eesti kodanik pandaks vangi siis Norra laevas süitvat Eestlast ei saa vangistada laeva lipp kaitseb. NT kui on tegemist majandusvööndis väikse nafta merre laskmisega, pole oluline merereostus, kui lipuriigil on hea maine on olnud varem korralik siis on antud lipuriigile õigus 6 kuu jooksul taotleda rannikuriigilt menetluse ülevõtmist. NT väljaspool terr merd Taiwani lähedal sõitis konteiner laev sõitis kalalaeva pooleks, kalurid said surma, konteiner ei pannud seda tähele. Kapten oli hindu. Lipuriigiks oli Panama, neid see ei huvitanud. Sel juhul võimalik kaptenil pöörduda kodakondsusriigi poole. India välisministeerium ei teinud midagi
........................................................................................13 2 3 Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli õppeaine rannikumere keskonnakaitse raames tutvuda rannikumerd ohustavate teguritega. Mina valisin teemaks naftareostus ja selle mõju veekogule. Antud teema pakkus mulle huvi kuna merereostus naftaga ei ole tänapäeval enam harvnähtus ja reostusel võib olla kahjulik tagajärg rannikualadele, mõjutades kalvarusid ja tappes linde- loomi. Enne raferaadi koostamist ei olnud minu teadmised eriti laialdased ja sellest ka antud teema valik, et saada rohkem teada ohtudest, mis reostusega kaasneb. Referaadis on käsitletud naftareostuse allikaid, mõju veekogudele,selles elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ja koristamise võimalusi.
Populatsioon eriti kasvada ka ei saa, sest hiidhaid on võimesised korraga saama ainult ühe järglase, harva kaks. Populatsiooni koht toiduahelas Hiidhai on toiduahelas tipptarbija, aga see toiduahel on väga lühike. Kõigepealt on planktonid ja siis tuleb kohe järgu hiidhai. Sellepärast pole hiidhail terilisi suhteid teiste populatsioonidega, ainult kui mereloomade küttimine hiidhaide toidulauda ei vähenda. 7.Ökoloogilised globaalprobleemid Merereostus ja toiduahelad Kogu elu aluseks veekogudes on fütoplankton, mille moodustavad imepisikesed, vabalt hulpivad taimekesed, mis kasutavad päikesevalgust liitumiseks ning kasvamiseks. Nende taimede keskel elavad väikesed loomad, keda kutsutakse zooplanktoniteks pisikesed täiskasvanud vähilaadsed, väikesed meduusid ja suuremate mereloomade vastsed. Zooplanktonist toituvad kalad alates makrellist kuni sinivaalani suurima maamunal elutseva loomani.
Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid KK-ministeerium: Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigi- asutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne. Keskkonnaamet (5): Osalemine poliitika kujundamises; Tegevusload: kk-load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. ; Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne. ; Metsandus: järelevalve,
tunduvalt suurematelt aladelt ja/või ajaliselt suurema sagedusega. Enamasti on see seotud ebareaalselt suurte kulutustega kui tugineda in situ mõõtmistele. Kaugseire kasutuselevõtt võimalikult rohkemates valdkondades võimaldaks nii mitmeski allprogrammis saavutada kvalitatiivselt uue taseme suurendamata seejuures seireprogrammile kuluvaid vahendeid samas suurusjärgus. Eesti elanikkonnal on õigus eeldada, et neid teavitatakse õigeaegselt keskkonnaohtudest nagu merereostus, potentsiaalselt toksilised vetikaõitsengud, jne. Seejuures on kaugseire paljudel juhtudel ainus meetod, mis võimaldab koguda informatsiooni piisava sagedusega ning katta kogu Eesti territoriaalveed. Lisaks elanikkonna teavitamise operatiivsusele võimaldab kaugseire suunata operatiivselt ja optimaalselt ka ametiasutuste tööd. Näiteks on õlireostused kahjud avamerel väiksemad ning reostuse likvideerimine lihtsam ja odavam kui rannale jõudnud reostuse puhul
põlvkondade huve. 97) Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid. Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa. 99) Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Eutrofeerumine, merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine eluorganismides, võõrliikide sissetung, bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 100) Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Mageveetrantspordiga, baftatankerite ja kaubalaevade ballastveega.
tähtsusest rohkem aru saama. Austraalias neid enam ei puudutata (erandiks oli Sydney olümpiastaadion), aga arengumaades küll, eriti paikades, mida tsunami tabas. Korallriffide tähtsus ja nende seisund ning ohustavad tegurid Korallrahude ökosüsteem on erakordselt liigirikas. Korallide seisundi määravad ära: Süsiniku keemia ookeanis Temperatuur : 31ºC Valgustingimused Korallrahusid kahjustavad turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused. Korallide pleekumineKannatavad vaid temp 26 29 CVeetaseme mutumineVeekeemilsie koostise muutumineVeetemperatuuri muutumineSaastamineVõõrliigidHeitevetekoguste suurenemineLaevasaasted Korallid ei suuda taluda üle 350 ppmCO2 mõju ookeanis. Praegu on 385 ppm Väärtuslikud korallrahud on hävimas. Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja
parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretransport ning merereostusega võitlemine. 105)Mida tähendab riimvesi? Riimvesi looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o. 106)Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Eutrofeerumine, merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung, bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 107)Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele? Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani (Pb, DDT, Hg). 108)Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Mageveetranspordiga, naftatankerite ja kaubalaevade ballastveega.
· Talviste teede soolatamine. Teeäärse taimestiku jaoks äärmiselt kahjulik. Liiklusohutuse seisukohast väga vajalik. Aga koolibussid käänulistel libedatel teedel? Bussijuhtide tugev pinge vastutuse all. · Valetamine. Telefoni helisedes palub toakaaslane öelda, et teda pole kodus. · Kokkuhoid ohutuse arvelt. Ehitatakse sild, kus ehitusmaterjalidelt kokkuhoitud hinnaga on seatud ohtu silla kandevõime; normidest kõrvale kalduvalt ehitatakse laev, - merereostus on vaid aja küsimus. · Politseinik teeb purjuspäi avarii. Saab karistuseks tööalase noomituse ja minimaalse rahatrahvi, 1. Kokkulepitud kohtumine. Teil on tarvis minna ettevõtte jaoks olulisele kohtumisele. Kohtumine on ammu kokku lepitud. Olete haigestunud viirushaigusesse. Mida teha? 2. Inseneride dilemma. Insenerid peavad maavärina ohuga piirkonnas ehitama suhteliselt väikese eelarvega kaks maja firma töölistele
Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid : KK-ministeerium, Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigiasutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne. Keskkonnaamet: Osalemine poliitika kujundamises. Tegevusload: kk -load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne. Metsandus: järelevalve, seire
Lisaks sellele on kasvanud nafta transport Kaspia mere regioonist Venemaa ja Gruusia sadamatesse üle Musta mere ning see on viinud selleni, et tankerite õlireostusi on iga aastaga üha enam. Kuna Türgi on nüüd Euroopa Liidu kandidaat, kontrollitakse riigi keskkonnatingimusi ning kaitset eriti põhjalikult. Türgi ehitab praegusel ajal põhjalikku hüdroelektrijaamade võrgustikku ning keskkonda saastav kivisöe põletamine energia saamiseks on asendumas maagaasiga. Merereostus Suurenenud laevaliiklus kitsas Bosporuse väinas on kasvatanud hirmu keskkonnakatastroofi ees- see võib kaasa tuua kogu väina vee reostumise ning ohustada kümne miljoni inimese elu, kes elavad mõlemal pool väina. Väin on 30 km pikk, üpriski käänuline ning laevaliiklus on seal kasvanud alates Külmast sõjast- praegusel ajal sõidab seal aastas ligi 50,000 alust. Ligi kümnendik neist on naftat vedavad laevad. See on viinud aga laevaõnnetuste ja leketeni ning näiteks vahemikus 1988
Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond st. sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 98) Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid. Eesti, teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. 99) Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Läänemere põhilised keskkonnaprobleemid on eutrofeerumine, merereostus ja ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung ja bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 100) Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre? Laevade ballastvee mahutites. Kinnistumine laeva kere külge. 21 Üks variant on, et spetsiaalselt tuuakse, kui 50ndatel toodi vääriskalasid sisse, aga nende probleemiks on, et soolsus on madal ja nad ei jää püsima
– ÕIGE 4.Tuur võib kaaluda kuni 300kg ja olla kuni 3m pikkune. – ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9. Läänemeri oli eriti saastunud 70ndatel aastatel. – ÕIGE 10.Hallhüljes on Läänemeres hüljestest arvukaim. – ÕIGE 11.Koprad aitavad merereostus vähendada. – ÕIGE 12.Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades. – ÕIGE 13.Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlite ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale. – ÕIGE 14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE 15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. – ÕIGE 16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest
merreheitmise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust ning kui puudub käesoleva seadustiku §-s 364 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistusega või vangistusega. On märgata, et kõnealuse direktiivi kui ka uuritava õigusnormide kogumist välja toodud paragrahvi vahel esineb relevantne seos. Nimelt sisaldab paragrahv antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi artiklis sisalduvaid elulisi asjaolusid (antud juhul siis tahlik merereostus) ja klassifitseeritakse süütegu KarS'is direktiivi kohaselt kriminaalkuriteona. Järgmisena toob autor välja täiendavat informatsiooni KarS'i vastavuse EL'i õigusele KarS'is, mis sisaldub käesoleva uuritava seaduse eelnõu algtekstist, kus on uuritava seaduse koostamisel arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi.22 KarS'i koostamisel on arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi juriidilise isiku karistatavuse ja üldkasuliku töö sätestamisel
Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Julgeoleku riskid Sõjalised konfliktid Väline surve Rahvusvaheline terrorism Majandusriskid Teised julgeolekud Julgeolekuriskid Eestis Teiste riikide eriteenistuse tegevus (salaluure) Majanduslikud riskid: sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost, energiasüsteem, globaalmajandus Rahvusvaheline terrorism (pommirünnakud) Keskkonna riskid: aatomielektrijaamad, keemiatehased, üleujutused, merereostus Poliitiline surve Etnilised konfliktid Massihävitusrelvade levik Kuritegevus ja narkomaania (relvakaubandus) Tehnoloogia areng: infotehnoloogilised vahendid, küberrünnakud Sotsiaalsed riskid: nakkushaiguste levik
– ÕIGE 4.Tuur võib kaaluda kuni 300kg ja olla kuni 3m pikkune. – ÕIGE 5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE 6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid. – ÕIGE 7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura. – ÕIGE 8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE 9. Läänemeri oli eriti saastunud 70ndatel aastatel. – ÕIGE 10.Hallhüljes on Läänemeres hüljestest arvukaim. – ÕIGE 11.Koprad aitavad merereostus vähendada. – ÕIGE 12.Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades. – ÕIGE 13.Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlite ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale. – ÕIGE 14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE 15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima. – ÕIGE 16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest
kriisikomisjoni tegevuspiirkonnas hädaolukorra riskianalüüsi regionaalne osa vastavalt käesoleva määruse lisale 5. (2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on: 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm; 18) episootia;
Paralleelauditi korraldamise põhjuseks oli Läänemere kaudu veetava nafta ja muude kaupade suurenev maht ning kõrge hinnanguline oht mere reostumiseks ohtlike ainetega laevaõnnetuse või -heite tagajärjel. Esineb kõrgendatud rasknaftareostuse oht, kuna toornaftavedu Läänemerel suureneb plahvatusliku kiirusega. Laevaliikluse üldine kasv toob kaasa tanklaevade kokkupõrke ohu märkimisväärse suurenemise. Kuna merereostus võib mõjutada kõiki Läänemere maid, on Helsingi konventsioonis kokku lepitud mere ühise kaitse reeglid Riiklikul tasandil jaguneb vastutus Läänemere merekeskkonna eest tihti kohalike võimuorganite, piirkondlike võimuorganite ning kesk- ja/või föderaalvalitsuse vahel. Seega hõlmab Läänemere merekeskkonna kaitse paljusid ametivõime ning oluline on selgelt kindlaks määrata eri ametkondade ülesanded ja vastutus.
annaabi.ee 
