Sookurg Sissejuhatus Sookurg on meie maastike üks suursugusem linnuliik. Tema ladinakeelne nimetus on Grus grus. Nagu ütleb ka vanasõna heal lapsel mitu nime, nii kutsutakse sookurgi veel hall-, raba-, mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi-, rukki- ja külmakureks. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi kurekolmnurk taevas on üks tuntumaid sügise sümboleid. Täiskasvanud sookurg kaalub 5-6 kilo, 1.5 meetrit kõrge ning tiibade siruulatus 2- 2,5 meetrit. Sulestik on hall, vaid kurgualune ja hoosuled on mustad ning peas punane laik. Jalad on samuti musta värvi ja nokk kollakasroheline. Sookured elavad looduses 20- 30 aastat, vangistuses kuni 42 aastaseks. [ 2 ] Elupaik ning levila Sookurg on levinud Euraasia põhjaosas metsatundra vööndist kuni stepivööndini. Maailmas pesitseb umbes 100 000 sookure paari, neist 80 000 Euroopas, ning 350 paari Eestis. [ 1 ]
SOOKURG Koostas: Kristiina veelaid Eestis Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi Kuna sookurg on meil nii vähearvukas ja teda söödava liha pärast ka rohke küttimise oht hirmutab, siis on ta looduskaitse all pesitsemine Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega Pojad on pesahülgajad Mune on tal kaks pesitsemine Pärissulstikkujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima Toit Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms Söövad ka konni, sisalikke ja hiiri
ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes. Kui nelikümmend aastat tagasi pesitses sookurg üksnes loodusmaastikel, siis viimastel aastatel on ta muu hulgas levinud inimtekkelistesse elupaikadesse ning levila on tunduvalt tihenenud. Sookure pesapaiga- ja sünnipaigatruuduse kohta teatakse veel vähe. Arvatakse, et umbes pooled noorlinnud pöörduvad pesitsema oma kodukanti tagasi, ülejäänud hajuvad mujale. Eestis
Jõhvi Gümnaasim Eesti aasta 1997 Helen Valk 7.B Õpetaja Tiina Gaskov Sisukord 1. Sookurg 2. Eluviis 3. Välimus 4. Pesitsemine 5. Toitumine 6. Pereelu 7. Vaenlased Kasutatud kirjandus. a.i.1.a.i.1. http://www.looduspilt.ee/loodusop e/?page=liigitutvustused_liik&id=18 a.i.1.a.i.2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sooku rg a.i.1.a.i.3. http://www.eestiloodus.ee/index.p hp?artikkel=2549 a.ii) Eluviis Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud. Nad on üsna
Sookurg Sookure välimus • Kure kaal on 3-15kg ja pikkus on 90-170cm • Suur hall lind, kellel on mõned sulgedeta nahalaigud, mis on mustad aga kiiru tagaosal ja kuklal on punased. • Pea ja kaela külgedel valge riba. • Jalad mustad, nokk rohekaspruun. • Saba iseloomustab suur puhmastutt. Elupaik • Elupaigaks sood ja rabad. • Pesaehituseks valivad nad kuivema ja lagedama ala. Paljunemine • Sookurg muneb munad, mida on tavaliselt 2. On leitud ka 3 munaga pesa. • Haudub neid umbes kuu aega. Mune hauduvad nii emas kui ka isas sookurg. • Poegadel pärissulestik tekib umbes 40 päevaga, vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub umbes pool aastat. • Paarielu alustab sookurg 3 aastaselt. Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit.
SOOKURG Sookurg on Eesti ainuke päris õige kureliik. Kurg on Eesti üks vanemaid linnunimetusi. Ta on suur hall lind, kelle mõned sulgedeta nahalaigud on mustad, aga kiiru tagaosal ja kuklal punased. Pea külgedel ja kaelal jookseb valge riba. Nii sookure suured hoosuled kui ka jalad on mustad, nokk rohekaspruun. Sabasulestik moodustab iseloomuliku suure puhmatuti. Erinevalt samuti halli värvi haigrust on tema kael lennates pikalt ette sirutatud. Sookurg ei lasku kunagi puu otsa. Tema elupaigaks on sood ja rabad. Paljud rahvapärased nimed näitavad aga, nagu oleks lind põldudega seotud: põllukurg, niidukurg, rukkikurg, kesakurg. Selle seose saab aga lahti mõtestada nime "külvikurg" järgi: lind tegutseb inimese haritaval maal vaid kevadiste põllutööde ajal. Nii see ongi: meile saabuvad sookured kevadel juba aprilli algul, salkadena. Kuni paaride moodustumiseni võib neid siin ja seal kohata.
perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad
Elutingimused rabas on äärmuslikud: Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik väga haruldane: punakurk-kaur Toiduvõrgustik
Rabades kasvab ka putuktoidulisi taimi, kes sel viisil hangivad kasvuks vajalikke lämmastikühendeid. TAIMED TAIMED II ROHURINNE alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad:
Fourth level Fifth level ARUSISALIK VASKUSS ROHE - KÄRNKONN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LINNUD Madalsoos on väga palju erinevaid linde. Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased TEDER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOKURG
taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg
väga niisketes kohtades. Pilt 5: arusisalik Joonis 2: Arusisaliku ökoloogiline amplituud Toiduvõrgustik Joonis 3: siirdesoo toiduvõrgustik Toiduahel · Mänd- sipelgas-rabakana-rebane-karu. Pilt 6: rebane Pilt 7: karu Näited biootilistest teguritest · Sümbioos: mänd, männiriisikas. · Parasitism: inimene, võsapuuk. · Kisklus: rabakonn, sookurg. · Konkurents: rabakana, sookurg. · Herbivooria: jänes, jõhvikas. Toiduahela astmed · Produtsendid: sookail, kanarbik, jõhvikas, sookask, soopihl. · Tipptarbijad: hunt, karu, inimene, kotkas, rebane · Karnivoorid: rebane, karu, mäger, rabakonn, kurg, sääsk. · Herbivoorid: hall-jänes, lehetäi, põder, mardikas, metskits. Pilt 8: põder Pilt 9: rabakonn Ökoloogiline püramiid Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid Populatsiooni näide
Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder Madalsoodes pesitseb ligi 100 Rukkirääk linnuliiki Metskiur Põõsalinde Tikutaja Sookurg Teder Putukad: Ämblikud:
Fourth level Fifth level Parasitism Põder ning parm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kisklus rohukonn ning sookurg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Konkurents kiivitaja ning sookurg Click to edit Master text styles Second level Third level
tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline). Biootilised tegurid · Sümbioos: Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja
toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast. Näiteks metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. Suhe taimetoidulise looma ja taime vahel Näiteks jänes sööb talvel puukoort, karu sööb marju, põder sööb samblikke. 5. Energia liikumine toitumistasemel.
Toiduvõrk soos Seeneniidistik Kertu Pildre, kevad 2014 Tuhmuv pilvik Nälkjas Rabakonn Sookurg
kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse
Raba loomakooslus Kalad Kalu on rabajärvedes vähe. Peamiselt ahven, haug Kahepaiksed Rohukonn, veekonn. Nõmmrabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilikku. Roomajad Puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaldel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata rästikut ja vaskussi. Linnud Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi. Peamiselt hallõgija, tedermudatilder, sookurg, tuttvart, sinikael part, metsakiur. Haug Ahven Rohukonn Rohukonn Tähnikvesilik Arusisalik Vaskuss Rästik
2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein
Kui neid keegi ei häiri, moodustavad nad tihti ringi ja alustavad hüpeldes ja tiibu lehvitades tantsu. Aegajalt viskavad pea kuklasse, tiivad ja suled tõusevad kohevile ja siis kaigub kaugele uhke trompetihüüd. Niisugust hüüdu võib kuulda üksikutel vesistel aladel ka hiljem, kui rändlinnud meilt juba ammu lahkunud on. Nii tervitavad päikesetõusu need vähesed sookured, kes meil Eesti pesitsevad. Sookurepaar on harjunud omaette elama. Midagi kahtlast märganud sookurg libistab end pesalt ja hoidudes maadligi nagu luuraja sõjamängus, roomab vaikselt pesalt eemale. Alles tükk maad eemal tõuseb ta jalule ja hiilib veelgi kaugemale, et siis lendu tõusta. (Rein Maran) MUST TOONEKURG Must- toonekurg kardab inimesi. Tema ehitab oma elamise meist nii kaugele metsalaande, kui vähegi võimalik. Valitud elupaik on tavaliselt sedalaadi mets, kus inimene pole mitukümmend aastat saega toimetanud. Taolisi paiku Eestimaal veel natuke on.
Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk
püsisoojased. Neile on iseloomulikud sulgedega kaetud keha ja tiibadeks muutunud esijäsemed. Kõige tähelepanuväärsem on aga lindude lennuvõime. See on tekkinud tänu arengule, mis ühendas mitmed muudatused kehaehituses, et kujuneks loom, kes on piisavalt kerge õhus püsima ja piisavalt tugev seal edasi liikuma. Ruiklaste sugukonna liigid jässakad, jalad pikkade varvastega, peidulised ja häälitsevad pms. öösel; kurglased (st. sookurg) suur pika kaela ja pikkade jalgadega lind. Väikesevõitu, külgedelt lamendunud, tihnikutes kulgemiseks kohastunud kere ja madalate jalgadega linnud. Kurglased on peente jalgadega, varvaste vahel ujulest puudub, ent sellest hoolimata ei vaju kurglane sohu. Taraplased on üsna suured ja pelglikud linnud. Nad on küll lennuvõimelised, kuid eelistavad siiski oma tugevate jalgadega maapinnal viibida. Joonis 1 Lindude välisehitus
VAEVAKASK Põõsarinne Taimed SOOKASK Puurinne Loomad RABAKONN Kahepaikne Põhitoiduks mardikad Vaenlasteks mägrad, rebased, siilid, Kaitsealuste liikide III kategoorias Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine
Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
ilves lynx kobras beaver sisalik lizzard looduskaitseala nature park looduslik asuala nature habitat rändlinnud migration birds pesitsemist kaitsma protect nesting rähn woodpecker suitsupääsuke hirundo tuvi bidgin kotkas eagle raisakotkas vulture hani goose lepatriinu ladybird kakk owl kurg crone stark sookurg crone karu bear rebane fox hunt wolf saarmas otter mäger badger leevike finch part duck
Märgalad a) 1. Matsalu rahvuspark 2. Vilsandi rahvuspark 3. Soomaa rahvuspark 4. Lihula lka 5. Laidevake lka 6. Endla lka 7. Muraka lka 8. Emajõe Suursoo ja Piirisaare ka 9. Alam-Pedaja lika 10. Nigula lka) b) 1. Pohl 2. Murakas 3. Sookail 4. Sinikas 5. Küüvits 6. Turbasamblad 7. Ogaputk 8. Meeipuju 9. Soovõhk 10. Kukemari c) 1. Sookurg 2. Põder 3. Kiil 4. Rästik 5. Mäger 6. Lepatriinu 7. Hallõgija 8. Põldlõoke 9. Kärnkonn 10. Kajakas d) 1. Soo alad on pruunikad ja helerohelised. 2. Soo on väikeseid järvi meenutavaid veealasid täis. 3. Osad on tihedalt koos ja mõned on üksteisest kaugel. 4. Rannule lähim soo on Lulli soo 5. Sirtsi soo on palju vesisem ja palju suurem kui Lulli soo ja seal on palju laukaid mis Lulli soos puuduvad. 6
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover
Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Madalsoo linnud Sookurg Tikutaja Soo-loorkull TÄNAME KUULAMAST!
Second level Third level Fourth level · Ohverdati, et saada ühendust Fifth level teispoolsusega · Ohvriandideks olid põhiliselt toidud või joogid, aga ka põllu- ja karjasaadused · Sookurg-vahendaja, kes kandis hinge teispoolsusesse. · Tähtis täita surnu soovid, sest muidu võib ta hakata end unes näitama või tulla kodukäijaks. Hing Click to edit Master text styles · Eesti rahvausundis üks Second level Third level Fourth level
kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal
tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir Kiivitaja Kimalane Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane > Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull > Mägiristik-Taevastiib-Põldlõoke-Lõopistrik > Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullakihi paksus on üldjuhul mõne sentimeetri paksune, kuid huumusrikas
Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!
sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimesed ei või minna Arvila, Pasti ja
Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk Koevolutisoon Kimalane-sookail Küsimused Kui suure pindalaga on Esmajõe Suuroo? Nimeta peamised suurimetajad, kes soos elavad. Mis kõige rohkem meelde jäi? Täname kuulamast! https:// www.youtube.com/watch?v=T-YuDrnArw 4 https:// www.youtube.com/watch?v=FxzW5c-G8 EE
kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. Kõrgsoo ehk raba Raba ehk kõrgsoo on ombrotroofne ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu
laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Pesapuuks on kaljukotkad valinud enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa asunud kuusel või haaval
Loomastik · Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, rohunepp, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid. · Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki. · Lamminiidud on paljude lindude jaoks rändeaegseks toitumiskohaks. · Suurvee ajal võib üleujutatud luhtadel kohata arvukalt erinevaid pardiliike, väikeluiki, raba- ja suur-laukhanesid. · Suurvee alanedes tulevad siia toituma valge-toonekurg, must-toonekurg, sookurg, konnakotkad. Inimmõju · Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. · Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidakse. Kaitse · Lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena, siis on ka nende püsimine ainu-võimalik pideva inimesepoolse majandustegevuse tulemusena.
Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel. II kategooria: siia kuuluvad liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada. Kõik primaadid (ahvid), kullilised, kakulised, papagoidest toalinnuna peetavad, sisalikke, madusi, kilpkonni, haruldasi akvaariumi kalu, piimalill, aaloe, ja katusi, mis esimeses lisas pole. Eestist on sinna kantud: hunt, karu ja ilves, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, ussidest - apteegikaan ning taimedest kõik orhideed (käpalised). Viimati lisati sinna ka angerjas. Siia kuulub umbes 32 500 liiki. II lisasse kuuluvate isendite sisse- või väljaveol on vajalikud eriload III kategooria: siia kuuluvate liikide kauplemise kvoodid sätestab konkreetne riik ise. III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliik Eestis pole sellesse kategooriasse kandnud ühtki liiki.
kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne 1427. aastat. Loomad, linnud Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate ulukiliikidega karust lendoravani, ning kui veab, linnuharuldustega; soojemal ajal kalju- ja konnakotkastega, kes ei pelga inimtegevuse lähedust, talvel teede ääres aga kakulisi. Suhteliselt tavaliseks on muutunud sookurg ning kellel veab, võib kohtuda ka musta toonekurega. Taimed Taimeliikide rohkus iseloomustab Järvamaa ökoloogiliste tingimuste mitmekesisust. Rabasaartel ja metsaservades püüavad pilku Eestimaa orhideelised. 17 ha suuruses Rava tammikus võib imetleda laiavõrelisi pahklike tüvedega tammehiiglasi ja tähelepanu väärivaid taimeliike. Järvamaa on metsa- ja pargirikas: pea iga vana mõisahoone ümber on esinduslik park. Villevere lähedal on August Rõngu rajatud dendropark
teravtipp, turbasamblad, laanik, turbasamblad, harilik palusammal. palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja, soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel
lõhe, ahven, latikas, vimb või haug, aga ka sissetoodud heeringas oli tavalinnakodanikule kättesaadav. ● Kalast ja lihast valmistati kihilist sülti ● Keskaja peenele köögile oli iseloomulik nii toidu värvi ja maitse kui ka vormi muutmine, sageli lausa tundmatuseni. ● Nii võidi linnusarnaseks kujundada pirukaid, magustoite ja muid roogasid, üllatusroaks ehk lauakaunistuseks oli tavaliselt mingi eriti uhke lind – luik või sookurg. ● Luigeliha võeti naha sest välja, küpsetati, siis pandi “sulerüüsse” tagasi. Serveeriti näiteks koos kollase piprakastmega. Vürtsid toidus ja joogis ● Kõige levinud maitseköögivili oli sibul ● Rohkelt tarvitati tilli, köömned, sellerit, sinepit, peterselli, kadakamarju ● Õlle jaoks vajati palju humalaid ● Magusainetest kasutati mett
Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult.
Elupaigaks: mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesadeks kasutavad vahel suuremate röövlindude vanu pesi; Munetakse 1-2 (väga harva 3) muna, haudevältus 37-41 päeva. KALJUKOTKAS Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg; Toitumine: põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vahel ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist; Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel. KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg; Toitumine: kala püütakse kuni meetri sügavuselt, võivad saaki pessa tassida rohkem kui 25 km kauguselt
punakaspruunideks vöötideks. Kurgualune, rind ja pea küljed on hallikassinised. Nokk on lühike ja Rukkirääk tugev. Kurelised Sookurg häälitseb võimsa valju Sookurg on halli sulestikuga, Sookurg pesitseb soodes, hõikega tumedate jalgadega ning heleda niisketel raiesmikel, nokaga suur lind. Sookure näol on rabades ja roostikes. selgesti eristatav valge laik ning
III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki. III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel. Varasemast II kaitsekategooriast on III kategooriasse üle toodud järgmised liigid: hallhüljes, välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tõusnud ning levila laienenud. Samuti on III kategooriasse arvatud pähklinäpp, kasetriibik ja lagrits. Varasemast III kategooriast on välja arvatud hulk linnuliike, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud või olnud stabiilne, nagu kühmnokk-luik, meriski, kiivitaja, kägu, ritsiklinnud, roolinnud, lehelinnud, tihased jt.
Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) on esindatud ka karpkalaliste sugukond. Kõige enam levinud liikideks on ahven ja särg ning väga sagedased on rünk, turb, viidikas, säinas, haug ja tippviidikas. Jõelõigu vahetusläheduses esinevad tõenäolised pesitsuspaigad järgmistel lindudel: rukkirääk (Crex crex), punaselg-õgija (Lanius collurio), harakas (Pica pica), suitsupääsuke (Hirundo rustika), teder (Tetrao tetri), kodukakk (Strix aluco), sookurg (Grus grus). (Järvekülg 1994) 6 (Joonis 4. Võhandu Jõgi. Voolab läänest Vagula järve sisse ja kirdest järvest välja. Allikas: Maa-ameti geoportaal) 7 Madalsoo Vagula järve ümbruses Madalsoo on soo esimeseks arengujärguks. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ning enamasti neutraalse reaktsiooniga.
Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest 2)Rabakonn- toitub mardikatest, vähemal määral ka ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus 5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest 6)Sookurg- toitub väikestest imetajatest,lindudest ja putukates Toiduahel Salumets ● Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega ● Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud ● Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine ● Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks Harilik sarapuu
kasva meeleldi põõsaste all. Ta ei salli põõsastelt langevat vett. Sagedamini moodustub nii metsa all mosaiikne vaip, kus ühes kohas on laigud palusamblaga, teisal aga "laanikumetsad". Vaid harva kasvavad palusammal ja laanik koos. Harilik palusammal RABAS ELAVAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalg-tilder sookurg IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger põder ROOMAJAD rästik arusisalik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik harivesilik SELGROOTUD raba-tondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi raba-tondihobu
annaabi.ee 
