pigmentatsiooni ja soodustab D vitamiini sünteesi Temperatuur: kui temperatuur on madal, siis on taimedel enamasti puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid loomi elab talve üle nii, et lähevad soojematesse kohtadesse või magavad talveund. Püsisoojaste kohastumused talve temperatuuriga on aga seotud toidupuudusega Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, sümbioosis elavaid liike nim sümbiontideks; näiteks liblikõieline taim ja mügarbakter Kommensialism eri liikide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu; näiteks bakterid ja algloomad inimese soolestikus Konkurents sama või eri liikide vastastikku piirav kooseluvorm; näiteks noores kuuskis konkureerivad puud omavahel toidu ja valguse pärast Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik; näiteks solge on parasiit inimese organismis, ka sääsed
11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5. Kommensialism- eriliikide suhe, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Nt: inimsoolestiku mikrofloora. Liikidevaheline konkurent. Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tõene/väär 1. Ökoloogilised tegurid MÕJUTAVAD organismi arengut. 2. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Tõene 3. Organism areneb kõige PAREMINI siis kui ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. ORGAANILISE AINE TOOTJAD on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on BIOTSÖNOOSI elupaik. 6. Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, MIS ON ÜHELE POOLELE KASULIK JA TEISELE KAHJUTU. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3
kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk
o Nt üherakulised rohevetikad ja seened. Vetikad saavad seenelt vett ja mineraalaineid ja seen vetikatelt orgaanilisi aineid. · Sümbioosis eristatakse o Eksosümbioos- organismide vaba kooselu vorm, kus mõlemad saavad elada ka teineteisest sõltumata. Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu. o Endosümbioos- üks organism elab teise kehas. Nt veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. · Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. · Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks o Nt mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu aga sipelgas ei saa sellest midagi · Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm · Konkurents saab olla kas liikide vaheline või liigisisene · Konkurents, tekib sest ressursside hulk on piiratud
kõrvahark→Alpirisla→Rebane Detriit ehk pude (põhjataimestiku jäänused)→Zooplankton ehk loomhõljum→Kiisk→Harilik ahven→Harilik haug→Merikotkas Biootiliste tegurite näited Neutralism (ei mõjuta üksteist st, et ei ole mingit toitumissuhet)- koerliblikas ja lammas. Konkurents (üksteist ei vaja, kuid mõlemad tahavad näiteks toitu)- niidurüdi ja alpi risla. Parasitism (parasiit/peremees suhe)- puuk ja šoti mägiveis. Kommensialism- (üks saab kasu, teist ei mõjuta)- niidurüdi ja veis. Abiootiliste tegurite näited Eluta looduse tegurid. Niiskus/sademed- vesi tõuseb ning rannaniit vee all. Päikesevalgus- liigne päike→veistel kuum ja samuti taimestik võib kõrbeda Tuul- 3. taseme taimed (õrnemad)→tugev tuul merelt→soolase vee pritsmed. Koosluse hävimine Karjatamise või niitmise lakkamisel võib pilliroog 5-10 aasta jooksul levida kogu rannaniidule.
Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted * Sümbioos on erinevate liikide kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni käigus. nt sipelgas ja lehetäi * Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kasu ega kahju. nt hai ja imikala * Parasitism - parasiit saab peremees organismile toitu ja elab tema peal või sees, tekitades talle kahju. nt paeluss, sääsk, puuk, kirbud, täid * Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. nt: karihiir ->putukad nirk -> uruhiir mutt -> vihmauss ämblik ->kärbes haug -> särg * Taimtoidulisus - näitab suhet taimtoidulise looma e. herbivoori ja taime vahel
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Abiootilised tegurid Temperatuur- külmakindel Valgus- valgusnõudlik Muld- mullastiku suhtes nõudlik Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad. Soostunud muldadel haab ei kasva.
Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organismile kõige sobivam tegur Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi Ülemine taluvusläbi- inimsel 45 kraadi Sümbioos vastastikki kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organimsi vahel. Seen ja puu- mükoriisa Sipelgas ja lehetäi Mardikas ja seen Kala ja kala Seeneniit ja vetikas- samblik Rohusööja ja bakter või algloom Kommensialism üks isend saab kasu ja teisel on ükskõik Klounkala ja meriroos Takjas ja imetaja Samblik ja puu Parasitism Inimene ja pealuss Inimene ja puuk Taim ja lehetäi Kisklus suhe saaklooma ja kisklooma vahel Lepatriinu ja lehetäi Tiiger ja gasell Konkurents isenditevaheline võitlus ühe ja sama eluruumi ning toiud pärast Taimed lillepotis Ühe pesakonna kutsikad Herbivooria taime ja looma vaheline toitumissuhe Bambusvõrsed ja hiidpanda
3. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. * Sümbioos- Eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Jaguneb kaheks: Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. NT; Lehetäi ja sipelgas. Endosümbioosi puhul elab üks organism teise sisemuses. NT; Veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. Sümbiontideks nimetatakse sümbioosis elavaid liike. * Kommensialism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik, teisele kahjutu. NT; Koer ja takkjas. Kommensaal- liik, kellele on selline kooseluvorm kasulik. * Konkurents- Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. NT; Noores kuusikus konkureerivad puud toidu ja valguse pärast. * Parasitism- Eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik. NT; Puuk ja inimene Jaguneb kaheks:
UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiini / suurtes kogustes kahjulik (nahavähk). Elutalooduse tegurid e . BIOOTILISED TEGURID = ANTROBOGEENSED e. inimtekkelised (metsaraie, lageraie) * Biootilised tegurid `= organismid mõjutavad teineteist. SÜMBIOOS : * On mõlemale kasulik. * Nt. seen ja puu / sipelgas ja lehetäi / mardikas ja seen * EKSOSÜMBIOOS (inimene puuk) on kellegi peal ja ENDOSÜMBIOOS (inimene-paeluss) on kellegi sees KOMMENSIALISM : * Kooselu, kus üks saab kasu ja teisel on ükskõik. * Kasu saaja on KOMMENIAAL * Nt. klounkala ja meriroos / takjas ja imetaja/ samblik ja puu PARASITISM : * Üks saab kasu teine kahju * Nt. inimene ja paeluss / inimene ja puuk KISKLUS : * Kahe eri/samaliiki looma suhe saaklooma ja kisklooma vahel * Nt. lepatriinu ja lehetäi / hunt ja jänes / rebane ja siil HERBIVOORIA e. taimetoitlus (taime ja looma vaheline suhe) * Nt. pambus võrsed ja hiidpanda / eukalüptilehed ja koaala. *
Kokkuvõte bakteritest: Looduses · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · peamiste bioelementide - C, O, N, P, S ringe looduses · kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin · timed hurtle leaved bacteria active timed tostada · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12).
taimtoiduliste loomade maos tselluloosi 2. Organismidevahelised suhted Konkurents – liigisisene või liigiväline ning otsene või kaudne Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad
(tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20. KEMOSÜNTEETILINE BAKTER on mikroorganism, kes saab energiat keemiliste sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21. KLIIMAKS ehk lõppkooslus on ökosüsteemide kooluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 22. KOMMENSIALISM on ühelel liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kahju ega kasu. 23. SAPROFAAG on heterotroofne organism, kes sööb surnud orgaanilist ainet (kõdutoiduline liik). 24. KROONILINE TOKSILISUS, KESTEV MÜRGISUS 25. LITOSFÄÄR on maakoor paksusega kuni 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). 26. LD50 on surmav doos toksilist ainet. 27. MAGNETOSFÄÄR on maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa
3.selgita temperatuuri osa organismide elus-Kõik organismid vajavad kindlat temperatuurivahemikku elus püsimiseks. Alla ja üle temperatuuri taluvusläve organism elada ei suuda. 4.too 2 näidet erinevate ökoloogiliste tegurite optimumist-Männipuu suudab kasvada optimaalselt ka vähenenud veehulgaga; tomatite kasvuks vajaliku optimumtemperatuuri saab Eestis kätte ainult kasvuhoonete abiga. 5.kujuta graafiliselt ökoloogilise teguri toimet-Joonis õpikust lk 12. 6.mille poolest erineb kommensialism sümbioosist- Kommensialismi puhul saab ainult üks pool kasu, teine ei saa ei kahju ega ka kasu. 7.milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks-Organismid, kes saavad kasu suhtest teise organismiga, ilma, et nad tollele organismile kahju või kasu vastu tooks. 8.töö näiteid erinevatest organismidevahelistest suhetest-Paeluss on parasiit inimese suhtes, sest ta sööb osa inimese seeditud toidust, mistõttu saab inimene vähem toitaineid; seen on sümbioosis puuga, sest seen
ja veeni). 21. Kemosünteetiline bakter- bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (süsinikdioksiid ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks- ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism- organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele- kommensaalile, kuid kasutu ning kahjutu teisele. 24. Saprofaag- heterotroofi alaliik, mis sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus- selle puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline (või kesta kuid või aastaid), kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 26
Bioloogia II 4. kursus lk 8-46 a) Ökoloogilised tegurid- organisme mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised- elukeskkonna ja kliiamga seotud tegurid. Õhk muld vesi päike temp tuul. Biootilised- tulenevad organismide kooselust. Biootilised sümbioos jt. b) Organismide vahelised suhted Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, nt sipelgas ja lehetäi, taimed ja mügarbakterid Kommensialism- ühele poolele kasulik teisele kahjutu nt mardikad sipelgapesas, samblik ja puu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastikku piirav kooseluvorm, nt männid männinoorendikus Parasitism- ühele kasulik, teisele kahjulik nt paeluss ja inimene Kisklus- rööv ja saaklooma vaheline toitumissuhe, nt toakärbes ja ämblik, nirk ja uruhiir Herbivooria- taimtoiduline loom ja taimeliigi toitumissuhe, ploomipuuja lehetäi
2. sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu nt seeneniidistik ja puujuur, vetikas ja seen 3. mutualism kahe organismi vaheline suhe ökosüsteemis, kus mõlemad liigid saavad kasu nt tolmnemine 4. kisklus e. karnivooria saaklooma ja röövlooma omavaheline toitumissuhe nt kits gepard 5. herbivooria taimetoidulise looma e. herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe nt bambus hiidpanda 6. kommensialism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad 8. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 9. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades
lõpmatuseni, vaid saavutab maksimaalse L (lehtede kogupindala pindala ühiku kohta). Isehõrenemine tuleneb: Kui taimed on tihedalt, käituvad nad kuupidena, kui hõredalt siis lehtedena ning viimasel juhul annab kõrguse mõõde erinevuse. Log w = log C 3/2 log N 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); Neutralism 00 Mutualism ++ Tarbimine (kisklus, parasitism, herbivooria) +- Konkurents -- Kommensialism 0+ Ammensialism 0- 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel, limiteeriva sarnasuse printsiip, nisside diferentseerumine; Konkurents on vastasmõju, kus mõlemad osapooled saavad kahju: a) liigisisene sümmeetriline, asümmeetriline; b) liikide vaheline 1) Otsene konkurents (läbi ühise ressursi tarbimise, nii, et kokku ei puutu, kaelkirjak ja sebra jõevett joomas, või aktiivne võitlus ressursi
20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks e lõppkooslus on koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism – organismide suhe, milles on suhe ühele kasulik ja teisele kahjutu. 24. Saprofaag – heterotroof, kes sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus – toksiliste ainete mõju pikaaegne, doosid on suhteliselt madalad ja tagajärjed esinevad suure hilinemisega. 26. Litosfäär – maakoor, hõlmab ka ülemist osa vahevööst (kuni astenosfäärini.) 27. LD50 - ehk surmav doos (lethal dose), on standartne viis märkida aine mürgisust .
Näited: ilves – valgejänes; hunt – kits; 14.2. Herbivoorlus e fütofaagia (taimtoiduline organism – taim) – taimetoidulisus, kus kasu on vaid loomale, kes teist ei tapa. Näited: orav – käbid; piison – preeriarohi; 14.3. Parasitism (parasiit – elusorganism) – kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näited: paeluss – siga; puuk – inimene; sääsk – inimene; 14.4. Kommensialism ( kahe elusorganismi „kooselu“, kus üks saab energeetilist kasu) – üks elusorganism saab energiat (või säästab oma energiat) teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata. „Kooselu“, kus teise liigiga kooselu on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest ei kasu ega kahju. Näiteks: haiga kaasa rändav imikala; koi linnupesas; 14.5
16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust. 20. Katabolism - lagundav ainevahetus 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 22. Kliimaks - püsiv 23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid madalad. 26. Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. 27. LD50 – keskmine surmav annus 28. Magnetosfäär - maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga 29
• Abiootilised tegurid – tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilistest maailmast (nt kliimategurid) II. Mis on antropogeenne tegur? • Biootiline tegur – inimtegevusest tulenev mõju b) Ökoloogilise teguri toime graafik (väike õpik lk 141). Osata kirjeldada, nimetusi juurde lisada • Alumine taluvuslävi, optimum, ülemine taluvuslävi, a ja ü vahepeal on ökoloogiline amprituud c) Sümbioos, kommensialism, konkurents, parasitism, kisklus, herbivooria teada tähendust ja osata näiteid tuua. • Sümbioos – erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu – sipelgad kaitsevad lehetäisid ning saavad neilt vastu magusat eritist • Kommensialism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolel kasulik, teisele kahjutu – mõned putukaliigid elavad sipelgapesas, pesa pakub neile kaitset ja toitu, sipelgatele pole sellest aga ei kasu ega kahju
organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kommensialism- kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne. Nt. kuusk ja kuuseriisikas. Amensialism- kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.
20. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. 22. Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 23. Kommensialism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisel 24. Saprofaag (kõdusööja) sööb surnud orgaanilist ainet 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus 26. Litosfäär on maakoor, millel lebav õhuke kaitset vajav pinnasekiht pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. 27. LD50 surmav doos toksilist ainet 28
Bakteriatsiidne toime on oksüdeerijatel(Cl, jood),mineraalhapped(väävelhape, boorhape jn). Orgaanilised ühendid( formaliin, fenoolid).Ka alkohol, orgaanilised happed, eeeterlikud õlid, parkained, värvid. Kasutatakse tööstuses bensoehape, sorbiinhape, propioonhape, 4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid.seente poolt produtseeritud- antibiootikumid
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist-
Bioloogilised: Looduslikes tingimustes nii nagu toiduaineteski elavad ja paljunevad üheaegselt erinevad mikroorganismid. Nende vahel kujuneb välja erisuguseid suhteid. 1) Sümbioos: Juhul, kui kooselu kahe või mitme liigi vahel toob vastastikust kasu ja koos kasvavad nad isegi paremini kui igaüks eraldi. Sümbiontide vahel toimub osaline ainevahetussaaduste vahetamine. Näiteks piimhappebakterid ja pärmseened. 2) Mutualism: Mõlemale poolele kasulik 3) Kommensialism; Kui suhetes ei väljendu vastastikust kasu ja kooselu ei too organismidele ka kahju 4) Parasitism: Vastastikuseid suhteid, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju 5) Metabioos: Mikroorganismide vahelist suhtet, mil ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut või mil üks elab teise ainevahetussaaduste arvel põhjustamata talle kahju. 6) Sünergism: Kahe või mitme mikroorganismi koosksavul võivad nende põhilised omadused
orgaanilised ühendid (formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja värvid (briljantroheline, fuksiin jt). 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism - suhe,
suurenenud suremuse tõttu. Seejärel mingil kindlal tasandil saavutatakse juurdekasvu ja keskkonnatingimuse vahel tasakaal ning populatsiooni arvukus jääb kõikuma mingi kindla tasandi ümber. See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. 25. Interaktsioon võib olla kasulik(+), kahjulik(-) või neutraalne(0). Kui on 0:0 mõju, siis on neutralism. Kui on +:- mõju siis kisklus(sh parasitism ja herbivooria). Kui on +:0 siis kommensialism. Kui +:+ siis mutualism või protokooperatsioon(sümbioos siia alla ei käi kuna on laiem mõiste) Kui mõju on 0:-, siis on amensialism. Kui on -:- siis on tegu konkurentsiga. 26. Kuidas on omavahel seotud (reaalsed) kiskja ja saaklooma populatsioonide dünaamikad? Saaklooma populatsiooni vähenemisel väheneb ka kiskja populatsioon. Saaklooma populatsiooni suurenemisel suureneb ka kiskja populatsioon. 27. Millised on saaklooma kohastumused
glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). 21.Kemosünteetiline bakter - bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest või mitmest süsinikmolekulist (CO2 ja metaan) ja mineraaltoiteainest sünteesib orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism - organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Nt. koid linnupesades, putukad sipelgapesades. 24. Saprofaag - kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga surnud orgaanilisest ainest. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus - toksiliste ainete mõju on pikaajaline (võib kesta kuud või aastaid) kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure
Selliselt koos elavaid organisme nim. sümbiontideks. Nt. liblikõielised ja mügarbakterid taimed vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, kuid ei suuda ise otse õhulämmastikku kasutada. Seda seovad mügarbakterid ja saavad ise omakorda juurtelt erinevaid orgaanilisi aineid. 16 Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm nt. sipelgad ja lehetäid Endosümbioos- üks organism elab teise kehas nt. bakterid, kes lagundavad veise maos tselluloosi Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Organismi, kellele selline kooselu on kasulik nim. kommensaaliks. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Nt
autökoloogiline ja sünökoloogiline niss (konspekt, Begon et al. 2.1,3.1, 2.12); Ökoloogilised tegurid: *abiootilised (füüsikalised): päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk *biootilised (organismide vahelised suhted): sümbioos, konkurents, parasitsim, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju.), kommensialism, kolonisatsioon. *antropogeensed (inimmõju): soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonkihi hõrenemine, üleraie jne. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Tolerantsuskõver: näitab kuidas muutub indiviidi heaolu nissi ruumis Autökoloogiline niss: vaatleb neid tingimusi, milles vaadeldav indiviid oleks võimeline elama (potensiaalne niss)
(formaliin, fenoolid jt); alkoholid ja orgaanilised happed (salitsüül-, või-, äädik-, bensoe- ja sorbiinhape); osad eeterlikud õlid, parkained ja paljudel värvidel (briljantroheline, fuksiin jt); 18. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted. Sümbioos − Vastastikune kasulik kooselukahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism − kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed) Parasitism − vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos − mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid). Sünergism − kooskasvu suhe, kus kahe
2) W=dB3 Nende kolme eeldusega saame teha valemites asendused. Avaldame kaalu W=b(L/a) 2/2N-1, kus a ja b on konstandid, L konstant, seega saame b(L/a) 2/2, mille tähistame C-ga. Konstantse saagi seadus on W=cN -1 ehk wN=const. Isehõrenemise seadus W=cN-3/2 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); - OO neutralism - - - - konkurents - + + mutualism mõlemale poolele kasulik - + O kommensialism laguahel, tehakse orgaanilisse ainesse salvestatud aine ja energia uuesti kättesaadavaks - - O ammensialism elevant astus sipelgapessa - + - - parasitism intiimne suhe peremehega 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; Konkurents organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral on mõju vastastikku negatiivne.
· Tsentrosoom osalevad kromosoomide jaotamises · Tsütoskelett tugi-ja liikumissüsteem · Rakumembraam raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki. Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Nt. noores männikus puude omavaheline konkurents valgustingimustes Parasitism
Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni. Ökoloogiliste tegurite toimet organismidele iseloomustatakse: 1. minimaalne intensiivus alumine taluvuslävi 2. maksimaalne intensiivsus ülemine taluvuslävi 3. vahemik min ja max vahel ökoloogiline amplituud ORGANISMIDEVAHELISED SUHTED. LK 141-148 Sümbioos erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu. + + Kommensialism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele neutraalne. + 0 Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele kahjulik. + - Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumissuhe. + - Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. - - Herbivooria e taimtoidulisus taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. + - Antopogeensed tegurid inimtegevusest tulenev mõju. Areaal ühe liigi levila.
R0 sõltub: 1. aeg, mille jooksul peremees jääb nakatunuks. L 2. haigusele vastuvõtlikke või mitteimmuunsete peremeesorganismide tihedus ruumis. S 3. parasiidi ülekandekiirus. B(beeta) R0=LSB Neist kolmest ühte suudab inimene tänapäeval muuta. S-i saab muuta immuniseerimisega, vaktsineerimisega näiteks. S=R0/LB kui R0=1 siis SCR=1/LB kriitiline piir mitteimmuniseeritud peremeeste tiheduse jaoks. Kriitiline tihedus. pC=1-SCR/S0, S0 on tihedus enne immuniseerimist. Kommensialism (+ 0) Laguahel doonor-kontrollitud süsteem. St et laguahela organismid sõltuvad sellest, mis neile juurde antakse. Ei mõjuta toiduobjekti populatsiooni tihedust. Nekrotroofsed parasiidid, kombineerivad +- ja +0, elavad parasiidina kuni peremehe surmani ja siis toituvad surnud peremehest(eranditult seened, nt männil ja teistel puudel). Saprotroof juba surnud orgaaniliselt ainest toituvad olendid. Vastutavad selle eest et aineringe säiliks
- mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid - mükoriisa ehk seenjuur on taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos - seen saab taimelt orgaanilisi aineid - seen varustab taime vee ja mineraalsooladega Mutualism - kooseluvorm, kus mõlemad osapooled saavad tingimata kasu - nt samblikus fotobiont (tsüanobakter) + seen - taimtoidulise looma seedekulglas elavad bakterid Kommensialism - kooselust, mis on mõlemale osapoolele kahjutu, saab kasu vaid üks pool - nt puude tüvedel samblad ja samblikud Liikidevahelised suhted ja evolutsioon - ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike - nt paljude taimede ja neid tolmendavate putukate evolutsioon kulgeb üksteist mõjutades mõlemad saavad tänu sellele paremini hakkama - kiskja osavus ja saaklooma kavalus - parasiidid ei tapa oma peremeest Ökosüsteemid
· eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke
· eesti maatõugu veis · eesti maatõugu hobune · eesti hagijas · sangaste rukis Organismide vahelised suhted 8 Vastasstikku Kasulik Kasulik Vastastiku kasulikud neutraalsed Kahjulik kahjulikud + + + 0 + - - - Sümbioos kommensialism parasitism Konkurents Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke
Paljude toiduainete ja jookide valmistamisel kasutatakse konserveeriva ainena sorbiinhapet ja tema sooli. Ta on bensoe ja H2SO4- st väiksema toksilisusega, mõjub aga palju aktiivsemalt mikroobidele. Väikestes kogustes leidub teda ka pihlaka marjades. 19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted Sümbioos - Vastastikune kasulik kooselu kahe või mitme liigi vahel (nt piimhappebakterid ja pärmseened keefiris). Kommensialism - kooselu, mille juures vastastikust kasu organismidel pole. Samas kooselu ei too organismidele ka kahju (nt piimhappebakterid ja taimed; pärmseened ja taimed). Parasitism - vastastikune suhe, mil kooselu toob kasu ainult ühele organismile, teisele aga kahju (nt bakteriofaag ja bakter). Metabioos - mikroobide vaheline suhe, kus ühe organismi elutegevus soodustab teise arengut (nt pärmseened ja äädikhappebakterid)
Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral.
vahemik. Optimum on liigispetsiifiline. 60 Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nim antropogeenseks teguriks. Sõltuvalt organismide vastasmõjule kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensialism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Nt: liblikõielised taimed ja mügarbakter. Lehm ja bakter, kes aitab lagundada tselluloosi. Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks. Ka kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest- sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega- nii moodustub taime juure ja seene hüüfide
valgus. Siiski kemosüntees- bioloogilis- Süsteem seda stabiilsem, mida vähem keemiline protsess, mille käigus ühest või sõltub üks liik teise hulga muutumisest ja mitmest süsinikumolekulist (milleks on kui ei teki suuri muutusi, mille tagajärejel tavaliselt CO2 ja metaan) ja üks liik domineerima võib hakata. mineraaltoiteainetest sünteesitakse Kommensialism- üks osapooltest saab orgaanilisi ühendeid. Toitumine peam. kasu, teisele on kooselu neutraalne detriidist või teistest loomadest. (loomad peidus taimestikus, vetikad Migratsioonid peam. horisontaalsed, kinnituvad taimedele ja loomadele nt.). infaunal ka vertikaalselt. Amensalism-ühele kahjulik, teisele · Biotsönoos- kooslus, eri liikidest neutraalne (kalad songivad põhja, taimestik
vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.) 9. Parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest Parasitism: nt linnuroni (Ligula intestinalis) vageltang särjes. Kommensialism: karevetika puhmastes elavad kirpvähid. Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil). 10. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid Kiireline ehk radiaalne sümmeetria sobib kinnitunud loomadele (näiteks polüübid, meriroosid) Kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria on kulgemiseks kohasem. Ees- ja tagaots,
Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: -rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus -rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid) -levi Taimkate ja selle elemendid Eluvormid, liikidevahelised suhted. Ökoloogilised integratsioonid: -sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt. mügarbakterid liblikõieliste juurtel) -kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik -parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik Toitumis- ja laguahelad Kõik organismid sõltuvad sellest, kui intensiivselt kulgeb energia salvestamine ja selle edasine muundamine organismide toitumise ja toiduks muutumise ridades. Viimaseid nimetatakse toiduahelateks elusa orgaanilise aine ehk biomassi ja laguahelateks surnus orgaanilise aine toiduks kasutamise korral.
annaabi.ee 
