võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. Tabelis 1 on kujutatud 5 Eesti pikemat jõed. Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m) (km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km,
Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Üliõpilane: Ronald Laarmaa Rakendushüdrobioloogia II kursus Eesti Maaülikool Juhendaja: Arvo Järvet Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve
Uurimistöö Võhandu jõeosas koos paisjärvega Räpina linna piires Oma uurimuslikul tööl tutvusime Võhandu jõe kallastel ja paisjärve vees kasvavate taimedega ning kalaliikidega. Võhandu jõe kallaste taimestik on üpriski mitmekesine ja huvitav. Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt kirjandusallikatest, kuid lugesime ka kalastusportaale, kus kalamehed kirjutasid, mis kalu nad Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega
...............................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin välja kolm elukooslust iseloomustavat piirkonda: Vagula järv, Võhandu jõgi (lõik jõest) ja madalsoo Vagula järve ääres. Piirkond asub lainjal alluviaaltasandikul. Vagula kaldatsoonis on liiv, kohati klibu, sügavamal järvelubi ja muda. Vagula järve voolab läänest sisse ja kirdesopist välja Võhandu jõgi. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere. Seal on ka endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Piirkonna vaatamisväärsustest väärib
Jõge kasutatakse väga palju taimede kastmiseks, samuti on Ganges hea transporditee. Jõe kallastele on tehtud trepid, et saaks supelda, seal suplemine toovat õnnistust. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Jõgi voolab väga suure rahvaarvuga piirkondades, kus vette koguneb palju saastet, selle tagajärjel on väga suur nakatumise oht. Gangese jõgi Võhandu jõgi Pikkus (km) 2510 162 Jõgikond (km²) 935000 1420 Vooluhulk (m³/s) 12037 10-11 Lang (m) 3000 102 Gangese ja Võhandu jõe võrdlus Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Alguse saab Saverna küla lähistelt ja suubub Lämmijärve. Võhandu jõge kasutatakse laevatamiseks.
8 1.5. Liipsaare metsaonn Liipsaare metsaonn asub Põlvamaal Veriora vallas Meenikunno soo ääres. Metsaonn on mõeldud matkajatele ja looduse nautijatele. Metsaonnis on kamin, pliit ja magamislavatsid. 1.6. Päikeseloojangu maja Päikseloojangu metsamaja asub Põlvamaal Veriora vallas Meenikunno soo ääres (vt joonis 4). Metsamaja asub Meenikunno maastikukaitsealal. Joonis 4. Päikeseloojangu maja. 1.7. Võhandu jõe ürgorg Võhandu jõe väärtuslik maastik asub Põlva maakonnas, Veriora ja Räpina vallas (vt joonis 5). Väärtuslikul maastiku alal Leevist Reoni on jõe kaldad kõrged ja kallastel kasvav mets varjab vaated maastikule.. Maastikukaitseala moodustab jõe ürgsem ja huvitavam osa 12 km pikkuses ja mõlemast kaldast 300 m ulatuses – Leevi veskipaisust Reo sillani. Ürgoru veerud moodustavad paljudes kohtades kuni 90° kaldega Devoni punase liivakivi 15-20 meerti kõrguseid paljandeid
huumusesisaldusega nagu näiteks Nohipalu Mustjärv, mis on ühtlasi ka suure teadusliku tähendusega. Nimelt on Mustjärvest leitud haruldasi räni- ja ikkesvetikaid. Nohipalu järved ja nende kaldaümbrus (250m laiune kaldariba) on looduskaitse all alates 1961. aastast. Põlvamaa jõed on kohati kiire vooluga ja kärestikulised, kohati rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi 4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti
määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist. Mõisa ajalugu Eestimaa kagusopis, Peipsi-äärsetel rannamadalikel, jõgede ja järvederohkel alal on läbi aastasadade mänginud olulist osa maa poliitilises ja majanduslik-kaubanduslikus elus just see Räpina mõis (vt. joonis 1) (mõisa peahooneks on Sillapää loss). Siit metsatagusest viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale. Hilisemal ajal puutusid Räpina alla jääva Võhandu jõe suudmes Salusaares kokku kolme kubermangu piirid: Peterburi, Pihkva ja Liivimaa, seetõttu toimus ka siinsetel aladel suurem kauplemine. Mõis on läbi aegade olnud majanduslikust vaatevinklist vaadates keskmike hulgas: 1585. a. andmetel kasvatati mõisas lina, rukist, otra, kaera, hernest ja tatart. 1610. a. oli Räpina all märgitud 10 veskit ja 15 küla 9. jaanuaril 1710. a. toimus mõisa lähistel Põhjasõja üks otsustavamaid sündmusi- Erastvere lahing, milles Peeter 1
Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m)
Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. VÕRUMAA LOODUS Võru valda läbib Võru-Petseri ürgorund. Orundi lammil asuvad Tamula ning Vagula järved, samuti läbib seda Võhandu jõgi. Üksikute järvedega asub Võru valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaal, lõunaosa jääb aga järsult tõusvale (20-meetrine tõus Võru vallas) Haanja kõrgustiku servale, kus paikneb palju järvi ning kiirevoolulisi ojasid. · Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal, asudes Võru linna edela küljel. Järv on ovaalse kujuga ja 231,3 ha suur. Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes 69,1 m kõrgusel merepinnast.
järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. 2 Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus...
registriga. Aastal 1997. Tunnistati Võru Katariina kirik kultuuri mälestiseks.(2. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 2) 3.2.Fakt Nime sai kirik Aleksandria Katariina järgi, kuid sellega peeti meeles ka keisrinna Katariina Teist, kelle korraldusel Võru linn asutati ning kes annetas kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla.(3. www.tln.edu.ee) 4. Kirumpää piiskopilinnus Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaljuseljandikul. 4.1. Ajalugu Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on pärit aastast 1322. Mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. 4.2. Linnuse rajamine Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu- Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kust to ületas Võhandu jõe, kui olulisema loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli linnusel mingi kuju olemas juba 13. Saj. lõpus.
and Finland in the north. Size and population The territory of Estonia covers 45,227 km2 Estonian population is 1.34 million Largest cities of Estonia 1. Tallinn (Estonian capital city) 2. Tartu 3. Narva 4. Kohtla-Järve Tallinn Tartu Narva Kohtla-Järve Largest islands of Estonia There are 1521 islands. 1. Saaremaa 2. Hiiumaa 3. Muhu 4. Vormsi Hiiumaa Saaremaa Vormsi Muhu Longest river of Estonia 1. Võhandu 2. Pärnu 3. Põltsamaa Võhandu river Põltsamaa river Pärnu river Estonian seasons There are four seasons. 1. Spring 2. Summer 3. Autumn 4. Winter Spring Time when the snow melts and the flowers begin to bloom. Summer In the summer is hot whether and sun is shining. That time we can swim and take the sun. Flowers are bloom and everywhere so much beauty. Autumn In autumn are raining so much but great to go pick mushrooms. Winter
Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna- Eestile iseloomulikku saviseina. Eesti Vabariigi algusaastatel otsustati siia ka ebaõnnestunult tellisevabrik rajada (2), millest on alles ainult korsten Räpina linn on Kagu- Eesti tõmbekeskus. Läbi linna sõites möödume paisjärve kaldapealsest baroksest kirikust- kukk tornis (nagu Lõuna- Eesti kirikutel ikka kombeks), Kiodoski restoranist/Räpina hotellist (mis alles hiljuti on korda tehtud).
Lääne osas, Vagula järve kohal on orund 6-7 km laiune ja laugveeruline, ida pool kitsenedes aga Lindoral vaevalt ühe kilomeetri laiune , kuid kuni 40 m sügav.(Arold 2005: 230-232) VEESTIK Otepää kõrgustiku jalamil, Pühajõe suudmes, on kujunenud Sõmerpalu omapärane jõe- ja järveäärne maastik, mis ulatub Vagula järveni (519 ha, veepind 69 m ü.m.p). See järv on läänepoolseim jäänuk kunagisest ligi 30 km pikkusest orujärvest.(Arold 2005: 232) Vagula järve läänekaldal on Võhandu jõe suubumiskohas Järveres sohu rajatud ligi 800 ha kalatiike. (Võru-Hargla...2003) Vagulaga on Vahejõe kaudu ühenduses Tamula järv (231 ha), mille ümber kaardub Võru linn. Nende kahe järve vahel on kujunenud poolsaarekujuline soine Roosisaar, kus on olnud noorema kiviaja asula. Nüüd ühendab Roosisaare küla linnaga üle Vahejõe ehitatud pilkupüüdev sild. Tamulast Lindorani on orundi põhi soine. Orundisoo lääneosas Kütioru suudmes asub
Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg moldorg lammorg Jõeorud kanjonorg Sängorg Emajõel Võrtsjärvest Kärevereni ja Kastrest Peipsini Sälkorg Ööbikuorg Rõuges Kanjonorg Narva jõel Joaorg Moldorg Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Kaldavall · Kaldavall jõesängiäärne kõrgem osa (1- 2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud. Soot · Soodid tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke
suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal
Pedja (122) Kasari (30) Kasari jõgi (3210) Keila (116) Navesti (26,9) Pedja jõgi (2710) Kasari (112) Halliste (17,1) Halliste jõgi (1900) Piusa (109) Vigala (14,1) Mustjõgi (1820) Pirita (105) Mustjõgi (13,4) Jägala jõgi (1570) Emajõgi (101) Jägala (12,9) Võhandu jõgi (1420) Navesti (100) Põltsamaa (12) Väike-Emajõgi (1380) Tabel 6. Kümne suurima järve järjekord Pindala järgi (km2) Sügavuse järgi (m) Mahu järgi (km3) Valgala järgi (km2) Peipsi järv 3555/1529,1 (Eestis) Rõuge Suurjärv 38,0 Peipsi 25,07 Narva veehoidla 55 700 sh Suurjärv 2611/1386,6 (Eestis)
Tamsa ja Luke ümbruses. Nendesse rajatud karjäärides esineb peamiselt veeriseline kruus, vähemal määral ka liiv (Arold 2005: 192). Otepää kõrgustiku kagunõlva moodustab suuremalt jaolt sandur, mis madaldub Kanepi- Kooraste ümbruse 130-140 meetrilt kagu sihis u 80 meetrile Sõmerpalus. Sellel kaldtasandikul on kujunenud kõrgustiku suurim metsalaam: Kikkamets põhjas, Lajavangu mets idas ja Kärgula mets lõunas ning, mida läbib Võhandu jõe ülemjooks ehk Pühajõe org (Arold 2005: 192). 3. KLIIMA Klimaatiliselt toimib Otepää kõrgustik 100-150 m kõrguse kühmulise mäena, millele on iseloomulik püsivam lumekate (novembri lõpust aprilli teise nädalani) (Arold 2005: 188). 6 Samuti on kõrgustikule iseloomulikud mikroklimaatilised erinevused ning palju sademeid (üle 700 mm/a) (EE 2003 s.v Otepää kõrgustik). 4. MULLASTIK
Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu topograafilisel kaardil. Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj. Räpina mõis asutati 1582
50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite jalamilt voolab välja mitu allikat ja esineb ka koopaid. Ürgoru nõlvu katab männi-kuuse segamets. 8.Meenikunno
Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu
Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu
a) 6 b) 9 c) 7 4. Kuidas sai Kalevipojast kuningas? ............................................................................................................................................ ... 5. Kes oli Alevipoeg? ............................................................................................................................................ ... 6. Mõõk, mille sorts Kalevipojalt varastas, kukkus a) Kääpa jõkke? b) Amme jõkke c) Võhandu jõkke 7. Millest ja kuidas sai siil endale okaskasuka? ............................................................................................................................................ .. 8. Kust käis Kalevipoeg linna ehitamiseks laudu toomas? ............................................................................................................................................ . 9. Millest oli valmistatud laev reisiks maailma otsa? Millist nime see kandis? .....................
Ivo Rohula Angaben · Liegt am Ostsee · Die Einwohnerzahl ist 1.3 mil · Die Fläche ist 45000 km2 · Währung ist die estnische krone · Die Staatsprache ist Estnisch Die nationale Symbole · Kornblume · Rauchswalbe · Kalkstein · Blau-schwarz-wei3 Die Landschaft · Sehr Flach, aber Süd-Estland ist bergiger · Der grö3e See ist der Peipussee · Der grö3er Inseln sind Saaremaa und Hiiumaa · Der längste Fluss ist Võhandu · Der höchste Berg ist Suur Munamägi · Die gro3eren Städte sind Tallinn, Tartu und Pärnu Geschichte · 2004 EU · 1869 erste Sängerfest · Großen Nordischen Krieg von 1700 bis 1721 · Der Livländische Krieg (1558-1583) · Russifizierung · Tallinn 1219 · St. Georgsnacht 1343 Sehenswurdigkeiten · Suur Munamägi · Die Altstadt · Lahemaa Nationalpark · St. Olav's Kirche · Kaali Naturreservat · Bahnhof in Haapsalu
6 laupäev 7 pühapäev mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Viktoriin Küsimus Vastus 1. Mis on Eesti pealinn? Toompea 2. Mitmendal aastal sündis Anton Hansen Tammsaare? 1800 3. Mis on keskmine kõrgus üle merepinna Eestis? (m) 30 4. Mis on pikem, kas Narva või Võhandu jõgi? Võhandu jõgi 5. Kes kirjutas muusika Eesti hümnale? Pacius 6. Mis on Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe? 0,50 7. Mitu sekundit on aastas? 31536000 Kokku: Hind õige vastus 0 Tallinn 0 1878 0 50 1 Võhandu jõgi 0,5 Fredrik Pacius 1 0,6363636364 1 {31536000;31622400} 3,5
paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala. Sügavamal on põhi kaetud mudaga, milles paiguti leidub limuste kodasid ja järve põhjaosas 3-6 m sügavusel järvemaaki. Järvest on leitud mammuti ja ürgveise luid. Järv on suure valgala ja tugeva läbivooluga. Järve voolavad Võhandu e. Pühajõgi, Kondi oja, Kivioja, Üra oja, lisaks pisemad kraavid ja kaldaallikad. Järve kirdesopist lähtuv Võhandu jõgi viib (nn. Itaalia kanali kaudu) Vagula vee Peipsisse. Järve vesi paistab vähe läbi. Olulist temperatuurikihistust ei ole, kuid põhjalähedane veekiht on väga hapnikuvaene. Taimestik kattis 1952 viiendiku järvepinnast. Füto- ja zooplankton on rohke ja liigirikas. Viimaste hulgas leidub haruldusi. Põhjaloomastikku oli 1952. a. keskmiselt; on leitud haruldusi. 19
· Rahvaarv 1 318 005 · President Toomas Hendrik Ilves · Peaminister Andrus Ansip · Rahaühik Euro Eesti asub Läänemere idakaldal. Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Keskmine kõrgus on 50 meetrit merepinnast ja kõrgeim koht on Suur Munamägi Eesti kaguosas 318 meetrit merepinnast. Eestis on üle 1400 järve. Enamik neist on väga väiksed, suurim, Peipsi-Pihkva järv, on 3555 km² suurune. Eestis on palju jõgesid. Pikimad on Võhandu (162 km), Pärnu (144 km) ja Põltsamaa jõgi (135 km). Eestis on samuti arvukalt rabasid ja 3794 kilomeetri pikkune rannajoon paljude lahtede, väinade ja abajatega. Saarte ja laidude arv on umbes 1500. Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga.
teie enda õpetajad või olete vastupidi, püüdnud olla teistsugused, erinevad enda kunagistest õpetajatest? Aga mida te hetkel tunnete? Kas kurbust/rõõmu või midagi muud. Siinkohal tahaksime teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks, -kuudeks ja -aastateks. Paluksime siia tulla järgnevatel õpetajatel: Õp Rein, Õp Mare, Õp Ene Kruve, Õp Lembit Keerus, Õp Mall Võhandu, õp Liisu Tähe, õp Kati kümnik, õp Tanel kümnik, õp Siret Stoltsen, õp Reeva Johanson, õp Egon Leemets, õp Agnes Leemets, õp Marje Kert, õp Ann Laurand. Õp Liia Alling, Õp Eve põldmaa, Õp. Katrin Topkin, Õp. Helis Manninen, Õp. Sandra Paju, Õp. Mari-viivian Ellam, Ja Kiltsi põhikooli direktorit Merje Leemetsa. Kallid õpetajad, nautige seda päeva, sest see on teie päev!! Palju õnne ja meie sügav kummardus teile!
soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas.
Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal.
Estonia is washed and influenced by the Baltic sea from west and the Gulf of Finland in the North. Estonia has very good geographical location. This gorgeous country is European union east border (since May 2004). Estonia is quite low country. The highest peak is 316 meter high. It is called Munamägi, and it lies in east of Estonia. Estonia has over the thousand lakes. The biggest lake is Peipsi, which separates Estonia from Russia. The biggest rivers are the river Pärnu and the river Võhandu. The main lowland areas are in west Estonia. Estonia has over 1500 islands. In western coast have two biggest island- Saaremaa and Hiiumaa. The Republic of Estonia is quite young country. It became an independent country in 1918. The capital of Estonia is Tallinn. About 400000 people leave there. Estonians are friendly people.
Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud veega järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene.
Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikeseid uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks järsakuteks ehk ovraagideks. Kasutatud allikad www.tarkvarastuudio.ee/loodusharidus/.../Vool uvee%20tegevus
The Republic of Estonia is a country in Northern Europe. The territory of Estonia covers 45,227 km2 . Tallinn is the capital and largest city of Estonia.The city is an important industrial, political and cultural center, and seaport Estonia is a democratic parliamentary republic and is divided into fifteen counties. Estonia is one of the least-populous members of the European Union. Estonia lies in the northern part of the temperate climate zone Estonia has four seasons of near-equal length. The official language is Estonian.Võro and Seto in southern counties are spoken along with Estonian. The Estonian national flag is a tri-color- blue, black and white. The national currency is the Eestonian kroon. Estonia has over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipsi being 3,555 km² .There are many rivers in the country. The longest of them are Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km).Estonia has numerous f...
Estland und seine Natur Geografie Estland ist das nördlichste Land des Baltikums. Es grenzt im Süden an Lettland, im Osten an Russland. Im Westen ist die Ostsee. Die Fläche ist 45 228 km2. Die Flagge Estlands Blau ist das Himmel über Estland, seine Seen und das Meer. Weiss steht hier für den Schnee und die Freiheit des Landes. Schwarz ist der Fleiss und der Heimaterde. Nationales Symbols des Landes Der Nationalvogel ist die Rauchschwalbe. Die Nationalblume die Kornblume. Der Nationalstein der Kalkstein. Der Nationalfisch ist der Strömling. Natürliche Ressources Natürliche Ressources sind Ölschiefer, Torf, Phosporite, Lehm, Sand, Dolomit, Schlamm und Kalkstein. Es gibt schlamm in Tagalahe von Haapsalu. Suur Munamägi Im Süden des Landes befindet sich die höchste Erhebung, der Suur Munamägi. Der Berg liegt in der Region Võrumaa unweit des Dorfes Haanja im Südosten Estlands. ...
aleuroliit kohati kaetud katte saviliiva või liivaga. Aastane keskmine Sood:Valdavalt märg Maa Mullastiku Lähim paljand: Piusa Rohkem tuulekiirus: 34 m/s mineraalmaa, vaid Kaitsealad: võhandu stikul valdkonnad: LE ürgoru jõe ürgorg kodukoht mõningad sood Karstialad: Ülemdevon ine Pseudoleetunud ja maastikukaitseala
c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke b) Võhandu jõkke 4. Vendadest sai kuningaks ... c) Amme jõkke a) noorem vend b) keskmine vend 13. Kust käis Kalevipoeg linna c) vanem vend ehitamiseks laudu toomas? a) Tartu linnast 5. Et kuningaks saada, pidid vennad ... b) Pihkvast üle Peipsi järve a) ujuma c) Narvast
Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks e. ovraagideks.
Natur, Landschaften in Estland Maarjo Põder Richard Jõgi 10a 2014 Geografie Estland ist das nördlichste Land des Baltikums. Es grenzt im Süden an Lettland, im Osten an Russland. Im Westen ist die Ostsee. Die Fläche ist 45 228 km2. Die Flagge Estlands Blau ist das Himmel über Estland, seine Seen und das Meer. Weiss steht hier für den Schnee und die Freiheit des Landes. Schwarz ist der Fleiss und der Heimaterde. Nationales Symbols des Landes Der Nationalvogel ist die Rauchschwalbe. Die Nationalblume die Kornblume. Der Nationalstein der Kalkstein. Der Nationalfisch ist der Strömling. Natürliche Ressources Natürliche Ressources sind Ölschiefer, Torf, Phosporite, Lehm, Sand, Dolomit, Schlamm und Kalkstein. Es gibt schlamm in Tagalahe von Haapsalu. Seen und Flüsse Der Võhandu-Flu...
turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteoriidikraater KURADIHAUD PÕRGUHAUD · Tsõõrikmäe meteoriidikraater Sõjatare müürid · Suur-Sõjatare müür · Uku-müür · Väike.Sõjatare müür Ridali lennuväli Marjamäe talu Ning ka majutus on rikkalik... · Minna võid nii hotelli, mis asub Põlva kesklinnas kui ka looduskaunitesse turismitaludesse, mida on Põlvamaal küllaga.
economic freedom, its adaptation of new technologies and as one of the world's fastest growing economies. Estonia lies on the eastern shores of the Baltic Sea immediately across the Gulf of Finland. Average elevation reaches only 50 meters and the country's highest point is the Suur Munamägi in the southeast at 318 meters. Estonia has over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipsi, being 3,555 km². There are many rivers in the country. The largest are the Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km). The number of islands and islets is estimated at some 1,500. Two are large enough to constitute their own counties: Saaremaa and Hiiumaa.
ÜLESANDED PÕHIKOOLI GEOGRAAFIAS 9. KLASS EESTI GEOLOOGILINE EHITUS EESTI GEOLOOGILINE EHITUS ÕIGE VÕI VALE A VÄÄR VÕI ÕIGE B 1. Platvorm koosneb pealiskorrast ja 1. Aluskord moodustab aluspõhja. aluskorrast. 2. Pinnakate on pealiskorra pindmine pude 2. Kõik pinnakatte all olevad kivimid osa. moodustavad aluspõhja. 3. Aluskord koosneb kristalsetest 3. Aluskord koosneb settekivimitest. Kivimitest. 4. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumi ajastul. 4. Ala, kus paljanduvad aluskorra 5. Kristalsed kivimid ei paljandu Eestis. settekivimid nimetatakse kilbiks. 6. Pealiskord koosneb kristalsetest 5. Eesti asub Fennoskandia kilbi kivimitest. ...
Estonia has land borders to the south with Latvia and to the east with Russia. It is separated from Finland in the north by the Gulf of Finland and from Sweden in the west by the Baltic Sea. Average elevation reaches only 50 meters and the country's highest peak is the Suur Munamägi in the southeast at 318 meters.Estonia boasts over 1,400 lakes. Most are very small, with the largest, Lake Peipus, (Peipsi in Estonian) being 3555 km². There are many rivers in the country. The largest are the Võhandu (162 km), Pärnu (144 km), and Põltsamaa (135 km). Estonia also boasts numerous bogs, and 3794 kilometers of coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. The number of islands and islets is estimated at some 1,500. Two are large enough to constitute their own counties: Saaremaa and Hiiumaa. Estonia lies in the northern part of the temperate climate zone and in the transition zone between maritime and continental climate. Because Estonia is continuously warmed by the Gulf Stream it
102Karula * Suur Emajõgi 103Soomaa * Põltsamaa j. 104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv. 116Paunküla veehoidla 117Kahala jrv. 118Karujärv (Saaremaal) 119Koosa jrv. 120Pühajärv 121Kaiavere jrv. 122Sutlepa meri 123Aheru jrv. 124Tamula jrv.
1. mineraalvesi 2. arteesiavesi 2 p. 9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p. Enamik toitaineid saab pinna-või põhjaveest. Üle poolte Eesti soodest on selles arengufaasis. 10. Mille eest on vaja põhjavett kaitsta? (2 ) 2 p. Eesti siseveed. II 1. Kirjuta loetelust välja Peipsi vesikonna jõed: 2 p. Emajõgi, Kasari, Põltsamaa, Võhandu, Pirita, Keila, Ahja 2. Millest toituvad Eesti jõed? Eesti pikim jõgi on..... 2 p. 3. Joonista peajõgi, millel on üks parempoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, lähe L tähega, viiruta jõe vasakkallas ja piiritle 3 p. alamjooks. 4. Mille poolest erinevad Soome lahte suubuvad jõed teistest Eesti 2 p. jõgedest? ( 2) 5. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi? (2) 1 p. 6. Ühenda täht ja number
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
