Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tutkas" - 42 õppematerjali

tutkas on rändlind, ta saabub meile aprilli teisel poolel.
tutkas

Kasutaja: tutkas

Faile: 0
thumbnail
40
pptx

TUTKAS

 Pesa on maapinnalohus, mis on kõrtega vooderdatud ja paikneb enamasti tihedas rohus.  Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga põhiliselt on levinud Lääne ja Põhja-eesti rannavööndis või ranniku lähedastel aladel.  Matsalu ja Kasari lahe ümbrus,  Saaremaa rannikuniidud RÄNNE • Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias • Saabuvad Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkuvad juuni alguses. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad septembris • Kevadisest saabumisest alates kuni juuni keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Läänemere linnud

rannalt ja mereveest · Poegade eest hoolitseb isaslind Ristpart Randtiir Liivatüll Merikajakas Hõbekajakas Mageveelinnud Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikael-part, rägapart, piilpart, luitsnokk-part, jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt. Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud kajakaliigid: naerukajakas, väike- kajakas. Tüllastest: väiketüll, tutkas , vihitaja, veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Lauk · Elab taimestikurikkas vees · Igal laugupaaril on kindel pesitsusterritoorium · Häälitsus kostab kaugele Talvitujad, läbirändajad ja eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja...

Bioloogia
53 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Lamminiidud

· Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab ja toomingas. · Põõsarindes võib kohata pajusid ja harilikku sarapuud. · Rohurinne on üsna liigirikas, seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik jne Loomastik · Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, rohunepp, tutkas , soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid. · Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki. · Lamminiidud on paljude lindude jaoks rändeaegseks toitumiskohaks. · Suurvee ajal võib üleujutatud luhtadel kohata arvukalt erinevaid pardiliike, väikeluiki, raba- ja suur-laukhanesid. · Suurvee alanedes tulevad siia toituma valge-toonekurg, must-toonekurg, sookurg, konnakotkad. Inimmõju · Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas , nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi...

Keskkonnaökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tundra linnud Liigi kirjeldus

Metstilder toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest ja selgrootutest (vihmaussid jt.). Tema menüüs on üsnagi levinud ka taimede seemned ja viljad. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud., . . Tutka: Kehapikkus 25...30 cm, isased on suhteliselt suuremad, emased väiksemad. Ka tiivapikkus on isastel suurem - 18...19 cm, emastel 14...16 cm. Kehamass isastel keskmiselt 180 g, emastel 110 g. Tutkas on levinud Euraasia tundra ja metsavööndis alates Hollandist ja Kesk- Skandinaaviast kuni Tsuktsimaani. Euroopas on lisaks liigi üldisele areaalile ka veel mõningaid lahus olevaid levilaid, nagu näiteks Lääne-Prantsusmaal ja Ungaris. Eestis on lind levinud paiguti, Kesk-Eestis on tema põhiliseks leiupaikadeks Emajõe jõgikond, aga linnuliigi põhimass on ikka Lääne-Eestis ja Põhja-Eestis rannavööndis või rannikulähedastel aladel. Arvukus Eestis...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Liigikaitse - kaitstavad loomad ja võõrliigid

4 I kategooriasse kuuluvad loomad I kaitse kategooria: 19 loomaliiki 1 selgrootu - ebapärlikarp 2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 14 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike- laukhani, tutkas , habekakk,siniraag 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits 5 I kategooriasse kuuluvad loomad I kategooriasse kuuluvate liikide kasvukoht ja elupaik võetakse samuti kaitse alla ja nende kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks....

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
57 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks pügatud taimkattest, üksikutest kõrgematest rohututtidest ning mudaseks trambitud lohkudest. · Selline struktuur teeb rannaniidust tähtsa pesitsus- ja rändepeatuste ala mitmetele ranniku- ja avamaastiku lindudele. · Rannikuniitude linnud: niidurisla, punajalg-tilder, mustsaba-vigle, tutkas , lambahänilane. Soostunud niidud: · Esinevad nõgudes ja madalatel tasandikel · Üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel ­seal kasvab mõlemale kooslusele iseloomulikke taimi. · Niidud on tekkinud aruniitude soostumisel, või soostunud metsadest. · Eriti palju on neid niite Lääne-Eestis. · Puurinne: sookask, haab,sanglepp, saar, toomingas · Põõsarinne: paakspuu, paju, lodjapuu...

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Matsalu rahvuspark

Iga aastaselt tuleb jälgida vaid väikelaukhane, kelle arvukus Euroopas on väga väikeseks jäänud. Matsalu on kõige tähtsamaks pesitsusalaks Eestis sellistele Linnudirektiivi I lisa lindudele nagu hüüp (35 paari), rooloorkull (33 paari), täpikhuik (150190 paari), rukkirääk (300330 paari), niidurüdi (250300 paari), tutkas (510 paari), rohunepp (6080 paari) ja väiketiir (6065 paari). Kõige tähtsamaks või vähemasti väga oluliseks pesitsusalaks on Matsalu niidud aga enamusele eesti lagerannikute ja luhtade asukatele. http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvuspargid/matsalu http://www.rmk.ee/teemad/loodusesliikujale/rahvuspargid/matsalurahvuspark http://www.matsalu.ee/? id=679...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Looduskaitse

I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria selgroogsed loomad Lendorav Rohe kärnkonn I kaitsekategooria selgroogsed loomad Kaljukotkas Kõre I kaitsekategooria selgroogsed loomad Tutkas Siniraag Küsimused Mis on looduskaitse? Kuidas tekkis inimestel mõte loomi või taimi kaitsta? Nimeta kaks 1. kaitsekatekooria selgroogset looma. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/I_kategooria_l ooduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis www.Images.google.com http://www.scribd.com/doc/2452115/biol oogia-looduskaitse Bioloogia põhikoolile 3. Mati Martin...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Kaitsealused loomaliigid eestis

KAITSEALUSED LOOMALIIGID EESTIS Koostaja: Veiko Maidla 2010 Sissejuhatus Kaitsealused loomaliigid jaotatakse 3 kategooriasse I-kategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid II-kategooriasse kuuluvad liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb III-kategooriasse kuuluvad liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Linnud I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas ) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt. Alk, Hüüp, Jäälind, Luha-sinirind) III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti looduskaitsealad

Rändepeatuse teeb siinsetes vetes kuni 40 000 punapea-varti, 38 500 viuparti, 31 000 merivarti, 25 000 tuttvarti, 22 000 sõtkast ja 17 000 lauku. Rannaniitudel ja madalas rannikumeres peatuvad valgepõsk-lagled (41 000 lindu), hallhaned (kuni 12 000 sügisel) ja sookured (üle 10 000 sügisel). Ülejäänud partide ja hanede ning kõigi luigeliikide arvukus jääb enamasti alla kümne tuhande. Kurvitsatest on kevadise läbirände ajal arvukamad tutkas , mudatilder ja kiivitaja. Viimane neist on arvukas ka sügisesel rändeperioodil. 4. Pakri maastikukaitseala Pakri maastikukaitseala asub Harju maakonnas Paldiski linna haldusterritooriumil. Kaitseala suurus on 1451 hektarit. Maastikukaitseala asutati 1998. aastal, kaitsmaks rariteetseid ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte ja elusloodust. Kaitseala koosseisu kuuluvad lahustükid Väike- ja...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Pärandkooslused

Lamminiidud omavad tähtsust nii Eesti traditsioonilise külakultuuri säilitamisel (lamminiitude niitmiseks mindi sageli külade kaupa lamminiidule, kus viibiti seni kuni hein oli tehtud, mis võis aga nädalaid aega võtta) kui ka looduskaitse seisukohalt. Lamminiidud on tüüpiliseks pesitsupaigaks sellistele haruldastele linnuliikidele nagu rohunepp ja must-toonekurg ning kiiresti väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas , mustsaba-vigle, rukkirääk. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. (PKÜ, lamminiidud) Rannaniidud Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud tasased ja madalad karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee otsese mõju piirkonnas. Rannaniitude taimkatet iseloomustab erinevalt sisemaaniitudest soolalembeste liikide rohkus. Paljude varem kultuurmaastikus tavaliste taime- ja...

Keskkond
11 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik ­ kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev...

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

· I kaitsekategooria selgrootu loom on ebapärlikarp. · I kaitsekategooria selgroogsed loomad on: o kõre o väikepistrik o rohe-kärnkonn o rabapistrik o must-toonekurg o rabapüü o väike-laukhani o niidurüdi o merikotkas o tutkas o madukotkas o kassikakk o väike-konnakotkas o habekakk o suur-konnakotkas o siniraag o kaljukotkas o lendorav o kalakotkas o euroopa naarits. 9. Looduse mitteutilitaarsed väärtused....

Keskkonnaökonoomika
642 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lääne-Eesti madalik

Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus (Estonica, 2009) Joonis 7. Kormoranid Rannaniidud on paljude linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaigaks: · balti risla (ohus) · mustsaba-vigle (ohus) · tutkas (ohus) (Joonis 9) · kormoranid (Joonis 7) · hahad (Joonis 8) · punajalg-tilder · partlased · hanelised · kurvitsalised Joonis 8. Emahahk. Ohus olevad linnud vajavad korralikku karjatatud ning hooldatud rannaniite, mida on tänaseks vähe alles jäänud (Arold, 2005) 8 Joonis 9. Tutkas Joonis 10. Jääkoskel...

Eesti loodusgeograafia
38 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)...

Pärandkooslused
21 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Rannaniit ja rannaniidu elukooslus

Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts ,...

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Matsalu laht ja selle ümbrus

Harvem võib pesitsemas kohata suurkoovitajat, niiskemates kohtades tikutajat. Haruldastest linniliikidest võib meil vaid rannaniitudel pesitseda veetallaja. Rannaniidud on oluline elupaik paljudele ohustatud ja kaitsealustele liikidele. sellest biotoobist olenevad pesitsusajal suurel määral või täielikult niidurüdi, tutkas ja veetallaja, vähem naaskelnokk, kivirullija, väiketiir, soopart, sooräts ja randkiur. Valdavalt või ainult rannaniitudega on rändeajal seotud väike-laukhani ja valgepõsk-lagle (Kukk, 2004). Rannaniitude roomajate fauna kohta on informatsooni vähe. Ajuti toiduotsingutel võib leiduda nastikut. Niitude servaaladel võib kohata arusisalikku. Rannaniitude kraavides ja lompides koeb harilik kärnkonn, kohati rohukonn ja rabakonn. Rannaniitude veekogudes elavad tähnikvesilikud (Kukk, 2004)...

Eesti biotoobid
39 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Leili Kuldkepp

Jekaterinburgi kivilõiketehases Venemaal Ehete valmistamisel kasutas ta palju kohalike mineraale ja kivimeid Pani aluse Kunstiakadeemias sepakunsti õpetamisele Töötas 33(1962-1995) aastat Eesti Kunstiakadeemias Ta on võitnud mitmeid kunstiauhindu Aastal 2006 toimus Tallinnas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tema isikunäitus Ligikaudu 50 tema tööd säilitatakse seal Ta on kirjutanud autobiograafia, mis pole veel trükis ilmunud Põimumine. 1971. Kullatud hõbe, Tutkas . 1980. email. 5x3x0,3cm. ETDM Email, hõbe. 3,3x3,3x0,2cm Õrnal künkal. 1980. Oonükskaltsiit, Rinnanõel. 1979. Kaltsedon, hõbe. 3,5x3,2x3,5cm kullatud hõbe, hõbe. 3,5x3,5x1,6cm. ETDM Hingekuju. 1990. Eesti mineraal. Hingenägu. Sa oled läinud. 1992. 10,5x2x2,5cm. ETDM Oonükskaltsiit. 4,7x3x1cm Lindude laat. 1986. Moorion, Puhtuse embleem. 1980. Nefriit, metall, hõbe. 27x10x0,6cm. ETDM kullatud hõbe, uushõbe. 32,5x12,7x0,4....

Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Rannaniit

Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun