Tutt-tihane Triin Pajanen Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem ega võta isegi nooruses ette ulatuslikumaid hulguliikumisi. Tutt-tihaste paarid hoiavad kokku aasta läbi. Pehmete talveilmade korral eralduvad paarid salkadest juba veebruaris. Pesa ehitab tutt-tihane enamasti puuõõnsustesse, milleks kasutab sageli ära väi...
TUTT-TIHANE Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD Sisukord.............................................................................2 Tutt-tihane.........................................................................3 Pilte Tutt-tihasest..............................................................4 Kasutatud materjalid........................................................5 2 TUTT-TIHANE Tutt-tihasel on musta-valgekirju suletutt pealael. See eristab teda teistest ning annab samas ka talle nime. Tutt-tihane paikneb okasmetsades. Lehtmetsi, linnaparke ja asulaid ta ei armasta. Läänesaarte männikutesse pole tal veel üldse asja olnud. Külma tulekul kogunevad tihased segasalkadesse. Lisaks võivad salka eksida ka siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ja teised laululinnud. Tutt-...
Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. Isas ja emaslinnud on sarnased, noorlinnud on prunimad ja nende tutt ei ole nii kaardus. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind, läänesaartel aga pesitsejana puudub. Tihaste hulgas on ta oma eluviisilt kõige paiksem
Tutt-tihane Marit Mesi Tutt-tihane on oma nime saanud pealael asuva musta-valgekirju tuti järgi (vt joonis 1), mis eristab teda teistest tihastest. Tutt-tihane on okasmetsade liik. Linnud eelistavad eelkõige männikuid, kus peale tuti on võimalik neid ära tunda ka omapärase laulu järgi. Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ...
Haub emaslind, tavaliselt 11 16 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 14 päeval · Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. · Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari, · Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari. Tutt-tihane · Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. · Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat. · Pereelu. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva
Sissejuhatus Metsa taga soos, põõsas, pilliroos väike linnupesa. Linnu ema, isa Sulle ehitanud, kõrred kokku kandnud, munad sisse pannud. Kogu loomariigis on just linnud need, kes inimese tähelepanu kõige enam köidavad. Lindude kaunis laul, värvilised sulekuued, lendamine ja nobe tegutsemine elustavad loodust. Paljude lindude elupaigaks on metsad, pargid ja aiad. Tihaselised Tihaste suguseltslastel on palju ühiseid jooni. Kõik liigid häälitsevad peenikest ja puhast "sii-sii-sii'd" või "tii-tii-tii'd". Neile kõigile meeldib nii liha kui taimetoit. Tihaseid hakkab suuremal arvul nägema talve hakul, kui külm ja näljanäpistus neid elumajade juurde ajab. Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku. Tihane on tuntud ja armastatud oma südiduse poolest. Ei nad hooli külmast ega lumest. Rasvatihaste seltsis võib näha musttihaseid, põhjatihaseid, ...
2 Kes on tihased? Selgroogsete hulgas on klass Linnud (Aves) liigirohkuselt teine. Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erinevasse seltsi, 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Tihased kuuluvad väruliste seltsi. Eestis elab kaheksa liiki tihaseid. · Sinitihane · Sabatihane · Musttihane · Rasvatihane · Põhjatihane · Sootihane · Kukkurtihane · Tutt tihane (Linnud ,,Eesti selgroogsed") Tihased on kiire kohanemisvõimega ja neid on võimalik ka õpetada. Näiteks Inglismaal on teada juhtumeid, kus tihased on õpppinud piimapudeleid nokkadega avama (R.Ling, 1980). Kõik tihased peale sabatihase elavad puuõõnsustes (Tihased). Pesa ehitab sabatihane tihedasti vastu puutüve ainult mõnele oksakesele toetuvana, või jämedama puuoksa küljes rippuvana ja peente okste külge punutuna. (Linnud ,,Eesti selgroogsed").
1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teev...
Kadrina keskkool Eesti keel ja kirjandus Primaadid Referaat D. Iudina 8.a Juhendaja: õp. E. Abner Kadrina 2012 2 Sisukord KADRINA KESKKOOL...............................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................................3 PRIMAADID...................................................................................................................................................4 PRIMAADID EHK ESIKLOOMALISED..............................................................................................................4 PRIMAADILIIGID...........................................................................................................
Ta on avaldanud kaheksateist raamatut, neist viisteist on ta omal käel välja andnud. Ta on nelja raamatu kaasautor. Tema luulet on tõlgitud soome, läti, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi ja vene keelde. Kuna Margus Konnulal on palju hüüdnimesid: Konnula, Connors ja Contra, siis valis ta Contra endale kirjanikunimeks. Contrale endale meeldib kõige rohkem enda luuletustest ,,Suusamütsi tutt". Suusamütsi tutt Contra Seal istub poeg mu silmarõõm peast maha pudenemas kõõm ta näpib ninast ripvat kolli ja kordab küsimust nii lolli et saadan oma toast ta ära ta peagi naaseb silmis sära ja kordab oma küsimust
Alates 1997 Eesti Kirjanike Liidu liige Tööpõld teles ETV telesarja "Hajameelselt abielus" üks tsenaristidest ETV telesarja "Elolinõ" saatejuht ETV saate "Erisaade" üks saatejuhtidest Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974 2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) Luulekogud "Tähekaardid" (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline.
Kaunis suveke. Ilusad on suve kuud, Aastal rohelised puud. Taevas mõtlik sinine, Õhkkond mõnus suvine. Jänku hüppab hips ja hops, Saba tutt käib sips ja sops. Heitis suurte puude varju, Sellega ta juba harjub. Pilved pehmemad kui lumi, Käes on jälle mõnus suvi. Jänku istub künka peal, Ilus vaade sirgub sealt. Hobu rõõmsalt nosib muru, Puudelt langeb lehe puru. Pikkõrv naudib sooja päikest, Varsti lubas jälle äikest.
mesitaruga? Esimesel korral leidis peategelane mesitarust noa, mis oli paberisse mässitud. Teisel korral lükkas peategelane mesitarul katuse natuke lahti, et külm mesilased ära võtaks ja suhkur alles jääks. 9. Missugust mängu mängis peategelane emaga metsas puude toomise ajal? Kumbki pidi nimetama mõne eriti veidra koorma ja teise sellega üle trumpama. 10. Missuguse kingituse, mille üle peategelane rõõmustas, tõi onu vana-aastaõhtul? Tutt sammalt koos nahksete niiskete sinililledega. 11. Miks oli vanaema pahane, kui loomaloenduse ajal Laine temalt ankeedi täitmiseks sugu küsis? Sest tema arvates iga normaalne inimene saab aru, et tegemist on naisega. 12. Mida tähendab saadeti Teistele ajalehti ära tooma? 13. Peategelane ja kirjandus/lugemine/raamat. Arutle, too näiteid, põhjenda. Peategelasele pakkus huvi kirjandus, lugemine ja raamatud. Kui
Ehitame pesakasti Pesakastiehitust peaks alustama materjalivalikust. Kõige sobivam on pesakast valmistada lehtpuu laudadest. Okaspuu võib vaiku välja ajada ning lind oma suled sellega õnnetult kokku kleepida. Materjal peaks olema võimalikult kuiv, et pesakast hiljem puu otsas lõhki ei kuivaks ja nii juba pesitsema asunud linnukeste elu ebamugavaks ei teeks. Kindlasti ei maksa vaeva näha materjali hööveldamise, lihvimise ja värvimisega! Kasti ilus välimus on ehk küll oluline inimesele, kuid linnud eelistavad siiski võimalikult naturaalset kodu. Pesakasti materjali paksus võiks olla 20-25mm, nii peab see paremini ilmastikule ja ajale vastu. Järgmisena tuleks mõelda, kellele soovitakse pesakasti ehitada ja milline see peaks välja nägema. Igal linnuliigil on oma nõudmised nii majale tervikuna kui lennuavale. Mitte igasse kasti ei asu kõik linnud elama, igaüks valib ikka endale sobiva välja. Juuresolev tabel aitab leida igale liigile sobiva...
Toidu keskkonnamõju Sten Leinasaar ja Egert Tutt Kehtna Põhikool 2013 Mis on toidu keskkonnamõju? Rolli mängib valmistamisviis Toidu ära viskamine koormab keskkonda, raiskab raha ja energiat Oluline on ka töötlemisviis Väldi pakendeid Kuidas hinnatakse? Vaadatakse, kas võib põhjustada pöördumatuid muutusi looduses, seada ohtu inimesed või kultuuripärandi ja vara Millest sõltub? Tootmisviisist Lihatooted ja piimatooted on suurima keskkonnamõjuga Miks? Säilitusviisist Töötlemisviisist Kliimasoojenemisest Miks võib olla erinev? Erinev tootmisviis Erinev töötlemisviis Erinev hoiustamisviis Kohaliku toote mõju on väiksem kui imporditud Võimalused vähendamiseks Kinnine tootmine. ( keemiliselt ebavajalike ainete eraldamine heitgaasist) Teada, mida süüa ja kui palju Osta just selles koguses sööki, mida vaja mitte osta nii palju, et peab ära viskama Kasutatud materjalid http:// ec.europa.eu/environment/newprg/pdf/7EAP_Proposal/et.pdf...
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool. Sinitihane on rasvatihasest veidi väiksem. Teda võib kohata meil nii suvel kui ka talvel. On teada, et sinitihasepaar kandis päeva jooksul poegadele toitu 651 korral! Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta...
Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr e · Aed-roolind · Kukkurtihan · Tuttlõoke · Rästas- e · Põldlõoke roolind · Peoleo · Räästapääsu · Käosulane · Punaselg- ke · Mustpea- õgij...
Contra(Margus Konnula) Laura Vitsut 12.c Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes 22. märtsil 1974 Õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre koolis ja Antsla keskkoolis Viibis sõjaväeteenistuses Töötanud lühiajaliselt inglise keele õpetajana, seejärel postiljonina Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stenarist Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega Palju leidub Contra loomingus paroodiaid Loomingust Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma...
Kas nimi Contra on tuletatud kunagisest 80ndate legendaarsest telekamängust Contra? Kui ei, siis kust see nimi tuleb? Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis on kõige mõnusamad tegevused elus? Kõige mõnusam on muidugi niisama vedelemine, kahjuks ma ei oska seda eriti hästi. Muide, ma olen mõelnud, et ka jooksmas sh maratoni käin ma just sellepärast, et siis on natuke rohkem õigustust niisama vedeleda
c mis asi on küll see 32 salmi tähestiku kohta koos kas on rohkem kaa või tsee võõrtähtedega caesar, circa, cappucino Sündis tellimustööna (tseesar, tsirka, kaputsiino) kes nüüd ütleks, kas cacao on kakao või on tsaotsao "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) "Tähekaardid" (2002) "Kuuseebu. Valitud "Tuul kägistab ust" (2002) jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Contrarünnak" (2004) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi,
c mis asi on küll see 32 salmi tähestiku kohta koos kas on rohkem kaa või tsee võõrtähtedega caesar, circa, cappucino Sündis tellimustööna (tseesar, tsirka, kaputsiino) kes nüüd ütleks, kas cacao on kakao või on tsaotsao "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..."(2001) "Tähekaardid" (2002) "Kuuseebu. Valitud "Tuul kägistab ust" (2002) jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Contrarünnak" (2004) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Contra aastahing 2010" (2009) "Minu jonn" (2006) "Poiste aabits" (2010) Kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes tõmbab endale kaela pahandusi,
lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" Pärast ema imestas, et kuhu Mati · "Ei ole mina su raadio" kadus · "Päike ja lamp" · "Naine on mees" · "Contra on õhk" Väike Mati suuga katsus voolu pinget · Pärast seda Matil polnud enam vere "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" ringet · "Lugejad sügisel tibutavad... " · "Tähekaardid" · "Tuul kägistab ust" Väike Mati sõrme pistis pepu auku · "Contrarünnak Pärast seda kuulsid teised hirmsat · "Liivatee imepeen seeme" pauku · "Minu jonn" · "Kuuseebu
Contra Margus Konnula { Sündinud 22. märts.1974 Sündinud Võrumaal, Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Ta on käinud Urvaste algkoolis ja Kuldre 9. klassilises koolis. Tema loomingus on palju võru keelt Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter – 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974–2000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardip...
· "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Viie pääle" 2005 "Kuldmuna" 2007 Proosa · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004)
telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Teosed Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) Proosa "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed "Varjatud ilus haigus
72cm. · Vintpüss peab vastu ligikaudu 5000 lasku. Vindisamm, see on nii pikk samm, kui kuul teeb rauas ühe täispöörde ümber oma telje. · Kuul kaliiber X kesta pikkus · Täismantel kuul ei lähe kehas laiali, tina ei paista. · Poolmantel kuul läheb kehas laiali (tapab selle, kellele pihta läheb). METSKITS · Tagumikul laik (kuidas talvel ära tunda?): emasloomal laiguga ka teist värvi tutt, isasloomal laigul tutt puudub. · Hädaohu korral ajavad kitsed tagumikul olevad laigukarvad turri, et ka teised märkaksid. Suurimad ligi 2x. · Septembris karvavahetus: kasukas muutub hallikaks, selle ajal (võib-olla natuke hiljem) hakkavad ka sarved langema (ennem vanemate loomadel, siis noorematel). · Sokk on kuri loom! Võitleb kõigiga, keda ta ei karda. Näiteks ka põõsastega. · Mais, juunis sünnib tall. Kitsel peavad sidet piiksudes
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti ...
Margus Konnula Elulugu Sündinud 22. märtsil 1974. Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. 19931994 viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes ja aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise liige aastast 1997 ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Looming Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, sest see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti kalambuure. Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab ta oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekee...
Läänemere linnud Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas). Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemeres...
Kolmas Kiri See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. Nii palju naeru, linde lille't hoi! Ja päikest, meeletumalt päikest. Ih ah ah haa! ah haa! Ih ah! Oh oi! Paar prahvangut veel rõõska äikest: mürr mürr! mürr mürr! trahh! trahh! Lööb lahti hõbedase paju koor. Võin teha tuhat tuhat pilli. Tuul, puud ja ööbikud on koor. Saan lututa mo sõrmed sadavilli: tuut tuut! tutt tutt! tuut tuut! Kõik metsad, niidud ainult hullata! Sind magatan siinsääl kui susi. Kui palju õhtu päev võib kullata, sa jagada võid kallistusi: tiu tiu! tiu tiu! Ssu ssu! Ja öö on ainult väike valgusring, mis kiusab, kutsub, igatseb ning veab mind laulikut ja sind mo Ing. Kun peatab, mil seisatab, ken teab? Hoi tii! hoi tii! hoi tii! See aasta tuleb kevad teisiti, tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu tiu! ja teisiti ning hoopis teisiti.
rahvalaulust ning on lõbus ja laululine. Keelekasutus on mitmekülgne ja leidlik, on kasutatud ka slängi. Tema luuletused on tavaliselt vabavärsis ja ka paarisriimis. Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) "Contra on õhk" (2000) "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 1974-2000" (2001) "Lugejad sügisel tibutavad..." (2001) "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) "Tuul kägistab ust" (2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) ,,Tahaksin olla autobuss" - luulekogu analüüs Teemad: Armastus "Valgre"
Geograafia eksam 1.Geograafia on teadus , mille üheks ülesandeks on keerukate nähtuste selgitamine , rühmitamine ja üldistamine , selle tasemeni , et nähtuste olemus oleks kõigile arusaadav . 2. loomad, taimed , muld, maapind ,atmosfäär , hüdrosfäär, kliima ja inimtegevus Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate k...
Linnumaja Valmistamine Priit Pahla Saaremaa Ühisgümnaasium, 9B klass Ülevaade - Loovtöö eesmärgiks oli linnumaja valmistamine. Linnumaju on mitut sorti, kuid enim levinud on nö. klassikaline linnumaja. On teistsuguse kuju ja ehitusega linnumaju teistele linnuliikidele, samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. SISSEJUHATUS Linnumaja on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks. Pesakaste kasutavad enamasti mets- või kodustatud linnud. Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on o...
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
miljoni aasta eest. Keskaegkond oli sauruste aegkond, praegu olemasolevate ookeanide ja õistaimede tekkeaeg. Keskaegkond jagunes kolmeks ajastuks: triiase-, juura- ja kriidiajastuks. Triiase ajastu (mis algal 230 miljonit aastat tagasi ja kestis 35 miljoni aastat): Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe
Pärnu Mai Kool ÜLEVAADE MARGUS KONNULA ELUST JA LOOMINGUST Referaat xxxxx 7. c Pärnu 2014 Lõuna-Eesti poeet Contra ehk Margus Konnula sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes. Ta vanemad töötasid raamatupidaja ja agronoomina. Contra on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises Koolis ja Antsla Keskkoolis. Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta on vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Ta on abielus ja tal on kaks poega. Aastail 2004–2008 oli ta Urvaste Valla Lehe toimetaja. Aastast 1997 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema ...
Linda Rõuk ,,Kuidas kõneleb teie laps" Kõne on kõrgema närvisüsteemi üks avaldusvorme ning tekkeaja poolest kõige hilisem ja kõige tundlikum avaldumisvorm. Eriti tundlik on kõne oma intensiivsemal arenguperioodil ehk varajases lapseeas. Inimese häälikuline kõne hakkab arenema sündimisest alates. Kunagi pole liiga vara alustada kõne kasvatamist teadlikult, väär on pidada seda ainult kooli ülesandeks. Valede harjumuste süvenemisel muutuvad esialgu süütuna näivad kõnevead edasijõudmise pidurdajaiks õppetöös. Eriti on see maksev algklasside õpilase kohta. Keskmistes klassides on ka lihtsaimat viga juba raske parandada ja lõpuks võivad kõnevead avaldada negatiivset mõju inimese kogu psüühikale. Vigase kõne võivad põhjustada ka kõneorganite ehk suu ja nina mitmesugused defektid. Ilma liialdamata oleneb niisuguse lapse kogu elu nii õigeaegsest arstiabist kui ka järgnevast logopeedilisest tööst. Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu ...
oma tähelennu algust. Contra sõnul on Kersnal lihtsalt selline anne, et ta oskab otsida sealt, kuskohast keegi teine pole osanud ega viitsinud otsida. Ja leiab igasuguseid tegelasi, kes on palju huvitavamad kui need, keda klantspiltidelt leida võib. Teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend - 1997 Päike ja lamp - 1998 Ei ole mina su raadio - 1998 Tarczan - 1998 Naine on mees - 1999 Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 [Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Urvaste kandist pärit endine postiljon Margus Konnula (33), kellest tänu Vahur Kersna saatele on saanud luuletaja. Humoorikaid vemmalvärsse on Contra nime all välja antud juba mitu raamatutäit
Louis VIII tõi moodi paljaks raseeritud näo ja ülespoole keeratud vuntsid. Kuna mees oli riigijuhtimiselt kõrvale tõrjutud, jäi tal aega nö maailmamoodi mõjutada. Nimelt kujundas ta kuningliku kaardiväelaste habemed nii, et lõuaotsa jäi lihtsalt tutt. Selline habe sai nime mouche või a`la Royalle ning moepilti jäi selline habe kuni XVII sajandi 60. aastateni. Noored mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid pikki ja lokitud juukseid. Muidugi polnud kõik õnnistatud paksu juuksepahmakaga ja abiks tuli võtta ka parukad. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut
väljaostuga. Aleksander II viis ellu veel rea edumeelseid reforme: passiseadus andis talurahvale liikumisvabaduse, kohtuseadus vabastas mõisnike kohtuvõimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegadele ihunuhtlust anda, omavalitsuse reform vabastas valla mõisnike eestkoste alt. HILJEM. Mahtra sõja 75. aastapäev Pidustused algasid pühapäeval, 4. juunil 1933 rongkäiguga Juurust Mahtrasse. Ausamba juures toimus pidulik aktus, mille avas korraldava komitee esimees Johannes Tutt. Pärast lühikest kõnet eemaldas riigikogu esimees K. Einbund sambalt katte. Raksatasid kogupaugud ja kõlas hümn. Samba õnnistasid Kose pastor Richard Jõgis ja Juuru õpetaja, IdaHarju praost Christfried Brasche luteriusu kombe kohaselt ning Harjumaa praost J. Ümarik õigeusu tavade alusel. Peokõne pidas politsei peavalitsuse peasekretär Konstantin Lepp. Järgnes Mahtra sõja ohvrite mälestamine, tervituskõned ja pärgade panek. Riigivõimu esindajatena
Aastal 2012 juhatas sisse metsateemalise "Metsapeatuse" saatelõike - samuti ETV-s. Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) · "Päike ja lamp" (1998) · "Naine on mees" (1999) · "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) · "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) 4 · ""Lugejad sügisel tibutavad..."" [pealkirjata] (2001) · "Tähekaardid" [aabits kaardipaki kujul] (2002) · "Tuul kägistab ust" (2002) · "Contrarünnak" (2004) · "Liivatee imepeen seeme" (2005) · "Minu jonn" (2006) · "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) · "Tahaksin olla autobuss" (2008)
kutsunud teda esinema. Selline esinemis viis on sarnane paljudele NAK-i liikmetele. Peale luuletuste on Margus kirjutanud ka proosat, laulutekste, näidendi ,,Kõrts", teinud ka tõlkeid ning avaldanud antoloogiaid, kogumikke ja koguteoseid Luulekogud: Ohoh!-1995 Kesmaolin-1996 Üüratu üürlane- 1996 Contramutter - 10. lend - 1997 Päike ja lamp - 1998 Ei ole mina su raadio - 1998 Tarczan - 1998 Naine on mees - 1999 Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Kuldmuna - 2007 Tahaksin olla autobuss - 2008 Neiu E Kord ma kauni neiu E-ga luksusrestoranis sõin
alaosa ja "pükste" värvusest. · toitub veekogudel elavaist loomadest · Merikotkas on loodusmälestusmärk. Tema häirimine ja kahjustamine on seadusandlusega rangelt keelatud. Jääkoskel 4 · varesest suurem sihvaka kere ja peene nokaga partlane · Emaslinnul on kuklas tutt ja see on puhkeperioodil parim eristamistunnus isalinnust · Jääkoskel kaalub keskmiselt 1,8 kilogrammi. · Jääkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse. · Pesas on mai alguses 10...15 kreemikasvalget piklikku muna · Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm
Usun, et ma tulen sellega hästi toime. Kuna eelnevalt olen salli kudumist õppinud ja see ei valmistanud mulle mingit probleemi otsustasin, et koon salli. Mütsi polnud ma enne kudunud ning tahtsin selle tegemist proovida. Mõtlesin, et saaksin neist hea komplekti. Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine. Kudumise ajalooliseks eelkäijaks olid arvatavasti mitmesugused juba vanemal kiviajal tuntud punumistehnikad.(2) 2. TÖÖVAHENDID
1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht ~5~ Contra luulekogud × "Ohoh!" (1995) × "Üüratu üürlane" (1996) × "Kesmasolin" (1996) × "Contramutter 10. lend" (1997) × "Tarczan" (1998) × "Ei ole mina su raadio" (1998) × "Päike ja lamp" (1998) × "Naine on mees" (1999) × "Contra on õhk" helikassett, Contra loomingut autori esituses (2000) × "Suusamütsi tutt. Luulet aastatest 19742000" (2001) × "Lugejad sügisel tibutavad..." (2001) × "Tähekaardid" (2002) × "Tuul kägistab ust" (2002) × "Contrarünnak" (2004) × "Liivatee imepeen seeme" (2005) × "Minu jonn" (2006) × "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) × "Tahaksin olla autobuss" (2008) ~6~ Luulekogu: ,,Contramutter 10. Lend"
üldise trendiga, ja ma olen ka üsna hõivatud, aga hetkel ma tunnen, et võin vallalehte teha küll. See jama läks õnneks üle, tänu paljudele toetavatele sõnadele ja muule. Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib 7 suusamütsi tutt on umba vinge tema rippumine läheb mulle hinge ja haikud meeldivad, nii enda omad kui võõrad. Lemmikud Runnel, Trubetsky, Kivisildnik, Vanapa, Rahman, Ruitlane, Ilves. Jaan Tätte, Sven Kuntu, Inboil ja lõpmatuseni. Mis teile tänapäeva maailmas kõige rohkem nalja teeb? Mul saab väga palju nalja, kui mängitakse keelega (kõdi on siis), ehk täpsemalt kogemata mängitakse sellega, öeldakse lauseid, mis on nihkes loogilisest, mis on kaksipidimõistetavad...
Kui vanaaegkonna lõpul saavutas maa ja mere vahel edumaa maismaa, siis nüüd libises ülekaal merele ja uute mandrite laialdased äärealad ujutati üle. Maismaal kasvasid paljasseemnetaimed - hõlmikpuud ja palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi kestis algas 230 mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning triias 35 milj. milj. a majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka
nõmmedel. Ta on välimuselt põldlõokesega väga sarnane. Erinevus seisneb selles, et nõmmelõoke on pisut väiksem, pikkus on 160 mm ja kaal 20-25 g, ja ta saba on märksa lühem. Lisaks on linnul peas vaevumärgatav tutike. Nõmmelõokesel on kummaliselt lõtvade tiivalöökidega iseloomulik lainjas lend ning kevadel esitavad isased on ilusat laulu puuladvast või kõrgelt ringleval laululennul. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Tuttlõoke Tuttlõokesel on terav püstine tutt ja kõver nokk. Tavaliselt näeb teda põllumaadel ja teepervedes, kust ta oma laiu tiibu ja lühikest saba näidates lendu tõuseb. Tuttlõoke on suurem, kui teised lõokesed. Sulestik on hallikaspruun ülapoolel ookri varjundiga ja tumedate tähnidega; keha alapool on ookervalge pugualal ja eesrinnal mustjaspruunide tähnidega. Talvepoolaastal tuleb tuttlõoke sageli külade ja teede ligidale. Suuremas osas areaalist, eriti selle põhjapiirkondades esineb tuttlõoke ainult asulate lähedatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
