Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"randalhüljes" - 16 õppematerjali

randalhüljes – (Phoca vitulina) 1,6 -1,8 m pikkune ja võrdlemisi jässaka kehaga.
thumbnail
5
doc

Eesti hülged

Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus... Hüljes Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond. Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal. Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul). Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 90­3500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Läänemere elustik eksam 2012

millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ) viirghüljes 10. magevee kala haug 4. LM sügavaim koht: Landsorti (õ) 11. milline laht on läänemeres suurim emameri botnia liivi 5. Kuhu koeb kilu: soome pelagiaali (õ) põhja 12...

Läänemere elustik
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

Kemikaalide rohke kasutamine tapab eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on kõik 11 kahepaikseliiki looduskaitse all. 2. kliima muutus kontinentaalsemaks. Metsad hüredamad, tõusid kuuse ja tamme osatähtsus, jalaka roll vähenes. Soolane litoriinameri muutus vähemsoolasemaks limneomereks. Primaarproduktsioon endiselt suur. Siia levisid randalhüljes , lendorav, kaljukass, ulukhobune. Lindudest siberi faunistilise kompleksi liikide sissetung. Neoliitikumis tulid lõuna poolt venekirveskultuuri hõimud. Koduloomad: lehmad, lambad, kitsed, sead, hobused. Metsloomade kodustamine inimeste huvides. 4. oma väljaheidete söömine. Esineb jänestel. 5. imetajad. eestis põder, metskits ja punahirv. Esineb selgesti märgatav dimorfism. Tulevad sageli poegima tsivilisatsiooni lähedale et kaitsta kiskjate eest. Sõralised on kabjulkõndijad...

Eesti loomasik
39 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Hülged

HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil....

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hüljes

HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves....

Loodusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Läänemeri

LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...

Läänemere elustik
87 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Viigerhüljes

Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka...

Loodus õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Läänemere ökoloogia

Praegu on Eestil ühena kolmest Läänemere hülgeriigist kandev osa mitmes hüljeste kaitse ja uurimise seisukohast olulistes rahvusvahelistes koostööprojektides, siinsed kogemused leiavad rakendust ka kaugemal-Kaspia mere hüljeste heaks. Läänemeres elavad viiger-, hall- ja randalhüljes . Kuna hülged asuvad ökoloogilise tasandi järgi kiskjate hulgas toitumisahela tipus, siis akumuleeruvad neis kõikvõimalikud ohtlikud ja toksilised ained. Eriti PCB ja toksiinid. Hülged hukkuvad ka võrkudesse kinnijäämise tagajärjel. ELFi hülgetöid kavandavad ja viivad ellu kogenud hülgeuurijad, vennad Mart ja Ivar Jüssi. Neile on viimastel aastatel olnud abiks üliõpilased ja vabatahtlikena mitmed merel ja rannikul oma igapäevast tööd tegevad inimesed...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
80 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hallhüljes referaat

Turba Gümnaasium HALLHÜLJES Peeter Riiv Referaat Lehetu 2013 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes ). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus H...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Läänemere imetajad

Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid (ligikaudu 6500-8000 viigerhüljest). Läänemere viigerhüljes on ohualti liigina IUCN Punases nimekirjas ning kaitstud ka Berni konventsiooni, EL loodusdirektiivi ja riiklike seadustega maades, kuhu tema leviala ulatub. Tänapäeval on selle liigi küttimine kogu Läänemerel keelatud. Randla Randal ehk randalhüljes (Phoca vitulina) on loivaline hülglaste sugukonnast. Randali levilaks on põhjaparas- ja arktilise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes rannikupiirkondades, samuti Lääne- ja Põhjameres. Randalite levila on loivaliste seas üks laiemaid. Randalid nagu viigridki elavad üksi või väikestes karjades. Nad toituvad peamiselt põhjakaladest, kuid vahel ka vähilistest ja karpidest. Randhüljes Foto: Baird, M. (2006)...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
30
pptx

Liisa Piirisalu

Eestis on neid 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiku. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes ). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasl...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...

Eesti elustik ja elukooslused
99 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Hüljes Kihnu kultuuris

klass Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4 2. Kuidas hülgeliha saadi? …….........................................................................................5 3. Hülgeliha ……………………………………………….…………………………...…6 4. Hülgepüügi õnnetused ………………….……….…………………………………..7-9 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………10 Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………..11 Pildid...

Kultuur
3 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Eesti hülged

Eesti Loomad Keelikloo- Imetajad Kiskjalised Loivalised Hülglased Hallhüljes keeles mad Ladina Animalia Chordata Mammalia Phocidae Pinnipedia Phocidae Halichoerus keeles Tabel 2 - Hallhülge süstemaatiline kuuluvus 1.3. Randali üldiseloomustus. (Mitmete andmete järgi enam Eesti vetes ei ela. Teiste allikate järgi veel elab Läänemeres, kuid on haruldane.). Randal ehk randalhüljes - Phoca vitulina. (Joonis 3 - Randal e. Phoca vitulinaError: Reference source not found) 10 1.3.1. Levila ja välimus Loivaline hülglaste sugukonnast. (Tabel 3 - Randali süstemaatiline kuuluvusError: Reference source not found). Randali levilaks on põhjaparas- ja artiklise vöötme mere rannikud. Neid elutseb nii Atlandi kui ka Vaikse ookeani põhjapoolsetes...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Veeall on juhtivaks meeleks kompimismeel. Kombib kahte moodi: 1) tekitavad heli, mis erinevatelt objektidelt peegelduvad tagasi teatud vibratsioone, 2) hülgete vurrud võtavad vastu väga peeneid veevõnkumisi. Läänemere hülged Läänemeres on elanud 4 liiki hülgeid (hallhüljes – Läänemere suurim hüljes, viigerhüljes – maailma kõige väikseim hüljes, randalhüljes – säilinud lõunapool, sünnitab suvel ja liivarannale, grööniküljes – looduslikult hääbus, sest tema jaoks oli vesi väga mage.)  Hallhülgel on koerapeamoodi. Hambad on ühetipulised piigid. Suurem kui viigerhüljes ning tihti kongus koonuga. Isased ühtlase tumeda karvastikuga, emased lapilise mustiga (meil nagu sõrmejäljed). Suurekarjaga elukas.  Viigerhüljes on nagu kassinäoga – ümarama näoga. Hambad on...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hallhüljes

Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Sugukond: Hülglased (Phocidae) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik. Täi...

Bioloogia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun