rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete ladestumine muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon: Rakukestast pärinevad signaalmolekulid, mis
Kivimi teke – Päevakivide murenemisel. Kasutusalad - Ehituses (Keraamiliste materjalide põhitooraine) ja tootmises (naftat, vee pehmendamises, jne) Liivakivi: Kihi vanus – U. 630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Kivimiliikide murenemisel. Kasutusalad – Ehituses. Lubjakivi: Kihi vanus – U. 350-450 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Maakera keskpunktis. Kivimi teke – Protistide kodade veekogude põhja ladestumine. Kasutusalad – Lubja tootmine, tsemenditööstus, suhkrutööstus, paberitööstus, jne Glaukoniitliivakivi: Kihi vanus – U.630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Mineraalide lagunemisel. Kasutusalad – Kaaliumväätise tootmine, värvaine tootmine jm. Diktüoneemaargilliit: Kihi vanus – 470-520 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral(läänes). Kivimi teke – Mereloomade jäänustest. Kasutusalad – Puuduvad.
Tuumaelektrijaam Plussid Miinused · Võimalik toota elektrienergiat · Suurim probleem on avariioht ja suures koguses(Tänapäeval radioaktiivsed jäätmed, mis on annavad tuumaelektrijaamad kõigile elusorganismidele väga 17% kogu elektrienergiast, ohtlikud( lagunemiseks kulub peaaegu sama palju kui tuhandeid aastaid) hüdroelektrijaamad) · Tõsine probleem on · Ökonoomne ja õhusaastevaba tuumajäätmete kahjutustamine · Tuumaenergiast saadud elekter · Rajamine on jõukohane on söest toodetust isegi rikastele kõrgelt arenenud odavam riikidele, sest kõrgtehnoloogial · Ei teki fosfori-, lämmastiku- ega põhinev tootmine nõuab väga süsihappegaasisaastet suuri kapitalimahutu...
erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda. (Kastraatlauljad- Farinelli testised eemaldatud enne suguküpseks saamist; haaremi valvurid eunuhhid? arenevad naiselikud tunnused rasv ladestub rindade, puusade piirkonda, hääl peenikeseks, habe ei kasva.)
Prioonhaigused- kuru Prioonhaigused e. spongiformsed entsefalopaatiad on nakkuslikud neurodegeneratiivsed haigused, mida põhjustavad prioonid - patogeenid, millel puuduvad informatsioonilised nukleiinhaped. Histopatoloogiliselt iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi. Kuru on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Kliiniliselt meenutas kuru CJD'd, esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia. Haigus avastati 1950ndatel Paapua Uus-Guinea mägismaal elava fore hõimu hulgas. H...
2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed VÄÄR, sest valgu aminohapete vahel on pepiidside. 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks ÕIGE. 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke ÕIGE. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid VÄÄR, sest DNA monomeeriks on desoksüribonukleoid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid ÕIGE. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ ÕIGE. 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos VÄÄR, sest kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes. VÄÄR, sest kitiin on polüsahhariid, mis esineb putukate kestades. 10.Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin VÄÄR, sest inimeste varusahhariid maksas on glükogeen. 11
ette emaka limaskesta, takistab ovulatsiooni rasedue ajal, tagab rinnanäärmete sekretsiooni.) kaltsitoniin Langetab Ca ja P sisaldust veres, suureneb Ca ladestumine luudes ja väljaviimine organismist Tüümus ehk Tümosiin Mõjutab organismi kasvu harknääre Tümopoietiinid ja arengu, vajalik teiste Tümuliin hormoonide toime realiseerimiseks. Seotud olulisel määral ka inimese
3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õige 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide teke Vale- sinu kehas lakkab antikehade teke. 5. DNA monomeeriks on ribonukleotiid Vale- DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid. 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Vale- RNA monomeeriks on ribonukleotiid. 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õige 8. Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos Vale- Kolesterooli , rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes. Vale- Kitiin on polüsahhariid, mis annab organismidele (putukad, lülijalgsed jt välisskelettsed, seened jt) tugevuse ja kaitse 10.Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin Vale- inimeste varusahhariid maksas on glükogeen. 11
Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Taimed Tupp-villpea Vaevakask Jõhvikas Linnud Rüüt Mudatilder Sookiur Sood Eestis Meie vanemad sood on umbes 7000 - 8000-aastased. Eesti rabades (soo arengu viimane staadium) on turba paksus enamasti 5 - 7 m. Eesti territooriumist on koguni 1/5 kaetud soodega. Soid moodustava turba ladestumine on aga väga aeglane -- näiteks kõrgsoos ehk rabas pakseneb turbakiht 1 - 1,5 mm aastas
Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid) Vitamiinid jaotatakse kaheks Rasvlahustuvad ,Vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime.
otsese päikesevalguse toimel. Kattevärvus muutub intensiivsemaks ereda päikesevalguse, jahedate ööde jt. tegurite mõjul viljade valmimise perioodil. Mida paksem ja rasvasem on koor, seda pikem on vilja säilivusaeg. Normaalseks kasvamiseks ja viljakandmiseks vajab õunapuu 500 600 mm sademeid aastas. Kõige tähtsamad on mais, juunis ja juulis langevad sademed, sest siis toimub õitsemine, viljade moodustumine, kasvamine ning õiepungade tekkimine. Pärast seda algab toitainevarude ladestumine ning siis ei vaja õunapuu nii palju sademeid. Keskajal kasvatati õunapuid Eestis peamiselt kloostrite juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas. Suurimad õunatootjad on Hiina, USA, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 20 000 tonni.
C – 15% ja enam kogu organismi ööpäevasest energiakulust 14.Kas järgmine väide on tõene või vale? Kehalist treeningut iseloomustab korduvus planeeritus ja struktueeritus ÕIGE 15.Kas järgnev on T või V? Kehaline aktiivsus aitab kaasa organismi insuliinitundlikuse vähendamisele VALE 16.Milline väide ei ole tõene? Kehalise aktiivsuse võimalik mõju vähkkasvajate ennetamisel.. A-suureneb insuliiniresis..seotud vistseraalse rasva ladestumine 17.Milline väide ei ole tõene? Uuringute põhjal on leitud, et kehalise aktiivsuse mõju vaimsele tervisele võib seisneda D- suurenenud käitumishäiretes 18.Milline väide ei ole tõene? Uuringute põhjal on kehaline aktiivsus seotud terviseriskide vähendamisega järgmistes valdkondades C- nahavähkkasvajad 19.Milline järgnevatest kehalise võimete näitajatest ei ole otseselt seotud tervisega? B-kehatüve lihaste jõud 20
Prioonhaigused Kuru Haigust avastati 1950ndatel Paapua UusGuinea mägismaal elava fore hõimu hulgas. See on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Sümptomiteks esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia. Haigus esines peamiselt naiste ja laste hulgas, meestel harva. Selgus, et see on seotud sealse kannibaalse rituaaliga: nimelt keedeti surnud sugukonnaliikmete ajust suppi, mida sõid naised ja lapsed, mehed sellest rituaalist osa ei võtnud.Oletati, et haiguse põhjus on nakatunud ajukoe söömine (prioonidest siis veel midagi ei teatud). 1958. a
omastatavast toidu-varust. Näiteks: Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab 1. Orgaaniline aine, Lämmastik 0,5-4% taimede kuivainest, mulla orgaanilise aine hulk. lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne eriti huumushapped, on tähtis tegur seemneks rohkem ja noored taimed. Peale Orgaanilise aine ladestumine temperatuur on 20...35ºC. kivimite murenemisel, mulla valkude esineb teda klorofüllis, Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla 5. Mulla reaktsioonist mineraalosa lagunemisel ja ainete aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, happelises keskkonnas lagundajateks migratsioonil.
c) Maa välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga (nt. kasvatatakse ühte ja sama vilja mitmeid aastaid sama põllulapi peal) d) Metsatulekahjud, puude raie kütteks ja ehitusmaterjaliks. e) rasked masinad metsas Tagajärjed: a)Demograafiline plahvatus b)Maaressursside ja elupaikade vähenemine c) Mullaviljakuse vähenemine d) veepuudus, epideemiad e) kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid. f) elatustaseme langus Keemiline reostus : a)üleväetamine b)raskemetallied ladestumine c)happevihmad d)sooldumine (üleniisutatus kuivadel ja põuastel aladel) Füüsikaline degradatsioon: a) asulate,linnade laienemine b) teevõrgustike laienemine c) kaevandused, karjäär d) uued töötsuspiirkonnad Parasvöötme okasmets leetmullad Lehtmets pruunmuld Troopika punamuld Rohtla mustmuld Tundra keltsmuld Kõrbes olevad mullad soolduvad. Rohtla mullad on kõige toitaine rikkamad Arvan,et see pole nii oluline kontrolltöös, aga panen ikkagi :D Muldade hävimine :
· Ilma DH-ta on aju funktsionaalse terviklikkuse säilitamine häiritud Kui asendamatud toitained · Membraane moodustava glütserofosfolipiidi kompleksis on tavaliselt erinevad rasvhapped (pikkus, küllastatus) Rakumembraan Steroidid Heidi Krieger ja Andreas Krieger AAS kasutajal ca 10x suurem risk enneaegseks surmaks (Thiblin 2012, Rootsi krimilabor) - Muutub vasaku vatsakese morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine)
Vajalik närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit - lihaste nõrkus, väsimus, depressioon, anoreksia, oksendamine, naha kahjustused, glossiit. Soovitav kogus meestel 16-20 mg, naistel 14-17 mg. Leidub maks, muna, piim, kaunviljad. B4 vitamiin e koliin Vajalik fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks, müeliini ehituses, metioniini resünteesis, kolesterooli metabolismis. Defitsiit - rasva ladestumine maksa, hemorraagia (verejooks, verevalum), vererõhu tõus, ateroskleroosi süvenemine (arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine). Peab manustama koos tiamiini(B1), riboflaviini(B2), foolhappe, vitamiin B12, vitamiin A, inositooliga(B8). Leidub kalamari, munad, sardiinid, makrellid, kapsas. B5 vitamiin e pantoteenhape e antidermatiitne Defitsiit nõrkus, oksendamine, väsimus Pikemaajaliselt dermatiidid, juuste depigmentatsioon, põletuse tunne jalgades, naga
kiht, kus sademete vesi on toitained sügavamale uhtunud. *Sisseuhteh- tumedam värv., allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemiskoht. PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt
" Naised on oluliselt tundlikumad alkoholi kahjustava toime suhtes. On näidatud, et üle 20-24 ml puhast alkoholi päevas (150- 200 ml veini) on kindlasti kahjulik naistele ja mõnevõrra suurem annus ka meestele. Maksa kahjustus ei sõltu alkoholi liigist, vaid elu vältel joodud alkoholi kogusest. Alkohol imendub seedetraktis ja lagundatakse maksarakkudes, tekkivad jääkained põhjustavad maksarakkude hävimist. Esmalt tekib rasva suuretilgaline ladestumine maksarakkudes (maksasteatoos), mis võib alkoholist loobumise puhul veel taandareneda. Kahjustuse süvenemisel järgneb alkoholihepatiit, mis võib taandareneda vaid osaliselt ja normaalne maksakude ei taastu. Lõpuks tekkiv maksa alkoholitsirroos tähendab pöördumatut sidekoe ja regeneratsioonisõlmede teket maksakoes. Maksakahjustuse arenemine võib olla pikka aega märkamatu. Maksatsirroosi puhul pikendab elu ainult kiire ja lõplik alkoholist loobumine. Alkoholi mõju närvisüsteemile
Tihedus 4 ºC 1,000 g/cm3 1,028 g/cm3 Külmumistemperatuur 0 ºC -1,9 ºC Keemistemperatuur 100 ºC 100,6 ºC Süsinikuringe Süsinikuringet tagavateks protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamise ja kõdunemise/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringiga seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees loomade toitumine ja hingamine CO2 · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntee, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade toitumine ja biomassi juurdekasv
Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim element on süsinik C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed puud, põõsad, rohttaimed
Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid. Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud.
moodustuvad maksas ning on endogeensete (mitte toidust saadavate) triglütseriidide ja maksas sünteesitava kolesterooli peamiseks transportijateks perifeersetesse kudedesse, kus toimub triglütseriidide lagundamine raku metabolismis vajaliku energia tootmiseks. 5. Keskmise tihedusega lipoproteiinid (IDL) on külomikronite ja VLDL peamiseks laguproduktiks. Nad osalevad kolesterooli kasutamisel maksas ning LDL moodustumises veres. Kolesterooli ladestumine veresoones Sapp Tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini. Kuldkollase värvusega vedelik, koosneb veest, kolesteroolist, sapphapetest, fosfolipiididest ja bilirubiinist. Ei sisalda ensüüme. - Sapp Funktsioonid: 1. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja soolenäärmete nõres olevate lipaaside suhtes (aktiveerib neid). 2. Emulgeerib toidurasvasid (lipiide). 3
erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel rombikujuline), juustekasvu mõjutavad naissuguhormoonid klimakteeerilisel perioodil hakkavad juuksed hõrenema. ) Menopausis juuste väljalangemine jätkub; skeleti omapära ja rasva ladestumine (naistel ladestub rasv puusade/rindade piirkonda, meestel ei pea rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda. (Kastraatlauljad- Farinelli testised eemaldatud enne suguküpseks saamist; haaremi valvurid eunuhhid? arenevad naiselikud tunnused rasv ladestub rindade, puusade piirkonda, hääl peenikeseks, habe ei kasva.)
Püsiv vee ja õhu toime suhtes (ei Vähene vastupidavus roosteta) korrosioonile 13.Ni – metalli katmiseks, sulamites Cr – metalli katmiseks, sulamites Väärismetallid – Au, Ag, Pt ; Ag – elektroonika, fotograafia, peeglid, ehted Ti – Kerge, vastupidav mereveele, laevades, breketid Cu – punakas, elektrikaablid, sulamid 14.Raskmetallide saaste keskkonnas. Hg, Cd, Pb ohtlikkust suuredab nende ladestumine organismis, põhjsustades nii pidevalt kahju. Ka väga väike kohus on ohtlik.
MAARESSURSSIDE JA ELUPAIKADE VÄHENEMINE MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS INIMTEGEVUSE LAIENEMINE HÄVITAB KA LOOMADE ELUPAIGAD NING PÕHJUSTAB LIIKIDE VÄLJASUREMIST KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE- MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE TÖÖSTUSPIIRKONDADE, SUURLINNADE, TEEDE ÜMBRUSES HAPPEVIHMAD- MULLAD HAPESTUVAD JA MULLAELUSTIK VÄHENEB SOOLDUMINE ÜLENIISUTAMISE TÕTTU KUIVADEL JA PÕUASTEL ALADEL FÜÜSIKALINE DEGRADATSIOON … ON MAARESSURSSIDE JA PÕLLUPINNA VÄHENEMINE, SEST: ASULATE, LINNADE LAIENEMINE TEEDEVÕRGU LAIENEMINE KAEVANDUSED, KÄRJÄÄRID UUED TÖÖSTUSPIIRKONNAD
kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp) rannavallid kaarekujulised 12 m kõrgused pinnavormid Karstivormid salajõed kaovad maa alla (Jõelähtme, Erra) Tuuletekkelised pinnavormid luited (ranna ja mandri)R: Nõva, Häädemeeste M: Alutaguse Elutekkelised pinnavormid sootasandikud turba ladestumine püsiva niiskuse tingimustes MAAVARAD Eesti maavarade poolest rikas, suuremosa neist ka tänapäeval kasutuses. Olulisimad põlevkivi ehk kukersiit, fosforiit, paekivi, kruus, liiv, savi, turvas, ravimuda, mineraalvesi. vanim kivim sinisavi Ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud, mida hakati Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla.
See seguneb atmosfääri alumistes kihtides tavalise süsihappegaasiga ja osaleb koos sellega süsinikuringes - taimedes tekib päikeseenergia toimel orgaaniline aine (fotosüntees), mis satub kõigisse taimtoidulistesse ja edasi juba nendest toituvaisse organismidesse. Selgroogsete puhul ladestub süsinik peamiselt luudes, kasvavates puudes aga selle viimase aasta kasvukihis, nn. aastarõngas. Sisemistesse kihtidesse seda enam ei satu. Organismide surmaga lakkab süsiniku ladestumine ja hakkab tiksuma "radioaktiivne kell", mis mõõdab radioaktiivse süsiniku vähenemist orgaanilises aines. Lähtudes süsiniku poolestusajast on tuletatud nn. süsinikuaasta, mis näitab radioaktiivse süsiniku hulka, mille võrra väheneb selle kogus mingis massiühikus süsinikus (näiteks 1 g) aasta jooksul. Seega on süsinikuaasta konstantne suurus, ei suurem ega väiksem. Objekti vanuse määramisel mõõdetakse kiirguse intensiivsust, mis
(paratüreoidhormoon) 4. Harknäärme alatalitlus sisessekretoorne nääre rinnaku taga, tähtsam lapseeas, põhiliselt mõjutab immuunsüsteemi 5. Sugunäärmete alatalitlus toruluude epifüüsi ja diafüüsi kokkukasv aeglustunud, kasv kesktab edasi, suguküpsuse saabumine hilineb, lihastiku nõrk areng, iseloomulik: pikk sale kehaehitus, sekundaarsed sugutunnused nõrgalt arenenud (ileloomulike skeleti- ja kehavormide areng, rasva ladestumine naistel rinna- ja puusapiirkonda, meestel kõhupiirkonda (kui üldse), iseloomulik karvakasv, iseloomulik hääletämberm käitumise ja psüühika omapära) Luustumisprotsessi aeglustumine ja luude tiheduse puudulik areng võib olla ka D-vitamiini vähesusest, UV-kiirguse vähesusest UV-kiirguse mõjul tekib D3-vitamiin nahas (teine võimalus seda saada on toiduga), mis on vajalik selleks, et toidust saadud Ca imenduks peensooles
Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40% · Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel. · Liha, milles on palju lihastevahelist rasva, on mahlane, õrn ja hea maitsega · Rasva väärtus sõltub looma liigist ja vanusest · Nii on noortel veistel rasv valge, vanadel aga kollane · Searasv on valge, roosaka varjundiga, lambarasv valge
hormoonide üleproduktsioon. Kilpnäärme alatalitlus Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi: 1. Lapseeas esinev alatalitlus- gretinism, avaldub vaimses alaarengus (ei teki närvi kasvu faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus. Peaks kiiresti diagnoosima, hormoonasendusravuga saab seda vähendada. 2. Alatalitlus täiskasvanul põhjustav limaturse ehk müksödeemi tekke.Tunnuseks on: · Limakoe ladestumine naha alla, inimene oleks nagu turses, see ei ole vesi vaid lima. Eriti märgatav on see näol. · Ainevahetus on aeglustunud, rasvkude võib olla ka liialt. · Südametegevus on tavalisest aeglasem. · Nad on väheliikuvad, erutusprotsessid on pärsitud · Täiskasvanu aeas avaldudes hakkavad vaimsed võimed taanduma. · Nahk on kahvatu ja kuiv, juuksed muutuvad hapraks, ihukarvad murduvad kergesti. · Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni.
väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustamine, st. kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine, gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27]. 1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev.
Referaadi ülesanned: - laste ja noorukite ülekaalulisuse ja rasvumise iseloomustamine, - selle diagnoosimise ja ravimise võimalused. 1. Üldised ülekaalulisuse tunnusjooned lastel ja noorukitel Ülekaalulisus on ainevahetuse krooniline haigus, mis ilmneb rasvakoe liigses arengus ja progresseerub aja jooksul. Võib tekkida veel mitu korda pärast teraapiakursuse lõppu. Rasva liigne ladestumine organismis võib olla nii iseseisev polüetioloogiline tõbi, kuid seda võib uurida nagu sündrom, mis areneb igasuguste haiguste jooksul. On teatud, et ülekaalulisus ja rasvumine võib alustada igas vanuses, aga kriitilised perioodid selles protsessis on varane lapsepõlv, prepuberteet poistel ja puberteet tüdrukutel. ( .., .) Eristatakse primaar- (konstitutsionaal-eksogeenne, eksogeenne, hüpotalamiline, ja
osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Olulisemad on: orgaanilise aine ladestumine ning muundumine, ainete pidev ümberpaigutumine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse; uute ühendite moodustumine; ainevahetus taimede ja mulla vahel. O kõduhorisont mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, käbid jm) ning surnud taimedest. A tumedat värvi ja kobe huumushorisont tekib orgaanilise lagunemise ja kogunemise ning mineraalainetega segunemise tulemusena. Tänu
südamepuudulikkusega Kardiaalne äkksurm Isheemiatõve riskitegurid Kontrollitavad: Hüperkolesteroleemia Suitsetamine Hüpertentsioon ehk kõrgvererõhutõbi Diabeet, mis soodustab ateroskleroosi Vähene kehaline koormus Vaimne stress, negatiivsed emotsioonid Liigne kehakkal Isheemiatõve riskitegurid Mittekontrollitavad riskitegurid: Meessugu Vanus Kehaehituse tüüp, rasvade ladestumine kehatüvele Pärilikkus ja infarktid perekonna anamneesis Koronaalembrol, spasm Stenokardia vormid On stabiilne stenokardia ja ebastabiilne stenokardia Stabiilsed stenokardia hood: Esinevad kindlatel tingimustel või reeglipäraselt Alluvad hästi nitraatidele Valu kaob puhates Tekivad füüsilisel pingutusel, stressist, külma ilmaga On kõige sagedasem vorm Ebastabiilne stenokardia Sagedus, raskus ja kestus suureneb
hormoonide üleproduktsioon. Kilpnäärme alatalitlus Produtseeritakse kilpnäärme hormoone liiga vähe. 2 vormi: · Lapseeas esinev alatalitlus- gretinism, avaldub vaimses alaarengus (ei teki närvi kasvu faktoris piisavalt) ja kääbuskasvus. Peaks kiiresti diagnoosima, hormoonasendusravuga saab seda vähendada. · Alatalitlus täiskasvanul põhjustav limaturse ehk müksödeemi tekke. Isel tunnuseks on lima koe ladestumine naha alla, inimene oleks nagu turses, see ei ole vesi vaid lima. Eriti märgatav on see näol. Ainevahetus on aeglustunud, rasvkude võib olla ka liialt. Südametegevus on tavalisest aeglasem. Nad on väheliikuvad, erutusprotsessid on pärsitud, täiskasvanu aeas avaldudes hakkavad vaimsed võimed taanduma. Nahk on kahvatu ja kuiv, juuksed muutuvad hapraks, ihukarvad murduvad kergesti. Sugufuntksioon langeb kuni viljatuseni ja suguvõimetuseni
Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu ensüümdefektid. RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED DÜSPROTEINOOSID Ainevahetushäired, mis väljenduvad sidekoekiudude muutustes ja valkude ladestumises põhiainesse. Siia kuuluvad Mukoidne paisumus seisneb muutustes, mille puhul kuhjuvad glükosaminoglükaanid. Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse. Amüloidoos ehk valguainevahetuse häire. Fibropaatiad sidekoe kiudude kahjustused. Mukoidne paisumus Esineb infektsioonide, süsteemsete sidekoehaiguste ja allergiliste seisundite puhul. Suhteliselt kerge vorm. Võimalik on ennistus, kuid ka üleminek fibrinoidseks paisumuseks. Fibrinoidne paisumus Siin algab verevalkude väljumine sidekoesse, mis koos sidekoe põhikoe valkude laguproduktidega moodustab fibrinoidi.
palli, kui ei saa, siis on tegmist liivmullaga. Kui saad palli teha, aga sellest edasi midagi voolida ei saa, siis tegemist saviliivmullaga. Raskema fraktsiooniga mullad Kui võimalik voolida pallist kepike, kuid siis kohe murdub – liivsavi1 Kui võimalik veidike kepikest murda – liivsavi2 Kui võimalik kepike peaaegu et otsapidi kokku panna – liivsavi3 Saad vabalt voolida – savi 9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine ja bilanss Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed ja mõningal määral ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Vastandprotsessiks on lagundamine seente ja bakterite abil. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine sisaldus mullas. Ladestumine – metsas peamiselt mulla pinnale (aastas peamiselt 3 – 6 t/ha taime jäänuseid, lehti, okkaid); põllul toimub ladestumine peamiselt mulla pindmisse kihti.
nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 15. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 3 Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim tunnuslik element on süsinik C. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Orgaanilise aine ladestumine: Metsas
väliskeskkonna faktoriteha. Koed mutuvad mustaks. ○ Märg ○ Kuiv Nekroosi tagajärg/lõpe ● piiristuspõletik. Sidekude-> armkude. Proovib panna piiri nekrootilisele protsessile. Hakkab arenema noor sidekude ja see järel armkude. ● Kapseldumine. Kahjustatud ala piiratakse tihke sidekoega. ● Kudede tihkestumine- näiteks kaltsiumsoolade ladestumine kärbunud kudedesse. ● Kudede veeldumine- ajukoe pehmestumine ja tsüstide teke. ● Kavernide teke ● Sekveratsioon mutilatsioon ● Haavandumine Millest sõltub nekroosi tähendus organismile? 1. … a. Paiknemisest b. Kohe hulgast 2. mürgistus 3. surm DÜSTROOFIA Morfoloogilised muutused kudedes ja rakkudes, mis tekivad ainevahetushäiree korral.
Katlakivi tekkimine: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 to kare vesi katlakivi vesi süsihappegaas http://commons.wikimedia.org/ Video- küttekehast katlakivi eemaldamine http://www.youtube.com/watch?v=K93RLmGkps4 Katlakivi, lubjakivi ... Ühesugune keemiline koostis (CaCO3) on: a) paekivi, b) lubjakivi, c) katlakivi, d) marmor, e) kriit, f) kaltsiit CaCO3 üheks tekkimise võimaluseks on protistide kodade ladestumine veekogude põhja. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Kesselstein_k.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fosiles_de http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Cambropa Katlakivist vabanemine Tekkinud katlakivist saab vabaneda hapete abil. Katlakivist vabanemine: CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2 katlakivi hape lahustuv vesi süsihappegaas sool
· Biosfäär- sfäär, kus esineb elu, ligi 40 km paksume kiht (atmosfääri 25 km, litosfääri 15 km) · Muld- maakoore pindmine kohe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel koostoimel. Pedosfääri kujundavad tegurid: · Lähtekivim · Kliimatingimused a) sademete hulk b) temperatuur · Reljeef Mulla kujunemine · Kivimkeha mureneb ilmastiku mõjul · Murendile asuvad taimed · Orgaanilise aine ladestumine, lagunemine ja mullakihi paksenemine · Mullahorisontide kujunemine Mulla koostis · Õhk · Vesi · Orgaaniline aine · Mineraalained · Huumus- mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. Muldade degradeerumine · Inimtegevuse poolt põhjustatud muldade kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Muldade hävimise peamised põhjused: · Vee-erosioon 56% · Tuuleerosioon 28%
osakesed madalalama energiaga osakesteks, mis reageerivad nii nõrgalt, et tervist nad ei ohusta.Küll aga mõjutab inimest Päikeselt saabuv kosmiline kiirgus UV-kiirguse näol, mis põhjustab nahavähki, kuigi osoonikiht blokeerib UV-kiirguse suures koguses. 6. Radioaktiivse süsiniku meetodil orgaaniliste leidude vanuse määramine Organismide surmaga lakkab süsiniku ladestumine ja hakkab tiksuma "radioaktiivne kell", mis mõõdab radioaktiivse süsiniku vähenemist orgaanilises aines. Lähtudes C14 poolestusajast on tuletatud nn süsinikuaasta, mis näitab radioaktiivse süsiniku hulka, mille võrra väheneb selle kogus mingis massiühikus süsinikus (nt 1 g) aasta jooksul. Seega on süsinikuaasta konstantne suurus, ei suurem ega väiksem. Objekti vanuse määramisel mõõdetakse kiirguse intensiivsust, mis väheneb 80 aasta jooksul umbes 1 protsendi võrra
Keskmine liivsavi – saab veeretada nööriks, rõngasse keerates nöör kõigepealt praguneb ning siis murdub Kerge liivsavi – saab voolida rõngaks, kuid rõngasse keeramisel nöör murdub Saviliiv – võimaldab endast peos vaid kuulikese veeretada, nööriks voolida ei saa Liiv – tavaliselt ei ole võimalik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali.Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. 10. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. mulla org aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1)õhustatus a)aeroobne lagunemine(kõdumine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid mis rohelistele taimedele toiduks. kiire lagunemine nt: kompostimine b)anaeroobne lagunemine-mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine.aeglane lagunemine.
Rasked Tolmjas liivsavi, savi, turbased Halvasti,keskmisel ja hästi lagunenud väga õhuke kuni sügav turvas Lõimist määratakse kui veeretatakse mulda sõrmede vahel ning ning siis kas muld hakkab kokku või mitte selle järgi öeldakse milline on lõimis 11. Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline aine kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa „põleb“- mida nim. Mulla orgaaniliseks aineks( olulised C ja N) Lagundamine- peamiselt bakterite ja seente poolt LAGUNDAMISE JA SÜNTEESI VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid
On võimalik, et mõned sellise valgud mõjutavad aju tööd ja seeläbi ka südame rütmi ja hingamist või panevad beebi väga sügavalt magama. 3. Ainevahetuse häire: Teatud ainevahetuse häiretega sündinud beebidel on suurem imikute äkksurma sündroomi esinemise tõenäosus. Näiteks kui neil puudub üks ensüüm (keskmise ahelaga acyl-CoA dehüdrogenaas), ei suuda nad rasvahappeid korralikult lõhustada ja nende hapete kehasse ladestumine võib põhjustada äkilise ning surmava hingamis- ja südametegevuse seiskumise. Uurimused näitavad ka, et imikute äkksurma sündroomi tuleb sagedamini ette poistel ning sotsiaalselt halvemas seisus olevates peredes või rahvusgruppides. Ometi ei ole imikute äkksurma sündroomile veel ühest seletust leitud ja uurimused on käimas. Kuidas vähendada riski? Juba sünnitusmajast vastsündinud beebiga lahkudes, antakse mitmesuguseid soovitusi, nende
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning
1. Orgaanilistest ainetest on loomses organismis kõige rohkem sahhariide valke V 2. Valgu aminohapete vahel on vesiniksidemed peptiidsidemed V 3. Valgu kompleksi nukleiinhappega nimetatakse nukleoproteiiniks Õ 4. HIV toimel lakkab Sinu kehas antigeenide antikehade teke V 5. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiid V 6. RNA nukleotiidiks on ribonukleotiid Õ 7. Valgud ja sahhariidid annavad võrdselt energiat-17,6 kJ Õ 8. Kolesterooli, rasvhapete ja lubisoolade ladestumine veresoonte seintele on veresoonte lupjumine ehk tromboos ateroskleroos V 9. Kitiin on polüsahhariid, mis esineb imetajate luudes lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. V 10. Inimeste varusahhariid maksas on glütseriin glükogeen. V 11. Lihasraku ehituses olevad valgud – müofibrillid muudavad välismõjutuste tagajärjel oma mõõtmeid Õ 12. Mõningaid vitamiine sünteesime ise, nagu D-vitamiin (nahas) ja E-vitamiin (soolestikus), on ainult rasvlahustuvad. V 13
- Kui sügavalt tõusevad kuumad täpid? - Mis on aulakogeen? - Mida märgib kontinentaalne riftistumine? - Mida väljendab Wilsoni tsükkel? - Nimeta laamtektoonika olulisemaid iseloomujooni? - Milliseid kriteeriume kasutas hiidmandri Pangea tõestamiseks A. Wegener? Eksogeenne geoloogia Settekivimite moodustumine ehk litogenees Sedimentogeneesi staadium settekivimite lähteproduktide teke (murenemine), erosioon, edasikanne ja ladestumine settebasseinides Diageneesi staadium füüsikalis-keemilised protsessid, mille tulemusena ladestunud setted muutub kõvastunud settekivimiks Lubjakivi keemiline koostis kaltsiumkarbonaat Tüüpilised settekivimid: o Lubjakivi o Liivakivi o Savikivi Purdkivimid e detriitsed kivimid: o Liivaivi o Savi o Konglomeraat Biogeensed settekivimid o Lubjakivi o Turvas
soovitusi laevadelt ning sadamates pärinevate reostuste piiramiseks ning likvideerimiseks, koordineerib naftatankerite ning teiste ohtlikke jäätmeid vedavate laevade õnnetuste likvideerimist. Alates 1980ndatest on Helsingi komisjon välja andnud umbes 200 soovitust, mille tagajärjel on: · vähenenud orgaaniliste reoainete ja toiteelementide heide Läänemerre · vähenenud 2025% võrra hapnikut lagunemise käigus kasutavate ainete heide · vähenenud lämmastiku ladestumine atmosfääris · orgaaniliste halogeenide (näiteks toksiliste dioksiinide ja furaanide) heide vähenenud · väljaantud riiklikud regulatsioonid, mis keelustavad ohtlike aineid nagu PCB ja DDT · tugevdatud kontrolli mereranniku piirkonda jäävate tööstuste osas · paranenud rahvusvaheline koostöö mereseires · hülge ja merikotka populatsioonid taastunud · loodud parem seadusandlus, takistamaks Läänemere reostust läbi laevanduse (koostöös
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
