Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus Troofsuse ja orgaaniliste ühendite sisalduse alusel jaotatakse Eesti jõed Arvi Järvekülje järgi 8 hüdrobioloogilisse tüüpi: oligohumoossed-oligotroofsed jõed, polühumoossed-oligotroofsed, oligohumoossed-mesotroofsed, polühumoossed-mesotroofsed, oligohumoossed-eutroofsed, polühumoossed-eutroofsed, oligohumoossed-hüpertroofsed, polühumoossed-hüpertroofsed. Veerikkad jõed Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. VOOLUVEEKOGUD
Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed. (vesilobeelia, lahnarohud) Viitna Suurjärvhuumustoitselised e düstroofsed järved on rabades. Vesi on pehme ning sisaldab rohkesti huumusaineid ja on pruunikat värvi. Elustik on vaene, toiduahel väga happelise vee tõttu lihtne (huumusosakesedbakteridzooplanktonahvenad) Kakerdaja järv Kõrvemaalrohketoitelised e eutroofsed on kõige tavalisemad, mis on tekkinud vähetoitelistest järvedest mineraal- ja biogeensete ainete lisandumisel. Vähese läbipaistvusega, rohekaskollase vee ja rikka elustikuga järved.Segatoitelised e düseutroofsed järved on madalad, taimestikurikkad, mudased ja soised. Kinnikasvades tekib soo. Rikas orgaaniliste ja mineraalainete poolest (koger, mudamaim) Endla järvLubjatoiteline e alkalitroofne järv on selge lubjarikka veega ning allikatest toituv ning on liigivaene elustik
Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Vetikas Cladophora aegagropila, järvepall Kirjeldus: Pallikujuline sametise pinnaga vetikas. Elupaik: eutroofsed e rohketoitelised järved Ohutegurid: veekogude ohustamine, veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude eutrofeerumine Ohustatuse kategooria: haruldased Sammal Paludella squarrosa, soosammal Kirjeldus: Kõrgus oleneb alumise otsa lagunemise kiirusest, on 5...15 (20) cm. Värvus puhas- kuni kollakasroheline, alusel pruunikas. Väikesed varrest eemaldunud ja haakjalt tagasikäändunud lehed on teritunud tipuga ja munajassüstja kujuga
konkreetsetest tingimustest. Taimestikurikaste järvede pindala moodustab 7181 hektarit ehk 40,8%, mõõdukalt taimestunud on 4893 hektarit ja taimestikuvaeste 5526 hektarit. Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi. Taimeliikide arv väikejärvedes kõigub 0 ja 25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved. Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane vesikupp, vesikatk jt. Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus
2. Semidüstroofne (poolhuumustoiteline). Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske. 1) Oligotroofsed järved-vees toitaineid vähe,vesi läbipaistev ja hapnikurikas,elustik vaene 2) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved-sooveekogud,vesi pruun,pH happeline,elustik väga liigivaene. 3) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved-niogeensete elementide (P,N) rohkus, liigirikkad, produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem
V: Võrumaa, Vooremaa, Kagu-Eesti, Valgamaa 13. Kes neist on röövkalad? V: haug, säga, mõõkkala, ahven, koha, lõhe 14. Mis on genipoorid(tundenäsakesed mudidel näokoljus) ja millistel kaladel nad esinevad? GONAADID sugunääre V: tundenäsakesed mudillatel 15. Järvede toitelisus määrab ära seal domineerivad kaladerühmas(sugukonnad). Valige kolmele põhilisele järvetüübile vastav kalade sugukond(igale vastab üks). V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17. Millised on eurühaliinsed kalaliigid? V: Taluvad vee erinevat soolsust 18. Kaladel täheldatakse põhiliselt kahte tüüpi rändeid, need oleksid... V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks.
., Mg.., Na., K., HCO3', SO4'', SiO2'') väärtused ja pH, mis omakorda määravad elustiku liigilise koosseisu. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti aluspõhja erinevus, mis sellest tuleneb -. Lubjakivi lahustub pikkamööda vee toimel, tekivad lõhed, mis lasevad pinnareostuse põhjavette. P-Eesti järved on lubjarikkad e. alkalitroofsed (Ca ja HCO3'), läbipaistva veega; N palju, P vees vähe (lubjaga seotud), planktonit vähe. Lõuna-Eesti liivakivi on vettpidav; järved enamuses P-rikkad, eutroofsed, läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju. Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasireziim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane.
http://www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes_Lakes.pdf Kokkuvõte Järvenõgudeks nimetame maapinna lohke millesse on järved tekkinud. Järvenõo tekkimise järgi jaotame järvi seitsmeks: Tehisjärved, looduslikud paisjärved, mandrijäätekkelised järved, laugasjärved ehk rabajärved, rannajärved ehk merelahtedest tekkinud järved, karstijärved ja meteoriidijärved. Järvi saab eristada ka toitelisuse ehk troofsuse alusel. Näiteks oligotroofsed, düstroofsed ja eutroofsed järved. Troofsus on veekogu aineringes liikuvad orgaanilised ja anorgaanilised ained, mis ringlevad nii veesambas kui veekogu settes, kusjuures see väljendab nende ühendite hulka, liikumiskiirust ja akumuleerumisintensiivsust põhjasetteisse. Eesti järved on dimiktilised, mis tähendab et järvevesi seguneb kaks korda aastas kevadel, kui vesi soojeneb, lumi ja jää sulab ning sügisel mil vesi jälle jaheneb ja jäätub. Raukas, A. ,,Eesti loodus" Kasutatud kirjandus 1. Raukas, A
Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) -Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu ,,Eesti muldadest põllumehele" 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet
Mõnikord võib esineda katkendlikke El-horisondi pesi. Koresesisaldus 30-60 cm sügavusel alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 7 SOOMULLAD Alaliselt (tugevasti) liigniisked mullad, mille pindmise horisondi moodustab üle 30 cm tüsedune turbahorisont. Profiili ehitus on lihtne, esinevad tavaliselt T- ja Ghorisondid, sügavatel soomuldadel aga ainult T-horisont. Madalsoomullad (M) - Põhja- ja üleujutusveega toituvad toitaineterikkad (eutroofsed) soomullad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. M´ Väga õhuke madalsoomuld -Turba tüsedus 30- 50 cm. Profiil: T – G. 8 6.Kasutatud materjal: 1. http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf P.Penu „Eesti muldadest põllumehele“ 2. http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf – Mullastiku kaardi legend 3. http://xgis.maaamet
laguprotsessidega. Hüdrokeemia. Hüdrokeemilised parameetrid on suurtes piirides. Eesti järved on mageda veega, vaid rannajärvedes ja hiljuti eraldunud merelahtedes on soolsus pisut kõrgem. Järvetüübid. Eesti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Vastavalt Aare Mäemetsa loodud klassifikatsioonile on Eestis kaheksa järvetüüpi: oligotroofsed (8% järvedest), semidüstroofsed (6%), düstroofsed (6%), eutroofsed + hüpertroofsed (36-37 %), miksotroofsed (36-37 %), siderotroofsed (0,2%), halotroofsed (1,4 %) ja alkalitroofsed (2,6 %). Antud tüpoloogia baseerub peamiselt looduslikul akumulatsioonitüübil ja erineb põhimõtteliselt maailmakirjanduses levinud klassifikatsioonidest. Alkalitroofsed järved lubjatoitelised järved on tihti ka sekundaarselt alkalitroofsed, olles kujunenud allikavee väga tugeva juurdevoolu mõjul (nt. Äntu järved), mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid
Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel.Samas on Kesk- ja Lääne-Eestis suuri alasid looduslike järvedeta. Sealsetele jõgedele on rajatud hulgaliselt paisjärvi, lisaks neile leidub veel turba-, liiva-, pae- jt karjäärides olevaid tehisjärvi. Keskmiselt tuleb Eestis 100 km 2 kohta 3 järve.2 Eesti jaguneb seitsmeks limnoloogiliseks valdkonnaks: · Kagu-Eesti oligo- ja düstroofsed järved, · Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsed järved, · kõrgustike eutroofsed järved, 3 Keskkonnaministeerium www.envir.ee/1131 5 · Pandivere alkalitroofsed järved, · Vahe-Eesti düstroofsed järved, · Madal-Eesti düseutroofsed järved, · Lääne-Eesti halotroofsed järved. Kalanduse ja puhkemajanduse seisukohalt väärtuslikumad järved paiknevad Otepää ja Sakala kõrgustikul ning Vooremaal. Teised piirkonnad on rikkamad taim- ja loomharulduste poolest. 3
· Kõrb: liiva,-savi,-ja kivikõrbed · Rohtla: stepp, preeria, selva · Ookean: netriitiline vöönd, mandrilava jne · Parasvöötme metsad: põhja,-lõuna parasvöötme metsad, taiga · Troopilised vihmametsad. VEEÖKOSÜSTEEMID · Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi
elupaigad, kesisematele pole veel jõutud levida . Indikaator (joonis 1.) näitab kalakotkaste pesitsuspaaride arvukust 10000 km2 kohta. Tulemus on arvutatud liigi koguarvukuse suhtena Eesti pindalasse (45227 km2). Eesti kalakotkaste teadaolevad pesapaigad on koondunud Lõuna- ja Ida-Eestisse, kus leidub enam toidurikkaid ja pesitsemiseks sobivaid järvede- ja jõgederikkaid alasid (Lõhmus 2001b) . Lääne-Eesti järved on halotroofsed, düseutroofsed või eutroofsed ning ei sisalda kalakotka jaoks piisavalt ja järjepidevalt kala. Teatud määral pärsib kalakotka levimist rannikule ja saartele ka sealne tugev merikotkaste positsioon. Kui 1970-ndate alguses kahanes kalakotkaste populatsioon Eestis alla poplatsiooni säilimiseks vajaliku piiri, siis alates 1980-ndatest on arvukus pidevalt tõusnud. 1994. aastal hinnati kalakotka arvukust Eestis 30-35 paarile, 2009. aastal aga 60 paarile. Kui kalakotka arvukuse
atraktviised rekreatsiooniks, kuid väga reostusõrnad); poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (mineraal- ja toitainevaesed, kesmise humiinainete sisaldusega, rekreatiivselt atraktviised ja ei ole reostusõrnad); huumustoitelised ja ehk düstroofsed (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaineterikkad, tüüpilised pruuni veega rabajärved, rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega, kuid reostusõrnalised); rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks) 30. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal –
Näited ökosüsteemidest * Järved neid jaotatakse erinevalt. Toitainete sisalduse järgi. Eestis on kõige haruldasemad oligotroofsed järved ehk vähetoitelised järved. Sellised järved on puhtad ja pehme veega. Sisaldavad vähe mineraalaineid, orgaanilisi aineid ja biogeenseid aineid. -) Düstroofsed ehk huumustoitelised järved vesi on pehme, mineraal ja biogeenseid aineid on vähe. Vesi on pruunikas. Elu on vaene happelisuse pärast. -) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved- rikka elustikuga, vähese läbipaistvusega, rohekas-kollakas vesi. -) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved vetikaid on väga palju. Muu elustik on vaesunud. -) Düseutroofsed ehk segatoitelised madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks. Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete
piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, st kus teised organismid neid välja ei tõrju. 65. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 66. Stenotoop kindlatüübilist elupaika valiv organism 67. Atsidofiil happelembene 68. Kaltsifiil ehk kaltsikool on lubjalembeline liik ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas. 69. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 70. Eutroofne rohketoiteline ( veekogu ). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. 71. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toiteaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 72. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine) ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest
· kevadise soojenemise I faas · homotermia · kevadise soonemise II faas · suvine stratifikatsioon · sügisese jahtumise I faas · homotermia · sügisese jahtumise II faas · pöördstratifikatsioon Järvede klassifikatsioon 0 keskmiselt; - vähe; + palju Tüüp Mineraalained Biogeenid Orgaaniline aine Oligotroofsed 0 - - (vähetoitelised) järved Eutroofsed järved 0 0 0 Düstroofsed järved - - + Düseutroofsed 0 (0) + Lubjatoitelised järved + - - ehk alkalitroofsed Riimveelised ehk (+) 0 0 halotroofsed järved PAISJÄRVED JA VEEHOIDLAD Tehisveekogud: · veehoidlad- kogumiseks
Ehk veetaseme muutumiste tõttu. 32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Vooluhulga sesoonne muutumine. Järsult tõuseb esile maksimaalne vooluhulga periood aprilli lõpul, suurem on vooluhulk ka sügisperioodil. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris 33. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). Oligotroofsed- toitainetevaesed (Palkna, Nohipalu, Viitna Pikkjärv). Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv). Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare). 34. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna. Orujärved Viljandi. Rannajärved (mullutu-suurlaht), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime.
· Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. · Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad · Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29
8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas,
Kriitiline sügavus veesügavus, kus integreeritud päevane süsiniku fotosünteetiline assimilatsioon on tasakaalus integreeritud süsiniku hingamiskattega. Kõik on nullis. Toitained Lämmastik ja fosfor põhiliselt. Enamus mere süsteeme on klassifitseeritud aastase primaarproduktsiooni alusel: oligotroofsed ehk vähetoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on madal. Primaarproduktsioon väga madal. C aastane varu vees alla 100g C/m 2 kohta aastas. eutroofsed ehk rohketoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on kõrge. Primaarproduktsioon kõrge. C aastane varu vees 300-500g C/m2 kohta aastas. hüpertroofsed ehk liigtoitelised veekogud fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon väga kõrge. Ülemäärane taimestik ja esineb veeõitsenguid. Reostunud veekogu. C aastane varu vees üle 500g C/m 2 aastas. mesotroofsed ehk kesktoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on keskmine.
protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv. Põldude väetiste, reovete sattumine vette võib põhjustada veekogu tüübi pöördumatu muutuse. Tekib ahelreaktsioon: vetikad arenevad massiliselt, nende jäänused lagunevad põhja, muda laguneb, sealt ujuvad välja biogeenid, nendest võivad jällegi toituda vetikad. Normaalsel järvede arengul on esimeseks etapiks vähetoiduline, mis võib muutuda huumusetoiteliseks või rohketoiduliseks. Madalaveelised rohketoidulised (eutroofsed) kasvavad segatoidulise (düseutroofses) staadiumis kinni, sügavamad võivad muutuda düstroofseteks. ÖKOLOOGIA RAKENDUSI Fenoloogia Aastaaegade rütm ja sellega seotud keskkonnategurite aastaajaline (sesoonne) muutumine tingib ka taimede elu rütmi. Eri aastate ilmastikuerinevuste tõttu on ka elusa looduse arengu aastarütm mõnevõrra muutlik ega lange kokku rangelt korrapäraste astronoomiliste aastaaegadega.
hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S. Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus. Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi: · Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene) · Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas) 32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Viimased on Eestis tingitud peamiselt tugevatest hoovihmadest.
Vähetoitelised ehk oligotroofsed – 8 % järvedest. On mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Need on selgeveelised (läbipaistvus > 4 m) unikaalse elustikuga järved. Poolhuumustoitelised e semidüstroofsed – 5,8 % järvedest. On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad. Rohketoitelised e eutroofsed – 36,4 % järvedest. Toitaineterikkad ja humiinainete vaesed. Pehmeveelised. Kalgiveelised. Segatoitelised e düseutroofsed – 33,7 %. Toit- ja humiinaineterikkad. Jagunevad samuti pehme- ning kalgiveelisteks. Lubjatoitelised e alkalitroofsed – 2,6 %. Mineraalaineterikkad, toit- ja humiinainetevaesed. Palju esineb Pandivere kõrgustikul. Soolatoitelised e halotroofsed – 1,4 %. Halogeeniderikkad ja humiinainetevaesed. Peamiselt Rannajärved. Rauatoitelised e siderotroofsed – 0,2 %.
-31% -ümbruskonnast kõrgem ala -toitub mineraalidevaesest veest (sademed) -kujuneb turba kuhjumisel Siirdesoo -12% -üleminekukooslus madalsoolt rabale -vesi suhteliselt mineraalainete vaene -mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi Madalsood liigitus *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd.
-eraldatud soometsadega – soostik -laugas -suuremad soostikud: Epu-Kakerdi, -älves Puhatu,Lihula-Lavassaare -servamäre SOODE TAIMEKOOSLUSED Madal- ja siirdesoode liigitus Madalsood *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog, konnaosi, luht-, sale, põis- ja mätastarn. Põõsastest pajud. *Allikasood -esineb: allikate ümbruses -iseloomulik: survelised põhjaveed -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe.
respiratsiooni vahekord). Põhjas kontsentreeruvad fosfaadid, Al, Mn, Fe. Vetikad toodavad toksiine. Meetodid: nitraatide, fosfaatide kontroll; kemikaalid vetikate tõrjeks; hapniku sissepumpamine (ettevaatust põhjamudaga). Lubatud sissekanne (g/m2a) järve sügavuse järgi: 5m (N 1, P 0.07), 200m (N 9, P 0.6). Ohtlik vastavalt (N 2, P 0.13) ja (N 18, P 1.2). Kontrolliv faktor: P (taimed võimelised N omistama atmosfäärist). Järved: oligotroofsed, mesotroofsed, eutroofsed (vahepealsed astmed, düstroofsed). Põllumajandusreostus Väetised: mineraalväetised (nitraadid, fosfaadid, kaaliumväetised), orgaanilised väetised. Tahked osakesed suspensioonis. Herbitsiidid ja pestitsiidid. DDT (diklorodifenüüljrikloroetaan) avastati 1930ndail, Paul Müller Nobeli meditsiinipreemia. Komplikatsioonid: putukatel kohastumine, ohtlik käiadele, ei lagune kiiresti (nagu arvati), akumuleerub rasvades, takistab kaltsiumi metabolisnü (lindudel kooreta munad), keelud USA-s
N valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas - vähetoitelised e. oligotroofsed, - rohketoitelised e. eutroofsed - keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eesti järvedest on 40% rohketoitelised. Soolasisaldus Vees võib soolasid olla 0...20...30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik bakterid, vetikad, arhed. Osmoos lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine
suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 5 Stenotoop elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev organism. Atsidofiil happelembene liik. Kaltsifiil kaltsiumilembene liik. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Eutroofne rohketoiteline (veekogu). Eutroofsed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Energia võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima; orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil
anaeroobsete ainevahetusprotsesside käivitamine ja aeroobsete prts vähenemine (kogred ilma hapnikuta võimelised elama mingi aja, kui glükogeeni maksas palju on ja külmad kraadid on), vertikaalne ja horisontaalne migratsioon. Võivad ka õhuhapnikku hingata- Obligatoorsed õhuhingajad- peavad tulema vee pinnale, et hingata, jää on neile paha. Sekundaarsed õhuhingajad-lõpused paremini arenenud ja ei pea vee peal hingama. Hüpoksia esineb: väikesed, madalad veekogud- 1,5 m, eutroofsed järved, korallriffid, väikesed veekogud, ajutised veekogud tõusu-mõõna ajal jne. Kaud-ida unimudil (tulnukliik)- ainus, kes suudab vastu pidada hapniku puudusele (jää all nt). Jää all hapnikku rohkem- põhjas vähem. Kalad ei ole need, kes loodusveekogu hapniku ära tarbivad- SEDA TEEB ORGAANILINE AINE. Vee-elanike orienteerumine ja liikumine Retseptoritega tajub olend, kus on soodne keskkond tema vajaduste rahuldamiseks, ta kas
6. Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või 9+*-sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. +Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Pehmeveelised eutroofsed järved moodustavad väikese veevahetuse ja valgalaga pisikesed veekogud. Kujunenud on need oligotroofsetest järvedest, mida on mõjutanud suuresti inimene, näiteks linaleotus, suvilad, saunad, rekreatsioon. Selliseid järvi võib leida Lõuna- Eestis. Liikide arv on väiksem kui kalgiveelistes ja liigiline kooseis küllaltki erinev. Biomassis domineerivad sinivetikad. Selles tüübis on kihistunud järvi nagu Viitna Linajärv ja Erastvere. Suurtaimestik on liigivaene
Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised humiinaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e. rohketoitelised mineraalainerikkad ja humiinainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. Järvede tavaline arengukäik alates nende tekkest kuni hääbumiseni on oligotroofne-mesotroofne-eutroofnedüstroofne. 11.Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad). Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas Kaspia Kesk-Aasias,
·Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e. huumustoitelised huumusaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. Eutroofsed e. rohketoitelised mineraalainerikkad ja huumusainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. 10. Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad). Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas ja Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m. Üle 400 m sügavusega järvi on ainult 20. Maailma sügavamad järved on kõik tektoonilise päritoluga. Maailma suurim siseveekogu on soolaseveeline
Oligotroofn 15-50 20-200 1-5 1-200 2-20 e Mesotroofn 50-150 200-600 5-10 200-400 10-100 e Eutroofne 150-200 600-10000 10-30 300-650 100-500 soolane 500-2500 1000-20000 30-100 400-5000 1000- 150000 Järvede toitumistüübid *huminainetest rikastatud (düstroofsed veekogud) *eutroofsed ehk rohketoidulised veekogud *oligotroofsed ehk väga madala produktsiooniga veekogud * mesotroofsed ehk vahepealsed veekogud Aluspõhi soolad soolajärved ( tekivad ka vee intensiivsel aurustumisel) Kaspia meri Eristatakse karbunaalseid, sulfiidseid ja kloriidseid soolajärvi. Mageveejärvede toitainete hulk muutub aja jooksul. Arvati, et järved arenevad toitainete suurenemise suunas (setete lagunemine), kuid kui järv kattub taimedega, siis muutub veekogu toitainetevaeseks.
luhtade pealesõiduteede ääres (Pork, 1981). Luhtade taimkattele avaldab mõju ka jõe veereziimi muutmine: kas jõe süvendamine või veetaseme tõus. Jõgede süvendamise tulemusena alaneb ümbritsevate alade põhjavee tase ning selle tagajärjel niitude üldine niiskusaste. Põhjavee taseme alanemise kõrval alaneb ka üleujutus ja väheneb alluviaalse sette hulk. Sellest tingituna muutuvad keskkonnatingimused pärast jõe süvendamist oligotroofsemaks ja eutroofsed taimekooslused asenduvad oligotroofsematega. Pikaajaliselt üleujutatud aladel, kus levisid kõrgekasvulised tarnad, asenduvad need madalakasvuliste ja hõredapuhmikuliste tarnadega. Tarnakooslused asenduvad kõrreliste kooslustega. Eriti tugevalt avaldub kuivenduse mõju luhasoodes, kus Carex elata assotsiatsioon asendub hästi arenenud samblarindega Carex lasiocapra- Drepanocladus revolvens`i assotsiatsiooniga (Pork, 1964). Jõe veetaseme tõus põhjustab
· Äntujärved · Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv · Semidüstroofne e poolhuumustoiteline (5,8%) värvus pruunikam · Tuuljärv, Tänavjärv, Uljaste järv · Düstroofne e rabade huumustoiteline (9%) rabade keskel, või rabadest tuleva veega järved. Väga toitainete vaene. Värvuselt pruunikad, tumedad, isegi mustad. Väga happelised · Tudu, Kakerdi, Nohipalu Mustjärv · Eutroofsed e rohketoitelised (36,4%) põllumajanduslikus maastikus. Peipsi · Arvukalt · Segatoitelised ehk düseutroogsed (36,6%) · Eesti oludes järvede arengu lõpplüli, millele järgneb soo · Rauatoitelised ehk siderotroogsed (0,2%) · Räätsma järv Kurtna mõhnastikus Eesti järvede paiknemine Lõuna-Eestis on kõige rohkem. Kurtna mõhnastikus on palju koos. Maa tõusust tekkinud. Põhja-Kõrvemaa. Limnoloogiline rajoneerimine 1
Sagedamini esinevaid katte- ja paljasseemnelisi taimi on rabas kokku vaid paarikümne liigi ümber ning umbes sama palju on pärislehtsamblaid ja turbasamblaid, samblikke on umbes 50 ning vetikaid 150 liiki (Valk 2005: 237). Eesti rabamännikute rohu- ja puhmarindes kasvab 17 taimeliiki, sama suur on samblarindes ühtekokku metsa- ja turbasamblaliikide arv (Valk 2005: 39). Samblarindes domineerivad turbasamblad, kes jagatakse toiteelementide nõudlikkuse suhtes kolme rühma: eutroofsed ehk nõudlikud (kasvavad madalsoos), mesotroofsed ehk keskmise nõudlikusega (siirdesoos ja rabastuvas metsas) ning oligotroofsed ehk vähenõudlikud (rabas). Turbasamblal puudub juur. Ta kasvab varre ülaotsast ja laguneb samal ajal varre alaotsast. Vett seob turbasammal kogu keha pinnaga ja on peamiseks turba moodustajaks ning on ka tugev domineeriv liik, mis soodustab maastiku jätkuvat soostumist (Valk 2005: 237).
Optiline läbipaistvus: Vesi päris põhjani läbi ei paista, on erinevused veekogude vahel, näiteks allikajärved paistavad rohkem läbi kui tavalised. Troofsus: Järvede tüpoloogia troofsuse alusel (mittetäielik loend): oligotroofsed järved – väike toitainete sisaldus semidüstroofsed järved- poolhuumustoiteline düstroofsed järved- kõrge huumussisaldusega mesotroofsed järved- kesktoiteline, taimtoitainete rohkus eutroofsed järved- kõrge toitainete sisaldus halotroofsed järved- kõrge mineraalide sisaldus, madal huumus alkalitroofsed järved- allikatoiteline, kõrge mineraalainete sisaldus Veeökosüsteemid: Veeökosüsteemid võivad olla üldistatult kas seisvad või liikuvaveelised. Tegelikult on kõikide veekogude vesi vähemal või rohkemal maäral liikuv kuid selle klassifikatsiooni järgi liigitatakse liikuvaveelisteks kindla liikumissuunaga veekogud nagu jõed, ojad ja kanalid.
iseloomustamiseks on N:P suhe. Need biogeenid, nagu ka CO2, O2 ja H osalevad suurtes biogeokeemilistes ringetes. Biogeenide hulk vees on aluseks veekogu troofsuse kujunemisel. Troofsus - toitelisus, s.o. kompleksnäitaja, mis väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust. Troofsus on veekogude tüüpideks liigitamise põhialuseks (oligo-, meso-, eutroofsed järved). Eluvormid veekogudes Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad,
P nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K rakuvedelikus; S valkude struktuuris; Ca rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na loomade rakuvälistes vedelikes. Siseveekogud võivad olla, kas vähetoitelised e. oligotroofsed, rohketoitelised e. eutroofsed ja keskmisetoitelised e. mesotroofsed. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Endla Reintam, 2008/2009 24 Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld.
annaabi.ee 
