................................................................................................. 12 Kasutatud allikad ......................................................................................................................... 13 2 Sissejuhatus Suur Järvistu (ingl. Great Lakes või Laurentian Great Lakes) on Põhja-Ameerikas USA- Kanada piiril asuv mageveejärvede süsteem, mis sisaldab umbes 18% Maailma mageda pinnavett. Need järved peaaegu kogu oma eksisteerimise ajal mängivad tähtsat rolli elavate seal inimeste elus, olles tohutult rikkadeks erinevate ressurssidega nagu toit, metallid ja soola. Inimese tegevuste tõttu on nad praegu ohustatud ja see provleem äratab tähelepanu avaliku ja teadusliku seltskondade poolt. 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus Suureks Järvistuseks peetakse 5 suurimat järve: Ülemjärv, Huroni, Erie, Michigani ja
See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool
Asukohast · Viljandi maakonnas Suure-Jaani ja Kolga- Jaani vallas · Suurus 3426 hektarit · Turbalasundi paksus 3-8m Parika raba · Raba eriilmelise elustiku kaitseks on loodud Parika looduskaitseala · Kaitse alla võtmise aeg: 25.mai 1981 · Pesitseb palju haruldasi ja ohustatud linde: metsised, sookured ja tedred, hallhaigurid · Tähtsamad järved on Parika järv, Parika Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased
Ristsõna: Kollastes ruutudes olevatest tähtedest saad moodustada Eesti pikima jõe nime. Vastus: Võhandu jõgi 162 km 1. Mageda veega vooluvee kogu. 2. Madal, kivine ja kiire vooluga jõeosa. 3. Jõe voolutee. 4. Ühte järve või merre voolavate jõgede jõgikonnad moodustavas... 5. Vee langemine üle järsu astangu. 6. Maa-ala kust jõgi saab oma vee. 7. Mis viivad vee peajõkke? 8. Jõgi, mis viib vee peajõest välja. 9. Jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. 10. Peajõgi koos lisa- ja haeujõgedega. 11. Kuidas nimetatakse kohta, kust jõgi saab alguse? 12
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
Veeringe 7.klassi geograafia Võrdle maismaa ja maailmamere kohal ringleva vee hulka. Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele.
BIOSFÄÄR Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss
Põhjavee Reostumine Looduslik põhjavesi, vaatamata tema koostisele ja kasutamisvõimalustele on puhas, isegi sel juhul, kui ta liigse mineraalsuse või lisandite tõttu ei sobi joogiks, või kasutamiseks mingiks muuks otstarbeks. Reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostuda võib põhjavesi nii reostunud vee tungimisel põhjavette, kui ka sademete vee infiltreerumisel läbi reostunud pinnasekihtide. Mõnel määral tinglikult on reostumiseks nimetatud ka ebasobiva koostisega loodusliku vee segunemist kvaliteetse põhjaveega inimtegevuse tagajärjel, näiteks merevee tungimisel põhjavette liigse mageda vee väljapumpamise tagajärjel saartel ja rannikualadel jne. Infiltreerudes maakoore sügavamatesse kihtidesse, satub reostunud vesi kontakti mitmesuguste kivimitega ja põhjaveega. Osa reostusaineid adsorbeeritakse kivimiosakeste po...
Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud. Merevee soolsus Soolad kogunevad merre peamiselt maismaalt. Jõed kannavad kaasa maismaal jõgede vees lahustunud soolasid. Maailmamere keskmine soolsus on 3,5 % Läänemeres 2-3 % Millest sõltub merevee soolsus? Kirjuta järgmistele sõnadele definitsioon: Pilv, sisevesi, veeringe. Kus kulgeb veeringe kõige kiiremini, kas ekvaatori lähedal/60. laiustel/pooluste lähedal? Miks? Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Miks ei ole võimalik kogu Maal leiduvat magedat vett kasutusele võtta?
Täpsemalt, samasuguse õhutemperatuuri ja sademet hulgaga kohad ühendatakse kaardil samajootega. Nende vahelised alad värvitakse samasuguse tooniga ühesuguse temperatuuri ja sademte hulgaga aladel. Ilm mõjutab meie elu mitmel viisil, sõltuvalt meie elupaigast. Põhjamaalased peavad arvestama nii talviste külmade kui ka suviste soojade ilmadega. Soojal maal sellist probleemi pole. Sademetavestes paikades võib aga nõrgematele inimestele saada eluohtlikuks mageda vee puudumine. Sealsed inimesed peavad vedama magedat vett koju kümnete kilomeetrite kauguselt, mis võib osutuda raskemaks kui arvata on.
Minu jaoks oli huvitav teada saada, et kiilide liike on nii palju. Huvitav informatsioon oli ka selle kohta kuidas kiilid elavad , kuhu munevad nad oma munad , kus elavad nende vastsed ja palju muud. Põnev oli teada saada, et kiilid on väga ürgne rühm ja et hästi säilinud kiilide fossiile tuntakse juba väga vanadest kivisöe lademetest, mis on umbes 300 miljonit aastat vanad. Huvitav fakt minu jaoks oli see, et Kõzõlkumis avastati 20. sajandil mitmeid senikasutamata mageda või peaaegu mageda arteesia vee varusid, mis võimaldas rajada uusi oaase. Ja juba mõne aasta pärast ilmusid sinna kiilid, kuigi oaaside kaugus lähimatest veekogudest oli üle 100 km. Niisugune vahemaa osutus kiilidele ületatavaks. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiililised.htm · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
Biosfäär Mis on biosfäär? Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus. Millest biosfäär koosneb? BIOS Maismaa pindmine kiht e. Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkon...
Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides.
Helehallid mullad Seal ei ole ainult liivaluited Taimestik ja Loomastik (Taimed): palju põõsaid, Aaloed, Kaktuseid, Magun ja palmid (Loomad): Kilpkonnad, Skorpionid, Kõrbekivitäks, Varaanid, Lõgismaod ja veel palju roomajaid. VARAAN > Inimtegevus Oaasi põllundus, odrakasvandused, tapipalmid, hirss ja maisikasvandused Rändkarjakasvandus (Lambad ja kitsed jne.) KESKONNAPROBLEEMID Puhta ja mageda vee puudus Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. Sageli esineb kõrbes liivatorme samuume. Selline liivatorm kannab edasi tuhandeid tonne liiva, tuiskab seda oaasidesse ja võib põhjustada inimeste ja loomade hukkumist TÕSINE PROBLEEM > LISAINFO Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides.
Samuti on võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud või on iseloomulik taimestik aja jooksul nihkunud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat. Loodus Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, kadakad, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihedam lehtpuuvõsa (valdavalt türnpuud)[1], kuni algab männik. Suurematest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas. Mõnikord võib kohata merikotkast ja teisi merelinde.[2] Läänerannik on järsem ja kivisem, idarannik laugem ja kohati pillirooga kaetud. Läänerannikul, 15 meetri kaugusel veepiirist, asub 3,3 meetri kõrgune ja 15,4 meetrise
II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD. 3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI. 3) AEGLUSTAB SADEMETEVEE IMBUMIST PÕHJAVETTE V. PÕHJAVESI ..
donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa vähenemine, Sotsiaal- poliitilised prob: sõda ja rahu (tuumasõda) toidu ja vee puudus, prügi, ülerahvastatus.
See tuleneb vee liikumisest ja segunemisest. Läänemere vee pinnakihtide soolsus väheneb Taani väinade 25-lt promillilt Soome ja Botnia lahe sisesoppides ning suurte jõgede suudmealadel 0,5 promillini, olles samal ajal paiguti üsna püsiv. Nii on ulatuslikes avamerepiirkondades pinnavee soolsus püsivalt 6-7, 5 % ning muutub aasta lõikes vaid 0,2-0,9 % võrra. Soolsus on Läänemeres ökoloogiliselt tähtsaim faktor. Soolsuse määravad mageda vee sissevool jõgedest ja soolase vee sissetung Põhjamerest. Aurumine ja sademed mõjustavad soolsust vähe, sest need on ligilähedaselt tasakaalus. Läänemerre voolab üsna rohkesti magedat jõevett. Enamik suuremaid jõgesid suubub merre ida- ja põhjaosas. Mageda vee sissevoolust sõltub, kui palju Põhjamerre vett läbi Taani väinade Läänemerre tuleb. Kui Läänemerre voolava mageda vee hulk on tavalisest suurem, väheneb soolase vee sissevool. Tähtsusetud
ühendus väinade kaudu (Läänemeri, Vahemeri, Punane meri, Must meri). Ääremered paiknevad mandrite ääres, nail on lai ja avatud ühendus ookeaniga, millest neid eraldavad saared ja poolsaared (Norra meri, Põhjameri, Kariibi meri). Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas,
Jõed Rauno Joost 7.a Paikuse Põhikool Jõgedest Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi, merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi
organiseerimise plaani algul Portugali ja seejärel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad üle ühe kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lõppesid mageda vee varud ja toiduained. Väsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused ülestõusu organiseerida ja Kolumbusega arveid õiendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal nägi vahimadrus maad. Rõõm oli piiritu. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus
eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel, mangaan, titaan ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit, sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, sellepärast on ka paljud potid noad, kraanikausi jms valmistatud just selliselt legeeritud terasest. Huvitav fakt: Kui 1990-ndate aastate alguses disainiti Rootsi kiirrongi, viis ASEA BROWN BOVERI AB läbi laiaulatusliku uurimuse, et leida parim materjal rongi vagunite kerede tarbeks. Võrreldi tavalist terast, roostevaba terast ning alumiiniumit. Lõpuks langes valik konstruktsioonile, mis koosnes täielikult roostevabast terasest, kuna see oli kergem ja odavam
Suurim sügavus 459m. paljudes kohtades on erinev, aga keskmine on umbes 6-8promilli 3. Läänemere veebilanss, peab teadma, mis on peamised vee juurdetuleku ja millised ära mineku allikad, mahtusid peast ei pea teadma) Läänemerest läheb põhjamerre palju rohkem vett kui põhjamerest tuleb läänemerre. Sissevoolu allikad on sademed, jõgedest ja põhjamere sissevool. Väljavoolu allikad on vee auramine ja väljavool põhjamerre. 4. Miks on Läänemeri mageda veega? Palju sademeid, väike aurumine. Kitsas ühendus Põhjamerega. Suur sissevool jõgedest mis toovad palju magedat vett. Ja kuna Taani väinad on madalad ei tuled palju vett Põhjamerest. . 5. Miks voolab Läänemerest Põhjamerre rohkem vett, kui Põhjamerest Läänemerre? Sest Taani väinad on kitsad ja madalad. 6. Mis on riimveelisus ja kuidas see mõjutab Läänemere elustikku? Riimveelisus on vesi, kus on segunenud soolane ja mage vesi
Laev Olgert Viitak Mis on laev? Sõna laev hõlmab kõiki ujumisvahendeid, kaasa arvatud veeväljasurveta laeva ja vesilennukid, mida kasutatakse või saab kasutada veel liikumise vahenditena. TEOREETILINE JOONIS · S.o. laeva välispinna graafiline Click to edit Master text styles kujutis, kus laevakere lõiked Second level Third level on kolmes ristprojektsioonis: Fourth level Fifth level pikilõiked (baatoksid), ristlõiked (kaared) ja rõhtlõiked (veeliinid). · Baatoksid moodustavad külje, kaared aga korpuse ja veeliinid poollaiuse. LAEVA TALASTIK · Pikitalastik · Põikitalastik · Segatalastik LAEVA SEADMED Ankruseade Rooliseade Sildumise seadmed Signaalseadmed Lastimisseadmed P...
mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.(Kaspia meri) TIIGID-on järvest väiksemad seisva veega veekogud. VEEHOIDLA ehk paisjärv. Vooluveekogule rajatud tehisveekogu. JÕED- mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega veekogu(Jenissei jõgi). OJAD on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. KRAAV on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas. Liustikes kõige rohkem magevett 2/3.
piiratud veevarudesse võivad kaasa tuua ohtlikke sõjalisi konflikte. ,,Maailmas on sõditud nafta pärast. Ka vee pärast peetav sõda on võimalik, " on öelnud USA Ohio ülikooli proferssor. Kroonilise veepuuduse all kannatavate piirkondade arv järjest suureneb. Eriti süveneb veepuudus maailma kuivemates paikades, kus elab üle 2 miljardi inimese, kellest suur osa on vaesed. Iga päev sureb maailmas ligi 3800 last just seepärast, et inimeste kasutatav mageda vee hulk on viimase kolmesaja aasta jooksul suurenenud 35 korda. Hambaid pestes võiks mõelda, et kolme minutiga, mis sellele tegevusele kulub, jookseb kraanist kanalisatsiooni 19 liitrit vett. Seepärast tasub kraan hambapesu ajal kinni hoida. Tark oleks ka loobuda pudeliveest ning juua pigem kraanivett. Suurtes kogustes vee pudelitesse panek ja laialivedu nõuab palju energiat ning aitab sellega kaasa kliimasoojenemisele, mis omakorda soodustab veepuuduse teket
põllumajandust -istanduses kasvatatakse kohvi ja banaane ekspordiks I -mitmel pool aafrikas haritakse alepõlde E -rantšodes kasvatatakse suurtel looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja lambaid E Iseloomustage puuvillapõldude paiknemist Usbekistanis -paiknevad niisketel aladel Miks on vegetatsiooniperiood Usbekistanis lühem kui Eestis? -seal on liiga kuiv, mis vähendab taimekasvuperioodi Tabeli andmetega selgitage miks on Aarali mere soolsus muutunud. -jõgedest mageda vee sissevool on vähenenud, järves on vähem vett, intensiivne aurumine kõrbes Analüüsige niisutatavate alade pindala ja niisutuseks kasutatava veehulga seost -mida rohkem niisutatakse, seda rohkem kasutatakse vett Selgita joonise abil, miks niisutatud pinnas võib soolduda -kuuma kliima tõttu suurem aurumine, vee tõusu tõttu tulevad soolad pinnade poole Millised sotsiaalsed tagajärjed on kaasnenud või võivad kaasneda muutustega Aarali piirkonnas
Elu Maal aastal 2070 Inimesi on maailmas ligi 7,6 miljardit. Nad kõik tahavad süüa, tarbida puhast vett ning elada stabiilses keskkonnas. Rahvaarv kasvab pidevalt ning selle peamiseks põhjusteks peetakse elanikkonna vaesust, naiste elu-olu ning vähest informeeritust. Aastaks 2100 on Maa elanike arv kasvanud 9.6- 12.3 miljardini. Varem ennustati rahvaarvu kasvu pidurdumist aastaks 2070, kuid nüüdseks on teadlased juba oma liig sest optimistlikusest aru saanud. Aastaks 2070 on meile harjumuspärane maailmapilt juba palju muutunud. Inimeste seas on aina enam populariseerunud linnastumine ning maal elavad vaid erakud. Massiivne linnas elamine tähendab maapiirkondade eripärade välja suremise. Parim kasutus nendele mahajäetud piirkondadele oleks põllumaa rajamine, kui see vähegi võimalik on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsin...
Nuortamearra ; saksa keeles Ostsee ; soome keeles Itämeri ; taani keeles Østersøen ; valgevene keeles ; vene keeles . Balti meres on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest. Veevahetust toimub aastas 440 km³. Balti meri on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek ( 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus umbes 70m sügavus takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Taani väinades on pinnakihi soolsus 8-10, Balti mere avaosas on aga pinnakihi soolsus 6-7 ning väheneb Soome ja Botnia lahe sopi suunas (väikseim 1- 2).
Petersell Fifth level Valmistusviis Pane liha koos leotatud hernestega külma veega keema. Keemahakkamisel eemalda vaht, lisa sibul ja keeda herned pehmeks. Enne keetmise lõppu lisa riivitud porgand, sool ja hakitud petersell. NB!Kui valmistad hernesuppi soolalihaga, siis keeda kõigepealt herned mageda veega eraldi pehmeks ja lisa koos keeduleemega lihaleemele. SÜLT Valmistusviis 1. Pese liha ja pane külma veega keema. Kui Click to edit Master text styles vedelik on keema tõusnud, eemalda vaht 2. Keeda tasasel tulel vaevu keevana. Second level 3. Umbes tund peale keema hakkamist lisa Third level sibul, küüslaugu küüs ja porgand.
Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. Meelerakud, mis võtavad vastu maitsmisärritusi, asuvad keelel. Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja pigistame nina kinni, ei suuda me eristada isegi hästi tuttavaid jooke ja roogi. Maitseaistingu kujunemist mõjutavad: · haistmine - kui inimesel on nohu ja ta ei tunne lõhna, siis on ka maitsetundlikkus häiritud · toidu struktuursus, temperatuur ja rasvasisaldus - soe toit tundub maitsvam kui jahtunud toit · kokkupuutepind - mida suurem on kokkupuutepind keele ja toidu vahel, seda
JÕGI Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes
USA Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa 8. Tuuleenergia tootjad : Saksamaa USA Hispaania Taani India 9. Geoterminaalenergia tootjad : USA Filipiinid Itaalia Mehhiko Indoneesia Plussid ja miinused : NAFTA : Plussid : 1) Väga kõrge kütuse väärtus . 2) Mitmekülgne toore 3) Võimalus transportida väga suuri koguseid 4) Pealmine mootor jõudude allikas Miinused: 1) Mageda ja puhta vee reostus 2) Merevee reostamine 3) Taastumatu 4) Raske puurida 5) Suured kaod ja menetlused Maagaas plussid : 1) fossiilsetest kütustest suurima väärtusega 2) põlemisel tekib väga vähe saastet 3) juhtmeid pidi tõhus transportida 4) saab suunata otse tarbijani Miinused : 1) taastumatu 2) tülikas transportida 3) tehnoloogia on kallis 4) magevee raiskamine veeldamisel Kivisüsi plussid :
Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee veevahetust. Madala soolsuse põhjused : - jõed toovad palju magedat vett
analüüsis jõgede ja järvede vett, korjas erinevaid taimi ja mineraale ning pani kõik oma märkmikusse kirja. Pariisi naastes esitas Lvoisier oma kauditatuuri Akadeemiale ning kuigi ta oli alles 25 aastane, valitigi ta sinna. Akadeemias pidi ta ette valmistama teaduslikke ettekandeid kõikvõimalikel teemadel : ainete erikaal, siidri võltsimine, õli pressimine kapsaseemnetest, tärklise tootmine, mageda vee säilitamine reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks,
Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga. *Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus *Enamik Eesti joogivett saadakse põhjaveest. *Suure mineraalainete sisaldusega põhjavesi on ka ravitoimega. *Toidab jõgesid ja järvi 20. Soode tähtsus *Sood on üliolulised puhta mageda vee reservuaarid. *Turba ja selle all olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm. *Turbakihi sügavuse ja vanuse järgi tehakse kindlaks turba juurdekasvu kiirus ning soo kujunemise aeg. *Elupaigaks loomadele ja kasvukohaks taimedele *Soost saab marju jms. *Soost saab turvast.
soolsustase aina suureneb. Elustik Pärsia lahe elustik on mitmekesine ja unikaalne oma geograafilise jaotuvuse tõttu. See on rahvusvahelistest vetest peaaegu täielikult eraldatud. Ainukeseks sidemeks teistesse veekogudesse on kitsas Hormuze väin. Elusorganismidest leidub seal mitmeid sümbioosis elutsevaid organisme. Ühed sellised on mangroovi puud. Nad vajavad kasvuks pidevat tõusu ja mõõna ning soolase ja mageda vee segu. Nende puudega on seotud palju krabide, putukate ja kalaliikide järglased. Energiavahetuse ring lõppeb merelindudega, kellele need kalad, putukad ja krabid toiduks saavad. Lahes elavad ka ühed haruldased mereimetajad dugongid. nad on tuntud ka kui merilehmad, oma harjumuste ja käitumise poolest. Dugongid söövad taimi ja on leebe olekuga. Nad võivad kasvada kuni kolme meetri pikkuseks ja keskmiselt elavad nad sama kaua kui inimesed
c) Poolsaared (N. : Skandinaavia ps, Vike-Aasia, Araabia ps ) 7) Mis on poolsaar?Too niteid. Poolsaar on kaugele veekogusse ulatuv maismaa osa. (Kolmest kljest piiratud veega ja neljast kljest maismaaga) Nited : Araabia poolsaar,Apenniini poolsaar 8) Mis on mereveesoolsus?Millest sltub.Selgita Lne-ja Punase mere kujul. Mereveesoolsus on 1000grammis merevees olev soolade hulk grammides. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli Mereveesoolsus sltub : 1) hendusest ookeaniga 2)Juurde tulevast mageda vee hulgast(jed) 3) Sademete hulk ja vimalik aurumine Lnemeres on soolsus viksem kui Punases meres ,sest hendus ookeaniga on halvem kui Punases meres.Aasta keskmine temperatuur on Punase mere juures suurem seega toimub rohkem aurumist.Sademete hulk on Punases meres viksem (0-100mm) kui Lnemeres (500-600mm).Lnemerre suubub suhteliselt palju jgesi (magevett tuleb juurde), Punasesse merre suubuvate jgede hulk on vike.Soolsus Lnemeres on 7 promilli , Punases meres ligi 40 promilli.
Nimi...............................Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 1. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=150 m, B=20,20 m, Tvöör=7,80m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=8,40 m asub magedaveelises sadamas (=1,0 t/m ), ballastitankides on 500 m3 mereveest 3 ballasti. 2. Laev laadib 900 tonni lasti. 3. Kulutanud ookeaniülesõidul 500 tonni kütust, saabub laev ookeanisadama reidile (=1.025 t/m3).. Lubatud sisenemissüvis sadamasse on 7,70 m. Küsimus: 1. Kas jätkub sisenemissüvise saavutamiseks ainult ballasti välja pumpamisest? 2. Kui ei, siis kui suure lastihulga jaoks peab kapten tellima pargased reidile, et lossida täiendavalt osa lastist? NB. K...
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sar...
poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsus väike? - aurub vähe (külm kliima) - jõed toovad palju vett - Põhjamerega ühendus väike - palju sademeid Läänemere kihid: Tormid panevad vee alt üles liikuma Pindmine kiht: väikese soolsusega, päike soojendab
temperatuurile moodustades külmaveeallikad ja kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Allikad Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6500 km Kärestikud Kärestik on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Kosed Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik.
Neid on kõige rohkem varakevadel ja sügisel. Omaette rühma hõljumis moodustavad tsünobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks ehk sinikuteks.Praegu on nad paigutatud bakterite hulka.Tsünoabakterid võivad vette eristada mürgiseid aineid ja seepärast on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad
Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad le he kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lppesid mageda vee varud ja toiduained. Vsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused lestusu organiseerida ja Kolumbusega arveid iendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal ngi vahimadrus maad. Rm oli piiritu. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kik koos Lne-Indiaks. ldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuid ta oli elu lpuni veendunud, et leidis tee Indiasse.
Kus pumbatakse eestis mineraalvett? värskas, iklas häädemeestel ja kärdlas. Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas? Sest pandivere kõrgustikus on pinnases palju vett ja vettläbilaskvad kivimid ja seal, kus põhjavesi tuleb pinnale, tekib allikas. Kuidas mõjutab inimtegevus pinnavett? Inimregevus reostab seda, Millist tüüpi soid on eestis? miks on need ainulaadsed? eestis on rabasid, siirdesoid ja madalsoid. Miks on vaja soid kaitsta? Sest need on puhta mageda vee resevuaarid, turvas on vee filtriks ja turbast saab kütust. turba ja selle alll olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm.
Seda põõsast leidub paljudes metsatüüpides, puisniitudel, rannavallidel ja mujal. Liigi nimi rõhutab, et muidu karvase ja punase sõstraga sarnaste ja punaste marjadega põõsal on marjade maitse hoopis teistsugune. Need ei tundu keelel üldse hapud, vaid läägevõitu, õigupoolest ilma igasuguse maitseta. Marjade järgi olevat Saaremaal kutsutud magedat sõstart ka naistesõstraks või naistemarjapuuks. Muhus oli ta aga lihtsalt naistemari. Relve lisab, et karvase sõstra hapusid ja mageda sõstra maitsetuid marju on mingil määral loodusest korjatud seal, kus neid on palju. Marjad valmivad juulis või augusti esimesel poolel. Mageda sõstra marjadest tasub ajada mahla. Mahla ei kõlba ehedana tarvitada, see sobib segamiseks mõne muu, tugevama maitsega mahla, näiteks punase sõstra või põldmarja mahla hulka. Mageda sõstra mahla peaks muu mahla hulgas olema kolmandiku jagu. 13
Soode pinnavormid on rohu- ja samblamättad, älved ja laukad. Loomade tekitatud pinnavormideks peetakse kobraste, sipelgate jt kuhilpesade kõrval ka loomaradasid. Inimtekkelisteks on muinas- Ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed, suured põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. 7)Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Läänemere madal soolsus on tingitud väikesest aurumisest, mageda jõevee suurest sissevoolust ning halvast ühendusest Põhjamerega. Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad oüsivate tugevate tuultega, mida omakorda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Lainetus oleneb tuule tugevusest ja kestusest. 8)Miks sõlmitakse Rahvusvahelisi kokkuleppeid Läänemere kaitseks? Et säästa Läänemerd liiksest reostumisest. Kuna Läänemerd ümbritsevad üheksa arenendu tööstuse ja
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
Maailma neli suurimat soolajärve on Araali meri, Balkasi järv Kasahstanis, Suur Soolajärv (suurim läänepoolkeral), samuti loetakse siia kuuluvaks mõnikord ka väikeseks ookeaniks tituleeritud Kaspia merd. Merepinnatasemest kõige kõrgemal asub Namtso järv ning kõige madalamal Surnumeri, mida nimetatakse ka maailma soolaseimaiks järveks. Soolajärvede suur soolsus on põhjustatud äravoolu puudumisest. Meri ja soolajärved on soolased jõgede tõttu, mida peetakse mageda veega veekogudeks. Tegelikult sisaldab jõevesi alati erinevas koguses vees lahustunud kivimeid ehk sooli. Aja jooksul kuhjuvad soolad meredes või järvedes, millel pole äravoolu maailmamerre. Soolajärvede soolsus muutub järjest suuremaks, sest jõed toovad sooli pidevalt juurde, aurumise teel saab järvest lahkuda aga vaid mage vesi. Surnumeri on soolajärv Lähis-Idas. Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril Järve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
