Paide Gümnaasium Punarind Referaat Marko Kõiv 7a Paide 2008 Sissejuhatus Legendi järgi olevat punarind saanud oma punase rinna veretilgast, mis kukkunud linnupeale, kui hallikas pruun lind tundis kaasa Kristuse kannatustele ristil ja tõmbas välja kibuvitsaoksa, mis oli Kristuse laupa lõikunud. Bioloogilisest vaatepunktist on selgitus proosalisem: punane värv mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata.
Keha põhiosad: Pea Rindmik Tagakeha Iseärasused Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks Rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks Lõike kuju väljaarvutamiseks peaks inimene kasutama kõrgema matemaatika seadusi Silmad esiletungivad Haukamissuised Lahksuguline Täismoone (muna-vastne- nukk-valmik) Vastsed leherullides Vastsed varjatud eluviisiga, ja jalutud Taimtoiduline Toiduks lindudele: nt. ööbik ja punarind Kaks põlvkonda aastas Vastsed nukkuvad hilissuvel Talvituvad mardikana Esinevad kevadel ja sügisel Punane-keerukärsakas http://www.youtube.com/watch?v=CN-WjdA6uUo -video Kase-keerukärsakas Kase-keerukärsaka „sigari“ keeramise etapid Tamme-keerukärsakas Paju-keerukärsakas Kasutatud kirjandus: Apoderus coryli Wikipedia. Külastatud aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/File:Apoderus_coryli_egg.jpg. Bosques Templados
· Kuldhänilane · Vööt- · Mänsak · Linavästrik põõsalind · Hakk · Siidisaba · Väike- · Künnivares · Käblik põõsalind · Pruunselg- · Vares · Võsaraat · Ronk põõsalind · Punarind · Kuldnokk · Mets- · Ööbik · Koduvarblan lehelind · Sinirind e · Väike- · Must- · Põldvarblane lehelind lepalind · Metsvint · Salu-lehelind
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir
LOOMAD ·Halljänes ·Siil ·Orav ·Nirk ·Mutt ·Nahkhiired ·Mets-karihiir ·Tuhkur ·Mink PUTUKAD ·P alukuklane ·A rukuklane ·K arukuklane ·L iivakuklane LINNUD ·Kägu ·Suur-kirjurähn ·Hallvares ·Käblik ·Kuldnokk ·Hallrästas ·Porr ·Ööbik ·Punarind ·Kodutuvi KOOSLUSE PÜSIMAJÄÄMINE ohttaimede niitmine mitu korda kasvuperioodi jooksul õigata oksi iisuda lehti orrastada veekogud PARGID EESTIS agasihoidlikud ja lihtsad osakaal Eestis on ligikaudu 40% aldav osa selles moodustavad vanad mõisapargid luline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa aljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all
Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid linnamäed Nt. Tarvastu park kloostripargid Nt. Padise kloostri park Puud Sarapuu Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane Third level
Jupiteril atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Marss on tuntud ka kui "punane planeet". Punane bioloogias Punane kärbseseen (Amanita muscaria) Iiri punane setter on üks neljast setteritõust. Puna-dzunglikana ehk bankiva kana (Gallus gallus) on Ees-Indiast kuni Hiinani troopilistel metsaväljadel elav taim- ja putuktoiduline lind. Punarind (Erithacus rubecula) olevat omale punase rinna saanud, kui viis põrgus vaevlevatele hingedele vett. Teise seletuse kohaselt on punane rind pärit sellest, kui punarind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata, kuid sai torgata. Punast värvi taimed Paljud taimed on värvilt punased, et ligi meelitada tolmeldajaid putukaid. Nende värv kajastud tihti ka taimede nimedes. Nõnda on "punase" nimega näiteks pune (Origanum
INGLISMAA Deviis: Jumal ja minu õigus Rahvuslill: Roos ( punane, valge) Rahvuspuu: Tamm Rahvuslind: Punarind Rahvusloom: Lõvi Kaitsepühak: Püha Jüri Pealinn: London Hümn: God save our queen Maakonnad: 48. Lipp: valge taust, punane rist ( püha Jüri rist) Vapp: punane taust, kolm kuldset lõvi Pindala: 130 439 km² Rahaühik: Naelsterling Hädaabi number: 999 Rahvussport: Kriket Helistamise suunakood: 44 Pikim jõgi Inglismaal: Thames 346km- ainult Inglismaal ( Severn 354 km osaliselt Inglismaal) Kõrgeim mägi: Scafell Pike 978m asub Cumbrias Suurim järv: Lake Windermere - "Queen of Lakes".
tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär,jookse,4 varvast küünistega kehakatted nahk , suled suled : udusuled(hoiavad sooja) kontuursuled : kattesuled(katavad kehapinda) hoosuled(lendamiseks) tüürsuled(lendamiseks) pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks) 2.Putuktoidulised- hänilane, käosulane ja kiivitaja Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4
kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, punarind( üksikud võivad talvituda meil), hallrästas ehk paskrästas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets-
vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust Orhidee tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad Pilliroog Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele "valitsuskepina" kätte pilliroo. Ristile naelutatud Kristusele pakuti äädikas niisutatud käsna just pillirookepi otsast sümboliseerib suuruse alandamist Punarind kaastunde sümbol, sest lind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata ning põrgus piinlevatele hingedele vett viia. Punase rinna olevat ta saanud kas naelatorkest või põrgutule kõrvetusest. Rändlinnuna sümboliseerib surma ja ülestõusmist Purpurpunane mantel Kristuse sümbol Täring Kristuse kannatuste sümbol, sest pärast ristilöömist heitsid sõdurid tema kuue peale liisku Veripunane roos Kristuse kannatuse ja inimkonnaarmastuse sümbol
aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest. Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus. Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher, kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas, sirel, toomingas. Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares, käblik, kuldnokk, hallrästas, porr, ööbik, punarind, tuvi jpt. Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt, siil, nirk, mink, nugis, nahkhiir, halljänes ja tuhkur. Putukad: sipelgad, herilased, mesilased, vapsikud, teod. 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised tingimused, mullastik, veereziim, toitainete sisaldus,
puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind, siidisaba jne.). Aed-lepalind kannab seda nime ametlikult tänaseni. Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste puhul. Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele.
Panga alusel kasvavad metsad endiste luidete vahelistes nõgudes, seetõttu on kasvukohad kohati niiskemad, kohati kuivemad. Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk,
pesa Haava- Kuuse- lumik kooreürask Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind, siidisaba jne.). Aed-lepalind kannab seda nime ametlikult tänaseni. Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste puhul. Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele
laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgataLinde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgasmetsvint, salu- lehe ja väike lehelind punarind metskiur aed- ja mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele. Mererannikul, -saartel ja laidudel on arvukaimad kurvitsalised naerukajakas,hõbekajakas, kalakajakas,randtiir,punajalg-tilder Kalad
muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind, siidisaba jne.). Aed-lepalind kannab seda nime ametlikult tänaseni. Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste puhul. Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega
.......................................................................34 2.4.9.2. Musträhn (Dryocopus martius)..................................................................................35 2.4.9.3. Laanerähn (Picoides tridactylus)...............................................................................36 2.4.10. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: rästaslased (Turdidae).............................37 2.4.10.1. Punarind (Picoides tridactylus)................................................................................37 2.4.10.2. Musträstas (Turdus merula).....................................................................................38 2.4.10.3. Hallrästas (Turdus pilaris).......................................................................................39 2.4.11. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: kärbsenäplased (Muscicapidae)..............40 2.4.11.1
sest mikrofon, mida seekord kasutan, ei talu tuuleõhku.. Ja õigupoolest ongi ju mu eesmärgiks rabakonnade kudepaik seljandike ja Põhjaka raba vahel. Õhtusele ringile lähen kell kaheksa (Moskva aja järgi). On vaikne, lompidele hakkab juba tekkima jääkirme, rästaste laul heliseb kristallselgelt. Nüüd ei sega tuuleõhk enam konnakontserti ja helide värvidki on jaheduses hoopis kirkamad. Kell pool kümme hakkab lendama nepp, rästad ja punarind on lauluhoos, pool tundi hiljem turluututab raba pool sookurepaar, ju on neil kusagil vanade turbaaukude kandis pesapaik. Vantsin Tiiu augu juurde (räägitakse, et kunagi leidnud selle lohu juures kurva otsa metsaeksinud tüdruklaps Tiiu) ja kuulan üle võttepaiga. Konni on. Segaseltskond rabakonna enamusega. Sobib. Pärast südaööd hakkab läheduses hüüdma händkakk ja jääbki hüüdma. Kolmveerand ühe ajal laulab lühidalt ka karvasjalg-kakk, aga vaikib samas
kategooriateks jagada. Definitsioonil põhineva tähendusteooria sõnade täjhenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad semantilistest tunnustest, nt õun representatsiooni võivad moodustada sõnad ümar, magus, punane Prototüübiteooria teooria mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskisel või tüüpilisel väärtusel Prototüüp-kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige. Nt Ameerika jaoks prottüüplinnuks punarind Ülemmõiste-loom Baastaseme sõna-koer kõigepealt õpitakse see sõna Alammõiste-puudel Whorfi hüpotees-väide, et keel, mida inimene kõneleb, võib määrata või tugevasti mõjutada seda, kuidas ta mõtleb ja kategoriseerib Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus. Selle sõlmpunktid tähistvad fraase ja sõnaliike ning neist alanevad harud suhteid kategooriate vahel 11.Intelligentsus voolav intelligentsus võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega
Kõrgejalgne. Isa- ja suurtes parkides ja trilleriga. emalind on ühesugused. kalmistutel. Sageli võib kohata maaelamute juures kuurides, prügi- ja *Punarind sõnnikuhunnikutel. Värvulised Laul on lühike, kuid tema hääl on Must pealagi, valged põsed, kollane Elutseb inimasulate meloodiline kõhualune, mida läbib must pikkivööt ümbruses, samuti ja hallikasroheline selg
(musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad. Nirk, kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink. Liigid: metstilder, metsvint, rohevint, suurnokk-vint, metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed- põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane, põhjatihane, sootihane, tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike. Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood. Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab pidevat niitmist
Saabub varakult, aprilli esimesel poolel, vahel ka märtsi lõpul. Äralend sügisel oktoobri jooksul. Toitumine Toitub maapinnalt, aga ka rohttaimedelt, metsavarisest, alusrinde okstelt ja noortelt puudelt leitavast toidust: seemned, aga eelkõige väikesed selgrootud: pisiämblikud, tirdid, liblikaröövikud, limused jms. Poegadele tuuakse väikeseid ämblikke ja putukaid, valdavalt sarnastiivalisi ja liblikaröövikuid. 12Punarind Erithacus rubecula Punarind on Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Hästi tunneme ta ära intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Elupaik ja -viis Metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades, tihti saadab uudistavalt inimest. Individualist
põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks?
tunnused (nt autol on neli ratast, ta pidurdab jne). Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet (Kui palju neid tunnuseid on, et oleks äratuntav). Objekti kuulmine mõiste alla kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria Prototüüp on kõige tüüpilisem või tuttavam kategooria liige (näiteks on paljude ameeriklaste jaoks prototüüpiliseks linnuks punarind, saamide jaoks võib selleks olla aga alk). Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel. Kategooriad esitatakse prototüüpidena Iseloomulikud tunnused Liikmete tüüpilisus Prototüübiteooria probleemid 31 32 Kõigil mõistetel pole prototüüpilisi omadusi Liigselt suur rõhk tajul
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad
koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa "ruske veri" tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind, siidisaba jne.). Aed-lepalind kannab seda nime ametlikult tänaseni. Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste puhul. Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele.
annaabi.ee 
