Vaiko Vaher KLASS SELTS SUGUKOND PALJUNEMIN VILI E Kaheiduleheli Roosilased Türnpuulised Paljuneb Meenutab sed enamasti marja.Valm seemnetega inult on vili must.Vili on mürgine. Kasvukohad Harilik paakspuu kasvab kõikjal Euroopas ning Kesk ja Põhja Aasias. Eestis on ta sage. Paakspuu kasvab lehtmetsade alusmetsas ja soode servas, harvem okasmetsas, eelkõige laanemetsas. Teda leidub ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Eestis on ta külmakindel ja mullastiku suhtes vähenõudlik, kõige paremini kasvab viljakatel niisketel muldadel. Põuale peab ta hästi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level
Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (looduskaitse all) Tähtsus Soode olemasolu on Eestile rikkuseks. Sood on väga head turismiobjektid. Mõistlik oleks tulevikus sood säilitada puutumatuna. Madalsoo puud/põõsad Sookask Sanglepp Harilik mänd Paju Paakspuu Sinine kuslapuu Madalsoo taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Madalsoo linnud Sookurg Tikutaja Soo-loorkull TÄNAME KUULAMAST!
·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Taimestik Puurinne- valgepöök , arukask, harilik tamm, pärn, vaher, saar, jalakas , haab ja kuusk. Põõsarinne - paakspuu, mage sõstar,harilik sarapuu, kuslapuu, türnpuu, lodjapuu, toomingas, pihlakas ja viirpuu. Rohurinne :koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmsõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets- hariputk. Samblarindele : kähar salusammal,metsakäherikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Arukask (Betula pendula) arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik · Arukask on meie tavalisemaid
kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud
Fifth level SOOKASK SAAR SANGLEPP Põõsarindes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PAJU PAAKSPUU Rohurindes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOO-KUREREHA ANGERVAKS Samblarindes Click to edit Master text styles Second level Third level
on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi
Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Kuusikud on enamasti kõrge tootlikkusega Ia- I(II) bon. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leidub ka leselehte, mustikat, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina jne. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu-Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel. Mulla lähtekivim karbonaatne moreen. Muld on viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld. Kõdukiht väga õhuke, sest lagunemistingimused on head. Reaktsioon neutraalne.
leiukohad Kaitstavate liikide leiukohad Soostuvate metsade tüübirühma järgi jaotuvad nad: Sõnajala kasvukohatüübiks- mineraaliderikas maapinnalähedane põhjavesi, muutlik veetase kiire kõdu lagunemine, viljakad neutraalse reaktsiooniga mulla. Domineerivateks puudeks on kased ja sanglepp + kuusk, haab, saar, alusmetsas kasvab näiteks harilik jalakas, pärn ja vaher. Põõsarindes harilik toomingas, paakspuu ja kuslapuu. Puhmarinne puudub, kuid see eest on rohurinne liigirikas erinevat liiki sõnajalad (nt harilik metssõnajalg, maarjasõnajalg, harilik naistesõnajalg), tarnad (tupp, lodu), harilik heinputk, samblad mätastel ning tüvedel. Angervaksa kasvukohatüübiks- põhjavee kõõikuv tase- üleujutused kuni perioodiline kuivus. Domineerivaks puuks on sanglepp + kuusk, kask, alusmetsas kasvab harilik saar. Põõsarindes kohtab harilikku vaarikat,
kombinatsioon, mida pole teistel meie ravimtaimedel leitud. Marjadega sarnane toime on lehtedel nõrgem, kuid lisaks aitavad reguleerida vere suhkrusisalduse taset. Mustikad võivad suurendada nägemisteravust ja omavad vähivastast toimet. Kasutamisvõimalused marju saab kasutada vesitõmmisena. Värskeid marju, hoidiseid, jooki, kisselli ja kompotti soovitatakse kõhuhädade puhul. Lehtedest valmistatud vesitõmmist juuakse vere suhkrusisalduse reguleerimiseks. * Paakspuu Droog Koor (kogutakse varakevadel enne lehtimist). Põhitoime kõhtu lahtistav. Kergendab roojamist hemorroidide korral ja pärast kirurgilisi operatsioone Peamine kasutus kõhulahtistajana kanget või lahjat vesitõmmist. Ei tohi kasutada värskelt kogutud või äsjakuivanud koort, võib esile kutsuda gastriidinähud. Lasta seista umbes aasta või kuumutada tunnike 100 kraadi juures. * Arukask ja sookask Droog kasutatakse pungi ja lehti. Harva ka kasetõrva.
• puurindes valitseb harilik mänd Pinus sylvestris, harvem harilik kuusk Picea abies, leidub arukaske Betula Mustika- palumets Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.Väike pendula ja harilikku haaba vääriselupaikade galerii. Populus tremula, eriti pärast http://www.elfond.ee/vep/150024g.jpg raiet taastuvates paludes Põõsarindes kasvavad – harilik pihlakas Sorbus aucuparia – harilik kadakas Juniperus communis harilik paakspuu – pajud Salix sp. http://www.boga.ruhr-uni- bochum.de/html/Frangula_alnus_Foto.html – harilik paakspuu Frangula alnus • puhmarinne rikkalik, koosneb peamiselt harilikust mustikast Vaccinium myrtillus ja harilikust pohlast Vaccinum vitis-idaea harilik mustikas harilik pohl http://www.flickr.com/photos/andrea-
lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis, moodust 10,3% metsadest. Sinilille (sl) kkt Levinud pos pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Muld- lähtekivimiks karbonaatne
Sd – seedermänd Tl – teised lehtpuuliigid Ta – tamm Sa – saar Ja – jalakas Pa – paju Kp – künnapuu Sp – sarapuu Tm- toomingas Va – vaher Pi – pihlakas Ks – kask Pk – paakspuu Ty – türnpuu Hb - haab Kl – kuslapuu Kd – kadakas Lm – sanglepp Tp – teised põõsaliigid Lv – hall lepp
Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb sammaldest ja samblikest.
Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. · Puurinne- männid, kuused · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, mustikas, kanarbik · Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis
ühtlase korje saamiseks meetaimi külvata. Vaid ühe liigi külvamine ei taga veel head korjet, sest mesilased vajavad taimeliikide mitmekesisust. Looduslikud meetaimed Looduslikud meetaimed on taimed, mis kasvavad metsades, niitudel, soodes, karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad putukatest(tolmendajatest) ja tuule suundadest(isetolmnevad taimed). Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu, türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid
9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5. põõsasmaran – tundra rose 17.Toomingas – bird cherry 6. harilik porss – sweet gale 18.Paakspuu – alder buckthorn 7. tuhkpuu – cotoneaster 19.Pihlakas - rowan 20.Lodjapuu – guelder rose 21.Remmelgas - willow 22.Kikkapuu – spindle tree 23.Jugapuu - yew 24.Viirpuu - hawthorn
korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega.
Kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud), puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Jänesekapsa kasvukohatüübis kasvavad reeglina vaid kultuurmännikud. Sagedased on ka segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, metstähtheina, naiste- ja ohtest sõnajalga jne. Samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Moodustavad 6% metsadest, eriti levinud Kagu- ja Lõuna - Eestis. Sinilille (sl) kasvukohatüüp - levinud positiivsetel pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Mulla
Sookask ja mänd (teisi Ainult mänd, harva Puurinne sanglepp ja teised, pole) sookask harva mänd Madal kask, porss, Harva madal kask, Põõsarinne (Puudub) pajud, paakspuu porss (Lääne-Eestis) Kanarbik, sookai!, Jõhvikas, mätastel kõik Puhmarinne (Puudub) sinikas, kukemari, rabataimed küüvits,jõhvikas
o Marek Viirok o Cauro-Kaspar Kadakas Gert Kaasik o Jalmar Tõnsau o Kris-Endrik Tambaum o Sander Sumla o Henry Kahver o Sven Raaper o Erik Rambi o Ken Kivi o Dmitri Ivanov 3 Õpetajad Üldaine õpetajad Eriala õpetajad Sirje Paakspuu Anne-Li Tilk Karin Saare Marko Kaju Ian-Erik Pettersson Krister Arder Gert Kaasik Maire Kivi Ian-Erik Pettersson 4 TAH eriala tunnid nendest andmetest koosta sektordiagramm, kus on peal ka väärtused Gert Kaasik
PEREKOND:aeduba (Phaseolus) harilik aeduba (Phaseolus vulgaris) SUGUKOND: kurerehalised (Geraniaceae) PEREKOND: kurereha (Geranium) haisev kurereha (Geranium robertianum) aas-kurereha (Geranium pratense) SUGUKOND:piimalillelised (Euphorbiaceae) harilik piimlill (Euphorbia helioscopia) SUGUKOND:vahulillelised (Polygalaceae) PEREKOND: vahulill (Polygala) mõru vahulill (Polygala amarella) SUGUKOND: türnpuulised (Rhamnaceae) PEREKOND: paakspuu (Frangula) paakspuu (Frangula alnus) SUGUKOND: naistepunalised (Hypericaceae) PEREKOND: naistepuna (Hypericum) kandiline naistepuna (Hypericum maculatum) SUGUKOND: pajulillelised (Onagraceae) PEREKOND: pajulill (Epilobium) ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) PEREKOND:kuningakepp (Oenothera) punavarrene kuningakepp (Oenothera rubricaulis) SUGUKOND: sarikalised (Apiaceae) PEREKOND: naat (Aegopodium) naat (Aegopodium podagraria)
suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase LOOMASTIK Ø Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Ø
Loometsad Loometsad kasvavad õhukestel (vähem kui 30 cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu
Metsapuu ei ole, aga on metsa vahel, sel juhul mingi remmelgas- see on kiire kasvuga lühiealine ja palki ei saa( kasvab suueks aj laiaks, lämmatab paremad puud ja siis sureb ära). Rabe/hõbe remmelgas-sissetoodud liigid. Ülejäänud pajud üpris pisikesed, puuks ei kasva. Kadakas Jugapuu- ei ole esimese rinde puu. 5000a tagasi oli. Edasi roosõieised: Toomingas/pihlakas(tuhk-/pooppuu(kõige puulikum))/metsõunapuu/viirpuu Edasi pole enam üldse puud Türnpuu-lääne ja põhjaeesti Paakspuu-märjemad alad Kukerpuu Kuslapuu: harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes madalsoo metsades ja puisniitudel. Sõstrad- mage/must/karvane Sarapuu- kõrguselt kui puu aga vormit kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui 1m. Kikapuu Lodjapuu Verev-Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed) Kibuvitsad Tuhkpuud Näsiniin sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata. Võõrpuud
ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades
ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades
Ameerikas Suure S 13 (18) lad kask, haab, tamm, punahirv, metsnugis tegeldakse järvistu ümbruses ja pärn, sarapuu, karjakasvatuse, Euraasias kikkapuu, maaviljeluse, Läänemere ning paakspuu metsanduse, Vaikse ookeani maavarade äärseid alasid väljakaevamisega 6. Rohtlad Pusta-Ungari T -5(-20) Ebaühtlane Väga viljakas Mais, nisu, põldvutt, piison , Kõik on üles
põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased, küpselt mustad külma- ja põuakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik kasvab kõigis sookooslustes, niitudel, eelkõige laanemetsas Punmarinne - Kanarbik kasvab 10-60 cm kõrguseks, võib saada 20-22 a vanaks kasvab liivase pinnaga raiesmikel, männimetsades, rabades
jääda ei saa, sa võid kõrgelt kukkuda ja siis jalgu endale alla saada on väga raske. Selleks, et elu muuta ja suhtumist muuta on vaja endasse uskuda ja tõesti seda muutust soovida nii nagu läks Marilynil. Arvamus Raamat oli väga põnev ning väga tegevuste rohke. Eriti sobiks see lugeda noortele upsakatele tüdrukutele. Või siis tavalistele tüdrukutele kuna seal oli noore naise rõõme ning muresid. Juhendaja: Sirje Paakspuu Kristel Keskküla MT1-10
harilik ebatsuuga Douglas fir 32. leedripuu elder 31. ameerika lehis tamarack 33. pähklipuu walnut 32. euroopa lehis European larch 34. sarapuu hazel 33. jaapani lehis - Japanese larch 35. kontpuu dogwood 34. värdlehis hybrid larch 36. viirpuu thornbush 35. Gmelini lehis Dahurian larch 37. paakspuu alder buckthorn 36. kirju kadakas flaky juniper 38. tulbipuu tulip tree 37. kaljukadakas Rocky Mountain juniper 39. türnpuu - buckthorn 38. sabiina kadakas savin 40. viigipuu fig tree 39. harilik elupuu northern white cedar 40. küpress cypress 41. jugapuu yew
Kuuske leidub rabas mõjutatud kohtades ka kuusk; harva. Rabas võib leiduda üksikute kidu- kaasliigina kasvab kohati sangleppa. rate isenditena veel kadakat, haaba, pihlakat, paakspuud ja paju. Põõsarinne Hõre või keskmiselt tihe, esinevad Esinevad pajud, vaevakased. pajud, paakspuu, madal kask, Lääne- Eestis porss. Rohurinne Suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab Ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik
VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus
VATHRALISED ACERACEAE 36 Mägivaher Acer pseudoplatanus 37 Harilik vaher Acer platanoides 38 Tatari vaher Acer tataricum 39 Ginnala vaher Acer ginnala 40 Saarvaher Acer negundo HOBUKASTANILISED HIPPOCASTANACEAE 41 Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum TÜRNPUULISED RHAMNACEAE 42 Harilik türnpuu Rhamnus catharticus 43 Harilik paakspuu Frangula alnus VIINAPUULISED VITACEAE 44 Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia KIKKAPUULISED CELASTRACEAE 45 Harilik kikkapuu Euonymus europaeus KONTPUULISED CORNACEAE 46 Siberi kontpuu Cornus alba 47 Verev kontpuu Cornus sanguinea KUSLAPUULISED CAPRIFOLIACEAE 48 Harilik kuslapuu Lonicera xylosteum 49 Harilik lodjapuu Viburnum opulus
III. grupp keskmiselt fütontsiide eritavad: siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu 9 IV. grupp vähesel määral fütontsiide eritavad: harilik jalakas, harilik kikkapuu V. grupp kõige vähem fütontsiide eritavad: punane leeder, türnpuu, harilik paakspuu Okaspuud eritavad fütontsiide aasta läbi peaaegu muutumatul hulgal, enamikel heitlehistel puuliikidel aga väheneb sügisel nende eritamine. 10 · Müra summutamine · Müra all mõistetakse kõiki helisid, mille kuulmine ei ole meile vajalik, olgu see kas või meeldiv muusika naabrusest ajal, mil meil puudub soov seda kuulata. 11
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud
koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
koor (kosk) vaik ravi, toit Kadakas puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
..II; kusjuures kasemetsad on mõnevõrra tootlikumad kui hall-lepikud. Both the undergrowth and the ground vegetation are rich in species. Nii alusmets kui ka alustaimestik on mõlemad liikide poolest rikkad. The caracteristic plants in the undergrowth: bird cherry, black currant, mountain currant, alder buckthorn; the plants in the ground vegetation: ferns, meadowsweet, cabbage thistle, water avens, nightshade. Iseloomulikud taimed alusmetsas on: toomingas, mustsõstar, magesõstar, paakspuu; alustaimestiku taimed on: sõnajalad, angervaks, seaohakas, ojamõõl, harilik maavits. HERB- RICH MIXED ON WET GLEY SOILS - SOOVIKUMETSAD This group consists of forests which grow on soils periodically suffering from overmoisture, formed under the influence of carbonate waters and with a peaty humus horizon. See grupp koosneb metsadest, mis kasvavad perioodiliselt liigniiskuse all kannatavatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsete vete mõjul ja turvastunud huumushorisondist.
Kujult on vili piklik või ümmargune. Juurestik on sarapuul hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed. Inimesed kasutavad sarapuud tünnivitsade tegemiseks ning mööbli viimistlemiseks. Veel on salumetsade põõsarindes esindatud mage sõstar, harilik kuslapuu, harilik türnpuu, paakspuu ja harilik lodjapuu. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Koldnõges näiteks on mitmeaastane ühekojaline rohttaim, mille kõrgus on 15 kuni 50 cm. Õied asuvad enamasti 6-kaupa männases ülemiste lehtede kaenlas. Lehed on munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud lihtlehed. Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul
veevarustust- b)Sega ja Lõunapoolkeral. Parasvööde (kultuurmaasik, Sarapuu, Metskits, Metsavööndis Lehtmetsad on lehtmetsad Asub Euraasias mitmerindeline kikkapuu, hirv, kasvatatakse inimtegevuse Läänemere ning mets) paakspuu, metsnugis, rukist, nisu, tagajärjel kõige Vaikse ookeani korgipuu, korea halljänes, kartulit, otra, lina. rohkem aladel ning seedermänd, pesukaru, Siin on püsiv kannatanud Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised
mitmete ainete puudusest (sool, lubi, fosforhape, parkaine). Ulukite söögikohta soolasegu pannes kahjustab põder metsapuid vähem. Põdra toitumise juures on iseloomulikuks pidev liikumine, ühelt puult-põõsalt süüakse oksi ja võrseid suhteliselt vähe (kui toiduvarusid on piisavalt). Puude täieliku paljakssöömist esineb põdrarühma pikemaajalisel peatumisel väikesel alal. Suvel on põhiliseks toiduks lehtpuude ja põõsaste võrsed (kask, pihlakas, paakspuu), rohttaimed (ka veetaimed, sest neis on kõrge naatriumisisaldus). Sügisel ja kevadel tarbib rohkem puukoort ja puhmarinde taimi. Talvel toitub puuvõrsetest (paju, haab, paakspuu, kadakas, saar; harvem kaske või leppa). Suvel on täiskasvanud looma toiduvajadus 20-30 kg, talvel 15-20 kg (varasuvel kulutavad toiduotsimisele päevas 10-13 tundi, talvel puhkavad rohkem). Pärast toitumist peavad põdrad puhkama ja toidu veelkord läbi mäletsema. Suurima
37 38. Acer tataricum Tatari vaher 38 39. Acer ginnala Ginnala vaher 39 40. Acer negundo Saarvaher 40 41. Aesculus hippocastanum Harilik hobukastan 41 42. Rhamnus catharticus Harilik türnpuu 42 43. Frangula alnus Harilik paakspuu 43 44. Parthenocissus quinquefolia Harilik metsviinapuu 44 45. Eunoymus europaeus Harilik kikkapuu 45 46. Cornus alba (Swida alba) Siberi kontp 46 47. Cornus sanguinea (swida sanguinea) Verev kontpuu 47 48. Lonicera xylosteum Harilik kuslapuu
Arengutsükkel hõlmab arengufaase munast kuni suguküpse valmikuni ning selle läbimise kiirus sõltub putukatel eelkõige temperatuurist California kaguosas eluneval pistesääsel (Psorophora confinnis) (Diptera: Culicidae) kulub optimaalsetes tingimustes selleks kõigest üks nädal Umbes nii kiiresti kuivavad põllukultuuride niisutamisel tekkivad loigud, milles vastsed arenevad Kõige kiirem põlvkondade vaheldus Kõige kiiremini toimub põlvkondade vaheldus lehetäidel. Kurgi (paakspuu) lehetäil (Aphis gossipii) (Homoptera: Aphididae) kulub selleks 26 °C juures 5 päeva, rekord kuulub aga lehetäile Rhopalosiphum prunifolia, kelle põlvkonnad vaheldusid 25 °C juures iga 4,7 päeva järel. Pikim valmikuiga Kõige pikem valmikuiga, 28,7 aastat, on registreeritud mullamurelase (Lasius niger) (Hymenoptera: Formicidae) emasipelgal Väikseimad munad Kõige väiksemad munad, mille pikkus on 0,020,027 mm, kuuluvad vastsekiinlasele Zenillia pullata (Diptera: Tachinidae)
Õied on lillad, ning sarnaneb sireliga. Viljad valmivad suve teisel poolel.(hernesuurused, pilikud) Viljad(marjad) on inimesele väga mürgised (tõsine mürgitus tekib juba 2 marja söömisega, surmav on 12 marja) marjad on küpsetena erkpunsed) Vanasti seoti põõsa kooreriba ümber lamba kaela, et see kirpe eemale hoiaks. Koore keeduveega pesti koduloomi parasiitidest puhtaks. Ei soovitata ka vaasi tuua, kuna õitest erituv lõhn tekitab peavalu. ' 17)Paakspuu (Frangula alnus) Paakspuu (1-2m kõrgune põõsas) puit on habras ja murdub kergesti. Lehed sarnanevad suuruselt ja sakkidega servadega kuslapuule. Paakspuu tunneb kergesti ärga, kui kraapida oksalt lahti tükike koort, puit on selgelt kollast värvi ja lehkab. Õitseb kaks korda aastas ( kevadel ja suve lõpus). Viljad on hernetera suurused(marjad on mürgised) Paakspuuvihtu peeti kitsede ja lammaste talviseks maiusroaks. Lehtedega anti lõngadele kollast ja rohelist värvi.
3. Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum)........................................................................28 6.4. Laukapuu (Prunus spinosa)..........................................................................................28 6.5. Harilik lodjapuu (Virurnum opulus).............................................................................29 6.6. Harilik näsiniin (Daphne mezereum)...........................................................................29 6.7. Paakspuu (Frangula alnus)...........................................................................................30 6.8. Harilik porss (Myrica gale)..........................................................................................30 6.9. Toomingas (Prunus padus)...........................................................................................31 6.10. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus)........................................................................31 6.11
metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega. Okasmetsad Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm
3) Angervaksa levivad madalatel alael jõgede ja ojade läheduses. Valitsevad kaasikud talle järgneb kuusk ja sanglepp. Alusmets: pihlakas, paju, toomingas, vaarikas. Alustaimestik angervaks, naat, seakapsas, sõnajalad (edela-eesti). Rabastuvad metsad toorhuumuslikud mullad, alustaimestikus domineerivad puhmad. 1) Sinika kv - levivad tasastel madalamatel aladel, lähtekivimiks liivad, muld on happeline ja liigniiske. Alusmets: kadakas, paju, paakspuu. Alust: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, kukemari. 2) Karusambla tekib tihti mustika tüübi soostumisel madalatel aladel, mulla lõimis on raske. Kõige sagedamini esineb männikuid vähem kuusikud ja kaasikuid. Alusmets: hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik: iseloomulik tugev sammalkate. Rohusoometsad kasvavad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel, puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. 1) Lodu kv levib madalsoo või lammi-madalsoo
kuulub.Ta valib metsa. 5. Leemet sai teose löpus Põhja-Konna valvuriks. 6. Autori sönum on see,et ära mõista inimest hukka sellepärast, et ta oskab midagi erinevat, teistsugust. Iga inimene on erinev ja oskab erinevaid asju. Sellepärast ei saa kedagi maha põletada. 7. Raamat oli tume ja oli päris palju kohutavaid hetki. Ei meeldinud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kristel Keskküla MT1-10
annaabi.ee 
