Turbasammal Turbasammal on niisketes kasvukohtades eelkõige aga rabades kasvav, roheline, punakas või pruun juurteta sammal. Turbsambla kõdunemisel moodustub turvas, keskmise kiirusega 1 mm aastas. Turbasamblal on väga suur veeimamisvõime ja ta on praktiliselt steriilne. Vars on püstine ja rohkete mitteharunenud okstega kuni 50 cm pikkune. Oksad on 25 kaupa kimbus. Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea".
SOOTAIMED TURBASAMMAL Turbasammal ehk sfagnum on lehtsammaltaimede perekond, kuhu kuulub umbes 150350 liiki. Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral.
RABA Marleen Zurihhina, Regine Trei, Iris Valgepea, Taavi Rattasep Kakerdaja raba https://elustilist.ee/55-kaunist-matkarada/ Millistest liikidest antud kooslus koosneb? SAMBLARINNE Turbasammal kõige sagedasemad, peamised raba turbamoodustajad, aeglase lagunemise ja suure veemahutavusega Liigid - pruun turbasammal, lillakas (punakas) turbasammal, Balti turbasammal, teravalehine turbasammal Lillakas turbasammal http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb lad.htm ROHU- JA PUHMARINNE Levinum on Eesti rabades puhmas kanarbik, teiseks sagedasemaks on sookail
Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail
viie meetrini, tavaline paksus jääb aga vahemikku 0,5-3m. Taimkate Rabapeenardel Seal kasvavad Domineerivad taimed, kasvavad puhmad ja madalad põõsad ja kes armastavad turbasammal, älvestel erinevad samblikud, rohkem happelist tarnad ja turbasammal. lisaks veel ka tarnad. keskkonda. Näiteks: Seal ei kasva puid. turbasammal, sasipundar sõnajalg, paditaimed.
alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea) kahar habesamblik (Usnea hirta) HÕIMKOND:sammaltaimed (Bryophyta) KLASS: lehtsamblad (Bryopsida) SUGUKOND: turbasamblalised (Sphagnaceae) PEREKOND: turbasammal (Sphagnum) pruun turbasammal (Sphagnum fuscum) punane turbasammal (Sphagnum rubellum) pudev turbasammal (Sphagnum cuspidatum) ahtalehline turbasammal (Sphagnum angustifolium) SUGUKOND: vildikulised (Aulacomniaceae) PEREKOND: vildik (Aulacomnium) kännuvildik (Aulacomnium palustre) SUGUKOND : tähtsamblalised (Mniaceae) PEREKOND: lehiksammal (Plagiomnium) lainjas lehiksammal (Plagiomnium undulatum)
Third level Fourth level Fifth level SOO - LOORKULL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Abiootiliste tegutite iseloomustus Valguslembelised organismid on madalsoos taimed . Näiteks : turbasammal, palderjan Madalsoos kasvavad taimed vajavad niiskust et oma elutegevusega toime tulla. Sümbioos Sümbioos mükoriisaseentega on madalsookooslusele väheomane. Turbasammal ja soosammal Parkhein ja tolmlejad putukad Palderjan ja õistolmlejad putukad PAlDERJAN <----- PARKHEIN SOOSAMMAL Kisklus Toimub vähesel määral sest madalsoos ei ole kisjatel kerge elada, sest
Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend 2. Kus kasvab kõige rohkem taimeliik ühel ruutmeetril? (+-10) Laelatu puisniit, 76 soontaimede liiki. 3. Kes kasvavad rabas, nimeta 8 liiki. 1. Harilik mänd 5. Pruun turbasammal 2. Sookask 6. Lillakas turbasammal 3. Harilik jõhvikas 7. Harilik turbasammal 4. Punane turbasammal 8. Vaevakask 4. Nimeta 6 Eesti pärismaist puuliiki: 1. Harilik tamm 4. Harilik paakspuu 2. Harilik kuusk 5. Arukask 3
Siinsed taimed peavad elus püsima äärmuslikes oludes. Mõned neist hangivad endale toitaineid juurde õige haruldasel viisil, turbasamblad näiteks vihma- ja lumeveest. Huulheinad aga hangivad endale toitaineid putukatest, keda nad püüavad ja söövad. Soos on ka marjataimi: rabamurakas, sinikas ja jõhvikas. Soo taimed on veel sookail ja villpead, kanarbik, huulhein, kollane võhumõõk, küüvits, soopihl, soovõhk, turbasammal, ubaleht. Soos kasvavad puud: Sookask, vaevakask, paju, mänd Sookail (Ledum palustre) Sookailu tunneb ilmselt iga inimene tal on niivõrd iseloomulik tugev ja vänge lõhn. Sookailu iseloomulikemateks tunnusteks on suured valged õiekännased varre ja selle rohkete harude tippudes ning kogu taime katvad roostepruunid näärmekarvad. Kuna sookailu lõhn paneb kergesti pea valutama, ongi ta rahva seas saanud endale nime "päävalurohi". Kuid peavalu on vaid asja väline külg
Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüümnitraatreduktaas, mida taimed üldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. Vegetatiivne paljunemine toimub maapealsete võsundite (stoolonite, lisapungade) abil või (olenevalt kasvuvormist) mugulate või sigipungade abil. Turbasammal: Turbasammal (valgesammal, rabasammal) ehk sfagnum (Sphagnum) on lehtsammaltaimede hõimkonda kuuluv perekond. Praeguseks on sellesse perekonda arvatud 382 liiki.Eestis on nendest teada 38 liiki, millest kaheksa on siin esmakordselt kirjeldatud. Turbasammalde uurijaid nimetatakse sfagnoloogideks. Turbasamblad teeb eriliseks nende eriti suur veeimavusvõime: veekogus turbasammaldes võib olla 10 kuni 20 korda suurem nende kuivmassist (sõltuvalt liigist)
Liiga palju vett Liiga vähe toitaineid Liiga vähe hapnikku Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik väga haruldane: punakurk-kaur Toiduvõrgustik Rabakon
Enamik rabataimi on mükoriisataimed toitainetevaeses keskkonnas hangivad nad kasvuks vajalikku seensümbiontide abiga. Rabades kasvab ka putuktoidulisi taimi, kes sel viisil hangivad kasvuks vajalikke lämmastikühendeid. TAIMED TAIMED II ROHURINNE alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad
Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur · sademed · veereziim Kohastumused · Mänd on kohastunud niiskusega, võivad olla madalamad. · Liigniiskes keskkonnas hakkab tekkima turbasammal, kuna taimed ei lagune täielikult. · Ka rohurinne (nt: jõhvikad, pohlad) vajab niisket keskkonda. Pilt 3: turbasammal Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Mänd on temperatuuri suhtes vähenõudlik, igihaljas. Joonis 1: Männi ökoloogiline amplituud Pilt 4: mänd Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Arusisalik, niiskuse suhtes nõudlik, ei suuda elada väga niisketes kohtades.
Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus — mätaste alaosas ja mätaste vahel 5
tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel
VIRU RABA Üldandmed: Viru raba asub ainet, mis muudab vee väga turbasammal endasse imeda Harjumaal Lahemaa puhtaks. Ja eelneva tõttu on kuni 20 korda rohkem, kui ise rahvuspargis. Viru raba laugastes peaaegu võimatu kaalub. See on võimalik tänu matkarada algab Tallinna näha vetikaid või kohata eriliste veekogumisrakkude Narva maanteelt Loksale viiva veetaimi. ning okste, varte ja lehtede
Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, lainjas kaksikhakkam, lehviksammal, kanarbik, mustikas, palu-härghein, leseleht, võnkvars, karvane piiphein, metskastik, jäneskastik, kilpjalg) -jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp Mustika kasvukohatüüp: mustikamännik ja mustikakuusik (pohl, palu-härghein, kattekold, leseleht, metskastik, võnkvars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju)
põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel 9. Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid). Madalsoo: rohketoitelised; vesi nii põhjaveest kui sademetest, liigniiskus, reljeef tasane või nõgus, ubaleht, tarnad, hundinui, pilliroog, sepsikad, käpalised, soo-ohakas Siirdesoo: kesktoitelisus; vesi sademetest, vähem põhjaveest, tasane reljeef tarnad , jõhvikas, sookask ja mänd, osaliselt turbasammal Raba: toitainetevaesed, vesi ainult sademetest; kumer reljeef, mänd, turbasammal, huulhein, küüvits, jõhvikas, tupp-villpea, kukemari 10. Millised on kasvutingimused rabas ja mis põhjustab liigivaese taimestiku? (4-5 tingimust). Elu/kasvutingimused rabas on äärmuslikud. Liigivaese taimestiku põhjustab, see, et seal on: Liiga palju vett, Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku, Liiga happeline keskkond 11
eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelniidile pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). Ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest isastaimed. Eestis üks levinumaid samblaliike on turbasammal Turbasammal (Sphagnum) on nii tavaline ja lihtsalt äratuntav, et neid teab ilmselt juba iga koolilaps. Turbasambla liike on Eestis 37, kuid nad on väga sarnased ja nende määramine nõuab mikroskoopi. Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas värvus tuleb hästi ilmsiks vaid kuivadel taimedel. Seda seepärast, et valge värv on tingitud rohketest õhuga täidetud rakkudest turbasammalde lehtedes. Kui niiskust on piisavalt, siis imatakse
Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võ...
Bryophyta) on kuni paarikümne sentimeetri kõrgused taimed Samblad metsades · Samblad lepivad vähese valgusega, nii et neid võib kohata ka hämaratemates kohtades, kus tavalised rohutaimed hakkama ei saa. · Mitmetes metsades katab maapinda suuremal osal tihe samblavaip Erinevad samblad · Metsades kasvavad umbes 560 liiki, paar neist on: · Loodehmik · Metsakäharik · Lood-jõhvsammal · Põdrasamblikud · Turbasammal Samblatest · Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed · Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel · Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad ja normaalse niiskuse hoidjad Allikad · http://bio.edu.ee/taimed/general/loomets.htm · https:// et.wikipedia.org/wiki/Sammaltaimed#Samblad_ja_samblik ud · Pildid: http://static.err.ee/gridfs/17D3FABF0D9D9254BB5106E1CD1B440CCB557386A14D38810E19C2C824E15EB7.jpg
Harilik kobras Kobras Kobraslased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Kodurott Rott Hiirlased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Halljänes Jänes Jäneslased Jäneselised Imetajad Keelikloomad Loomad LEHTSAMMALTAIMED Laialehine turbasammal Turbasammal Turbasamblalised Turbasamblalaadsed Turbasamblad Sammaltaimed Taimed Sphagnum platyphyllum Sphagnum Sphagnaceae Sphagnales Sphagnopsida Bryophyta Plantae Lillakas turbasammal Turbasammal Turbasamblalised Turbasamblalaadsed Turbasamblad Sammaltaimed Taimed Liiv-karusammal Karusammal Karusamblalised Karusamblalaadsed Lehtsamblad Sammaltaimed Taimed
1. SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad
Angervaks Küüvits Tarnad Jõhvikas Harilik-tervatipp Alpi jänesvill Soovildik Rabakas Ümaraleheline huulhein Pikaleheline huulhein Valge nookhein Turbasammal Harilik karusammal Harilik palusammal Sirdesoo, madalsoo ja raba Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo.
Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on
põhjaveeni ei ulatu Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks o Rohurabad on märjemad ja lagedamad o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel Taimed Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: ...
*Taimed 6.klass Ma räägin teile taimedest, mis kasvavad soos. * Nende alla kuuluvad ka marjad, Mis kasvavad samuti soos. *Sissejuhatus * Turbasamblaid on kümmt liiki kuid nad näevad üsnagi sarnased välja. * Kui sammal välja sikutada on näha, et sellel pole juuri. * Turbasammal imeb vett endasse, nagu ka tavaline turbas. * Sellepärast ongi rabas kõik märg ja niiske ja on laukad. *Turbasamblad *Huulhein saab toitu putukatest, keda nad püüavad ja söövad. *Huulhein *Nad kuuluvad * Rabamurakas on peaaegu tavaline murakas mida süüakse. * Ta näeb välja nagu roos mis on roosa, ta õitseb nagu tavalised taimed ja õitest tulevad marjad *Rabamurakas Sinikas on mari mis näeb sinakas-lilla välja.
tagajärjel. Soo arengu astmed Madalsoo 57% Siirdesoo 12% Kõrgsoo ehk raba 31% Turba paksus Turba paksus Turba paksus paks, õhuke,liigirikkus kõige keskmine,liigirikkus liigirikkus vaene,toitaineid suurem,saab toitaineid keskmine,toitained olenevad saab õhust vihmaveest. turbalt. MÄND,SOOKASK turbapaksusest. (sama) TURBASAMMAL,JÕHVIK AS Sood tasandavad jõgede äravoolu ja kõikumisi ning lahjendavad jõevee reostus.Inimestele on kuiventatud eesmärgiga saada juurde põllu- ja metsamaad. Kaevandatakse turvast,arendatakse jõhvikakasvatust,puhkemajandust jne. Arvestatakse turba kasvamise kiirust tööstuses.
· Mineraalaineid saavad taimed sademetevetest · Mineraalaineid on rabaturbas vaid 2-4 % · Turbahorisont 30 cm- 100 cm RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra
sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veereziimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses, turvas(kasutus:aiandus,küte,loomadele allapanu), marjad, seened,Teadlastele uurimiseks,Turismi ja puhkemajandus.Esimesed sood kujunesid peale jääaega.Turvas on poollagunenud taimnemass,tekib turbasambla ja teiste taimede kõdunemisel
Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Soomaa Rahvuspargi põhieesmärk: säilitada kogu siinset loodusmaastikku ja klassikalist kultuurmaastikku. ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks kaitsmiseks, uurimiseks tutvustamiseks. Teke Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi sood hakkasid kujunema pärast seda. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal. Soomaal on üleujutused. Üle 80 % Soomaa rahvuspargi pindalast on : rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Metsad Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist 1/3. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on: mänd, kask sanglepp. Mänd ja Sanglepp Taimed Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi : neist38 puu-ja põõsaliike.
des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene. - Okkad lapikud, kasvavad ühekaupa, valges Turbasammal- niiske ja märg kasvukoht, sageli spiraalselt, varjus kamjalt. Läikivad valguslembesed. Madalsoos ja soometsades - Punane mürgine marikäbi. (nõudlikud) siirdesoos ja rabametsades (vähe- Kadakas nõudlikud) rabas ja rabametsades (leplikud). - Koonusekujuline, vahel ka võsane Vajavad happelist keskkonda. Valkjas-punane - Juurestik maapinnalähedane, mükoriisaga värvus. Ühe ja kahekojalised
ja klassikalist kultuurmaastikku. Soomaa Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku loodukasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13000 aastat tagasi ja sealsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada
Soo Soo on looduslik ala, kus liigniiskuse ja hapnikuvaesuse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Eestis on 9836 sood, mille kogupindala ulatub 1 009 101 hektarini. Soo on ala millel kasvab palju erinevaid samblaid . Soos kasvab ka palju erinevaid taimi nt kukemari, mustikas, jõhvikas. Soo on märg, kõikjale kuhu sa astud on vesi all ,ainult kui turbasammal on piisavalt paks, siis saab selle peal kõndida. Soo on nagu üheltpoolt veekogu , aga teiselt poolt kasvavad seal tammed ja muud taimed. Öeldakse ,et soo on märg maa. Soo saab olla vaid seal, kus on maa aasta läbi märg. See teine oluline tunnus on see et seal koguneb turvas. Soo väga niiskes ja hapnikuvaeses pinnases jääb aga lagunemine pooleli. Soos sulab kevadel maapind aeglaselt ja öökülmad kestavad kaua. Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi
Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. 4 Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast. Seejuures ei tasu samblatutti karta: ta on praktiliselt puhas, kuna happelises keskkonnas ei ela peaaegu keegi. Muide, turbasamblad muudavad oma elukeskkonda veel happelisemaks ja tõrjuvad niimoodi enda kõrvalt teised taimed minema. Nii näemegi turbarabas vaid väheseid teisi taimi: soovildikut, raba-karusammalt, jõhvikat, küüvitsat, nokkheina ja veel mõningaid. Kuidas turvas tekib
Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Metssiga on mustjas/hallikaspruunika karvastikuga, kihvade ning tundliku kärsaga metsik siga. Rebane on punakaspruun ja hallikasvalge väga levinud metsaelanik. Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga metsaelanik. Siirdesoo taimestik Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond Turbasammal võib endasse koguda suure hulga vett, see võib nende normaalset massi suurendada 20 korda Mustikas on kääbuspõõsas, mille välimus ja marjad ei vaja ilmselt tutvustamist Harilik jõhvikas on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Sookask on kaseliste sugukonda kuuluv puuliik, Eestis pärismaine Mänd on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Männid on enamasti igihaljad
ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on
Kui tahta aga turvast kasutada meditsiinis, kosmeetikas või keemiatööstuses tuleb seda töödelda. Mõju keskonnale Turba kaevandamine ohustab veevarusid ning turba kaevandamiseks kuivendatud rabad madaldavad põhjavee taset. Sellepärast ongi paljud rabad võetud looduskaitse alla ja nendel rabadel pole kunag plaanis alustada turba tootmist. Turbasammal soos Huvitav fakt Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Kivisüsi Kokkuvõte Kuna turvas on taastumata loodusvara tuleks enne mõelda millistes kasutusvaldkondades seda kasutad, muidu seda varsti lihtsalt ei ole. Kasutatud allikad Raamatud: Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Karolin
kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid. Ta saab kõik eluks vajaliku kätte turbasamblamättas olevast veest ja õhust. Ta suudab isegi ülespoole kerkida, niipalju kui turbasammal parajasti aastas juurde kasvab. Teda ei häiri soode happeline keskkond ja kuum päikesepaiste. Ainus, mida jõhvikas kardab, on inimese poolt ettevõetavad kuivendustööd. Kuivendamise tagajärjel ta hukkub. Miks on vaja seda taime säilitada? Ilmselt ei esita küll keegi endale niisugust küsimust, kuid rääkigem siiski tema väärtustest lähemalt. Peale selle, et ta on kaunis imeilusate pisikeste roosade õitega rabataim, on tal ka väärtuslikud marjad. Vahel peetakse neid hapudeks ja
Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikuripunane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud. Vaevakask Hanevits Küüvits Harilik jõhvikas Mustikas Alpi jänesevill
htm Samblarinne on pidev ja tüse: -Palusammal Pleurozium schreberi -Laanik Pleurozium schreberi Karusammal -Kaksikhambad http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html Dicranum scoparium leidub ka karusamblaid – harilik karusammal Polytrichum commune • kohati esineb isegi – turbasamblaid Sphagnum sp. Turbasammal Kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html http://bio.edu.ee/taimed/gene ral/indexnimek.html Kasutatud materjalid Palumetsad http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets.htm Palumets-liigid http://lemill.net/content/webpages/palumets-liigid
Taastumatud (mittetaastuvad), Loodusvarad, mille kogused kasutamisel vähenevad. Põlevkivi, Maagaas, Kivisüsi, Nafta, Turvas Põlevkivi tähtsaim loodusvara Koosneb: mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest Maagaas Orgaanilise aine tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Eestisse tuleb Venemaalt. Maagaasist toodetakse elektrienergiat Iru elektrijaamas ja soojusenergiat. Turvas Koosneb mittetäielikult lagunenud taimsest massist (turbasammal ja teised rabataimed). Moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud. Kasutatakse kütusena ja taimedekasvupinnasena. Kivisüsi Tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Eestis kasutatakse sooja tootmiseks katlamajades ja kodumajapidamistes (järjest vähem).Maailmas toodetakse ka elektrit. Nafta.- Kasutatakse kütuste (bensiin, diisel) ning kile, plastmassi jt sünteetiliste materjalide toorainenea. Taastuvad:
- tarnad -varsakabi - palderjan -angervaks Siirdesoo ( 12% soodest ) Langunemata taimejäänustest tekivad mättad , millel kasvavad taimed enam põhjavett kätte ei saa . mätaste peal on seega raba tingimused ja kasvavad rabataimed ja mätaste vahel madalsoo tingimused ning kasvavad madalsoo taimed Kõrgsoo e. Raba Ümbritsevast kõrgem ala . Turvas vajub gravitatsiooni mõjul laiali ja lõhedesse tekivad laukad. Rabataimed põhjavett k'tte ei saa. Toitaineid saavad sademetest ja õhust -turbasammal -jõhvikas -tuppvillpea - murakas - mänd - vaevakask - sookail
Põder põder hirvlased sõralised Lagrits lagrits unilased närilised Harilik vesisammal vesisammal vesisamblalised hypnales Harilik karusammal karusammal karusamblalised karusamblalaadsed Harilik tüviksammal tüviksammal tüviksamblalised tüviksamblalaadsed Harilik lühikupar lühikupar lühikupralised lühikupralaadsed Turbasammal turbasammal turbasamblalised turbasamblalaadsed Kattekold kold kollalised kollalaadsed Karukold kold kollalised kollalaadsed Harilik ungrukold ungrukold kollalised kollalaadsed Konnaosi osi osjalised osjalaadsed Aasosi osi osjalised osjalaadsed Raudosi osi osjalised osjalaadsed
“ Eestis kasvab 37 liiki turbasamblaid. Turbasammaldel on varred, oksad ja lehed, kuid puuduvad juured. Taim kasvab ladvaosast juurde ja samal ajal alumine ots kõduneb, moodustades turba. ” ( Kristian jt, 2011, lk 41 ). Turbasamblavaip kasvab aastas umbes ühe cm võrra ülaltpoolt paksemaks ja alaosas tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade ajal on põhjamail ikka uuesti avastatud seda sambla kasutusviisi ning hädaabinõu on osutunud mõnigi kord elupäästjaks. Nii oli ka Teises maailmasõjas. ” ( Masing, 1997, lk 24 ). Mukri rabas on turbalasundi paksus 5,7 - 8,5 m
Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud
(vaata lk 26 erinevusi). 15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. Vetikad – Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vaata lk 9) Sõnajalg – Paljasseemnetaimed – Käbid on nende paljunemisorganid (vaata lk 20) Katteseemnetaimed – Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees (vaata lk 24) 16. Tunneb pildilt ära (nimed on etteantud): harilik põisadru, juusvetikas, helvik, harilik karusammal, turbasammal, ohtene sõnajalg, kattekold, aasosi, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, kanarbik (lk 94), hanijalg (lk 94), kollane võhumõõk (lk 95), harilik kerahein (lk 95).
Bakterite ja seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal. Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused. Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp- villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid. Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega.
annaabi.ee 
