LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn.
· Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud. · Teised lehtmetsad. · Laanemetsad on liigirikkad ning kaitse all olevaid taimi on suhteliselt vähe või hoopis polegi. · Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Kasutatud kirjandus · K. Karoles "Eesti Metsad ja metsandus" · U. Valk " Eesti metsad" · http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2 · http://www.slideboom.com/presentations/49862/Laan Tänan kuulamast!
LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ....................................................................................................................2 LAANEMETSAD......................................................................................................2 1.1 Taimekooslused....................................................................................................2 1.2 Loomakooslused.................................................................................................14 2.TOIDUVÕRGUSTIK........................................................................................... 19 Kasutatud kirjandus...................
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid.
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe
arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest (lamba-aruhein jne.). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.
lillakat jt. Sinilille kasvukohatüüpi leiame enam Pandivere kõrgustikul ja selle ümbruses. Tingimused koosluse püsima jäämiseks ● muld peab säilima viljakas ja Tingimuste muutumisel: niiske; ● liigirikkus väheneb; ● temperatuuri erinevused päeval ● loomade elu ning ja öösel minimaalsed; toiudutingimused muutuvad ● päikesevalgust vähe. kesisemaks. Laanemetsad Eestis Eestis on laanemetsad levinud Laanemets kuulub arumetsade sekka, peamiselt Kagu- Eestis, mis moodustavad Eesti Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning riigimetsadest umbes 60...70 %. Loode-Eesti. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Toiduvõrgustik Kasutatud kirjandus • http://metsas.weebly.com/laanemets.html • http://www.eestiloodus.ee/artikkel16_5.html (21.09.16) • http://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fwww.botany.ut.ee%2Fjaa nus
Laanemets Sissejuhatus Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad.Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis.Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold jaohtene sõnajalg.Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid
Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirikkus Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 %. Täname tähelepanu eest !
Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat. Alustaimestikus enamasti mustikas, tihe samblarinne. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 9.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Kõdukiht on õhuke. Kõige enam levinud kuusikud. Puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Sagedased on segapuistud. Kuusk uueneb looduslikult väga jõudsalt, seepärast esineb peaaegu alati kuuse järelkasv või II rinne
toodavad päikeseenergia abil olulisest mõjust nim. Kõrgete sirgetüveliste veest ja süsihappegaasist Ürgmetsadeks. Neist üks mändide all on põõsaid vähe, elusainet. Lisaks toodavad tuntumaid on Järvselja iseloomulikud taimed on taimed ka hapniku, mis on ürgmets. kanarbik,leesikas, tihe samuti teistele organismidele Metsarinded on puurinne samblarinne. Laanemetsad vajalik. Kõige rohkem põõsarinne, puhmarinne ja kasvavad parajalt niiskel ja toodavad puud. rohurinne. Rinnetena toitainerikkal mullal. Valdav Tarbijad toituvad valmis kasvavad taimed saavad puuliik on kuusk,põõsaid on elusainest. Kõik loomad on paremini jagada ruumi ja vähe,alustaimestikus on tarbijad. Taimedelt saadud valgust. mustikas,jänesekapsas,laaneli
Sanglepikud 3% Sanglepikud 3% Kokku okaspuuenamusega metsad 51% Kokku okaspuuenamusega metsad 31% Metsade paiknemine Eestis Suuremad metsamassiivid asuvad Kirde- Eestis ja Edela-Eestis. Kõige metsarikkam piirkond on Hiiumaa (64%) Suhteliselt vähe on metsi: Tartumaal (37%) Läänemaal (40%) Metsade tüübirühmad % Eesti metsadest Loometsad 3,3 Nõmmemetsad 0,6 Palumetsad 23,6 Laanemetsad 18,1 Salumetsad 11,1 Soovikumetsad 19,6 Rabastuvad metsad 0,9 Rohusoometsad 3,0 Kõdusoometsad 13,8 Samblasoometsad 5,4 Metsataimkond Vertikaalstruktuur Geobotaanikas Metsanduses Puurinne ülarinne Esimene rinne alarinne Teine rinne Järelkasv Põõsarinne Alusmets Puhmarinne
karvane piiphein). 5. Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 7 Palumets. http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrollipildialbumid/tabid/209/GalleryId/581/language/et-EE/Default.aspx?AlbumId=14 8 Laanemets Laanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi. Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Lõuna-Eestis. Laanemetsa tüüpi kultuurpuistuid leidub ka endistel põllumaadel, nende hulgas umbes viiendik on männikud, kohati lehisepuistud. Laanemetsade dominantliigiks on kuusk, vähem kasvab haaba, kaske jt. Alustaimestu on sageli liigirikas, sagedaimateks liikideks
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu ...
Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale Kasutatud allikad http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view #HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg www.loodusajakiri.ee www.teavapiltnik.ee https://et.wikipedia.org/wiki/Soostunud_metsad https://et
70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspiirangutega 21,6% Rangelt kaitstavad 9,4% Metsatööstus Puidutööstus üks suuremaid tööstusharusid Töötlemine ja tootmine umbes 1000 ettevõtet 16 000 inimest
Alustaimestus kasvavad sellised liigid, nagu pohl, mustikas, kanarbik. Palju seeni. Palumetsad on levinud peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Põhja- ja Lääne-Eesti. *Loometsad Kasvavad paepealsetel muldadel (suvel kuivavad tugevasti läbi) Puurinne, milles domineerib mänd, on hõre ning varjutab alustaimestikku vähe. Alustaimestikus kohtab selliseid liike nagu leesikas, lubikas, nõmm-liivatee. Eestis esineb loometsi Saaremaal ning Põhja-Eesti paealadel. *Laanemetsad Gleistunud või näivleetunud mullad (keskmine) Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas.
Laanemets Referad Sissejuhatus: Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust.
Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont. Näivleetunud mullad: Lõuna ja Kesk-Eesti moreentasandikel. Tekivad savikale või kahekihilisele lähtekivimile, mis ei lase vihma ja lumesulamisvett kergesi sügavale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi. Lõuna-Eestis keskmise huumusesisaldusega põllumullad. Loodusliku taimkatte puhul on neil levinud salu- ja laanemetsad. Gleimullad moodustavad pindalalt suurima levikuga ning omaduselt väga vahelduvate mullatüüpide rühma. Ühiseks tunnuseks on gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud org. ainest- toorhuumusest. Liivast lähtekivimil tekkinud gleimullad on tavaliselt leetunud. Lubjarikkal kujunenud muldadel kasvavad soostunud lehtpuumetsad. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad madalsoo, siirdesoo ja
Siis olid peamised puud kask ja mänd U 5000 aastat tagasi oli kliima aga isegi soojem kui praegu. Siis olid tavalisemateks metsadeks tammikud Ligikaudu 1500 aasta eest oli kliima muutunud jahedamaks ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk Mets Kuusk Metsatüübid Nõmme- ja palumetsad levivad toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Taime- ja loomaliike on suhteliselt vähe. Enamuspuuliik- mänd Laanemetsad levivad suhteliselt viljakatel parasniisketel muldadel. Taime- ja loomaliike on rohkem kui nõmme- ja palumetsades. Enamuspuuliik- kuusk Salumetsad levivad kõige viljakamatel metsamuldadel. Hästi näha erinevaid Taime- ja loomaliike on kõige metsarindeid enam. Enamuspuuliik- kuusk, erinevad lehtpuu liigid Metsade kasutamine ja kaitse Metsakasvatus tegeleb metsade kasvatamisega kuni raieküpseks saamiseni
Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Raba- soopinna kumerdumise tagajärjel muutuvad veereziim ja soopinna mikrorelieef, kujunevad Kõrgsood ehk rabab. Tekivad älved- vesised ja mudased laigud mis arenevad edasi rabale iseloomulikeks Veekogudeks-laugasteks. Nõmmemetsad-levinud kuivematel ja vaesematel liivmuldadel, hõred ja aeglasekasvuline, iseloomulikud On sambliku, kanarbiku ja kukemarjamännikud Laanemetsad-moodustavad keskmise toitumis ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas
ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar. Rohurindes levib naat, koldnõges, kopsurohi, salu-tähthein, metspipar, naistesõnajalg, sinilill ning võsaülane. 3 July 22, 2012 Footer text here 4 July 22, 2012 Footer text here Laanemetsad Kasvavad viljakama pinnasega parasniisketel aladel. Puuliikidest valitsevad kuused, vähesel määral ka kased ja haavapuud. Alusmets on hõre ja liigivaene. Alustaimestiku tunnusliikideks on laanelill, leseleht, jänesekapsas. Sõnajalgadest laanesõnajalg ja sammaldest laanik. 5 July 22, 2012 Footer text here 6 July 22, 2012 Footer text here Palumetsad
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme
LAANEMETS Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks: liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed. PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust.
A.K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad Tänan tähelepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on väga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kõikuvad eriti talvepakase ajal. Siis võib olla 5 kraadi kõrgem , kui naabruses oleval lagendikul. Tüüpilised laanemetsa taimed Laanemetsa 2 kõige tuntumat lille on Laanelill (taustal) ja Leseleht. Laanemetsades on kõige rohkem kuuskesi. Kuuskede kõrval on laanemetsades ka mändi , kaske ja ka teisi puuliike. Tüüpilised loomad
maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud). Jõgi voolabki enamasti metsade rüpes. 7.Võhandu jõe ürgorg Eesti ühe pikima jõe Võhandu keskjooksul paiknev 597 ha suurune kaitseala jääb Veriora valla maadele. Kaitseala staatuse sai ürgorg 1964. aastal. Eesmärgiks on säilitada ürgoru maastikku koos devoni liivakivipaljanditega. Kaitseala paljudest paljanditest on maalilisemad Põdramüür, Tsirgumüür, Sõjatare ja Kalmate müür. Jõel on mitu endistel aegadel töötanud vesiveskit. Paljandite
Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein. Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140- 160mm Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Karb. lähtekiv. kuj. mullad. Keemine sügavamal kui 60cm. Profiilis eluviaalne horisont. Järvamaal, L-Viru, Jõgevamaal, Viljandimaal. A ja E vaesunud saviosakeste poolest. Lähtekivimiks kollakashall(pruun); punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sininilille-jänesekapse kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad. Üldlämmastik madal (0,16%). Wakt=145-155mm Näivleetunud e. kahkjad mullad (LP)- Parasniisked. Kahekihilise lõimisega (sl, ls1). Lõimiste piiril keeled. 15% põllumaadest. Tarumaal, Viljandimaal, Põlvamaal. Pruunid(LP) ja Heledad L(P). Lähtekivim punakaspruun karb.vaene ls-moreen. Osa kujun. viirsavidel. Laanemetsad jäneesekapsakuusikute ja- männikutega. Rohumaad: kuivad palurohumaad. Esineb metsakõdu. Suur osa muldadest kultuuristatud. Hu% kuni 2,4%. Üld-N 0,15%. Vajab lupjamist
Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed
mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, sinilill, kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtenesõnajalg, sõrm tarn, võsaülane
3) Loomets õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad 4) Salumets Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad, liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele, 2) Looniit õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks, säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks.
Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. Koreserikkad rähkmullad On kujunenud valjkashallil rähkmoreenil. Asuvad nõrgalt lainjatel tasandikel, kus põhjavesi ei ole väga sügaval. Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pH KCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud.
• Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses kuni 30 aastat. Levik • Levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas • Aasias- Siber, Kamtšatka, Kaug-Ida, Hiina, Iraan, India, Pakistan, Jaapan • Ameerika- Alaska ja Lääne-Kanada • Arvukus viimasel ajal suhteliselt stabiilne (2008- 620 isendit) • Enim Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Ida-Virumaal • 2008 kütiti 39 karu Elupaik • Raba- ja laanemetsad • Tuulemurd ja tihe metsaalune • Taliuinak Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Erinevad putukad, vaglad, sipelgad • Suurulukeid muurab harva. Eelistab süüa korjuseid. • Kevadel mullused marjad. Suvel lopsakad rohelised taimed (naat, võilill, puulehed ja -võrsed, õunad, erinevad marjad) Paljunemine • Jooksuaeg mai-juuni • Tiinus vältab 195-225 päeva • Pojad sünnivad jaanuaris (ca 500 g) • Enamasti 1-2 poega, harva 3-5
Eesti kuulub Parasvöötme segametsa loodusvööndisse. Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid,
mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks. Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi. Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Kasvavad kõrge produktiivsusega laanemetsad. Põllumaana kasutamisel tuleb lubjata, kuivendada ja sügavkobestada. On naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine
kuna seal on karst). Valdavad r2hkmullad. (Paekivisodi, toitainete rikas). Liivastel aladel levivad leetmullad(toitainete vaine muld). Kesk-ja L6unaosas levivad soomullad (liigniisked; gleistumine- k6rgvee t6ttu tekivad savimineraalid. Mulla horisanti ilmuvad hallid-sinakad gleipesad v6i horisont). Looduslikult levisid harjuslavamaa p6hjaosas loometsad, mis on aga inimese poolt h2vitatud. Loometsa j22nusk: Jyri Tammik (looduskaitseala) Looduslikud on mingil m22ral laanemetsad. P-osas pool-looduslikud aruniidud, mis on v2ga liigirikkad(r2hkmullad). Keila ymbruses on levinud p66sasmarana(valged, kollased 6ied) loopealne alvar, mis on loodukaitse all. Laialt on levinud soometsad, sooniidud. Ylekaalus on madal-ja siirdesod (kartsialad). J6gede kallastel on levinud luhaniidud. LOODUSKAITSE: objekt v6i ala. MAASTIK 1.mistahes suuruse ja keerukusega looduslik-territoriaalne systeem ehk geokompleks:
horisont, gleistunud tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont ja gleistunud mulla lähtekivim. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leetjad mullad - Karbonaatsel lahtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted.
ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud varem heina- ja karjamaadena. 5 Loomastik
34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti
Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt. · Puurinne- männid
)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud. Metsatüübid: nõmmemetsad, laanemetsad, loometsad,salumetsad,soometsad,palumets,lodumets. Niidud: aruniidud, soostunud niidud, looniidud, puisniidud, päris-aruniidud, lammi- e luhaniidud, rannaniidud, rannaroostikud,nõmmed. 2.)VOORED:leivapätsikujulised künnised, tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.kujunesid liustiku all sellenserva läheduses jää voolimisel. Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik
5. L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud: Vastus: Süntaksonid Test 3 Eesti metsavarud 1. Kas väide on tõene või väär? "Väljaspool Eestit Eesti metsamaad omavate füüsilisest isikust erametsaomanikke on kõige enam Saksamaal." Vastus: Väär 2. Vali iga kasvukohatüübi/tüübirühma juurde sobiv osakaal Eesti metsadest. Naadi kasvukohatüübi metsad – 10,8%, Loometsad – 2,4%, Laanemetsad – 23,5%, Palumetsad – 22,5%, Kõdusoometsad – 14,8%, Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad – 12,9% 3. Eesti kõige metsavaesem maakond on (metsasuse % alusel) Vastus: Tartu 4. Kui palju on Eestis metsaga metsamaad (%)? (2012 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata, vastusesse märgi ainult number - ilma % märgita) Vastus: 48,2 5. Eesti kõige metsasem maakond on (metsasuse % alusel) Vastus: Hiiu 6
Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33%
6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. 1.4. NIIDUD, PUISNIIDUD, ROHUMAAD. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33%
Taimkate. Metsad. Metsade ja metsamaade pindala on Saaremaal aegade jooksul oluliselt muutunud. Meie ajaarvamise algul oli see Saaremaa territooriumist arvatavasti 60-70%, 19. sajandi alguseks oli langenud 40-50%-ni, 20.sajandi 30.aastate lõpuks oli põllu- ja metsamajanduse hoogne areng viinud metsade osatähtsuse vaid 7%-le. Saaremaal esineb: Nõmmemetsad - lääne ja põhja Saaremaa osas. Palumetsad - kogu Saaremaal. Laanemetsad - saare idaosas ja Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Loometsad - levinud kogu saarel. Sürjametsad - esinevad väikesepindalaliste puistutena,nt: Lääne-Saaremaa kõrgustikul. Salumetsad - Kogu saarel, rohkem saare ida- ja lõunaosas. Soovikumetsad levinud enam-vähem kogu saarel. Rabastuvad metsad Kesk- ja Põhja-Saaremaal. Madalsoometsad Saaremaa kaguosas. Niidud, Puisniidud, Rohumaad. Looduslikud niidud, puisniidud ja rohumaad võtsid Saaremaal enda alla 27 259 ha(33%
Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed madalsooniidud (16,9%), laanemetsad (16,4%), kõdusoometsad (7,5%), madalsoometsad (6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää
km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi on üks vähestest, kus leidub jõeforelli looduslikul kujul. Metsad, sood Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %.1 Metsatüübilt on ülekaalus palu- ja laanemetsad, vastavalt 54% ja 24%. Enimlevinud puuliigid on mänd ja kask. Põlvamaa metskonna metsamaa pindalast 7% moodustavad rangelt kaitstavad ja 16% majandamispiirangutega metsad.2 Põlvamaa metsades asuvaid vääriselupaiku on kokku 316 hektaril. Sealsed männimetsad on suure tootlikkusega ja on sageli killustunud väiksemateks tukkadeks. RMK korraldab iga-aastast metsauuendust, millest enamuse moodustab istutus, aga ka külv. 2010. aastal uuendati metsa 381 hektaril.
Vananenud kuuseriisikas sarnaneb ka kahkja riisikaga, mille kübar on väga rohekas ja limane. Ükski sarnasus pole õnneks ohtlik, sest mõlemad sarnased seened on head söögiseened, porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks. 4 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. Orava põliskoduks on laanemetsad ja aktiivsed on nad päeval. Tänu oma teravatele küünistele, millega saab puukoorest kinni hoida, ja pikale kohevale sabale, mis aitab tasakaalu hoida, on orav hästi kohastunud puu otsas elamiseks. Oravad on suurepärased akrobaadid, kes on võimelised raskusteta puudel ringi hüppama. See loom ronib parema meelega puude otsas, kui liigub maapinnal. Siit leiab ta toitu ja varju. Puu otsa ehitab ta ka pesa. Orava eelistatuim talvine toit on kuuse- ja männiseemned.
Mustika kasvukohatüüp reljeefi madalamal osal, gleistunud leedemullad, happeline muld. Enamasti männikud, kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, alusmets puudub või hõredalt paakspuud, pihlakat, alustaimestikus tihe samblarinne. Lõuna-Eesti. Jänesekapsa mustika alltüüp muld viljakam, metsakõdu õhuke või puudub, domineerivad kuusikud, kõrge tootlikkus. 1 1.4 Laanemetsad viljakad kasvukohad. Jänesekapsa kasvukohatüüp kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaaziga, leetunud või näivleetunud mullad. Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke
Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika kasvukohatüüp - palumetsades reljeefi madalamal osal. Esinevad gleistunud leede või huumuslikud leedemullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt nt. paakspuud ja kadakat. Alustaimestikus tihe samblarinne, puhmad, kilpjalg. 1.1.4. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Puistud kõrge tootlikkusega. Kõige enam levinud kuusikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Alustaimestik liigirikas. Samblarinne pidev. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel Muld on viljakas, tüüpiline on
Põllumassiiv on tasase relieefiga. [3] Põllumassiivil on kõige suurema osatähtsusega leetjas ja leostunud muld (KI,Ko). Leetjad mullad (KI) on karbonaatsel lähtekivimil välja kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont. Keemine esineb selles profiilis tavaliselt sügavusvahemikud 60-90 cm. Leetjad mullad on tavaliselt kasutusel põllumaana, metsastatud aladel kasvavad aga kõrgtootlikud salu- ja laanemetsad, puistudest domineerivad kuusikud ja männikud. Leetjate muldade huumuskate, mille all esineb eluvieerumise tunnuseid, on keskmisehuumuslik (2,4-2,8%), võrreldes metsamuldadega on see väiksema huumusesisaldusega. Üldlämmastiku sisaldus on leetjatel metsa- ja põllumuldadel suhteliselt sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele
annaabi.ee 
