Rannavall Lauge tasane rannavöönd Veerežiim varieeruv Sisemaa pool Merepinnast kõrgemal Mere mõju – lühikest aega Taimed nõelalss, meri- mugulkõrkjas, kare kaisel, pilliroog kastehein, tuderluga, punane aruhein sinihelmikas, värihein, aasristik Linnud Alpi risla naaskelnokk mustsaba-vigle kiivitaja meriski suurkoovitaja hanelised Haned Matsalu rannaniidul Kahepaiksed Putukad Kaitsekord Hävimisohus Kriimi loodusreservaat Ooslamaa ja Rahuste sihtkaitsevöönd Arima piiranguvöönd Kasutatud kirjandus http://www.eestiloodus.ee/artikkel2520_2509.html http://rannarohumaad.weebly.com/tekkimine-ja-sa umlilimine.html http://www.roheline
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag ,
· Sagedamini võib lamminiite leida Kesk- ja Lõuna-Eestis, suurimad asuvad Emajõe ja Pedja jõe ääres. · Praktiliselt puuduvad lamminiidud Põhja-Eestis. Taimestik · Võrrelduna teiste pool-looduslike kooslustega on lamminiitude taimestik lopsakas kuid suhteliselt liigivaene. · Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab ja toomingas. · Põõsarindes võib kohata pajusid ja harilikku sarapuud. · Rohurinne on üsna liigirikas, seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik jne Loomastik · Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, rohunepp, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid. · Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki. · Lamminiidud on paljude lindude jaoks rändeaegseks toitumiskohaks. · Suurvee ajal võib üleujutatud luhtadel kohata arvukalt erinevaid pardiliike, väikeluiki, raba- ja suur-laukhanesid.
1. Antud kooslus tekib taimedest, loomadest, lindudest, putukatest ja kahepaiksetest. Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2
kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. Liigiline koosseis eelmise tasemega sarnane, lisanduvad veel soolsuse suhtes õrnemad liigid. Sinihelmikas Värihein Aasristik Linnud Naaskelnokk Mustsaba-vigle Kiivitaja Hanelised (nt. Hallhani) Kurvitsalised (nt. Niidurüdi, alpirisla) Kahepaiksed Kõige levinum kõre ehk juttselg- kärnkonn. Elupaikade kadumise tõttu on neidki väheks jäänud. Putukad Sipelgad Kääbusämblik Triip-lutikas Lauluritsikas Kõrvahark Taevastiib Koerliblikas Puud ja põõsad 2009-2011 aasta looduskava „Ideaalne rannaniit“.
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga ...
sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiidud Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel
okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
kahjustavad võõrpuuliikide järelkasvu parkides hilissügisesed- ja kevadised külmad, talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne. Üheks suuremaks hirmuks on tänapäeval parkide võsastumine. Niipea, kui lakkab inimese hool siis hakkab hakkab park võsastuma, kuni lõpuks metsistub. Siis võib tekkida suuri probleeme algse kujunduse taastamisega, kuigi see pole võimatu. Tegelikult sõltub pargi väljanägemine just sellest, kui palju omanik temast hoolib.
niita ja hooldada, et pajuvõsa peale ei tungiks. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on luhaniidu taimestik lopsakas, aga liigivaene. Puurindest võib leida üksikuid puid nagu näiteks jalakaid, sangleppe, tamme, halle leppe, toomingaid ja haabu. Põõsarindest harilikku sarapuud, hundipaju ja paju. Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki
Kurgirohi A Salatkress A V 15-18 C 3-4 päeva Aniis A 15-25 C 21-28 päeva Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva Suur värihein Briza maxima A 20-22 C 10-12 päeva Harilik saialill Calendula officinalis A 20 C 10-14 päeva Harilik rukkilill Centaurea cyanus A 18 C 14-20 päeva Aed-varesjalg Consolida ajacis A 10 C 18-25 päeva Kolmevärviline kassitapp Convulvulus tricolor A 21-27 C 5-14 päeva
Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuiven...
,,Suure liigirikkuse tõid siia inimtekkelised rohumaad." Esimesed märgid karjakasvatusest Eesti alal pärinevad 6000 aasta tagusest ajast. Karjamaid rajav inimene avas maastiku, tekitades juurde üha rohkem niite, aasu ja pargitaolisi kooslusi. Niisugused uued maastikud meeldisid arvukatele Eesti looduses algselt tundmatutele rohttaimedele, nagu näiteks mägiristik, angerpist, värv-varjulill, arukaerand ja keskmine värihein, millest paljude algkodu asub Lõuna-Siberi või Kagu-Euroopa steppides. Nende taimede seemned jõudsid Eestisse inimeste, kariloomade või söödaks varutud heinaga ning hakkasid siin idanema. Teadur Aveliina Helm püstitas oma doktoritööks materjali kogudes hüpoteesi, et veel tänapäevalgi võivad Eesti looduse liigirikkusandmetes peegelduda hilise rauaaja inimasustuse tiheduse jäljed.
· nommel karjatamise korral 0,20,8 lü/ha. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Aru_ja_soostunud_niitude_hoolduskava_20 12.pdf) 3. Karjatamise mõju Luhad Luhad ehk lamminiidud asuvad üleujutavate veekogude madalatel kallastel. Kevadised üleujutused muudavad mullad viljakaks. Lamminiidud on enamasti kujunenud lammimetsadest ning on üldiselt lagedad, üksikute puude ja põõsastega. Rohurinne on liigirikas. Seal kasvavad näiteks lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein ja kassikäpp. Joonis 1 Näide lamminiidust Karjatamine kujundab luhal mosaiiksema koosluse kui niitmine, kuna loomad söövad taimi valikuliselt, kujundavad maastikku liikumisteedega ja kogunemiskohtadega ning taimkatte struktuuri mojutavad ka väljaheited. Suurem mosaiiksus aga ei tähenda suuremat liigirohkust, kuna valikuline söömine annab teatud taimeliikidele kasvueelise
PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense)
kärbesõis (Ophrys insectifera) PEREKOND: käpp (Orchis) jumalakäpp (Orchis mascula) hall käpp (Orchis militaris) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) Kõrrelised: SUGUKOND: kõrrelised (Poaceae) PEREKOND: kastehein (Agrostis) harilik kastehein (Agrostis capillaris) PEREKOND: rebasesaba (Alopecurus) aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) PEREKOND: maarjahein (Anthoxanthum) lõhnav maarjahein (Anthoxanthum odoratum) PEREKOND: värihein (Briza) keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense)
väetavad. · Seetõttu on luhaniitudele omane lopsakas taimestik. · Enamik lamminiite on meil teisese tekkega kooslused, st inimene on need metsamaa arvelt raadanud. · Viljakas, kuid üleujutatav pinnas on soodne peamiselt heina kasvatamiseks, ning seetõttu ilmestasid seda maastikku sageli heinaküünid. · Puurinne: tamm, hall lepp, haab, toomingas · Põõsarinne: pajud, harilik sarapuu · Rohurinne: lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, angerpist, angervaks, hanijalg, kullerkupp, pääsusilm, harilik metsvits · Tähtsamad lamminiidud : Kasari jõe delta, Soomaa, Alam- Pedja märgala, Emajõe luhad: Ropka-Ihaste luht, Kärevere luht, Emajõe suudmeala ja Piirissaa; Mustjõe luht Luhaniidud: · Üheks ohustatumaks elupaigaks Euroopas. · Lääne-Euroopas on jõed õgvendatud ja veevoolu hulk reguleeritud.
Stipa capillata ohted on tal samuti ülimalt pikad. Nad on erinevalt eelmise liigi omadest rohkem krussis. • Juus-stepirohi (S. capillata) - moodustab suured, kohevad, ent karvadeta, rohelised õisikud. Sirgub eelmistest poole habestepir pikemaks. ohi BRIZA – PEREKOND VÄRIHEIN • kasvab niitudel väikeste mätastena või üksikult. Väga tihedas rohustus värihein kaua vastu ei pea. • Lehelabad on lamedad, 2...6 mm laiused, servades ja tipul veidi karedad. Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise briza maxima keelekesega. HORDEUM JUBATUM - LAKKODER • Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules õrnalt heljuvate peadega. Taimede kõrgus kuni 60 cm, hästi kasvab päikeselises kohas, ei armasta liigniiskust.
kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (18901946) 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Paul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu ränga talla alt võrsub julge värihein. (Ellen Niit.) heksameeter antiikkirjanduse värsimõõt, kuuejalaline värss, mis koosneb daktülitest, spondeustest ja trohheustest. Seejuures on viies värsijalg alati daktülis ja kuues trohheuses. Kolmandas värsijalas esineb tsesuur ehk lõige, mis jagab värsi kaheks. Heksameetris on kirjutatud näiteks Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Eesti kirjanduses on seda kasutanud Juhan Sütiste (18991945). Näiteks: Pakase taeva all külmetab päikese kohmetund nägu
Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja
Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (1644 -1694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (1890 -1946) 1930.aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Palul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu Ränga talla alt võrsub Julge värihein. (Ellen Niit) 17. Homonüümid - samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad. Näiteks: kangur kuduja, kangur - kivihunnik 18. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. 19. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja
lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud, islandi käosamblik, lood-jõhvsammal) Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg-aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke, metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist, lillakas, metsmaasikas, hobumadar, hall käpp, jumalakäpp, laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas, loodehmik, kuslapuu, pihlakas, harilik kibuvits, harilik tuhkpuu) Laanemetsad Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke,
teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa Euroopaosas. Luhtadele iseloomulik taimestik ja loomastik. Luhtade taimestik Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: • lamba-aruhein • luikas • jusshein Liigivaesed kuivad lammiaruniidud • lamba-aruhein • värvmadar • keskmine värihein Kuivad aasad • luht-kastevars • punane aruhein • aas-rebasesaba • harilik aruhein Märjad aasad • Seaohakas • Angervaks • soo-kurereha • mätastarn Suurkõrreliste lammirohumaad • luht-kastevars • lünktarn • päideroog Luhtade loomastik Selgrootud • ehmestiivaline • ämblik • sääsk • kiil • ühepäevikuline Kalad ja kahepaiksed • säinas • rabakonn
tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral. Seemnepank avati ametlikult 26. veebruaril 2008. Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18°C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4°C. Sagedamaid rohttaimi (nimetused) pärandkooslustel kõrreliste, lõikheinaliste, korvõieliste ja mailaseliste sugukonnast. Kõrrelised - punane aruhein, lamba-aruhein, lubikas, keskmine värihein, harilik kastehein, pilliroog, randaster, liiv-vareskaer, harilik kastekaer, rand-orashein, luht- kastevars, sookastik. Lõikheinalised - tarnad, ahtalehine villpea. Korvõielised - kassikäpp, pajuvaak, harilik soolikarohi, varretu ohakas, Mailaselised - kassisaba, pikalehine mailane, suur robirohi. Pärandkoosluste kaitstavaid ja ohustatud taimeliike. Pehme koeratubakas
Iseloomustus: Regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda. Levik: Saaremaa ja Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa Taimestik: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, Puisniitude suur väikeseskaalaline liigirikkus ja selle põhjused. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Liigirikkuse põhjused:
Varred ümarad, õõnsate sõlmevahedega, sõlmekohtadega. Lehed pikad, rööproodsed, lehetupega, esineb keeleke v. karvaring, lehetupe servad pole kokku kasvanud. Õies tolmukad ja emakas, nende alusel sise- ja välissõkal, õied väheseõielistes pähikutes, mis moodustavad liitõisiku. Pähikus 1-10 õit, pähiku alusel kaks liblet. Vili on teris. N: harilik pilliroog, tuulekaer, harilik nurmikas, kerahein, murunurmikas, harilik aruhein, jäneskastik, harilik timut, värihein, longus helmikas, sugapea, rand-orashein, harilik orashein, oder, nisu, rukis. Klass kaheidulehelised - Pole monofüleetiline, seetõttu on süsteem veidi muutunud võrreldes morfoloogilistel tunnustel põhineva süsteemiga. Põhiosa nim. päriskaheidulehelisteks, primitiivsematena on omaette haruna eristatud selts vesiroosilaadsed (Eestis esineb sugukond vesiroosilised) ja mitu Eestis mitte esinevat seltsi. Katteseemnetaimede evolutsioonipuus on nad
Õied pähikutes, moodustavad liitõisiku Viljaks teris Sugukonnas väga palju toidutaimi, levinud üle maakera · Harilik pilliroog · Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised) · Tuulekaer · Kerahein · Perek nurmikas · Perek aruhein · Perek kastik · Timut · Värihein · Longus helmikas · Perek orashein · Oder, nisu, rukis · Sugukond loalised · Perek luga (harilik luga, konnaluga) · Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) · Sugukond vesiroosilised
Viljaks teris Sugukonnas väga palju toidutaimi, levinud üle maakera Harilik pilliroog Laialehine hundinui (sugukond hundinuialised) Tuulekaer Kerahein Perek nurmikas Perek aruhein Perek kastik Timut Värihein Longus helmikas Perek orashein Oder, nisu, rukis Sugukond loalised Perek luga (harilik luga, konnaluga) Klass kaheidulehelised Pole monofüleetiline rühm Põhiosa nimetatakse päriskaheidulehelisteks, primitiivsena on omaette seltsiks vesiroosilaadsed (Eestis sugukond vesiroosilised) Sugukond vesiroosilised
kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on
lünktarn, hirsstarn. Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp. Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein. Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein. Kuivad aasad: luht-kastevars, punane aruhein, aas-rebasesaba, harilik aruhein. Märjad aasad: seohakas, angervaks, soo-kurereha, mätastarn. Suurkõrreliste lammirohumaad: luht-kastevars, lünktarn, päideroog. Suurtarna lammirohumaad: lünktarn, pudeltarn, põistarn. Lammisoo rohumaad: hirsstarn, lubikas, mätastarn, luhttarn. 3.4. Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Luhtasid on niidetud aastasadu
(näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Basho (16441694). Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Barbarus (18901946) 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal Jaan Kaplinski (1941), Paul-Eerik Rummo (1942), Viivi Luige (1946) luuleloomingus. Näiteks: Raudkivirahnu ränga talla alt võrsub julge värihein. (Ellen Niit.) heksameeter antiikkirjanduse värsimõõt, kuuejalaline värss, mis koosneb daktülitest, spondeustest ja trohheustest. Seejuures on viies värsijalg alati daktülis ja kuues trohheuses. Kolmandas värsijalas esineb tsesuur ehk lõige, mis jagab värsi kaheks. Heksameetris on kirjutatud näiteks Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Eesti kirjanduses on seda kasutanud Juhan Sütiste (18991945). Näiteks: Pakase taeva all külmetab päikese kohmetund nägu
Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. Neid leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
