Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma käsnade kaelusrakkude viburid. Toitained jaotavad erinevate rakkude vahel amööbrakud. Merevesi sisaldab väikesi ja õige peeni toiduosakesi; need on bakterid, ränivetikad, ripsloomad, pisivähid ja muud sellised plankton- organismid, samuti ka taimede ja loomade peened pudemed.
· Kes on käsnad? Vees elavad loomad, kes ennast ei liiguta. · Kus käsnad elavad? Soojades meredes (soolases ja magevees). · Millised käsnad elavad Eestis? Eesti seisuveekogudes elab järvekäsn, vooluvetes jõekäsn · Järvekäsna ehitus. · Kuidas ja millest käsnad toituvad? Filtreerivad vett (loomne ja taimne hõljum) · Milline on käsnade tähtsus veekogus? Käsnad puhastavad vett orgaanilisest hõljumist (filtreerides) · Kuidas käsnad paljunevad? Pungumise (mitte sugulisel) ja sugulisel teel · Kes on ainuõõssed? Kotikujulised loomad, kes elavad vees · Kes kuuluvad ainuõõssete hulka? Hüdralased, karikmeduusid, meriroosid, korallid · Hüdra ehitus. · Kuidas hüdrad liiguvad? Saltodega (kombitsate ja tallaga vaheldumisi pinnale toetudes) · Kes on polüüp? Kinnitunu...
Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma käsnade kaelusrakkude viburid. Toitained jaotavad erinevate rakkude vahel amööbrakud. Merevesi sisaldab väikesi ja õige peeni toiduosakesi; need on bakterid, ränivetikad, ripsloomad, pisivähid ja muud sellised plankton- organismid, samuti ka taimede ja loomade peened pudemed. Kasutatud kirjandus: Bioloogia raamat 8.klass, internetist.
(Vastus: Austraalia ja Okeaania) Kirjanduse tund!!! Mis on Lydia Koidula esimese näidendi pealkiri? (Vastus: ,,Saaremaa onupoeg") Keemia tund!!! Mis on tiheduse definitsioon? (Vastus: Tihedus näitab, kui suur on aine ühikulisie ruumalaga ainekoguse mass) Bioloogia tund!!! Miks peab läbi käsna keha pidevalt liikuma vesi? (Vastus: Nad saavad veest toitu ja toitained filtreerides läbikäivat vett) Vene keele tund!!! Millisest Vene multifilmist on pärit lause: ,,Lapsed, oleme sõbrad!" (Vastus: Kass Leopold) Ajaloo tund!!! Kes oli Prantsuse revolutsiooni põhitegelane? (Vastus: Napoleon) Kunsti tund!!! Mis on kolm põhivärvi? (Vastus: Punane, Kollane, Sinine) Eesti keele tund!!! Nimeta kolm esimest käänet. (Vastus: Nimetav, osastav, omastav kääne) Muusika tund!!!
CaO kustutamata lubi reageerib veega, moodustades kaltsiumhüdroksiidi - Ca(OH)2 mida nimetatakse kustutatud lubjaks. · Kaltsiumoksiidi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · IIA rühma elementide hüdroksiidid valged tahked ained, vees vähem- lahustuvad kui IA rühma metallide hüdroksiidid (leelised). · Ca(OH)2 üsna tugev alus. Vees vähelahustuv. Kui lisada vett tekib lubjapiim, mida filtreerides või setitades saame lubjavee. Ca(OH)2 kasutatakse koos vee ja liivaga lubimördi (sideaine müüride ladumisel ja krohvimisel) koostises. Ca(OH)2 kasut. ka põllumajanduses mulla happelisuse vähendamiseks. · Ca2+ ioonide tõestamine lahusest juhitakse läbi CO2 lahus muutub häguseks (tekib CaCO3 valge sade). Tähendab lahuses on Ca2+ ioone. · Ca ja Mg soolad ioonilise sidemega ained. Lahustuvad vees vähem kui IA rühma metallide soolad.
Holobentilised organismid on bentilised kogu elutsükli jooksul Merobentilised organismid on bentilised vaid teatud arengujärkudel Bentiliste koosluste tüübid: 1 · Inbentos põhjasetete sees elavad organismid. · Epibentos põhjapealne bentos. Funktsionaalsed toitumisrühmad Kiskjad- toituvad teistest selgrootutest. Omnivoorid- toituvad nii surnud kui elavast orgaanilisest ainest (näiteks vähid). Kogujad: · filtreerides kogujad (või hõljumist toituja) karbid Kraapijad/grazers- kinnituvad veealusele taimedele, millest ühtlasi nad ka toituvad (teod). Peenestajad "Imejajad"- toituvad teiste organismide rakkusid tühjaks imedes (lutikalised) Põhjaelustiku tähtsus · Oluline osa veekogude aineringes, eriti põhja sadenenud orgaanilise aine lagundamisel · Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele
Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis reguleerivad vererõhu taset, punaste vereliblede arvu ja luuainevahetust. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata rohkest või vähesest veejoomisest jääb vere veesisaldus tänu neerude tööle ikka samaks. Kui organismi satub mõnda ainet liigselt, näiteks glükoosi magusa liigsel tarbimisel, siis sisaldab uriin ka veidi
puhas heroiin e. heroiinhüdrokloriid - valge või helehall vees lahustuv pulber. Heroiini ka suitsetatakse. Suitsetamiseks mõeldud heroiin on nii pulbriline kui ka teraline. KODEIIN: Kodeiin nagu morfiingi, leiab meditsiinis kasutamist valuvaigistina, samuti on teda köharohtudes. Mõnutunde saavutamiseks e. ravimi kuritarvitamise korral peavad kogused olema suured - 10 ja enam tabletti päevas. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades. METADOON: Metadoon on täissünteetiline aine. See arendati välja Teise Maailmasõja ajal, mil mõistagi oli vajadus efektiivsete valuvaigistite järele ülisuur. Metadooni toimeaeg on korduva kasutamise korral päris pikk 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Huvitav on siinjuures see, et metadoon on leidnud oma kohta ka narkomaanide ravis, seda just heroiinisõltuvusest ravimisel. Ravivõte seisneb selles, et
puhas heroiin e. heroiinhüdrokloriid - valge või helehall vees lahustuv pulber. Heroiini ka suitsetatakse. Suitsetamiseks mõeldud heroiin on nii pulbriline kui ka teraline. KODEIIN: Kodeiin nagu morfiingi, leiab meditsiinis kasutamist valuvaigistina, samuti on teda köharohtudes. Mõnutunde saavutamiseks e. ravimi kuritarvitamise korral peavad kogused olema suured - 10 ja enam tabletti päevas. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades. METADOON: Metadoon on täissünteetiline aine. See arendati välja Teise Maailmasõja ajal, mil mõistagi oli vajadus efektiivsete valuvaigistite järele ülisuur. Metadooni toimeaeg on korduva kasutamise korral päris pikk 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Huvitav on siinjuures see, et metadoon on leidnud oma kohta ka narkomaanide ravis, seda just heroiinisõltuvusest ravimisel. Ravivõte seisneb
ühendatud metallist võrkfiltriga, mis tihedalt liibub kohvikannu seinte vastu, ülemine osa ulatub läbi kaane. Kohvi valmistamise protsess sellist tüüpi kohvimasinates on väga lihtne: masinasse pannakse jahvatatud oad, kallatakse kuuma veega üle, lastakse tõmbuda 4-5 minutit (võib ka kauem kangema kohvi armastajatele). Peale seda surutakse kolb sujuvalt alla, sel moel kohvi filtreerides (kohvipaks jääb kogutult kannu põhja). Kahtlemata on sellise kohvimasina väärtuseks see, et ta ei vaja elektrienergiat. Keeva vett võib tema jaoks teha lõkkel, piirituslambil jmt. Niisiis sobib selline mudel ideaalselt turistidele, suvilaomanikele, reisihuvilistele. Seejuures kaalub
närviketiks, ka närvitängud on liitunud. [1] Kõige kaugemale on närvisüsteemi areng läinud krabidel, kellel esineb vaid kaks tänku - üks peas ja teine rindmikus. Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud, peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). [1] Vähkide toitumine Vähkide toitumine on mitmekesine. Paljud väiksemad vähid toituvad veest hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides. Selleks tekitavad nad tavaliselt jalgadega veekeerise, nii et kõik vees olevad suuremad osakesed jäävad jalgade või alalõugade harjastesse kinni ja seal edasi toimetab vähk nad suhu. Need vees hõljuvad osakesed on surnud organismide jäänused ja mineraalained ning ka elusad pisiorganismid: bakterid, mikroskoopilised vetikad jms. [2] Teised vähkide liigid hammustavad otse oma ülalõugadega tükikesi surnud ja elusate loomade ning taimede küljest
Väiksem sisaldus enam joovet ei tekita. Kodeiin Kodeiini kasutatakse valuvaigistina ja köharohtude koostises, kuid teda kasutatakse ka narkootilise joobe saavutamiseks. Päevased annused võivad kuritarvitamise korral olla suured, kümme tabletti või veelgi rohkem. Rootsis kodeiini narkootikumiks ei peeta, sest ta kuulub ravimite koostisse. Ravimi maksimaalne kodeiinisisaldus võib olla 100 mg ehk 2,5 % annuses. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades. Selliselt saadud kodeiin loetakse narkootikumiks. Metadoon ehk metadoonhüdroklorüd on täissünteetiline opiaatide asendusaine, mis arendati välja Teise maailmasõja ajal. Seda kasutatakse nii süstimis- kui ka suu kaudu manustatava lahusena, samuti tablettide kujul. Meditsiinis kasutatakse metadooni valuvaigistina. Ainet hinnatakse eelkõige seetõttu, et korduva kasutamise korral on tema toimeaeg küllalt pikk, 8-12 tundi.
millest kahel pool on ristuvate polaarsustega filtrid. Tagumist filtrit labinud valguslained kas läbivad kristallikihi muutumatult või veidi (90° või 270°) pööratult. Teist filtrit aga ei läbi enam need lained, mis on pööramata, seega nendes kohtades on ekraanil kuvatud mustad laigud. Värviline LCD on ehitatud samal põhimõttel, ainult värvi saamiseks sulatatakse jällegi kokku kolm põhivärvi, seekord neid kõiki erald filtreerides, nagu näha järgneval joonisel: 4.3 OLED kuvar Orgaaniline valgusdiood ehk OLED (inglise keeles organic light-emitting diode) on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite kuvarites ja sellistes väikestes
On ujuvaid, isegi planktilisi vorme, pikkade jätketega, hoiatusvärvusega. Paljud röövloomad. N: merijänes, nagajalg. Karbid e.liistaklõpuselised meres ja magevees, koda kahest poolmest (vasak ja parem), ümbritsevad kogu pehmet keha,pea on mandunud, mantliõõnes kahel pool lõpused, kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg.Taga mantlis 2 ava, sifoonid välja. Suu ja pärak mantliõõnes, toituvad filtreerides või sifooniga. Võivad kaevuda, vabalt lamada, kinnituda, auke puurida.Ebamasti lahksoolised, viljastamine vees või emas. Meres vastsed trohhofoor ja veeliger. N: kaunkarbid, kammkarp, austerlased, söödav rannakarp, südakarp, pärlikarp. Lasnjalgsed väike rühm mereloomi. Koda kõvera ahaneva toruna, mõlemad otsad lahti. Mantliõõs pikk, lõpuseid pole, lühike kärss, mille tipus peenete kleepuvate kombitsatega suu.
LIIKIDE ARV: 150 liiki PALJUNEMINE: hermafrodiidid, pungudes EHITUSE ERIPÄRAD: - karika kujuga - bilateraalsümmeetrilised - väiksed - elavad üksi/ kolooniatena - keha kinnitub substraadile - sool u-kujuline - kombitsatel ripsmed ANATOOMIA JOONIS: PILT: 17 18 PH sammalloomad ectoprocta LEVIK: meres, magevees LIIKIDE ARV: 4300 PALJUNEMINE: suguline, suguta (pungumine) EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud - sool U-kujuline - toituvad filtreerides - ringe- ja hingamiselundid puuduvad ANATOOMIA JOONIS: 19 PILT: NÄIDE: limane tutlane PH käsijalgsed brachiopoda LEVIK: mereloomad LIIKIDE ARV: 335 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - pediikel, millega kinnitub pinnasele - karbipoolmed - kojapoolmeid katab seest mantel - lofofooriga filteerib veest toiduosakesi ERINEVUSED CL BIVALVIA vs PH BRACHIOPODA:
Loksutades saadud lahus hägustus. Lastes seista 5 min, oli näha sademe moodustumist. Peale seda filtreerisin poole kogusest, saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Loksutasin katseklaasi hoolikalt, lisades vahepeal hulka soolakristalle, kuni sool enam ei lahustunud. Sain rohkelt sadet, mis vajus põhja. Järeldus (NH4)2SO4 toimel sadestusid esimeses etapis globuliinid lahusest välja. Filtreerides poole kogusest ning lisades filtraadile soolakristalle, sadestusid välja albumiinid. Võrreldes globuliinide sadet albumiinide sademega täidetud katseklaasi, võis järeldada, et munavalgus on rohkem albumiine, kui globuliine. Esimesel korral laguneb kõrgem struktuur (globuliin) ning teises etapis temast järgmine molekulaarne struktuur (albumiin). 1.1.7. Valgu termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kahte katseklaasi panin kummassegi ~2 ml munavalgu lahust
Nii nagu teistel ebapärlikarpidel on ka Eestis elaval harilikul ebapärlikarbil võime moodustada pärleid. Pärl võib tekkida juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Pärlite kasv on aga väga aeglane: 8mm läbimõõduga pärli kasvuks läheb aega 30-40 aastat. Harilik ebapärlikarp on biofiltraator, kes toitub vett filtreerides zoo- ja fütoplanktonist. Ühes tunnis jõuab harilik ebapärlikarp endast läbi pumbaa u. 3-4 liitrit vett. Oma toitumise iseärasuse tõttu etendab ebapärlikarp ka olulist rolli veekogu puhastamises ja üldiselt selle ökosüsteemis. Eestis võib harilikku ebapärlikarpi segamini ajada vaid suuremate jõekarpide isenditega. 1.2Sigimine Harilik ebapärlikarp on keerulise sigimise ja arenguga selgrootu organism. Sugukõpseks
Narkootikumid. Kanep Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne nimi on Cannabis sativa (kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini kuivas subtroopilises kliimas. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: · marihuaanat · hasisit · kanepiekstrakti Kanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamisele üks aine -9-delta tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosne...
Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või sifoonide abil. Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda. Jõekarp Jõekarpi leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga keskmise- või kiirevoolulistes veekogudes. Jõekarbi tagaosa on sageli kaetud hallika või kollaka vetikatest pealiskasvuga, mis settes ei saa areneda . Koja pealispinna õhuke sarvkiht kas
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Kadri Mekk SILMLASED Referaat Juhendaja: prof Henn Kukk Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae.......................................................................5 Merisutt (Petromyzon marinus)........................................................................................... 5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis).............................................................................................. 6 Ojasilm (Lampetra planeri).......................................................................
Klass karbid e. liistaklõpuselised (Bivalvia, Lamellibranchia, Pelecypoda) Ehitus: Koda kahest poolmest (parem ja vasem), mis ümbritsevad kogu pehmet keha. Pea on mandunud. Mantliõõnes kahel pool lõpused. Kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg. Tagapool mantlis kaks ava, võivad torujate sifoonidena pikalt välja sirutuda. Ripsmed ajavad vett alumisest sifoonist mantliõõnde sisse, ülemisest välja. Suu ja pärak mantliõõnes. Eluviis: Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt kogudes. Võivad jala abil settes kaevuda, vabalt lamada, büssuseniitide abil kinnituda, auke puurida. Näide: Kaunkarbid (Ensis spp.). 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid Alamklass kopsteod (Pulmonata) Ehitus: Lõpused kadunud; mantel talitleb paljudel kopsuna, hingates õhku. Koja suue enamasti kaaneta. Mõnel rühmal on koda mandunud (nälkjad)
räpast ja võltsi sõjaka ägedusega. Luulekogu oli kirjutatud enamuses aastatel 1955 1958. Et kogu oleks sotsiaalselt löövam, jättis Kross nii mõnegi sellise luuletuse, mis oleks võinud sõjakuse tunnet nõrgendada ja mõtted mujale juhtida pealkirjaga märgitud sihist. Luulekogu läbiv motiiv on söekaevandaja, mis sümboliseerib puhtuse taotlust. Puhastumise käiku kuuluvad silmakirjalikkus, roomamine, muganemine, teaduslik ja kirjanduslik haltuura ja bürokratism. Neid filtreerides muutub Kross väga ajakonkreetseks, samal ajal ise väga sarkastiline olles. Neid omadusi püüab ta põlastada, et luuletuse lõppu jääks positiivne maik. Sõnastus on samas jäme ja robustne. Kuna ,,Söerikastaja" on üsnagi agressiivne luulekogu, jäi seetõttu selle intiimsem pool üsnagi varju, kuigi siiski leiame ja tunneme küpseid ja läbimõelduid luuletusi. Rütmiline liigendus ei ole range. Mõningates loodusvärssides on tunda ajastule sobivat sümboolikat, mis on
78. Kirpvähilised on kalade toiduks 79. Alamvähkide hulka kuuluvad seltsid 1) O. Copepoda aerjalgsed 2) O. Branchiopoda lõpusjalgsed 80.Aerjalgsed ja lõpusjalgsed vähid on kalade toiduks, ülemvähkide toiduks 81.Aerjalgsete vähkide keha jaguneb kokkukasvanud pearindmikuks ja tagakehaks 82. Aerjalgsetel vähkidel on 1 silm 83. Alamate vähkide suurus on 0,4 - 1,3 mm 84. Laiussi vaheperemees on Mesocyclops sp. 85.Vesikirbud toituvad vett filtreerides vetikatest, laguainest ja ainuraksetest 86. Ämblikulaadsetel on 8 jalga ja 2 paari suiseid 87. Ämblikulaadsete keha jaguneb pearindmikuks ja tagakehaks 88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O. Opiliones koibikulised 3. O. Scorpiones skorpionilised 4. O. Acarina lestalised 91
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetil...
BHT7 hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 23. KHT. Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. 24. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Destilleerides, filtreerides ja keetes. 25. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. Aeroobne- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27. Ohtlikud ained vees
mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga. 23. KHT. ( Keemiline hapnikutarve ) Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. 24. Kuidas saab vee kvaliteeti parandada? Destilleerides, filtreerides ja keetes. 25. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. Aeroobne- hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine)- ¼ ,,CH 2O"+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O. Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ ,,CH 2O" = 1/8 CH4 ; ¼ ,,CH2O"+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2. 26. Reovete jagunemine. Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi. 27
Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga. On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed. Lisaks leidub eeslõpuseste seas ka üsna palju parasiite. Enamik eeslõpusesi elutseb meredes, kuid osa neist on siirdunud mageveekogudesse ning terve rida liike on kohastunud eluga maismaal. Ammusest ajast ei olnud teod mitte ainult toiduks ja nende
millest kahel pool on ristuvate polaarsustega filtrid. Vedelkristallid on nemaatilises faasis. Elektrilisel teel saab vedelkristalli struktuuri muuta. Tagumist filtrit läbinud valguslained kas läbivad kristallikihi muutumatult või veidi (90või 270) pööratult. Teist filtrit aga ei läbi enam need lained, mis on pööramata, seega nendes kohtades on ekraanil kuvatud mustad laigud. Värvide saamiseks sulatatakse jällegi kokku kolm põhivärvi, neid kõiki eraldi filtreerides, nagu näha joonisel. LCD ise ei kiirga valgust. Kasutatakse fluorestseeruvaid torusid LCD kohal, kõrval või taga. Valge difusioonipaneel LCD taga suunab valguse ringi ja hajutab ühtlaselt laiali. Liikudes edasi läbi filtrite ja vedelkristalli läheb üle poole valgusest kaduma Värvivedelkristallpaneeli konstruktsioon: 1 - luminofoorlambid, 2 - tagumine polarisaator, 3, 5 - klaasplaat, 4 - vedelkristallid, 6 - punane valgusfilter, 7 - roheline valgusfilter, 8 - sinine valgusfilter,
Lõpuks saabki sellest Lloyd Londonis, tuntuim kindlustuskompanii maailmas 1675: Türgi armee piirab Viini. Franz Georg Kolschitzky, viinlane, kes oli Türgis elanud, lipsab piiramisrõngast läbi, et juhatada päästvad väed linnani. Põgenevad türklased jätavad maha kottide viisi "kuiva musta sööta", mida Kolschitzky peab kohviks. Ta nõuab selle endale autasuks ja avab Kesk-Euroopa esimese kohvimaja. Tema juurutab ka kombe puhastada tõmmist kohvipaksu filtreerides ja piima lisamise. 1690: Hollandlastel õnnestub Mocha sadamast salaja välja viia kohvitaim ning neist saavad esimesed, kes toodavad kohvi tööstuslikult Tseiloni ja Ida-India koloonias Jaaval, millest pärineb ka sordi hellitusnimi. 1713: Rumaluse tõttu, muretsevad hollandlased kohvipõõsa Prantsuse kuningas Louis XIVle, mille järglased loovad terve Lääne kohvitööstuse kui Prantsuse ohvitser Gabriel Mathieu de Clieu varastab seemiku ja viib selle Mariniquele
Saaremaa Ühisgümnaasium NAHAHAIGUS ACNE VULGARIS JA SELLE ESINEMINE SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE SEAS Uurimistöö Autor: Seidi Voogre 12.b Juhendaja: Marit Kikas Kuressaare 2018 1 ANNOTATSIOON Saaremaa Ühisgümnaasium Töö pealkiri: Nahahaigus Acne Vulgaris ja selle esinemine Saaremaa Ühisgümnaasiumi gümnasistide seas Aasta Lehekülgede arv 2018 põhitekst tabelid joonised allikad lisad 24 0 9 11 1 Referaat See uurimistöö keskendub nahahaigusele akne (acne vulgaris). Töö raames uuris autor, kui suur probleem on akne Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilaste seas. Samuti otsiti vastuseid küsi...
sisalduvate ainete keemiliseks oksüdeerimiseks (kindlates etteantud tingimustes) ÜLDFOSFOR Üldfosfori all mõistetakse kõiki fosfori vorme, mis sisalduvad analüüsitavas proovis: mineraalset, polüfosfaatset ja orgaanilist fosforit ÜLDLÄMMASTIK Üldlämmastiku all mõistetakse kõiki lämmastiku vorme, mis sisalduvad analüüsitavas proovis HELJUVAINED (heljum) Vee heljuvaine sisaldus on selles sisalduvate tahkete osakeste mass proovi mahuhulga kohta, mis filtreerides jääb analüüsimetoodikas ettenähtud filtrile NAFTASAADUSED Naftasaaduste all mõistetakse uuritavas proovis orgaaniliste lahustitega (heksaan jt.) väljahekstraheeritud ja Al2O3 kolonni läbinud mittepolaarsete ühendite gruppi. Naftasaaduste hulka kuuluvad bensiinid, masuudid, diiselkütused, määrdeõlid jne. POLAARSED SÜSIVESINIKUD (rasvad) Veeproovi ekstraheerimisel orgaanilise lahustiga saadakse ekstraheerunud ainete hulk,
sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Eluviis Karbid on eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Mõned rannakarbid suudavad vastu pidada ka lühemaajalisi kuivi perioode. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või sifoonide abil. Karpidele on omapärane ka elamine üksteisega kokku kinnitunult või liiva ja teiste setete all. Mõned karbid (näiteks kammkarbid) suudavad ka ujuda. Enamik karpe on lahksoolised. Merelistel karpidel esineb vastsena kas trohhofoor või veeliger ehk purjukvastne. Süstemaat Alamklassid Anomalosdesmata Cryptodonta Erihambalised (Heterodonta) (hõlmab näiteks hernes- ja rändkarpe)
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Keskkonnast räägitakse, sest meie olemegi keskkond. Deep. Maakera rahvaarv suureneb.. EL mõiste keskkonnast - vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed ja seal elavate elusorganismide vahelised seosed. Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ning üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse inimese vahetut keskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Tegevuste kompleks. Keskkonnakaitse olemus: teaduslike, praktiliste ja tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesandeks on tõhusamalt ja säästlikumalt kasutada loodusressursse, vältida reostust jne.. Keskkonda tuleb kaitsta, sest: ökosüsteemide teenused o Provisioning services - Varustavad teenused o Supporting services - Elu toetavad teenused o Regulating services - Reguleerivad teenused o Cultural services - Kultuurilised teenused Esteetiline väärtus ...
Röövloomad hävitavad vähke · Kahjurite arvu vähendamine on võimalik. Minki võib tõrjuda mingilõksudega ja elektrikarjusega, röövkalad võib välja püüda ja nende pääsu tiikidesse takistada restidega · Tasub meeles pidada, et mürgid (s.h. putukamürgid ) on vähile eriti surmavad niisiis ei tohi neid vähikasvanduse lähedal kasutada Suremus on vee kvaliteedi langemise tõttu kasvanud · Vee kvaliteeti võib parandada filtreerides sissetulevat vett läbi liiva-kruusa filtrite · Hapnikupuudust saab ära hoida õhustamise ja vee korduvkasutuse abil · Happelist vett saab neutraliseerida lubjaga · Jäätumist ja kuivamist võib ära hoida, suurendades läbivoolu · Mudastumist saab ära hoida juhtides sissevooluvee läbi settekaevu. Põhja kogunenud sette võib välja pumbata või ära roobitseda. · Maitsevigu võib parandada, hoides vähke sumpades puhtas vees Vähkidel on katk või mõni muu vähihaigus
– tõugjas 7.Esimene selgrootu Eestis, kes võetu kaitse alla. – ebapärlikarp 8.Ei talu inimtegevust. Talle meeldib tihti kasvada metsas mahalangenud puude läheduses. – laialehine nastik 9.Kasvab Kesk- ja Lääne- Eesti madalsoodes kaltsiumirikkal mullal. Leidub ainult Eestis. – Eesti soojumikas 10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides. – hink 11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav Toiduvõrgustikud: Niit: hall käpp – uruhiir – rebane/hiireviu aasristik – sirelane – tondihobu – toonekurg Eesti rannik: taimemahl – must sipelgas – harilik kärnkonn nõges – koerliblika röövik – kõrkja-roolind
KARBID Karbid - pea on redutseerunud, tavaliselt koosneb koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb sisust. Ülal ühendab poolmeid lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas. Mantliõõnes asuvad neil suu ja pärak ning õõne mõlemal pool lõpused. Eranditult vee-elulised, elutsedes nii mere- kui ka magevees. Karbid on limuste seas ainulaadsed, sest nende suus puudub toitumiseks vajalik hõõrel ehk raadula. Karbid toituvad kas vett filtreerides (on filtrijad) või putkeste abil, enamasti on nad lahksugulised (enamus tigudest on hermafrodiidid). Ökol. roll: lubikojad lagunevad aeglaselt, moodustavad kivistisi, settekivimeid; vee puhastajad. Kasutatakse keskkonnaseires, toiduks, mõned sisaldavad huvitavaid (ka mürgiseid) keemilisi ühendeid, pärlite tootmine. KOORIKLOOMAD EHK VÄHILAADSED Koorikloomad ehk vähilaadsed kuuluvad lülijalgsete hulka, kogu keha koosneb samuti segmentidest.
Chi-Square Tests Kui risttabel on liiga suur (palju tühje või Asymp. Sig. väikeste väärtustega lahtreid) võib neid Value df (2-tailed) kokku tõmmata kas andmeid filtreerides või Pearson 45,508 a 10 ,000 uusi muutujaid moodustades (vt allpool). Chi-Square Hii-ruut statistik ise ei näita seost veeru- ja Likelihood Ratio 27,000 10 ,003
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
