(A.Mäemets 1977) Läbivool on suhteliselt nõrk. Loodekalda keskosas suubub järve Imusoost soovett toov Hoboala (Oboala), kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Mähtavasti on järves põhjaallikaid. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. (A.Mäemets 1977) Suvel on vesi väga selgesti kihistunud (pinna- ja põhjakihi vee temperatuuride vahe 12,2 kraadi); hapnik puudus vees juba 6-7 m vahel. Läbipaistvus keskmine kuni suur (1,8-4,0 m). Veereaktsioon on suvel pinnakihis aluseline, põhjas happelisem , talvel pinnakihis aluseline (tabel 1). Mineraalainete sisaldus vees on kõrgenenud ( HCO3 sisaldus 161-193 mg/l), orgaanilisi ühendeid aga leidub vees üsna vähe (dikromaatne oksüdeeritavus 16-24 mg/l O2). 1977 aasta andmete põhjal kuulub Jõksi järv kihistunud kalgiveeliste rohketoiteliste järvede hulka. (A.Mäemets 1977) Jõksi järv koos on ümbrusega on kujunenud hinnatavaks puhkekohaks. Kohalikke
dw = s ds, kus dw – tehtud töö s – pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1, kuna J = 1N*m ) ds – pindala muutus 15. Adsorptsiooni mõiste Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarjõudude toimel tahke keha pinnale. 16. Gibbsi adsorptsioonivōrrand Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 17. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 18. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Adsorptsiooni liigitatakse:
Sama või eriliiki organismide vastastikukkust piirav kooselu. Nt hundikarja hundid ja rändrott ja kodurott. 6. osoonikihi ül on kaitsta maad ülemäärase kiirguse eest, mis mõjub kõikidele liikidele kahjulikult. Osooni lõhkuvateks aineteks on freoonid , mida kasutatakse külmutus seadmetes ja aerosoolides. Nende ainete mõjul võivad tekkida ulatuslikud osooniaugud ning inimestel suureneb sellega seoses oht haigestuda vähki. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. A I 1)põder-mänd H 2)lehetäi-kask P 3)mutt-vihmauss K 4)vetikad ja seened samblikus S 5)sinitihane-rasvatihane KO 6)Hamster-kurk H II 7)happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud co2 8)ökoliigilisekstasakaaluks nim populatsiooni arvukuse stabiilsust pikema aja jooksul 9)Õ 10)erosiooni põhjustavaks teguriks on nt. Tuul, suurtel lagetatel maa-aladel, uhub ära mulla mineraalse osa
Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud
Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on
4. vee liikumine, hoovused, upvelling Biootilised tegurid: 5. raku füsioloogiline seisund 6. vetikaliigist 1. Valgus Joonis 5. Valguse intensiivsus langeb kiiresti sügavuse suurenedes Joonis 6. Fotosünteesil kasutatakse ainult kindla lainepikkusega. Pikema lainepikkusega valgus absorbeerub pinnakihis Vetikad on kohastunud erinevale valguskvaliteedile: sügavuse suurenedes: rohevetikad pruunvetikad punavetikad Vetikate kromaatiline adaptatsioon:
organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljauhte-, sisseuhtehorisont, lähtekivim
Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru. Vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju.
t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F = , (1) L kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et
t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F , (1) L kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et
Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. 1.2 Hallmalm Selles malmis esineb süsinik grafiidina lehe või lille kujuliselt. Hallmalmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 kus arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel. Hallmalmi ei saa sepistada. Keevitada saab aga halvasti. Lõiketöötlemisel tekib palju metallitolmu
termodünaamikas ja molekulaarkineetilises teoorias erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Rõhk füüsikaline suurus mis iseloomustab pindalaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Rõhumisjõuks nim. jõudu, mis mõjub risti pinnaga. Siseenergia süsteemi koostisosakeste vastastikmõju energia, osakeste liikumise energia ning süsteemisiseste väljade energia summa. Suletud süsteemi siseenergia on energia jäävuse seaduse kohaselt jääv suurus. Soojusmasin masin kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Selle osadeks on
Soe õhk hakkab maa pealt auruma ja saab kokku külma õhuga. 9. Millest sõltub vedeliku aurumise kiirus? Miks? Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuniiskusest, õhu liikumisest, ainest. Veest kiiremini aurustub bensiin, piiritus. Aeglasemalt õli ja elavhõbe. 10. Mida nim. aurumiseks? Nähtust, kus aine muutub vedelast olekust gaasiliseks, nim. aurumiseks. 11. Kirjelda aurumist. · Vedeliku osakesed väljuvad vedelikust. · väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem. · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulk Q) 12. Miks hakkab meil vannist tulles külm? Kui me vannist välja tuleme hakkab vesi meie kehalt auruma. Aurumisel vedelik jahtub ja meil hakkab külm. 13. Mida näitab aurumissoojus?
Suuri üleujutusi on Emajõe suudmealal .On ka aju- ja pagunähtust. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas.Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid .Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus
Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Vetikad, vähid, krevetid, kalmaarid, rannakarbid, hülged 6. Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel suurenenud? Sest kalavarud on vähenenud. 7. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Ookeani pinnakihis on vesi hapnikurikkam, rohkem toitaineid ja valgust. 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks USA, Kanada. 9. Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Metsaraie ei tohi ületada juurdekasvu. 10. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas- Prantsusmaa, Soome, Rootsi
immutusaine neeldumist. Kasel esines ristlõikel 100%-line neeldumine ning massi kasv võrreldes algkaaluga oli üle 74%. Kuusel oli kõige väiksem kaalu kasv ning nagu lisatud piltidelt on näha ilmnes ainult pindset immutust. Üksikutes kohtades esines süviti immutust. Kuusepuidul on poorid üsnagi suletud ja see võis mõjutada immutusprotsessi. Haaval esines meil üle 50%-ine kaalu kasv kuid esines enamasti immutus ainult pinnakihis. Haab oleks teoorias pidanud imama vägagi korralikult immutusvedelikku ja oleks pidanud sügaval puidu sees see esinema. Teoorias oleks ka läbinisti immutus olnud võimalik. Meie haavapuidu korral võis olla tegu väärlülipuiduga. Ning selle tõttu oli immutusvahendi neeldumine raskendatud. Suurim kaalukasv esines meil männipuidul. Antud puidutükil ei esinenud küll igalpool läbinisti immutust kuid oli näha, et kõvasti oli neeldunud erinevates puidu osades meie lahust
Halogeenalkaanidega seotud keskonnaprobleemid Halogeenalkaanid on sünteetiliselt toodetud ja äärmiselt mürgised, kuid nende ühendid on siiski leidnud laialdast kasutust erinevates jahutusseadetes ja aerosoolides. Ning nende kastutusest tekkinud keskkonnaprobleemidele hakati tähelepanu pöörama alles eelmise sajandi lõpusirgel. Üks olulisemaid keskonnaprobleeme, mis on seotud halogeenalkaanidega on kindlasti osoonikihi hõrenemine. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihis olulise hõrenemise Antarktika kohal. Pikka aega arvati et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, milles kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid ehk feroonid ja broomiühendid, need on keemiliselt püsivad ained mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadu aastaid seega piiratakse ...
· Tähis (lambda) erinevad · Valem: =Q : m Ühik: 1J/kg Sulamiseks vajalik soojushulk Q=m Mõnede ainete sulamissoojused Aurumine ja kondenseerumine · Aine muutub vedelast olekust gaasiliseks · Aine muutub gaasilisest olekust vedelikuks Aurumine on: · Vedeliku osakeste väljumine vedelikust · Väljuda saavad: · Pinnakihis või selle lähedal olevad osakesed · Osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole · Osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulka Q) · Aurumisel vedelik jahtub Auruvad ka tahked kehad · Tahkete ainete aurumist nim. sublimeerumiseks · Näide: Talvel õues kuivab pesu jää sublimeerumise tõttu Aurumine ja kondenseerumine kinnises ruumis
Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes gravitatsioonijõududega Pindpinevusjõuks nim vedeliku pinnapuutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku pinda vähendada Vedelikupinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoonepikkuse suhe on java suurus mida nim pindpinevus teguriks s=F/l Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees http://www.abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus.
SADEMED · Miks sajab järgmistes kohtades palju? Amazonase madalik PõhjaAmeerika idarannik Aafrika kagurannikul PõhjaAmeerika looderannik Himaalaja lõunanõlvadel MEREVEE OMADUSED · TEMPERATUUR sõltub Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulgast Sademete hulga ja auramise vahekord Hoovustega veotud vee ümberpaigutumine Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 2/3 neeldub 1m paksuses pinnakihis ja neeldumine lõpeb 3040m sügavusel VEETEMPERATUUR · Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid · Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Miks? Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel
Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Peipsi parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril (mõõdukalt külm talv ning jahe suvi). Talvel on järv külmunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 5060cm. Kõrge veeseis kestab aprillist juunini ja novembrist detsembrini , madal jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri) Suuri taimekogumikke leidub saarte varjus, eelkõige järve lõunapoolses osas. Taimestik on väga liigirikas. Suurtaimi on täheldatud 115 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja Esinevad haruldased taimed nagu
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TERASED JA MALMID Kodutöö nr. 3 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord TERASED ............................................................................................................................ 3 MALMID ............................................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 7 2 T...
erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Sulamissoojus kristalltahkise soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega. Temperatuur termodünaamilise süsteemi makroparameeter, millel on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi igas osas üks ja sama väärtus. Temperatuuri mõõtmiseks enim kasutatavad temperatuuri skaalad on Celsiuse skaala ja Kelvini skaala. Absoluutne miinustemperatuur on -273,15 °C
Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel. Ookeani aastane keskmine veetemperatuur on igal pool 3-4 kraadi võrra kõrgem (17-180C), kui õhutemperatuur maismaa kohal. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur ligi 30C võrra kõrgem, kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond termiline ekvaator asub 5. ja 10. põhjalaiuse vahel. Põhjuseks on polaaralade temperatuuride suur erinevus ja maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõunapoolkera vahel. b)
jaanuarist märtsini ja augustist oktoobrini. Peipsi saab vett jõgedest ja ojadest keskmiselt 9,3km³ ja sademeist umbes 2km³ aastas. Veekaost moodustab äravool 85,3% ja aurumine 14,7%. Vesi vahetub ligi kahe aasta jooksul. Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (kõrgus harilikult alla 1,5 meetri, üliharva kuni 2,8 meetrit). Hoovusi põhjustab peamiselt tuul, märgata on neid eriti Lämmijärves. Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia"
sisalduva vee massi. SUHTELINE ÕHUNIISKUS – näitab kui suure osa (protsentides) moodustab absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest. KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik. PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. PINDPINEVUSJÕUD – pinge, mis tekib vedeliku pinnakihis, kui väljaspool on gaas mille minnakihis on vähem molekule. MÄRGAMINE – nähtus, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub. KAPILLAARSUS – vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele ja pooridesse. FAASISIIRE – aine oleku muutus ja üleminek ühest faasist teise. FAASIDIAGRAMM – aine faaside kujutamine graafikul, sõltudes rõhust ja temperatuurist. KOLMIKPUNKT – koht faasidiagrammil, kus aine kõik kolm olekut kohtuvad, aine on kolmes olekus korraga.
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõged...
ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta läbi peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperuur maismaa kohal. Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Tervikuna on maailmameri jaheda veega, keskmine temp. 3,8 oC. Kõige soojem piirkond asub termilisek ekvaatoril. Põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3 oC võrra kõrgemal kui lõumapoolkeral.
- 30° troopilisel alal võiks olla suur aurumine, aga kuna sademeid ei teki, pole millelgi ka auruda 2 Merevee omadused: - Vee omadusi mõjutavad päikesekiirguse hulk, sademete ja aurumise vahekord, vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. - 92% maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub tagasi atmosfääri - veekogude pinnakiht on soojem, sest 2/3 kiirgusest neeldub paari meetri paksuses pinnakihis - ookeani aasta keskmine temp on kõrgem kui temp maismaa kohal, sest vees neeldub rohkem soojust - tervikuna on maailmameri jaheda veega ( keskmine temp 3.8 kraadi ) - põhjapoolkeral on veetemp kõrgem kui lõunapoolkeral Soolsus. - merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside, orgaanilise aine lahja lahus - suurim osa koostisest on kloriidid NaCl, KCl, MgCl2 jne - keskmine soolsus on 35 ( 1l vees 35g soola ) - soolsus on eri piirkondades väga erinev
Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse tekitamisel kaassüüdlane. Nafta kuulub ohtlike jäätmete hulka, mis tuleb viia tanklates olevatesse ohtlike jäätmete konteineritesse. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul, nad lahustuvad vähesel määral vees, segunevad, moodustades emulsiooni, aurustuvad, mattuvad põhjasetetesse, oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. Läänemeres on need bakterid peaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970. aastate algul, kui hakati märkama Läänemerre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale, muutus naftareostus tõsiseks. Ulatuslike (üle 50 000 kg) merereostusi
t. pinna suurendamiseks, vaja teha tööd. See töö läheb molekulide potensiaalse energia suurendamiseks: molekulide potensiaalne energia on pinnal suurem, kui vedeliku sees. Püsivas tasakaaluolekus on iga süsteemi potensiaalne energia minimaalne. Seepärast võtab vedeliku pind, kui talle ei mõju välisjõud, kuju, mille juures tema pindala on minimaalne. Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F L , kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel,
Udupiisad moodustuvad, kui veeaur kondenseerub kondensatsioonituumakestele. Pilved tekivad siis, kui Õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine saaks alata, Õhk peab jahtuma alla kastepunkti, Väga üldiselt öeldes saavadki pilved moodustuda ainult õhus olevast veeaurust. Sademed- Sademed moodustuvad, kui veetilgad või jääkristallid pilves omavahel tõukudes liituvad. 18. Kirjelda pindpinevusjõudude teket V: tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 19. . Miks võtab (püüab võtta) vedelik alati tilga kuju? V: Vedelik püüab alati võtta sellise kuju, et tema vaba pind oleks võimalikult väike. Kui kõrvaliste jõudude mõju on tühine, võtab vedelik kera kuju, sest kera pindala on vähim antud ruumala korral (näiteks võrreldes kuubiga). Kõigile teada, et vesi tuleb taevast tilkadena (vihmana). 20. Millist vedelikku nimetatakse pinda märgavaks? Millist mittemärgavaks?
Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temp...
pinnale mõjutamata südamiku omadusi (südamiku noolutamiseks kasutati kõrgemat temperatuuri) Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas läbi viia tsementiitimist? Vali üks või enam: a. Termotöötlus tsementiitimisel võib koosneda kahekordsest karastamisest, kus esimene on täiskarastus ja teine poolkarastus, millele järgneb madal noolutus tagamaks suurt kõvadust pinnakihis b. Tsementiitimist tesotatakse süsinikuga rikastatud keskkonnas 5-10 tundi ~900 C° juures c. Tsementiitimisel saavutatakse suur pinnakõvadus ~62 HRC 1-2 mm ulatuses d. Tsementiitimisel lõiketöödeldakse esmalt detail, seejärel tekase tsementiitimine ja termotöötlemine Küsimus 11 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on detaili karastamise ja noolutamise peamised eesmärgid? Vali üks või enam: a
Tal on ka ainevahetuslik funktsioon. Nahk koosneb veest, rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Vesi, soolad ja ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. Murdeeas ehk puberteedis aktiviseeruvad seni tegevusetud higinäärmed, milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: ekriin(otsmikul,peopesadel, jala tallal- ja apokriinnäärmed(kaenlaalustel,areolidel ja genitaalisde osas). Ekriinnäärmed võib leida kõikjal naha pinnakihis. Nad eritavadvärvitut ja lõhnatut higi. Nende tähtsaim ülesanne on osaleda kehatemperatuuri reguleerimises, kontrollides vee, soola ja teiste jääkainete hulka, mis nõristub läbi naha pooride. Emotsionaalsed ergutid (pinge, närvilisus, erutus) võivad märkimisväärselt suurendada erituva higi hulka. Apokriinnäärmed asuvad põhiliselt kaenlaalustes ja genitaalide piirkonnas ning nad muutuvad aktiivseks murdeea alguses
tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks. Treimistöödel kasutatakse mitmesuguseid lõikeriistu. Nende kõigi töö- põhimõte on sama. Lihtsaim lõikeriist on treitera. Tema terik on kiilukuju- line. Treimisel lõikub terik pingi töömehhanismiga edasi antud jõu F toi- mel tooriku pinnakihti ja eraldab selle ( vt.joon. ). Tooriku surutud pinnakihis tekivad sisepinged. Teriku edasisel sissetungimisel sisepinged pinnakihis kasvavad. Kui sisepinged ületavad metalli molekulidevaheliste sisejõududega määratud pinge, eraldub tooriku pinnakihist kokkusurutud element ja tõuseb mööda treitera esipinda üles. Treitera edasiliikumisel surutakse kokku järgmine element, see eraldub samuti ja nii moodustubki laast. Töötlustingimustest sõltuvalt võib laast moodustuda mitmel kujul.
gaasivahetusest. Talvekuudel väheneb pH orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel vabaneva CO2 toimel. Suvel aga seotakse fotosünteesis süsihappegaasi, mille tagajärjel pH suureneb. Sel moel on pH alusel võimalik eristada intensiivse fotosünteesi ja orgaanilise aine lagunemise periooode. Võrtsjärvele on iseloomulik pH vähenemine juulis kui fotosüntees toitesoolade ammendumise ja vee vähenenud läbipaistvuse tõttu aeglustub. Põhjalähedases veekihis on pH enamasti väiksem kui pinnakihis, talvel on see vahe suurem. -4- Hapnikureziim: Jäävabal ajal tagab vee segunemine lahustunud gaaside kontsentratsiooni püsimise küllastuse lähedal. Võrtsjärve madalusele vaatamata tekib enamasti siiski pinna- ja põhjalähedaste veekihtide gaasisisalduse vahel väike erinevus. Pinnakihis on temperatuur suvel keskmiselt 0,6-0,8 oC võrra kõrgem ja hapnikusisaldus 1-2 mg/l-1 võrra väiksem kui põhjakihis. Pinnal
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad põhjasetetesse; oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. (Eesti Loodus 8/2008) 2.1 Naftareostuse teke Peamised kohad kust naftareostust võib tekkida on naftatankerid ja naftapuurtornid. Siiski juhtub tavaliselt tankeritega rohkem õnnetusi, mistõttu on ka just kaldaäärsed alad reostatud. Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas
hüdroksiidioone, sealjuures lahuse ph-d märkimisväärselt muutmata. 27. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus käituda nagu elastne kile. Pinda mõjutavad jõud piki pinda, mis üritavad pinna pinda vähendada. 28. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on teatavate ainete kogunemine pindkihti. Liigitatakse kemosobtsiooniks ning füüsikaliseks adsorptsiooniks. 29. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsiooni puhul on ained pinnakihis ning absorptsiooni puhul neelduvad gaasid või gaasisegud vedelikku. Harvemal juhul mõeldakse absorptsiooni all ka gaaside tahkisesse imendumist. 30. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsetel ainetel puudub vastumõju veega, seega nad ei märgu(metallid). Hüdrofiilsetel ainetel vastumõju olemas ehk märguvad. Tärklis, anorgaanilised ained. 31. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme!
Rõhuaku kasutamine • Kaitseklapi kasutamine • Lülitusaja pikendamine. 6. Kavitatsioon – nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. 7. Laminaarne ja turbulentne voolamine – Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. • Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. Skeem 3 ja 4. Omadused??? erinevused, omadused, skeemid 8. Reynoldsi arv – Kui • Re ≤ 2300, laminaarne voolamine • Re > 2300, turbulentne voolamine 𝜗𝑑
nende seisundi ja arengu kohta ning hõlbustavad pikaajalist ja mitmekülgset seiretööd. (Tartu Ülikooli Mereinstituut) 2. Rannikumere kaugseire olemus Kui rannikumere seire on olnud riiklikus seires juba 1994. aastast, siis rannikumere kaugseire alates 2005. aastast. Kaugseire meetodeid kasutatakse merepõhja ja vee sügavuse kaardistamisel, aastase ja sesoonse temperatuurirežiimi uuringuis, samuti põhiliste hoovuste ja soolsuse trendide ning gradientide kaardistamisel vee pinnakihis. Kaugseire abil on võimalik madalas rannikuvees määrata, kas merepõhi on kaetud taimestikuga või mitte ning tuvastada suuremaid põhjataimestiku rühmasid: puna-, pruun- või rohevetikad. Elukoosluste 3 kirjeldamisel on võimalik saada üsna palju informatsiooni, teades substraadi ja põhjataimestiku tüüpi. Fütoplanktoni koosluste osas on võimalik kaugseirega tuvastada, kas
ühe pindalaühiku võrra. dw = s ds, kus dw – tehtud töö, s – pindpinevus ( J*m-2 e. N*m-1, kuna J = 1N*m ), ds – pindala muutus 13. Adsorptsiooni mōiste Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarjõudude toimel tahke keha pinnale. 14. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. T= c/RT * δσ/δc kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 15. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 16. Mis on adsorptsioon? Kuidas seda liigitatakse? •Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. •Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii
6.Hüdrosfäär 6.1. Veeringe maal Veeringe lülid: SADEMED. Suur osa ookeanite pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooluga maismaale. Sama on maismaalt aurunud niiskusega- osa langeb sademetena maha maismaa kohal, kuid vähesel hulgal jõuab niiskust ka ookeanite kohale tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sade...
C. Laser- või elektronkiirega D. Elektrolüütides, sulametallides või -soolades Score: 5/5 27. Mis on tsemetiitimisjärgse termotöötluse eesmärk? Student Response A. Pinnakihi sitkuse tõstmine B. Südamiku tugevuse ja kõvaduse suurendamine C. Süsiniku pinnakihi rikastamine süsinikuga D. Südamiku karastamisel tekitatada südamikus peeneteraline struktuur ja lõhkuda pinnakihis tsementiidivõrgustik. Pinna karastamisel ja madalnoolutamisel tagada maksimaalne kõvadus. Score: 5/5
orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 21. Õhuniiskuse karakteristikud veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 22.
Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes. See on vees rahkesti lahustuv, mille tulemusena kahandab see hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike. Peamine fosforit sisaldav mineraal looduses on apatiit. Kivimite murenemisel ja mikroorganismide vahendusel seotakse fosfor mulla koostisesse. Seepärast limiteerib fosfor taimede kasvu. Fosforil on oluline roll veeökosüsteemides ja ookeani pinnakihis. Taimed omastavad fosforit mullast. Inimtegevuse mõju avaldub eeskätt eutrofeerumises, mida põhjustab reovee ja väetisega siseveekogudesse ja ookeani kantud fosfor. Järjestused: (1) pH alusel: raba, palumets, madalsoo, laanemets, loopealne, võrtsjärv; (2) mullaviljakuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba; (3) veerežiimi alusel: loopealne palumets, laanemets, madalsoo, raba, võrtsjärv; (4) valgustingimuste alusel: raba,
Valgemalmi struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti (peamiselt ledeburiidis) ja seetõttu on valgemalmist valandid suure kõvaduse tõttu raskesti lõiketöödeldavad. Valgemalmi struktuuriga valandeid (sele 1.38d) kasutatakse tehnikas harval vajadusel, näiteks valtsirullide tarvis. Mõnikord peavad detaili teatud kohad olema kõvemad (kulumiskindlamad). Siis jahutatakse metallvormi neid kohti valamisel, et valand seal kiiresti jahtuks ja pinnakihis tekiks valgemalmi struktuur. Sellist malmi nimetatakse valgendatud malmiks. Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. Tabel 1.23. Malmid Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2.
terasele saada suurt kõvadust ja kulumiskindlust, nagu masinaosal tarvis on, aga et oleks ka samal ajal sitke (mille väike süsinikusisaldus tagab), siis neid teraseid pinnakihi kulumiskindluse saavutamiseks termokeemiliselt töödeldakse, pinnakihti rikastatakse C-ga. Seda protsessi nimetatakse tsementiitimiseks. Nii et need on tsementiiditavad terased ja nende tüüpiline termotöötlus on tsementiitimine (kuskil 900-1000 kraadi juures pinnakihti rikastades süsinikuga saate pinnakihis süsinikusisalduse kuni 1%. Seega pinnakihis saate tööriistaterase struktuuri, aga südamikus jääb 0,2 edasi). Tsementiitimisele järgneb karastamine. Pind on üleeutektoid, südamik on alaeutektoid. Saate hea kombinatsiooni väga kõva ja kulumiskindel pinnakiht ja sitke südamik. Tavaliselt käib siia juurde ka madalnoolutus. See on tüüpiline termotöötlus tsementiiditavatele terastele. Ts+K+MN Teine grupp on 0,3-0,6% C-d, mille tüüpiline termotöötlus on karastamine
Termokeemiline töötlus pinnakihi rikastamine teiste elementidega kuumutades üle faasipiiri A c3 (austeniidialasse) ja seisutades atomaarset rikastavat elementi sisaldavas keskkonnas. Protsessid TKT-l: Dissotsiatsioon difundeeruva elemendi atomaarsete aktiivaatomite teke 2CO CO2 + Cmono NH3 3H + Nmono Adsorptsioon atomaarse elemendi lahustumine pinnakihis (toimub piiril gaas-metall) 3 Difusioon küllastuva elemendi tungimine sügavuti Sõltuvalt nimetatud 3 protsessi vahekorrast õhukesed/paksud pinded , kõrge/madala kontsentratsiooniga pinded Termomehaaniline töötlus on ühendatud kuumsurvetöötlus ja termotöötlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
