Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rohukonn" - 101 õppematerjali

rohukonn on kahepaikne. Kuidas on kahepaiksed oma nime saanud? • Kuidas hingab rohukonn? • Milline on rohukonna välimus? • Millest toitub rohukonn? • Mis võimaldab rohukonnal kiiresti ujuda? • Kus talvitub rohukonn? • Kes on rohukonna looduslikud vaenlased? • Kuidas inimene on põhjustanud rohukonna arvukuse vähenemist? • Miks on kahepaikseid vaja kaitsta?
thumbnail
1
docx

Rohukonn

Rohukonn (Rana temporaria) Rohukonn on Eesti arvukamaid ja enim levinud kahepaikseid, kuid teda pole leitud Saaremaalt ega Muhust. Ta on meie kõige varajasem kudeja. Kudemisveekoguks valib ta avamaastikul paiknevad madalaveelised ajutiselt üleujutatud alad (jõgede, kraavide ja järvede jmt. lähikond). Rohukonn kuulub nn. pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa. Viljastamine on kehaväline. Emasloomad koevad 1­3 suurt kuduklompi, milles on kokku 500­4000 muna. Sültjas kest muna ümber paisub vees ning ööpäev pärast kudemist kerkib kudu veekogu põhjast pinnale. Rohukonna kuduklombid

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rohukonn

Materjali koostas Sigrid Mallene, Krootuse Põhikooli õpetaja Rohukonn Rohukonn on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23- 2 ajal

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rohukonn

Rohukonn Rohukonni leidub kogu Euroopas, seal hulgas ka Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rohukonn

Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal vöötidest koosnev muster jätab mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on. on öise eluviisiga loom. Väidetavalt võib rohukonn 1 hüppega läbida vahemaa, mis on võrdne tema 12 kordse kehapikkusega.  sigimine, paljunemine ja arenemine- Pärast talveund algab konnadel paljunemisperiood. Rohukonnad kogunevad suurte hulkadena kudemispaikadesse: kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga järvedesse ja tiikidesse. Kudema siirduvad samasse paika, kus nad ise ilmale tulid. Algab nurrumist meenutav konnakontsert. Sigimisperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rohukonn

Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C - kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad sügavale mutta või peituvad taimede vahele või kaldamätaste alla. Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta Välimus on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster.

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Juhtumiuuring: rohukonn inimdominatsiooniga maastikel

Maastikupõhise graafilise ühenduvusanalüüsi integreeriv kasutamine. Juhtumiuuring: rohukonn inimdominatsiooniga maastikel referaat õppeaines XXX Koostas : XXXX Juhendaja : XXXX Tartu 2013 Sissejuhatus Rahvastiku arv maailmas aina kasvab, kuid maailmaruum jääb ikka samaks. Inimtegevus mõjutab kõike siin maakeral, kuid üha suuremas ohus on praegu meie jaoks väga tavaliste taime- ja loomaliikide hävinemine.

Loodus → Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Lühike referaat rohukonnast.

Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. Siin elab 11 liiki kahepaikseid, mis tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Inimesele toovad kahepaiksed kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks. Rohukonn on pruun ja kirju kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje. Istuval konnal seevastu jätab jala eri piirkondade vöötidest koosnev muster mulje nende kehaosade seotusest, mis päriselt seotud ei ole, ja see mulje katkeb kohe, kui konn jalgu sirutab. Kõige

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kahepaiksed

..23 mm. Suguküpsuse saavutab 3. eluaastal. Rabakonna kudu ja kullesed on tundlikud saastatusele ja hukkuvad juba mistahes reostusega veekogudes. Rabakonn kuulub looduskaitse alla. Rohukonn Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid).

Bioloogia → Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kahepaiksed ja roomajad

Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu.

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Konlased Eestis ja Venemaal

......12 Sissejuhatus Sugukond konlased on üks suuremaid päriskonnaliste seltsi sugukondi, kuhu kuulub umbes 700 liiki. Selle sugukonna tõenäoliseks tekkekeskmeks loetakse idapoolkera. Nüüdisajal on nad levinud üle kogu maailma. Kuna kolmandik maailma kahepaiksetest on väljasuremisohus, siis on ka Eestis kõik kahepaiksed kaitse all. Materjal Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 5 Eestis ja Venemaal elavat konlast- järvekonn (Rana ridibunda), rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Venemaal elavad veel lisaks siberikonn (Rana amurensis), väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani), väle konn (Rana dalmatina) ja idakonn (Rana semiplicata). Levikuandmed pärinevad raamatust ,,Loomade elu- kahepaiksed ja roomajad" (6), ,,Euroopa kahepaiksed ja roomajad" (3) ja ,,Kahepaiksed e. amfiibid" (7) Tulemused ja arutelu

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kahepaiksete ja roomajate eksaminõudmised 2017

NÕUDMISED EKSAMIL ­ KAHEPAIKSED JA ROOMAJAD 1. Liigid (16) koos ladinakeelsete nimedega; Kahepaiksed: Tähnikvesilik Triturus vulgaris Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad ­ kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
9 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Raba kooslus

Mustikas Alpi jänesevill Ümarlehine huulhein Raba karusammal Mänd Raba loomakooslus Kalad Kalu on rabajärvedes vähe. Peamiselt ahven, haug Kahepaiksed Rohukonn, veekonn. Nõmmrabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilikku. Roomajad Puhmarikaste peenramätastega rabaosades kohtab sageli arusisalikku. Raba servaaldel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata rästikut ja vaskussi. Linnud Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi. Peamiselt hallõgija, tedermudatilder, sookurg, tuttvart, sinikael part, metsakiur. Haug

Ökoloogia → Ökoloogia
129 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kokkuvõte erinevate kahepaiksete kohta

on ta kohmakas ja väheliikuv ning pole suuteline oma lühikeste tagajalgade abil tegema pikki ja võimasaid hüppeid. Ka ta keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud. Seetõttu hangib rohekärnkonn toitu maast ning püüab lendavaid putukaid harva. Ladina keelne nimetus Rana lessonae Rohukonn Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Ladina keelne nimetus Rana ridibunda Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui emased

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Raba

· Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid · Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg bakterid · Luht-kastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg bakterid HUNT · Põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. · Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. · Hunt on 110­160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30­50 kg. · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku. · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. · Hunti kutsutakse metsa sanitariks,

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Madalsoo

Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
31 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Raba ökosüsteem

sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad. Lagundajateks algloomad, protistid, bakterid. Rabal kasvavad kaks unikaalset taime: huulhein ja võipätakas, kes toituvad kiletiivalistest putukatest. Sellisel juhul on tootjaks taim, I astme tarbijaks näiteks sääsk ning II astme tarbijaks loomtoiduline taim. TOIDUAHELATE NÄITED Pohlad valgejänes rebane (tipptarbija) Luhtkastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg Jõhvikas sääsk võipätakas TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

Bioloogia → Bioloogia
190 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kahepaiksed vaheeksami materjal

Täiskasvanud mudakonnad on öise eluviisiga ning päevase aja veedavad pinnasesse kaevunult. Talvituvad samuti pinnases. Levik on seotud liivaste muldadega. Tagumisel jalal tugev luustunud kühm, mida kasutab kaevumiseks. Nõudlikud kudemisveekogude suhtes, vajavad läbipaistva veega, kalavabasid sügavamaid tiike. Levinud Virumaal, Lõuna- ja Kagu-Eestis. Tihti koevad harivesilikuga samades veekogudes. Pruunid konnad – rohukonn ja rabakonn: Elutsevad niitudel ja metsades. Rohukonn on suurem kui rabakonn. Need liigid on kevadel üheks esimesteks kudejateks, kudu on pallikujuline. Pärast kudemist tegutsetakse maismaal. Rohukonn ja rabakonn on Eestis väga laialt levinud. Video - rohukonna kudu arenemine: http://www.arkive.org/common-frog/rana-temporaria/video-09b.html Rohelised konnad: Keerukas taksonoomiline rühm. Nimelt on veekonna puhul tegemist juba pärast viimast jääaega tekkinud hübriidse vormiga, kelle tunnused on väga varieeruvad,

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
22
odp

Siirdesoo

Rabakonn ● Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ● Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. ● Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka Rabakonn ämblikke, rohutirtse, http://www.pbase.com/bister/image/79763 985 lutikaid ja röövikuid. Rohukonn ● Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. ● Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23…2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. ● Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised , nälkjad ja Rohukonn sihktiivalised. http://www.laanemaaott.eu/contact.html

Loodus → Loodusõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
44
pptx

Kakerdaja raba

asenduks see mõne teise liigiga ning elu läheks edasi. 5. Antud koosluste osakaal eesti looduses 6. Kas tegemist on haruldase, kaitset vajava kooslusega? Toiduvõrgustik PÕDER METSKITS METSSIGA HUNT REBANE VALGEJÄNES PÕLDRÜÜT RABAPISTRIK MÄGER RABAKANA RÄSTIK MÄND ROHUKONN RABAKONN ROHEKÄRBLANE ARUSISALIK PÕDRAKÄRBES VASKUSS PUTUKAVASTSED TAIMEJÄÄNUSED Kakerdaja raba linnulennult: https://www.youtube.com/watch?v=P1tStzDL2 Kasutatud allikad  http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state =3;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=- 434835049  http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koop iad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf  https://et.wikipedia

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
21 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Kahepaiksed ja roomajad

täiskasvanud. Selts päriskonnalised:  Sugukond: konlased  Sugukond: kärnkonlased  Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik

Loodus → Eesti taimestik ja loomastik
2 allalaadimist
thumbnail
76
ppt

Kahepaiksed roomajad

I selts: SABAKONNALISED, CAUDATA 1. sugukond: Salamanderlased, Salamandridae 1. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti 2. Tähnikvesilik Triturus vulgaris L. II selts: PÄRISKONNALISED, ANURA 2. sugukond: Mudakonlased, Pelobatidae 3. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti 3. sugukond: Kärnkonlased, Bufonidae 4. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. 5. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. 6. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. 4. sugukond: Konlased, Ranidae 7. Rohukonn Rana temporaria L. 8. Rabakonn Rana arvalis Nilsson. 9. Tiigikonn Rana lessonae Camerano 10. Järvekonn Rana ridibunda Pallas 11.Veekonn Rana esculenta L. · Silmatorkav on oma levila piiril asuvate liikide rohkus. Selliseid liike on meil 7: · harivesilik, juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn, veekonn, tiigikonn. · Neist 3 liiki (mudakonn, juttselg- kärnkonn ja rohekärnkonn) asuvad

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Eesti kahepaiksed

EESTI KAHEPAIKSED Teele Ilves Põlva Ühisgümnaasium 7.b Rabakonn-Rana arvalis Rohukonn-Rana temporaria Mudakonn-Pelobates fuscus Järvekonn-Rana ridibunda Tiigikonn-Rana lessonae Veekonn-Rana esculenta Harilik kärnkonn-Bufo bufo Juttselg-kärnkonn-Epidalea calamita Harivesilik-Triturus cristatus Tähnikvesilik-Triturus vulgaris Tähniksalamander-Salamandra salamandra Kameeleon-The Pretender Puukonn- (3 erinevat) Härgkonn

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti kahepaiksed

Eesti kahepaiksed H Eesti Ladina Harilik kärnkonn Bufo bufo Harivesilik Triturus cristatus J Eesti Ladina Järvekonn Rana ridibunda K Eesti ladina Kõre Bufo calamita M Eesti Ladina Mudakonn Pelobates fuscus R Eesti Ladina Rabakonn Rana arvalis Rohe - kärnkonn Bufo viridis Rohukonn Rana temporaria T Eesti Ladina Tiigikonn Rana lessonae Tähnikvesilik Triturus vulgaris V Eesti Ladina Veekonn Rana esculenta

Bioloogia → Eesti loomad
4 allalaadimist
thumbnail
32
ppt

Järveloomastik

veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA LINAVÄSTRIK KIIVITAJA SUURKOOVITAJA HALLHAIGUR TILDER KALAKAJAKAS KÜHMNOKK-LUIK NAERUKAJAKAS SINIKAEL-PART LAULULUIK TUTKAS TIIR LAGLED TUTTPÜTT Imetajaid MÜGRI KOBRAS NAHKHIIR ONDATRA SAARMAS

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

KAHEPAIKSED: Konn

KAHEPAIKSED-KONN minnes hingab ta vaid läbi naha. Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased ­ nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kops...

Loodus → Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Paljunemine ja areng, kontrolltöö

Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas, rästik SELGROOGSED PUTUKAD Otsene areng Moondega Vaegmoone Täismoone Rästik Rohukonn Prussakas Kapsaliblikas 29. Nimetage kolm ülesannet, mida täidab inimorganismis platsenta e. Emakook. 1) Ainevahetus 2) Loote varustamine antikehadega 3) Toodab hormoone 30. Joonisel on kujutatud inimese individuaalset arengut.

Eesti keel → Eesti keel
32 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Kahepaiksed

häälitsemisvõime MUNA ­ VASTNE e. KULLES - KONN Areng Vastne e. kulles ­ kulleseiga kestab 50 ­ 90 päeva Areng lõppeb moondega, mille käigus ­ kaob saba kaob küljejoon arenevad jäsemed lõpused asenduvad kopsudega taimne toit asendub loomse toiduga Mitmekesisus Päriskonnad e. Sabaga konnad sabata konnad harivesilik Maismaakonnad tähnikvesilik rohukonn kärnkonn mudakonn Veekonnad tiigikonn järvekonn

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Powerpoint puisniidu kohta

Biootilised tegurid kisklus Kisklus. rebane sööb väiksemaid närilisi või kahepaiksed Biootilised tegurid konkurents Metsvindid omavahel Põdrad omavahel Tootjad e produtsendid Nt: tamm, saar, kõrrelised ja muud niidutaimed Esmased tarbijad ehk herbivoorid Nt: on lehetäid, ämblikud, maipõrnikas. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Nt arusisalik, rohukonn, mets karihiir Tipptarbijad Nendeks on rebane, hunt, (kääpa)kotkas. Ökopüramiid Rebane ­ sööb konna, loomtoiduline, tipptarbija Konn ­ sööb lehetäi, loomtoiduline Lehetäi ­ tarbib saare poolt toodetud orgaaniliste ainet, selle lehti, taimtoiduline. Saar ­ toodab orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat.

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Epu-Kakerdi soostik 

kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli

Loodus → Loodus
3 allalaadimist
thumbnail
4
pptx

Bioloogia kordamine

Bioloogia 1. Nimeta tunnused, mille poolest konnakulles sarnaneb kalaga. 2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbek...

Bioloogia → Bioloogia
71 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Kaitsealused loomaliigid eestis

Suurkõrv, Hallhüljes, Viigerhüljes) III-kategooriasse kuulub 6 liiki (nt. Ahm, Saarmas, Pähklinäpp) Kalad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Säga ja Tõugjas) III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik) Roomajad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 1 liik (Kivisisalik) III-kategooriasse kuulub 4 liiki (Nastik, Rästik, Vaskuss ja Arusisalik) Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Peipsi Atlantis veab põhja konnaparadiisi

Peipsi Atlantis veab veepõhja konnaparadiisi Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumiskohas asub Tartumaa omapärasemaid turismiobjekte Piirissaar. Piirissaare territoorium on looduskaitseala. Siin on palju konna- ja kärnkonnaliike, mõned on kantud isegi Punasse raamatusse ja toodud siia sigimiseks. Seoses sellega on Piirissaar saanud oma teise nimetuse ­ ,,Konnaparadiis". Eesti 11 kahepaikseliigist on seal leitud 8: tähnikvesilik, mudakonn, rohe-kärnkonn, harilik kärnkonn, rabakonn, rohukonn, veekonn ja tiigikonn. Just kahepaiksete rohkus oli üks olulisim põhjus, miks kogu saarest sai kaitseala. Erilise hoolega tuleb kaitsta Piirissaare inimasustust, sest haruldasimad konnaliigid- mudakonn ja rohe-kärnkonn- on inimkaaslejad, sõltudes suurel määral sibulakasvatuse käekäigust saarel. Kõrged vihmaussiderikkad sibulapeenrad olid ülimalt soodsad toitumiskohad öise eluviisiga konnadele. Kuid nüüd on mahepõllundus allakäinud ning haritava maa pindala vähenenud, kudemiseks

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Iirimaa esitlus

..16 °C · Talv on soe, keskmine temperatuur 4...7 °C Taimestik · Iirimaal leidub 3815 taimeliiki ja 2512 seeneliiki · Suurema osa Iirimaast moodustavad rohumaad, aga leidub ka palju soid · The Burren'i rahvuspargis kasvab üle 70% Iirimaa kohalikest taimeliikidest Loomastik · Iirimaal on ainult 26 kohalikku imetajate liiki, nende seas näiteks rebane, kärp, saarmas, punahirv · Roomajatest on ainult 1 kohalik liik ­ vivipaarne sisalik · Kahepaiksetest on levinud rohukonn tähnikvesilik ja kõre · Linnuliike on Iirimaal nähtud üle 400 Kasutatud kirjandus: · Http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa_saar · http://selene111.wordpress.com/2007/05/23/loodus/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Flora_of_Ireland · http://en.wikipedia.org/wiki/Fauna_of_Ireland

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

BIOLOOGIA raba

villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti roomajad ja kahepaiksed

Selts Iseloomulikud Sugukonnad Liigid tunnused Sabakonnlased Sabakonnalised on Salamanderlased Harivesilik-Tema sisalikulaadse selg on tume- kehakujuga. pruunikasmust. Nahk Puuduvad kopsud. pole sile vaid, vaid Saba on olemas teraseline. Tähnikvesilik-Saba on pikk, mis moodustab peaaegu pool tema keha pikkusest. Nahk on sile ja peensõmerjas. Päriskonnlased Keha on Mudakonlased ...

Bioloogia → Eesti loomad
2 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Madalsoo

Suvel hulgaliselt kärbselisi (nt viljakärblane) Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik ­ samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik ­ koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse

Bioloogia → Bioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

EMAJÕE-SUURSOO

 Parasitism: lehekirp –sookask  Kisklus: hunt – jänes  Kommensialism: mardikas – sipelgad  Mutualism: sipelgas – lehetäi  Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus  Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres.  Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel  Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg  Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk Koevolutisoon  Kimalane-sookail Küsimused  Kui suure pindalaga on Esmajõe Suuroo?  Nimeta peamised suurimetajad, kes soos elavad.  Mis kõige rohkem meelde jäi? Täname kuulamast!  https:// www.youtube.com/watch?v=T-YuDrnArw 4  https:// www.youtube.com/watch?v=FxzW5c-G8 EE

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ökoloogilised Faktorid

Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON ­ moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus ­ isendite arv populatsioonis.

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Alam- Pedja looduskaitseala

kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp Kalad: särg ,ahven ,haug Putukad : suurliblikad, jooksiklased Imetajad : vesirott , kobras ,mügri,põder Linnud : hanelised, pistrikulised ,kurvitsalised Kahepaiksed ja roomajad : tähnikvesilik, kärnkonn, rohukonn , rästik ja rabakonn http://www.alampedja.ee www.google.ee www.wikipedia.org

Ökoloogia → Ökoloogia
32 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Raba

 taimede juured ei ulatu mineraalaineid sisaldavasse põhjavette; peavad hakkama saama sellega mis tuleb ülalt  Taimestikult pole raba just liigirikas, aga siiski mitmekesine  Elutingimused rabas on äärmuslikud:  Liiga palju vett  Liiga vähe toitaineid  Liiga vähe hapnikku  Liiga happeline keskkond RASKE ELU VÄHE LIIKE Organismid rabas  rabakonn  harilik mänd  rohukonn  sookask  veekonn  põder  rästik  valgejänes  nastik  hunt  sookurg  rebane  turbasammal  mäger  puhmas kanarbik  karu  sookail  pohl, sinikas, mustikas,  hanevits, kukemari, jõhvikas,  küüvits, porss, tupp-villpea,  raba-jänesvill, rabamurakas  metssiga  metskits

Loodus → Keskkond
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Soostuvad metsad

Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või känn...

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Raba esitlus

metskits Linnud ­ üle 80 linnuliigi. Mõned neist: rabapüü, põldrüüt, Roomajad ­ arusisalik, rästik, vaskuss väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik Kahepaiksed ­ rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonn Ämblikud MULLASTIK Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane lagunemine Kõrgsoo turba happesus 4,5 pH

Bioloogia → Ökosüsteem
10 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Nimetu

– Eritamine • Jääkainetest vabanemine Elusorganismid • Elusorganismid jaotatakse sarnasuse alusel rühmadesse e. taksonitesse • Teadus, mis sellega tegeleb on süstemaatika ja teadlased süstemaatikud • Kõige väiksem ja täpsem takson on liik. Liik on sarnaste organismide rühm, kes elavad samal territooriumil, paljunevad ja annavad eluvõimelisi Elusorganismid • Süstemaatika taksonid on (täpsemast üldisemaks): – Liik nt.: Rohukonn – Perekond nt.: Konn – Sugukond nt.: Konnlased – Selts nt.: Päriskonnalised – Klass nt.: Kahepaiksed – Hõimkond nt.: Keelikloomad – Riik nt.: Loomad Elusorganismid Loom Riik ad Bakteri d Seene d Protistid Taime e. d alglooma d Kasutatud kirjandus • http://1.bp.blogspot

Varia → Kategoriseerimata
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Viljastumine

Moondega arengu bioloogoline tähsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. See sodustab ka levikut. Vastsed elavad vabalt või parasiidina ja lõpuks on vastsestaadium aktiivse toitumise periood. Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei ole. 3) generatiivne areng ­ arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Madalsoo

ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
60 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Kordamisküsimused zooloogias (lameussid-kahepaiksed)

Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn Liik: Juttselg-kärnkonn Liik: Rabakonn Liik: Rohukonn Sugukond: Mudakonlased Perekond: Mudakonn Liik: Harilik mudakonn Selts: Sabakonnalised Sugukond: Salamanderlased Perekond: Vesilik Liik: Tähnikvesilik Liik: Harivesilik Kõige suurem muutus kalade skeletiga võrreldes on maismaal liikumiseks sobivate jäsemete teke Jäsemed moodustavad paljudest luudest Konna kolju on lai ja lame

Kategooriata → Zooloogia
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

Eesti loomastik ­ B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood ­ peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised ­ süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsiol...

Bioloogia → Eesti loomasik
39 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel

kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnasamblik, hrl hallsamblik, sulgjas õhik (III), hrl kopsusamblik (III) Seened: sälk-kollanutt, lepataelik, pruun kõrbik, must pässik Putukad: metsasitikas, metsa-raisamatja, punaselg-raisamardikas, nõmmeöölane Limused: hispaania teetigu, viinamäetigu Kahepaiksed- ja roomajad: rohukonn (III), tiigikonn (III), hrl kärnkonn (III) Imetajad: orav, hrl siil, põhja-nahkhiir (II), pargi-nahkhiir (II), veelendlane (II), tõmmulendlane (II), suurvidevlane (II), kaelushiir, metskits, rebane Linnud: hallrästas, laulurästas, vainurästas, musträstas, kuldnokk, puukoristaja, porr, kaelustuvi, talvike, hakk, metsvint, rohevint, salu-lehelind, Parkidest üldiselt ● Pargid võivad olla kas tehis- või poollooduslikud kooslused

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Puisniit

esinemine. Linnustik tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salulehelind, aed põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja, rukkirääk, täpikhuik. Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn. Tingimused koosluse tekkimiseks Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate. Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala. Tõenäoliselt tekkis puisniiduilmeline maastik Eesti aladel koos esimeste

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
49 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Kakerdaja raba

mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 5. Lillaka turbasambla - kanarbiku kooslus- mätaste alaosas ja mätaste vahel Loomad Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad

Bioloogia → Ökosüsteem
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun