Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sookail" - 135 õppematerjali

sookail – Ledum palustre; nimest: ledon, ledos (kr.k.) – vill (viltjate lehtede tõttu); palustre – soo-, soos kasvav.
sookail

Kasutaja: sookail

Faile: 0
thumbnail
1
rtf

Sookail

Sobivatel kasvukohtadel on sookail nii tavaline, et temast on püütud juba ammustest aegadest midagi kasulikku saada. Tal on tugev baktereid hävitav toime ja nii on teda kasutatud köha ja teiste hingamisteede haiguste puhul. Kuid sookailust on abi saadud ka liigeste ja lihaste valu korral, kergesti ajab ta naha higile ja soodustab jääkide eritumist uriini kaudu. Siiski peab meenutama, et sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes. Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem.Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses....

Loodusõpetus
4 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Sookail

Liisa-Lotte Pehter & Grete Anete Karpov · Valged õied · Tugevasti lõhnavad ja rohke nektarilised · 20-30 õit · Varre läbimõõt on 1,5 cm · Roostepruunid näärmekarvad · Pikkus 25-120 cm · 5 valge kroonlehega · Püstine ja tugev vars · Taim on mürgine · Harjunud liigniiske ja happelise mullaga · Kasvab:Alaskal,Põhja-ja Kesk-Euroopas,Venemaal · Sookail asetseb tundras,soometsades ja samblasoodes. · Eelkõige elab ta rabades. · Teda on kasutatud köha ja teiste hingamisteede haigustel · Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel. · Taime mürgisust kasutatakse kahjurite võitlemiseks. · Sookail on kääbuspõõsas · Taimest tehakse ka õlut. · Sookael, sookaer, sookikas, päävalurohi, kaljud. · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sookail.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/sookai...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Sootaimed

Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavali...

Loodusõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ravimtaimede lühendatud konspekt

Ravimtaimede kogumine ­ kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail ; droog, toime, kasutamine? Droog ­ Noored võrsed. Toime ­ Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögalahtistav, põletikuvastane. Sookail on mürgine, tema eeterlikes õlides 2% ledooli, vastunäidustatud raseduse ajal. Veetes kaua aega kohas kus kasvavad sookailud võib tekkida iiveldus ja tugev peavalu. Kasutatakse ­ rögalahtistina, vesitõmmist köha ja bronhiidi korral, sobib ka külmetushaiguste raviks. Taime on kasutatud hiirte ja rottide tõrjeks. Värske taime põletamisel toas võib surmata putukaid. * Leesikas; Droog ­ lehed Toime ­ põletikuvastane, valuvaigistav. Sobib kõige paremini põiepõletiku ravimisel...

Metsakasvatus
64 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

tarbimisel võib mõnedel · mitmeaastane ühekojaline inimestel põhjustada suvehaljas puittaim, iiveldust ja joobetunde kääbuspõõsas tekkimist · kõrgus 0,3...0,7 (1,2) m · on niiskuselembene, · kasvab rabade ja siirdesoode kasvab vaid happelisel servaaladel, soo- ja rabametsades pinnasel SOOKAIL Ledum palustre L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kail · mitmeaastane ühekojaline igihaljas puittaim - põõsas või poolpõõsas · kõrgus (10) 30...60 (140) cm · kasvab sagedamini rabamännikutes, kus on domineeriv, kuid väiksemate rühmadena esineb ka rabas, siirdesoos mätastel, soometsades ja ka laane- ning palumetsa niiskemates lohkudes. · eelistab teistest rabataimedest...

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mürgid

3 1 Taimsed mürgid........................................................................................................................4 1.1 Jugapuu.............................................................................................................................4 1.2 Näsiniin.............................................................................................................................5 1.3 Sookail ..............................................................................................................................6 2 Loomsed mürgid......................................................................................................................7 2.1 Mürgised imetajad.............................................................................................................7 Nokkloom...

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Muraka ja Puhatu soostik

Lopsakat ürgmetsa kohtab Muraka- Ratva vahelistel saartel, eriti on seda näha Heinassaarel, kus kasvab hammasjuur, nõiakold ning lisaks mitmeid haruldasi seeneliike. Lisaks leidub veel seal mitmeid teisi kaitsealuseid taimeliike: soohiilakas, kõdu-koralljuur, kuradi-sõrmkäpp, harilik näsiniin, künnapuu ja harilik ungrukold. Soostikus leidub palju ka üldiselt soodele omaseid taimeliike nagu näiteks kanarbik, sookail , huulhein ja harilik jõhvikas, küüvits jne [], [], [] Metsadest valitsevad peamiselt lodu-, soo- ja palumetsad, mis on soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Peamisteks puistud on männikud, kaasikud. Puutüvedelt võib leida mitmeid eri samblikke. [] Joonis 5 Vasakult: Harilik huulhein, sookail, harilik tarn, jõhvikas, küüvits ( www.tlu.ee/~emeier/IVA/Sood.ppt ) Loomastik Sealne maastik pakub elupaika paljudele eri loomadele. Sõralistest võib Murakal kohata põtra,...

Keskkond
25 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Raba - referaat

rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail , hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel...

Bioloogia
180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra ja jäävööde

Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail , villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik....

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tundra

Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail . Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...

Mullateadus
644 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Põõsastest mürgine on varakevadel õitsev näsiniin. Ta kasvab samas kohas kus sinilill. See on 1.5 m pikkune roosade õitega. 3. Poolpõõsad ­ need on taimed milledel maapealse lähedane osa talvitub, ja maa pealne osa talvel hävib. Puitunud osa pungadest arenevad kevadeti uued võrsed. Neid esineb eestis niisketel looduslikel rohumaadel. Nt küüvits, sinikas, mustikas. Selle kolme liigiga kasvad mürgine taim sookail . Need taimed söödana tähtsust ei oma. 4. 4 aastased rohtaimed ­ peamised rohusöötade tootmise taime liigid. Looduslikul rohumaal on leitud eestis üle 300 rohtaime liigi ja see on suht haruldane. Sellised on enamsti lääne-eestis ja saartel .Mitme aastastel rohtaimedel eristatakse väikeste ja suur elutsüklist. Väike kestab kevadest sügiseni ja pikk elütsükkel. Seemne tärkamisest kuni välja suremiseni...

Önoloogia
76 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mürktaimed

MÜRKTAIMED Marleen Rootamm 7b 2008 Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10000 liiki, mis on üsna väike osa Maad asustavast taimeriigist. Mitmed mürkained kaitsevad taimi parasiitseente ja mikroobide eest. Mõned ained annavad taimele sellise lõhna ja maitse, mis säästab teda ärasöömise eest. Tihti meelitatakse aga iseloomuliku lõhna ja värvi abil ligi taimi tolmeldavaid putukaid. Õige kasutamise korral on paljud mürktaimed ka väärtuslikud ravivahendid. Seetõttu on väga raske tõmmata piiri mürk- ja ravimtaimede vahele. Mürktaimede üldiseks iseärasuseks on see, et nendes sisalduvad aineid, mis juba väga väikestes kogustes võivad põhjustada inimorganismi mürgistusi. See võib väljenduda närvisüsteemi, vereringe ja seedekulgla kahjustustes või allergia tekkes. Mürgiste ainete kogus erinevates taimeliikides on erinev. Enamasti ei ole se...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TAIMERIIGI MITMEKESISUS

Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed ­ pole juhtsooni 2. soontaimed ­ on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus ­ kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond ­ tekib rakkude mitootilise paljune...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

Läänetüüpi rabade nõlv on lühike ja suhteliselt järsu tõusuga. Ülejäänud rabast on enam-vähem tasane. Idatüüpi rabad on kumertad ja neil puudub selgesti väljakujunenud järsk nõlv. Idatüüpi rabadel kasvab hanevits, mis on meie aladele tulnud idast, läänetüüpi rabades puudub. Viimasel leidub aga raba-jänesvilla ja porssa, mis on läänepoolse päritoluga. Idatüüpi KÕRG-Eestis. Taimestik liigivaene, sinikas, sookail , kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp- villpea,rabamurakas, palusammal, turbasamblad,vetikad, huulhein,pilliroog. Puu ja põõsaliike vähe; harilik mänd, kaske, pajud, raba-e vaevakask. Rabamuld suure hapesusega. Rabaturvastest enim lagunenud puuturbad, kõige vähem samblaturbad.. toitainete nappus, lämmastiku varud kasinad, kuigi lämmastikku on rabaturvastes rohkem kui mineraalmuldades on see enamik org ühendites ja taimedele raskesti omastatav....

Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...

Dendroloogia
266 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Metsatüübid

The quality classes are III....IV. Ülekaalus (valdavalt) on männimetsad, kuuse- ja kasemetsade arv on väiksem. Boniteediklass on III...IV. The ground vegetation differs from that of the preceding subtype by the greater cover of bogland hair mosses. Sporadically bog whortleberry and marsh tea are added. Alustaimestik erineb eelnevast osatüübist suure turbasambla ja karusamblaga kattuvuse poolest. Kohati on sinikas ja sookail lisandunud. The wood sorrel ­ bilberry subtype grows on gleyed podzols, podzolic soils containing humus or whitish grey soils. Litter is 3 ...8 centimetres thick. Jänesekapsa 6 - mustika osatüüp kasvab geistunud leedemuldadel või leetunud leedemuldadel, sisaldades huumust või kahkjatel muldadel. Kõdu tüsedus on 3...8 sentimeetrit. Stands are of high productivity ( quality classes I...

Inglise keel
92 allalaadimist
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

laguvili *kiire arenguga ja suure seemneproduktsiooniga ­ palju umbrohtusid (kaalikas, rõigas, redis, kapsas, har litterhein, hall kogelejarohi, mädarõigas, raps, kähar peakapsas) Kanarbikulised: *enamuses igihaljad kseromorfsete lehtedega puhmastaimed *õis viietine, kroon lahk- või liitlehine, tolmukaid 10 *vili mari või kupar *eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail , hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud *sisaldavad eeterlike õlisid *õied huuljad *kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune *õied ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus *vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või...

Eesti loodusgeograafia
127 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun