kasvatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Õunapuu on Eestis levinuim ja kõige külmakindlam viljapuu, levinud kultuurtaim kogu parasvöötmes ja lähistroopikas. Suurimad õunatootjad on Hiina, Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Iraan, Itaalia ja Türgi. Maailma kogutoodang on üle 50 miljoni tonni aastas. Eesti aastane õunasaak on 10 000 – 20 000 tonni. Õunapuu õisik on kännas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Viljumine toimub juunis ja juulis. Vaarikamardiklased Vaarikamardiklased on väikeste kollakate või rohekate segatoidumardikaliste sugukond; pikkus 3-5 mm, keha katavad tihedalt karvakesed. Valmikud söövad pungi, noori lehti, ka õieosi. Tõugud elavad roosõieliste õites ja viljades ning toituvad neist. Rohekashallika, 3-4 mm pikkuse vaarikamardika valged tõugud, nn
Hüatsintsiniaara Anodorhynchus hyacinthinus Mari Tuisk Juurikaru Põhikool 2007 Pildid Iseloomulikud omadused: kuni 1 m pikkune kuni 1,6 kg üleni koobalt sinine kohati tumedam kohati heledam tiivapikkus on 36,5 cm Toiduks on troopilised puuviljad ja limused Levila Hüatsint-siniaara asustab madalikel kasvavaid vihmametsi Levib Põhja- ja Kesk- Brasiilias, Loode- Paraguias ja Ida-Boliivias Pesitsemine Pesitsusaeg algab juulis ja lõpeb detsembris Pesa asub tavaliselt mõnes puuõõnes Mune 2-3 haudumine 27-30 päeva Kasvatavad ainult üles 1 p...
aega ca 2 nädalat. Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst.pinnast siis kaetakse peenar õhukese turbakihiga ja algab seenesügis. Nüüd on õige langetada ruumi temp 10 -20 kraadini ja vähendada CO2 taset poole võrra. Niiskuse hoidmiseks tuleb piserdada vett ( tugev kastmine kahjustab seeneniidistikku ). Mütseeli kattekihist läbikasvamine võtab aega 10-12 päeva. VILJUMINE Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul : 1. Lõuna-põldseen Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule 2. Puidu-sametkõrges Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel 3. Lakkvaabik(raviseen)
Seejärel peavad komposti pinnal näha olema valkjad üksteisega kokkupuutuvad seeneniidistiku ringid ja kui mütseel on katnud 90% subst. Pinnast, siis kaetakse peenar õhukese turbakihiga ja algab seenesügis. Nüüd on õige langetada ruumi temp. 10-20 kraadini ja vähendada CO2 taset poole võrra. Niiskuse hoidmiseks tuleb piserdada vett (tugev kastmine kahjustab seeneniidistikku). Mütseeli kattekihist läbikasvamine võtab aega 10-12 päeva. Viljumine Esimine viljumine algab 5ndal nädalal peale nakatamist või 2-3 nädalal peale turbaga katmist. Seejärel hakkab viljumine toimuma nädalase intervalliga kuni 10nda nädalani. Siis toimub tühjendamine ja desinfitseerimine. 12. IGAVESED TEISED Teised seened puidul: · Lõuna põldseen. Soojalembene, kasvatamisvõttes sarnanevad austerservikule. · Puidu sametkõrges. Jaapanis peale sitaake olulisuselt teine, kasvatatakse pakkudel. · Lakkvaabik. Raviseen
Tänapäeval on maailmas teada üle 30 000 õunasordi, kuid paljud neist on ohustatud, sest suures mahus kasvatatakse väheseid majanduslikult kõige tulusamaid õunasorte. Levik Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral, Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes. Kultuurtaim, aed-õunapuu, on seevastu levinud kogu parasvöötmes ja ka lähistroopikas. Õitsemine ja viljumine Aed-õunapuu õitseb Eestis mais või juuni alguses. Õied on valged või roosakad. Õunapuu õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast
niiskusesisaldus, õhutemperatuuri suurem kõikumine). Mõnedele kurkisortidele on see omane, kuid meie kurgisortidele mitte, seega meie kurkide mõru maitse võib olla tingitud vaid ebasoodsatest kasvutingimustest. KURKIDE KASVATAMINE Kurkide kasvatamisel peab meeles pidama, et kurk on soojanõudja. Soojust on eriti vaja kurkide õitsemise ja viljumise ajal. Sellel ajal, kui öine temperatuur langeb isegi alla 18 kraadi, viljumine aeglustub. Pikem temperatuuri langus alla 10 kraadi ja madalamale, siis kurgi kasv peatub ja kurk võib isegi hävida. Kurk kasvab peamiselt öösiti, kui toimub orgaaniliste ainete lagundamine lehtedes ja toitainete ülekanne viljadesse. Pikk päev kiirendab kurgi õitsemist, arendab naisõisi, tagab kiirema viljasaagi, kurk on valgusearmastaja. Kõige rohkem nõuab kurk vett kui tulevad rohelised viljad. Kuid liigne vesi mullas ei mõju jälle hästi juuresüsteemile
lihakad , kasvavad aeglaselt , maltsalised , raagpõõsad, must saksauul Kivikõrb ehk rähakõrb: maapind kipsiline , sis kipsi , taimed kipsilembelised , poolpõõsad , ogamalts , efedra , läätspuu Liivakõrb ehk Erg:liikuvad liivad ,põhjavesi sügaval , esineb luited , akaatsiad , saksauulid 19.juured on pikad ja kaugele ulatuvad et saada niiskust kätte Lehed on väiksed ja kitsad , et vähendada auramist , lehtede asemel astlad Õitsemine ja viljumine toimub kiiresti ja varakevadel kui on pinnases niiskust inimene saab:ravimeid, toitu , sööta , kaktustest saab vett 20.inimesed elavad , tegelevad oaasides (oaas- koht kus põhjavesi tuleb pinnasele lähedale) Kultuurtaimed-datlid , arbuus,aprikoos , virsik , melon , puuvill , nisu , oder Koduloomad-kaamlid , kitsed, lambad , eeslid Mõju jõgede vee kasutamine põldude niisutamiseks , siis vesi kulub Liigne karjatamine rohi kaob Naftatootmine põhjavesi reostub 21
Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakas maitseb teiste hulgas sookurele ja karule, kelle seedekulgla läbinuna on ka seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda. Kuigi muraka vilja nimetatakse tavaliselt marjaks, on tal tegelikult koguluuvili. Koguvili võib koosneda 5...25 "terast", millest igaühe sees on luuseeme. Kerajas vili on algul kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ning muutub pehmeks. Vili valmib juulis-augustis. Saak on aastati väga erinev; viljumine on tundlik nii hiliste öökülmade kui ka teiste ebasoodsate ilmastikutingimuste suhtes. SINIKAS Sinikas (ka joovikas, rukkisinikas, soomari. mitmeaastane ühekojaline kääbuspõõsas kanarbikulistesugukonnast. Sinikas on levinud taim põhjapoolkera metsa- ja tundravööndis kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Sinikas on sage kogu Eestis. Kasvabrabade ja siirdesoode servaaladel, soo- ja rabametsades. Sinikas kasvab ainult happelisel pinnasel; armastab niiskust. Taime kõrgus on 30...70 cm
tekitavad haigused ja surm. 4. Surm - I agoonia vahetult surma ennuseisund. Elutähtsate elundite talitlus on niivõrd aeglane, et ei ole märgatav. II kliiniline surm elutalitlus on lakanud. Elustatav 3-5 min. III bioliigiline surm närvirakud on hävinenud, elustamine pole võimalik. Taimede areng idukujunemine. Lootejärgne areng. I vegetatiivne staadium koosneb idanemisest, organite kujunemisest & kasvamisest II generatiivne staadium õitsemine & viljumine III vananemine mitme aastatel taimedel vananemine ei lõppe surmaga, vaid tuleb uus noorus MÕISTED Biogeenetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele.
Kokkuvõtlik kordav töö looduslike vööndite kohta 1.Selgita mõisted: KES, KUS, MIS? GARIIG – Torkiv lähistroopiline võsastik Prantsusmaal. TORNAADO – Torkiv lähistroopiline võsastik Hispaanias. LJAANO- on tasane troopiline rohtla Lõuna-Ameerika idaosas. TOMILLAAR – Vahemereline põõsastik Hispaanias KAMPO- on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas. CHAPARRAL – Vahemereline põõsastik hispaanias, Põhaja-Ameerikas, Türgis ja Californias MAKJA – vahemereline põõsastik Itaalias, Lõuna-Afrikas ja Lõuna Prantsusmaal. FRÜÜGANA –Vahemereline põõsastik Kreekas. MALLEE –Vahemereline põõsastik Austraalias. BRIGALOW – Vahemereline põõsastik Austraalias. EPIFÜÜT - ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ORKAAN – ehk taifuun Kariibi meres. MANGROOV - puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. 2. Nimeta savannitaimedele iselo...
· pintseerimine- rohtse võrseotsa äranäpistamine või lõikamine,see pidurdab võrse kasvu ja soodustab puitumist. · seemik- on seemnest kasvanud taim, millel on nii emastaime kui ka isastaime tunnused. · istik- alalisele kasvukohale istutamiseks ettekasvatatud taim . Istikud võivad olla nii omajuursed kui ka poogitud. füsioloogia ja fenoloogia · kasv- mõõtmete muutumine · areng- uue kvaliteedi teke: õitsemine, viljumine, uute pungade moodustumine jms. · transpiratsioon- vee auramine taimkattelt. · hingamine-hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia. · fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust. PUHKEFAASID
Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate: lendoravate, ahvide, poolahvide, jt., poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood. Kokkuvõte Referaati tehes troopilise kliima kohta sain ma väga palju teada uusi ja huvitavaid asju. Tutvusin rohkem näiteks kõrbeliikidega, seal kasvavate taimedega jms. Sain
Nad lendavad lõhna peale kohale ja asuvad midagi märkamata tegema paaritumisliigutusi. Niivõrd sarnane tundub kärbesõie õis kõrrel istuva emasloomaga! Enne kui isasputukas mõistab, et teda on petetud, on ta juba uue õietolmuga koos ja teistelt õitelt kaasa toodud õietolmu poetanud emakale ehk "putuka pähe". On välja selgitatud, et kärbesõis eritab meelitavaid aineid rohkem kui putuka emasloomad ise. Edukat tolmlemist kinnitab kärbesõie hea viljumine. Tal valmib igal aastal tohutult palju imepisikesi seemneid. Kui hõre omapärane õisik välja arvata, siis on kärbesõis küllaltki sarnane meie teiste käpalistega. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. Nii võime mõnikord kohata pilti, kus kärbesõied on kümnete kaupa üles tuhnitud ja mugulad ära söödud. Teiseks selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks on sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib.
suruda organismi üldseisund (mingite vajalike tingimuste puudumine). Vitaalsuseks nim seda väliselt nähtavat efektiivsust arenguastmete läbimisel, tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Normaalset vitaalsust on raske defineerida, seda tihti ei märgata. Kõrget vitaalsust väljendab vegetatiivsete taimeosade eriline lopsakus, rohke õitsemine ja viljumine. Alanenud vitaalsus avaldub kasvu kängumises, arengu pidurdumises, õitsemise ärajäämises. Seda põhjustab teiste taimede konkurents, kahjurid. Populatsiooni suurus e arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Loomade ja inimeste populatsiooni saab arvukust väljendada absoluutväärtusega. Taimedega asjad nii ei käi, kuna populatsioon on harva looduses teravalt piiritletud. Populatsioonidünaamika
) Puittaimede õite värvus on tihti valge, eriti neil liikidel, mis õitsevad kevadel ja suve alguses. Suve keskel ja teisel poolel õitsevad taimed on enamasti värviliste õitega, olles koolast, roosat, violetset või punast tooni. Vähem tähtis pole ka õite lõhn, meelitamaks ligi neid tolmeldavaid putukaid. Õite lõhna põhjustavad nende poolt eritatavad eeterlikud õlid, midatuntakse ligikaudu 500 sorti. Viljumine on taime oluline elujärk. Seemnete abil taimed paljunevad ja levivad eetele kasvukohtadele. Viljade ja seemnete suurus ning kuju on väga erinevad, samuti ka seemnete ja viljade valmimisaeg. Seeme koosneb kolmest põhilisestosast: eost, taimekoest ja seemnekestast. Seemnekesta ülesanne kaitsta idu ja toitekudede varuaineid ebasoodsate tingimuste ja mehhaaniliste vigastuste eest. Seemekesta võib ümbritseda erineva tekkeviisiga
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
.................... Kuna vihmametsades pole aastaaegade vaheldumist, ei teki siinsetel puudel aastarõngaid. Teadlaste arvates võivad vihmametsade puud elada kuni 250-aastaseks. Kuna puude juured on maapinnalähedased, toetavad paljude puuliikide tüvesid tugi- ja plankjuured. Suur osa vihmametsataimede õitest ja viljadest kasvab võrastikes, tihti otse tüvel ja jämedatel okstel. Värvikirevad ja suured õied peavad ligi meelitama putukaid, linde ja nahkhiiri, kes aitavad taimedel tolmleda. Viljumine ja õitsemine toimub vihmametsades aastaringselt, nii et isegi ühel ja samal puul võivad üheaegselt puhkeda õied ning valmida viljad. Mis otstarve on tugi- ja plankjuurtel? ................................................................................................................................................... Puude igihaljad lehed on suured ja lopsakad ning enamasti tumerohelised. Sageli on lehed pealt läikivad ja nahkjad, et paremini vastu pidada tugevatele vihmahoogudele
või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate (lendoravad, ahvid, poolahvid) poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset õitsemist, mille kutsub ,esile erakordne vihmajärgne jahtumine või lühike kuivaperiood. Liaanidel on võitluses valguse pärast eriti otstarbekas taktika: teiste taimede tüvesid kasutades, ronivad nad üles tänu peenikeste varte kiirele kasvule, kulutamata reserve tugikudede ja teiskasvu moodustamisele
Sigimisperiood. Raugastumisperioois muutub elundkondade töö järjest ebaefektiivsemaks, kuni lakkab sootuks. Enamikel loomadel lõppeb eluiga sigimisperioodi lõpuga. POSTEMBRÜONAALSE ARENGU ETAPID TAIMEDEL. Lootejärgne areng algab seemne idanemisega. Järgneb vegetatiivne periood (idand) kujunevad välja taie vegetatiivsed organid. Juveniilne areneb juurestik, kasvavad varred ja lehed. Kasvuperiood. Generatiivne periood õitsemine ja viljumine. Vananemine. 5 VI PÄRILIKKUS REPLIKATSIOON e DNA SÜNTEES. Toimub rakutuumas, rakujagunemise eel (interfaasis). On matriitssüntees teine ahel sünteesitakse olemasoleva järgi komplementaarsusprintsiibi alusel. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi. Replikatsiooni teostab ensüüm DNA-polümeraas.
rinnet. Teine rinne on tavaliselt 15-30 ja kolmas 5-15 m kõrgune. Maapinnani jõuab vähe valgust. Vihmametsa puude koor on õhuke, sageli rohekas, korbata. Tüvede toestamiseks on moodustunud lamedad plankjuured. Puud on omavahel seotud ka liaanide abil. Puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Sage on kaulifooria e. tüveõielisus ja kaulikarpia e. tüveviljasus. Puude suured viljad ja seemned tagavad tõusmete kiire kasvu ja konkurentsivõime. Õitsemine ja viljumine toimuvad aastaringselt ka sama puuliigi puhul, mistõttu kohtab korraga erinevas õitsemis- ja viljumisstaadiumis puid (Põldvere, E. Vihmametsad. www.keskkonnaveb.ee). Umbes pool maismaal elavatest taime- ja loomaliikidest elab troopilistes vihmametsades, kusjuures vihmametsade hävimistempo jätkumisel hävib lähiaastatel lõplikult kuni miljon taime- ja loomaliiki. 28
*seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks. Arvukuse muutustega seotud asjaolud: -rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus -rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid) -levi Taimkate ja selle elemendid Eluvormid, liikidevahelised suhted. Ökoloogilised integratsioonid: -sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt. mügarbakterid liblikõieliste juurtel) -kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik -parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik Toitumis- ja laguahelad
Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks.
emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel
emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
