Võnk-kastevars http://en.wikipedia.org/wiki/File: Luzula pilosa https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/la Melampyrum_pratense_- ndscape_plants/ornamental_grasses/ornam _3_(2005_07_19).jpg ental_grasses_2009.html – leseleht Maianthemum bifolium – kilpjalg Pteridium aquilinum – harilik mailane Veronica officinalis – seenlill Monotropa hypopitys Kilpjalg http://bio.edu.ee/taimed/sonajalg/kilpjalg.htm Leseleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim /leseleht.htm Samblarinne • hästi arenenud samblarindes on tavalised:
Pohl Puhmarinne Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Kanarbik Harilik mustikas Leseleht Harilik Rohurinne jänese- kapsas Rohurinne on kidur, Palu-härghein liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Kilpjalg Lamba-aruhein Karvane piiphein Võnk-kastevars Jäneskastik Harilik lehviksammal Harilik palusammal Samblarinne Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas
- Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osjad on põldosi ja metsosi. Levinumad kollad on kattekold ja karukold.
pohli Sügiseti palju seeni Kuidas on nimi tulnud? Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Puurinne:Kõige rohkem mändi, leidub ka harilikku kuuski ja arukaski Põõsarinne:Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne:Lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne:Kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised. Samblarinne:Pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Allikad: http://bio.edu.ee/taimed/general/palumets .htm http://et.wikipedia.org/wiki/Palumetsad
Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härg...
SUGUKOND:lühikupralised(Brachytheciaceae) PEREKOND:meelik (Homalothecium) harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris)
pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised rahvameditsiinis kasutatakse ussnugiliste tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse mitmel pool toiduks KOLLAD varred sageli pikad, roomavad,kaetud väikeste lehtedega igihaljad varre tippudes eospead kasvavad väga aeglaselt
Mets Koostas: Helina Reino, täiendas: Kristel Mäekask Mis on mets? • Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. • Mets on ökosüsteem – elukooslused (taimed, loomad) ja nende elukeskkond moodustavad ökosüsteemi. Nimetage veel ökosüsteeme ... Järv Jõgi Soo Niit TARBIJAD - LOOMAD TOOTJAD – TAIMED LAGUNDAJAD – BAKTERID; SEENED;VIHMAUSSID JT Elutingimused metsas Võrdle elutingimusi metsas ja põllul • Päikesekiirgus on intensiivsem? • Õhutemperatuuri kõikumine on suurem? • Talvine temperatuur on kõrgem? • Lumi sulab varem? • Tuule kiirus on suurem? • Puud on kitsama võraga? Elutingimused metsas Vähem valgust. • Mida madalamal taim kasvab, seda vähem valgust ta saab. • Puud saavad rohkem valgust kui samblad Vähem tuult. • Puude võrad peavad tuule kinni. Temperatuuride kõikumised on väiksemad. Suvel...
kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas.Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust.Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk- kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein).Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 2. Loomastik Putukaid väga palju ei ole, kui on siis need on enamuselt seotud männiga.Näiteks üks putukas männikräsakas on seotud männiga nii, et ta toitub männi koorest ja männi puidust.Teinekord võib ka kohata mägerit
Rauno Kaldmaa Antud kooslus koosneb järgmistest liikidest.. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas , harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik,karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Palumets on liigirikas ökosüsteem. Dominantliikideks on mänd, kuusk, kask, samblikud, pohl, mustikas, erinevad linnuliigid (käbilind, rähn), orav, nugis, rebane ja karu. Putukatest näiteks lepatriinu ja metsakuklane Millistes tingimustes antud kooslus tekib?
pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske
ii.1. Harilik kadakas a.ii.2. Harilik vaarikas a.ii.3. Harilik pihlakas a.iii. Puhmarinne a.iii.1. Pohl a.iii.2. Harilik mustikas a.iii.3. Kanarbik a.iv. Rohurinne a.iv.1. Harilik jänesekapsas a.iv.2. Palu-härghein a.iv.3. Leseleht a.iv.4. Kilpjalg a.iv.5. Võnk-kastevars a.iv.6. Lamba-aruhein a.iv.7. Jänesekastik a.iv.8. Karvane piiphein a.iv.9. Talvik a.v. Samblarinne a.v.1. Harilik palusammal a.v.2. Harilik laanik a.v.3. Lainjas kaksikhammas a.v.4. Harilik lehviksammal b. Loomad
näited: 1)katlamajad *puit(mööbel,paber,ehitusmat,küte,tarbeesem) helvikud,karusammal 2)keemiatööstus *vaik(tärpentin,ravimid) näited: *jõulukuusk kilpjalg,metsosi,kattekold jne *käbid-kaunist näited: lehis,hkuusk,hmänd,kadakas Turba teke: Üheiduleh: Looduslik palst: ühidleh/Ristõielised:
Harilik laanesõnajalg Laanesõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Soo-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Põhja-raunjalg Traunjalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Kilpjalg Kilpjalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed PALJASSEEMNETAIMED Harilik mänd Mänd Männilised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Pinus sylvestris Pinus Pinaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae
alustaimestikuks. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).Harilik mänd on Eesti ainus looduslik
MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljunevad enda kasvuosaga. Lühikese ajaga palju järglasi. Identne geneetiliselt. Ei evolutsioneeru kiiresti.
Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. Boniteet: 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl,leesikas, kukemari. Rohurinne: palu-härghein, kilpjalg, leseleht, karvane piiphein, võnk-kastevars. Samblarinne: harilik-ja lainjaskaksikhammas, laanik, lehviksammal, palusammal. Ms-mustika KKT Niiskem, soostunud leede mullad, leetmullad või kahkjad. Happeline muld. Boniteet 2-3 Peapuuliik: mänd, harvem ka kuusk. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega
Moodustab palju erinevaid ühendeid 4.Millistest allikatest saavad elusorganismid energiat? Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutavaks energiallikaks on sahhariidid. (Makroergilised ühendid) 5.Võrdle auto/heterotroofe, näited organismidest. Autorotroof- potokemo süntees, orgaanilise aine lähteained väliskeskkonnast. NT:õunapuu, amööb, agarik, kolibakter, piimhappebakter Heterotroof- energia toidust, orgaanilise aine lähteained toidust. NT: jänes, pärmseen, tigu, kilpjalg, karu, inimene ÜHINE: vajavad energiat, paljunemine, rakk, ainevahetus, reag. ärritustele 6.#Kuidas on seotud geneetika ja Thermus aquaticus? bakter, mis on kuumusekindel ja neil on üks kõige tähtsam ensüüm molekulaarbioloogias, mingi ahelreaktsiooniga oli pistmist maali See kuumas vees elav bakter ,,parandab" DNA omadusi (pole kindel) 7.Võrdle oksüdeerumist/redutseerumist. Oksüdeerumine- elektronide arv väheneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia vabaneb
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L.
vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Võnk-kastevars Kanarbik Pohl Mustikas Leseleht Karvane piiphein Palu-härghein Palusammal Laanik Harilik lehviksammal Laanemetsad
Metsaalune on kaetud samblavaibaga. Sürjametsi on samuti enim Vormsi lääneosas, Suuremõisa, Huitbergi ja Kärisläti ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega. Tjuka põhjarannikul on madalate puude ning põõsastega kaetud seljak. Enamikku saartest kasutatakse võou on kasutatud
saartel. 1. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. 2. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. 3. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. 4. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu- härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). 5. Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. 7 Palumets. http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrollipildialbumid/tabid/209/GalleryId/581/language/et-EE/Default.aspx?AlbumId=14
Samuti võimaldab vegetatiivne paljunemine lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtlikku järglaskonnas. Seda saab teha taime tükikeste kaudu, panen vette mingi lehe ja see võtab juured alla Näited: kartul, kalanhoe, aedmaasikad, paju, tikrid Loomad vegetatiivselt: käsnad, ainuõõssed Seened vegetatiivselt : pärmseend , 4) kuidad paljunevad a)sammaltaimed : eostega palusammal, lehviksammal b)sõnajalgtaimed: eostega maarjasõnajalg ja kilpjalg c)paljasseemnetaimed: vegetatiivsel n: kuusk, mänd d)katteseemnetaimed: vegetatiivselt n: päevalill, võilill 5) kehaväline viljastumine: Eelised: nii emas- kui ka isasloomad heidavad vette väga palju sugurakke järglasi on palju Puudused: sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuhslik Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks N: haug, ahven, kahepaiksed(konn) Kehasisene viljastumine: Eelised : munarakud on kaitstud
annotinum) põldosi (Equisetum arvense) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) raudosi (Equisetum hyemale) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) soo-osi (Equisetum palustre) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) harilik laanesõnajalg laanesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Matteuccia struthiopteris) (Matteuccia) (Woodsiaceae) kilpjalg (Pteridium aquilinum) kilpjalg (Pteridium) kilpjalalised (Pteridaceae), (Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae) Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae),
leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika kasvukohatüüp - palumetsades reljeefi madalamal osal. Esinevad gleistunud leede või huumuslikud leedemullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt nt. paakspuud ja kadakat. Alustaimestikus tihe samblarinne, puhmad, kilpjalg. 1.1.4. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Puistud kõrge tootlikkusega. Kõige enam levinud kuusikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga tootlikud. Alusmets hõre või keskmise tihedusega. Alustaimestik liigirikas. Samblarinne pidev.
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Palumets: · Seotud sõnaga palukjas, mis murdekeeles tähendab pohla. Liivane pinnas. Peamine puuliik mänd, kuid on ka kuuski,kaski ja teisi puuliike. Metsakõdu on 10cm paksune. Alustaimestik on lopsakam kui nõmmemetsas. Samblarinne on liigirikkas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. · Puurinne- männid, kuused · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, mustikas, kanarbik · Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi
Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad osjad, kollad ja sõnajalad - kokku ligikaudu 10 000 taimeliiki. Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. Kõige enam kasvas sõnajalgtaimi kivisöeajastul (280-360 miljonit aastat tagasi). Siis katsid Maad hiidsõnajalgade metsad. Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Osjadest on tavalisem põldosi. Kõige levinumad kollad on katte- ning karukold. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). [s6najalg] 11 Paljasseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt
Oksalaadid mõjustavad ka kaltsiumi, raua, magneesiumi ja vase imendumist ning inhibeerivad suktsinaadi dehüdrogenaasi ja süsivesikute ainevahetust. Oksalaatide letaalse doosi saavutamiseks on vaja ära süüa kas 5 kg rabarberi-, 2,5 kg tomati- või 0,5 kg spinatilehti. Oksalaadimürgistustega on enamasti tegemist siiski loomade korral. kilpjala toksiinid Sõnajalgade hulka kuuluv kilpjalg (Pteridium aquilinium) kasvab sobivates kasvukohtades massiliselt terves maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tema tärkliserikast risoomi kasutatakse mitmel pool nagu näiteks Uus-Meremaal maooride poolt toiduks. Risoom sobib ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri tegemiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine
Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Taimed : Pohl :Pohlamarju söövad paljud metsalinnud, kes levitavad nii marjade sees peituvaid seemneid. Kuid seemnetega paljunemine pole pohla jaoks enamasti üldse tähtis. Rohkem levib ta hoopis maad mööda. Kuidas see käib? Kui proovite mõnda pohlataime
Ogane astelsõnajalg POLYSTICHUM aculeatum Risoom jäme ja Click to edit Master text styles puitunud Second level 90 cm pikkused Third level Fourth level Eelistab varju, kasvab Fifth level ka poolvarjus Vajab kohevat toitaineterikast mulda Harilik kilpjalg PTERIDIUM aquilinum Click to edit Master text styles Roomav risoom Second level Poolvarju ja viljakamat Third level mulda, kehvemal jääb Fourth level madalakasvuliseks Fifth level Kuningosmunda OSMUNDA regalis Pikkus kuni 1,5 m Click to edit Master text styles vanadel taimedel isegi 2 Second level m
kuuse-männi segametsad; harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid; bon II-III; ehkki ka kuusikud mustika kkt-s on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi; puistud hea tervisliku seisundiga; tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets- puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, paju, kadakat. Alustaimestik- väga iseloomulik tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad(mustikas, pohl); rohttaimedest leseleht, aplu-härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 6,5% metsadest. 1.4 Laanemetsad- viljakad kasvukohad Jänesekapsa kkt (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke
Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tervisliku seisundiga. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, kadakat, pajud. Alustaimestikus tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad (mustikas, pohl) leseleht, palu- härghein, kattekold, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 1.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänesesekapsa kasvukohatüüp.
1) Pohla kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel, domineerivad männikud, kuuske võib leida teises rindes. Alusmets: puudub või on üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestik: pohl, mustikas, kanarbik. (Lõuna ja Kagu-Eesti). 2) Mustika kv - paiknevad reljeefi madalamal osal, esinevad gleistunud ja leedemullad. Põhiliselt männikud ja kuusikud. Alusmets: puudub, või on pihlakat, kadakat ja paju. Alustaimestik: samblad, mustikas, pohl, leseleht, kilpjalg. Levinud kõikjal, eriti lõuna-eestis. Jänesekapsa (mustika alltüüp) muld on viljakam, huumushorisont kuni 25 cm paks. Domineerivad kuusikud võib esineda ka kaasikuid ja haavikuid. Laanemetsad 1)Jänesekapsa kasvukohatüüp esinevad leetunud või näivleetunud mullad. Puistute keskmine kõrgus võib olla 35-40 m. Kõige levinumad on kuusikud, võib esineda ka kaasikud, haavikuid ja männikuid. Alusmets: kuslapuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
Kaltsiumoksalaadi ladestumise tulemusena võivad kujuneda neerude ja veresoonte degenereerumine ning nekroos. Oksalaadid mõjustavad ka kaltsiumi, raua, magneesiumi ja vase imendumist ning inhibeerivad suktsinaadi dehüdrogenaasi ja süsivesikute ainevahetust. Oksalaatide letaalse doosi saavutamiseks on vaja ära süüa kas 5 kg rabarberi-, 2,5 kg tomati- või 0,5 kg spinatilehti. Oksalaadimürgistustega on enamasti tegemist siiski loomade korral. Sõnajalgade hulka kuuluv kilpjalg (Pteridium aquilinium) kasvab sobivates kasvukohtades massiliselt terves maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tema tärkliserikast risoomi kasutatakse mitmel pool nagu näiteks Uus-Meremaal aborigeenide poolt toiduks. Risoomi kasutatakse ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri valmistamiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine
Nad paljunevad ja levivad eostega. Samblad kasvavad metsas, niidul, soos ning paljud liigid on ka puutüvede, majakatuste, kivide ja müüride asukad. SÕNAJALGTAIMED On olemas kõik õistaimedele omased organid (v.a. õis/vili). Paljunevad ja levivad eostega. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad: 1.Sõnajalad (7 liiki) – puudub maapealne vars, talvituvad risoomina mullas (mitme aastased, igal aastal uued lehed), eosed valmivad lehe alaküljel (eostes). N: Laanesõnajalg, kilpjalg, maarjasõnajalg. 2.Osjad-lüliline vars, eosed valmivad eospeades, lehed on taandarenenud, varred püstised, talvituvad risoomina mullas. N:aasosi, põldosi, metsosi, raudosi, liivosi, soo-osi. 3.Kollad- igihaljad, roomavate vartega, püstiste külgharude tippudesse tulevad eospead. Kasvavad väga aeglaselt, korjata ei tohi. N:karukold, kattekold, ugrukold, vareskold. Tähtsus: kivisüsi teke,
intensiivistub soostumine. Hakkavad domineerima need liigid, mis enne kasvasid seal allasurututena. Juurde tulevad mitmed lämmastikulembelised liigid. Äärmuslikes kasvukohtades on muutused väiksemad. Loometsades toimub raie tagajärjel niidustumine. Kuna seal on liiga kuiv ja valge, on äärmiselt raske uuesti metsastada. Nõmmemetsades suureneb kanarbiku ja kõrreliste osatähtsus. Palumetsades - kuivemates, pohla kkt. suureneb liikide arv tunduvalt juurde tulevad põdrakanep, kilpjalg. Kõrrelised jäneskastik ja võnkvars raskendavad oluliselt metsa uuenemist. Mustika kkt.-s hakkavad vohama pohl, põdrakanep ja kõrrelised, jäneskastik ja võnkvars. Laanemetsades suureneb raie tagajärjel oluliselt metskastiku ja maasika osakaal, niiskemates laanemetsades hakkab vohama naat. Looduslik uuenemine toimub kase, haava ja halli lepaga. Laanemetsade hulka kuuluvad ka sürjametsad9, mille raiestikud on eriti maasikarohked. Salumetsade raiestikel ei ole erilisi muutusi
Puurinne: valitseb mänd; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või II rindes; kui mullas esineb sügavamal raskema lõimisega kihte, võivad kuused saavutada ka I rinde kõrguse. Boniteet I III. Põõsarinne: puudub või on liigivaene: kadakas, vaarikas, pihlakas. Puhmarinne: hästi arenenud: pohl (D), mustikas, kanarbik. Rohurinne: suhteliselt hõre, sagedasemad liigid on: palu-härghein, võnk-kastevars, karvane piiphein, leseleht, kilpjalg, metskastik, maikelluke. KARVANE PIIPHEIN Luzula pilosa; ladinakeelse nime tõlkimisel saame: luceo sädelema, helkima, sest enamikul piipheinaliikidest on õied hõbevalged, helen- davad. Nimetust seostatakse ka ladinakeelse sõnaga lucus salu, mis viitab pal- jude liikide tavalisele kasvukohale. Pilosa karvane. Eestikeelne nimi tuleneb ilmselt sellest, et üksikud õieraod taime õisikus on piibutaolise hoiakuga. Sugu- kond loalised.
Palumetsad (palumännik, palukaasik) Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, lainjas kaksikhakkam, lehviksammal, kanarbik, mustikas, palu-härghein, leseleht, võnkvars, karvane piiphein, metskastik, jäneskastik, kilpjalg) -jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp Mustika kasvukohatüüp: mustikamännik ja mustikakuusik (pohl, palu-härghein, kattekold, leseleht, metskastik, võnkvars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal,
The pine forests are of high productivity and they have a high degree of stocking, the quality classes are from (Ia) I to II. The growing stock of timber may surpass 600 cubic metres per hectare. Männikud on kõrge tootlikkusega ja neil on kõrge täius, boniteediklass on alates (Ia)I kuni II. Puidutagavara võib ületada 600 tihumeetrit hektarilt. Such species as bracken, reed grass, lily of the valley etc are added to the ground vegetation. Sellised liigid nagu kilpjalg, metskastik, maikelluke jne on lisandunud alustaimestikku. The bilberry (Myrtillus) site type is the most widespread type in Estonia. Mustika (Myrtillus) kasvukohatüüp on kõige enamlevinud Eestis. As the soil conditions and stand vary greatly, in the course of forest survey this site type shall be divided into three subtypes. Kuna mullatingimused ja puistud varieeruvad 5
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-, kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid - Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt.
ja perekondadesse. Nende hulgas on nii tavalisi ja laialt levinud kui ka vähemärgatavaid ja haruldasi liike. Laialehistes lehtmetsades, lammimetsades, jõgede ja ojade kaldavõsastikes, sageli ka parkides kasvab lehtrikujulisel asetunud lehtedega laanesõnajalg. Leht- ja segametsades, metsaservadel ja võsastikes esineb sageli kauni ja õrna lehestikuga naistesõnajalg. Suurte kogumikena varjukates leht-ja segametsades esineb ohtene sõnajalg. Väga sage on ka kilpjalg, mis kasvab suurte kogumikena kuivades valgusküllastes metsades, raiesmikel ja teeservadel. Laialt levinud ja rahva hulgas hästi tuntud on maarjasõnajalg. Olles kohastunud erinevatele asukohatingimustele, on mitmed sõnajalgtaimed headeks indikaatoriteks, mis võivad hästi iseloomustada vastavaid asukohti. Paealadel ja lupjasisaldavatel muldadel kasvavad lubjalembesed liigid - müür-raunjalg, pruun raunjalg ja pae-kolmissõnajalg. Sootaimed on soosõnajalg, sooosi, konnaosi. Soodel
· Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. · Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. · Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad)
Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’) Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad)
orashein, must maavits, harilik punand, vesihein, piimalill Lämmastikuvaesel mullal: karvane kadakkaer, harilik varakevadik, harilik tõnnike, Lubjarikkal mullal: Põld-varsapõlv, kurekellukas, põldsinep, harilik kassitapp, kõrvenõges, põld- kukekannus (põld-varesjalg), harilik piimohakas, kassiristik, jooksjarohi, paiseleht, kukemagun, h. piimalill, harilik sinilill, harilik käokannus, pehme kurereha, tui tähtpea, verev iminõges, harilik piimalill Lubjavaesel mullal: Kilpjalg, valge karikakar, väike oblikas, põldosi, aaskannike Huumusrikkal mullal: Kõrvenõges, võilill, vesihein Aluselisel mullal: ahtalehine kõrvik, põldsinep, põld-kannike, seljarohi, roomav maran, lutsern, pehme kurereha, salvei. Happelised mullad: h. nälghein, h. tõnnike, mailane, harilik kirikakar, kassiristik, põldrõigas, valge karikakar, väike oblikas, vill-mesihein. Toitainetevaestel muldadel: harilik kirikakar, kanarbik, hiirekõrv, harilik varakevadik, valgeristik
Soodne temperatuur, piisavalt toitaineid, aerobioos. Milleks kasutatakse pärmseeni veel peale etanooli tootmise? Küpsetamisel kergitamiseks. 4.9. Konn. 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG 5.1. ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID suguta suguline eoseline vegetatiivne Näited: aedmaasikas kilpjalg koer 5.2. Suguline paljunemine Mittesuguline paljunemine 1. Toimub sugurakkude abil. 1. Toimub organismi osade jagunemise teel või eostega. 2. Järglased erinevad vanematest 2. Järglased sarnanevad geneetiliselt geneetiliselt. vanematega (vegetatiivsel paljunemisel).
areneb uus taim. Paljunemine: eossüdamekujuline eelleht isassuguorganid emassuguorganid --> viljastumine uus taim Sõnajalgtaimed jagunevad sõnajalgadeks, osjadeks ja kolladeks. Enamus sõnajalad kasvavad metsas. Sõnajalal on kahelisulgjad lehed, mis asetsevad korrapärase lehtrina. Samuti on lehed pikad ja suured. Sõnajala lühivars asub aga mullas risoomina, veel on tal ka juur. Sõnajalg on näiteks laanesõnajalg, kilpjalg, Maarjasõnajalg. Osjad on kuusesarnased taimed. Nende varred on lülilised ja õõnsate sõlmevahedega. Osja lehed on taandarenenud ning nad kasvavad ligi 20 cm kõrguseks. Paljunevad eostega, mis valmivad eospesades ja asuvad varre tipus. Osjad on näiteks konnaosi, põldosi, metsosi. Kollad on mitmeaastased igihaljad, pika roomava varrega, roheliste väikeste lehtedega metsataimed. Nende roomavad varred, mis kannavad lühemaid tõusvaid või püstiseid külgharusid, on maa peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
