Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti
*Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael Viib sugurakud sigimikku. *Sigimik Toimub viljastumine. *Kroonlehed meelitavad putukaid ligi. *Tolmukapea tänu sellele arenevad tolmuterad. *Tupplehed Kaitsevad sisemisi õieosi. 6.Mis sõnajalgtaimede rühma kuuluvad joonisel olevad taimed ? Nimeta 2 igale taimerühmale iseloomulikku tunnust. 9p A B C A Kollad
Tihedad kontaktid on olnud ka naaberrahva vadjalastega. Lääne-Ingeris on vadja keel mõjutanud isuri ja soome keelt, Hevaha jõe kandis võib täheldada isuripärasusi vadja keeles. 1930. a-il loodi isuritele ladina tähestikul põhinev kirjakeel. Lääne-Ingeri isuri koolides võis saada alghariduse emakeeles. 1932-1937 kirjastati 25 isurikeelset õpikut (näit. V.Junus, Izoran keelen grammatikka. Morfologija. Opettaijaa vart 1936; V.Junus, N.Iljin, Inkeroisin (izoran) keelen oppikirja alkuskouluja vart 1936). Paraku hävitati juba 1937 nii isuri kirjakeel ja koolid kui ka õpikud ja õpetajad. Kokkuvõte Soome keeleteadlased arvavad,et see pole iseseisev keel, aga Eesti keeleteadlased arvavad, et see on iseseisev keel. Loomulikult olen ma eestlaste poolt. Sain teada ka, et neid on ikka päris vähe järgi ja selle põhjus on venestumine. Fotod Õpik Isuri laev Soome lahel
Põllupeenrail, aruniitudel, kuivades võsades kasvav 30-60 cm kõrgune taim. Õied on kuldkollased, mustatäpilised, viie teravaotsalise kroonlehega. Lehed on ovaalsed ning läbi vaadates näeb palju heledamaid läbipaistvaid punkte. Vars on ümmargune, seest säsijas, ülemises osas oksine ning piklikümmargused varrelehed on vastakuti. Mitmeaastasel seest säsijal juurikal on mitu püstist vart. Õige taim eritab õisi ja ka noori lehti hõõrudes punakat vedelikku, millest ka taime nimi. Ravimitooret korjatakse taime õitsvaid latvu ühes lehtedega õitseajal või õitsemise eel ning kuivatatakse vilus. Kasvukoht: Kasvab kuivemal, sageli liivasel või kivisel pinnasel valgusküllastes kohtades, harvem ka metsades ja põõsastikes: päris- ja looniidul, palu-, loo- ja laanemetsas. Koht ökosüsteemis Loomadele söögiks kõlbmatu, küll aga toituvad taimest mõned putukaliigid,
Pehmete plastide remont Pehmete TP vigastusi on võimalik parandada tööstusliku kuumaõhupuhuriga 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - tehakse see koht veega niiskeks, et soojus ei leviks laiali. 2. Õgevendatava detaili kuumutamine - sobivad kuumapuhur, soojapuhur või infrapunakuivati. Kuumut. temperatuurini, kui detaili on tagant tuline katsuda. 3. Õgevendamine - kasut. puuklotsi või vasara vart. Väikese vigastuse korral võib kasut lusikat (jahut. kiiresti maha) 4. Jahutamine- detail jahut kohe pärast õgvendamist külma vee ja svammiga või suruõhuga. 5. Lõppviimistlus
PÕRANDAHOOLDUSMAS IN JA SELLE KASUTAMINE SAAB TEHA JÄRGMISI TÖID • PISERDUSPUHASTUS JA POLEERIMINE • PESEMINE JA VEE IMAMINE • TEKSTIILPÕRANDATE VAHTPESU • KUUMVAHATUS • KRISTALLISEERIMINE • HARJAMINE VÕI LIHVIMINE JA IMURDAMINE • KULUNUD PLASTIKKATTE LIHVIMISEKS 6 April 201411 2 6 April 201411 3 Masinat liigutatakse paremale ja vasakule vart juhtkäepidemest tõstes ja langetades 6 April 201411 4 • MASINATE VALIKUS ON KA KAHE KIIRUSEGA MASINAD. MASINAL ON KAHEKIIRUSELINE MOOTOR, MIS VÕIMALDAB ÜHE MASINAGA TEHA ERINEVAID HOOLDUSTÖID. • PÕRANDAHOOLDUSMASINATE TÖÖORGANITEKS KASUTATAKSE NÄITEKS ERINEVA KÕVADUSEGA PESUHARJU, VEOALUSEID MOPI-, POLÜESTER- NING LIHVKETASTELE (K.A. LIIVAPABERILE JA VÕRKKETASTELE), TEEMANTKETTAID KIVI LIHVIMISEKS,
]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit. Maasikas on rohtne maa-aluste vartega ja risoomiga [?] taim. Maasikas kuulub roosõieliste sugukonda. Maasikal on [?]. Maasika lehed on [?]. Võsund on maasika vegetataiivse paljunemise organ
Kattekollal on lehed laiali või allapoole langenud. Lehe tipud on teravad, jäigad ning ilma valgete karvakesteta. Kattekolla lehed paiknevad varrel, võrreldes karukollaga on neid suhteliselt hõredalt. Alates juunist on kattekollad soetamas endale järelkasvu, ehk neil arenevad eospead. Varre tippu areneb alati ainult üks eospea, kuid karukollal on neid umbes kaks kuni kolm. Eospea on ülejäänud varre jätkuks, lehtedeta kandvat vart kattekolla eospeal ei leidu. Uus taim areneb eosest üle kahekümne aasta. Kattekolda on kasutatud ravimtaimena, täpsemalt tema eoseid pulbrina. Eosed sõelutakse hoolikalt, puhastatakse muust mittevajalikust ning kollakasvalge imikupuuder ongi valmis. Sel puudril on ka hea omadus, nimelt ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. Laialt on kattekolla eospulber tuntud ka ilutulestiku tegemisel. Nimelt õhus tulega kokku sattudes on nad plahvatus ohtlikud
SOOVITUS: * Jogurti asemel võid lisada hoopis mahla, nt õuna- või viimarjamahla, sest need ei riku värvi ja on mõnusalt happelise maitsega. * Serveeri koheselt, sest seistes võib jook hakata kihistuma ja vajab segamist. * Maitse enne lisamist kurki, et see mõru ei oleks. Kurki tasub aga koorida põhjusel, et nii saad mahlakama ja pehmema maitsega tulemuse. Vaja läheb: Koostis Koostis- ja maitseained 1 tk Kurk 1 tk Õun 2 vart Varsseller 1 peotäis Spinat 1 dl Maitsestamata jogurt Natuke Must pipar Kamasmuuti marjadega 1. Püreesta kannmikseris või köögikombainis kõik komponendid. 2. Lisa kama ja jätka segamist, kuni jook on ühtlaselt kreemikaks segunenud. Serveeri kohe. Vaja läheb: Koostis Koostis- ja maitseained 1 sl Kamajahu 0.5 dl Must sõstar (külmutatud) 0.75 dl Vaarikad (külmutatud) 0
Karl Ernst von Baer Ann Hansen Marii-Marleen Altrof 11A Sünd 17. veebruar 1792 Piibe mõis Isa Magnus Johann von Bear, ema Juliane von Baer Kolmas laps Kuus õde-venda Karl Ernst Ritter von Baer Haridus Tallinna Toomkool Tartu Ülikool arstiteaduskond Haridustee Berliinis, Viinis ja Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid Embrüoloogia Anatoomia Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavaheta...
veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist tarrendi. Kasutatakse marmelaadis, ja ka paberitööstustes| karevetikad-kõige madalamal, tallusest veidi heledamad põiekesed, mis aitavad taimel vees püsti seista.|Agar-Toodetakse põisadru-keskel, agarik-kõige sügavamal| Sambliku ehituses ei saa erinevalt sammaldest punavetikatest, tarrendav aine mis lahustub kuumas vees hästi ning jahtumisel tekitab tugeva eristada vart ja lehti, kuigi põõsakujulisel põdrasamblikul tunduvad need osad olemas olevat. tarrendi. Kasutatakse marmelaadis, ja ka paberitööstustes| karevetikad-kõige madalamal, Sambliku keha on kõikjalt sarnase ehitusega, sellepärast ei saa sellel organismil eristada põisadru-keskel, agarik-kõige sügavamal| Sambliku ehituses ei saa erinevalt sammaldest erinevaid osi, vaid kogu keha kohta öeldakse tallus. Talluses elavad seeneniidid sümbioosis
VIKTORIIN Koostas: Raine Oktoober.2016 Reeglid: Proovi igale küsimusele vastata. Kui sa ei tea vastust ,siis ÄRA VAATA TEISTE PEALT! Vastused küsimustele on viktoriini LÕPUS! EI ÜTLE VASTUST KÕVA HÄÄLEGA VÄLJA ! 1.Lahenda piltmõistatus :Mis on pildil? 2. Mis miunasjutust on see jutuajamine võetud ? “Ma lähen vanaema juurde ,” vastas tüdruk,kes ei osanud hunti karta. “Viin talle kooki ja veini ,” “Aga kus su vanaema elab ?” “Selle veski taga,mis seal eespool paistab .” 3. Kumb joon on pikem ? A B.Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla? 6. Meie ütl...
ainetega juurtest ülespoole teistesse taimeorganitesse. Niineosa on laskuv vool, st. mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse. 12. Kambium koosneb algkoerakkudest. 13. Kambiumirakkude jagunemise tulemusena varred jämenevad. 14. Uinupung osa külgpungadest, mis arenevad edasi alles siis, kui osa võsust on hävinud. 15. Ronijuured aitavad hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal Tõmbejuured tõmbavad taime talvituva osa sügavamale mulda, kaitseb külma eest Säilitusjuured koguvad säilitus- ehk varuaineid Õhujuured imevad epifüüdidega õhust veeauru
(haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud *korp koosneb varrega taimedel korkkoe mitmest korgikihist ja asemele koore surnud osadest Põhikude *assimilatsioonikude *assimilatsioonikude
Teised nõuded kasvukohale ei ole nii tähtsad, piisav soojusehulk ja päikesevalgus muidugi ka. Nii leiame koerakäppa lubjarikastelt niitudel ja hõredatest metsadest. Oma ilusate erksate õisikute tõttu paistab ta aga teiste taimede hulgast hästi silma. Nagu öeldud, on mitteõitsev koerakäpp väga sarnane käoraamatule. Tal on pikk peenike vars, millel on pikad kitsad teravatipulised lehed. Varre alusel aga on mõned pruunikad labata lehetuped. Varre ülemises osas on vart väikese tupena ümbritsevad lehed. Õitsemise ajal torkavad kõik käpalised palju rohkem silma ja nii ongi tähtsam just siis neid eristada. Õitseval käoraamatul ja koerakäpal polegi kuigi raske vahet teha. Kui käoraamatu õisik on pikk, rullitaoline, siis koerakäpa oma lühike, koonusetaoline. Tema kohta öeldakse ka "püramiidikujuline", kuid püramiid on ju kandiline, tema aga ikkagi ümar. Püramiid-koerakäpa õisik oleks nagu lühikeseks kokku surutud, nii paistab ta ka
· Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur
valge Hallitusseenest kasu Hallitusseenest kahju ● antibiootikumid ● tervisehäired ● juustude valmistamine ● allergia ● sissehingamisel võib kahjustada kopse Sambliku ehitus: ● Seene ja vetika liitorganism ● Pole vart ja lehti Seente ehitus: Sümbioos- eri liiki organismide vastastikune kooselu nt: seen ja taimejuur (mükoriisa) - taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid - seen saab taimelt fotosünteesisaadusi - seen kaitseb taimejuurt haigustekitajate, kemikaalide ja raskemetallide eest Parasitism- üks organism saab kasu ja teine kahju (üks elab teise kulul) nt: sääsk ja inimene -haigused (vähendavad saaki, rikuvad välimust, kahjustavad)
Käbi Laretei TÕRU-TÕNN PARTS 9.KLASS Kes oli Käbi Laretei? Pianist ja kirjanik https://i.ytimg.com/vi/Yi_fAn-ZwfE/maxresdefault.jpg Elulugu Sündis 1922. aasta 14. juulil Alustas klaveriõpinguid 1936 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei Rootsi Abiellus 1959. Ingmar Bergmaniga Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja rootsi keele Õppis k...
lõpetamata "Kättemaks"(19101921) Kust imeaeda läheb uks Kust imeaeda läheb uks, On liiga madal täna müür, käes tõrvik, valvan teel, täis ahvatlust on tund. ja kõrgel müüril lõputuks Üksteise järel poetad nüüd sa põimid õitekeed. sealt õisi nagu lund. Täht kastepiisas, langeb õis, Neid langeb veel ja veel ja veel, peos hoian habrast vart. on tähesajus maa. Kes selle ilu kaitsta võin Neid kokku, võlukütkes meel, ma, vaikiv tähetark? ma lugeda ei saa . Aleksandr Bloki luuleraamat "Ööbikuaed" http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksandr_Blok http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Blok
*kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades lehetupe. Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart. Need on tugevasti välja arenenud sarikalistel ja kõrrelistel. Viimastel on lehelaba ja tupe piiril veel kilejas lise- keeleke või karvakeste ring. *lehelabal eristatakse tipmist osa lehetippu *ja alumis basaalset osa-lehelaba alust Peale nn pärislehtede tuntakse:
Eelkõige on ta Lääne-Eesti mandri ja saarte rannikute taim. Elupaik : Kasvab klibusel ja kruusasel rannal, rannaniidul, kohtades, kus juured ulatuvad soolase mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate juurevõsundite abil. · OHUSTATUS JA KAITSE Merikapsas ei kuulu looduskaitse all olevate taimede hulka , seda on piisavalt palju ja see on levinud taim . · KOKKUVOTE Meikapsas on väga levinud taim . Peale selle , et seda söövad loomad , söövad seda ka inimesed. See pole looduskaitse all. Kasvab peamiselt mererannas , liivasel pinnal . · Kasutatud kirjandus
Profipannid Sandra Taniel 21.01.2010 Tööplaan (kasutus, ehitus) Pann on köögiriist, mida kasutatakse toiduainete kuumtöötlemiseks- praadimiseks. Tavaline pann kujutab enesest madala servaga ümmargust metallanumat, mille külge on käepidemena kinnitatud vars, kuid pann võib olla ka varreta. Varreta panni tõstmiseks kasutatakse eemaldavat vart ehk panninäpitsat. Milliseid panne valmistatakse? Valmistatakse palju erinevaid panne: Praepannid Bliinipannid (pannil on 4- kordne profiteflon sisekate, see sobib ka munapanniks) Flambeerimispannid Ahjupannid Wok- pannid (terasest käepidemega) Crepespann (pannkoogipann, millel on 4- kordne profiteflon sisekate) Hea ja halb töövahend Alumiiniumist teflonpann on küll hea töövahend, kuna sellega valmistatud toit on tervislik, kuid see
Muundunud juurte peamiseks ül järgi eristatakse tõmbe, roni, õhu ja säilitusjuuri. Säilitusjuured on paljudel kahe-ja mitmeaastastel taimedel ning nende ül on koguda varuaineid. Tõmbejuured lühenevad vananedes ja tõmbuvad taime talvituva osa(sibula, risoomi)sügavamale mulda. Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest. Tõmbejuured on krookustel, liiliatel, nurmenukkidel, jänesekapsal. Pika ja nõrga varrega taimedel on ronijuured(luuderohi)Ronijuurte ül on hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude rühma nim koeks. Taimekoed jaotatakse 2 suurde gruppi.(Alg-ja püsikoed)Püsikoed jaotatakse vastavalt ehitusele ja ül nelja rühma(põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude)Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks) Algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis poolduvad kiiresti ja piiramatult. Erinevad püsikoed arenevad algkudedeks.
1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. 8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi. Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid? Kui asetada kuuma vette külm lusikas, siis kõigepealt soojeneb vees olev lusika osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja lusika vars läheb soojaks. Vask on kõige parem soojusjuht, kõige halvem õhk. 10.Selgita konvektsiooni nähtust. Õhk on väga halb soojusjuht, kuid vaatamata sellele kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski õhu kaudu. Ahi või radiaator soojendab tuba. Radiaatori juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud. Soe õhk tõuseb üles
soovi korral sojakastet Muna foojung Vaja on : Valmistamine Maitsesta muna soola ja pipraga ning klopi soovi korral sisse 3tk muna viie vürtsi segu. 3 sl Maapähkli või päevalilleõli Kuumuta suurel (wok)pannil 1 sl õli, vala muna pannile. Prae 4 vart hakitud sibulapealsed nagu omletti, lükatessegu äärtest lahti ja lastes vedelal munal 1küüs Purustatud küüslauk omleti alla voolata. 1 tk roheline paprika (hakitud, seemneteta) Prae, kuni muna on hüübinud. Lõika omlett õhukesteks ribadeks 120 g Oaidud ja tõsta kõrvale. 2.5 dl keedetud valge riis
Läänemere linnud Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas). Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemeres...
Rebukollane, mõnikord kahvatukollane seen. Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada. Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen.Vähem mürgine on punane kärbseseen. Neid seeni ei tohi korjata ega süüa. Punane kärbseseen Kübar on veripunast värvi kaetud valkjate täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline krae. Roheline kärbseseen Väga mürgine seen. Seene söömine võib lõppeda surmaga. Valge kärbseseen Surmavalt mürgine. Hallitus Hallitus on ka seen. Pärm Pärm on kokkupressitud kuivatatud pärmseened Pärmi kasutatakse leiva ja saia küpsetamisel. Seened ei vaja oma eluks valgust. Seepärast saab vanades kaevanduskäikudes ja keldrites kasvatada sampinjone.
Tarvitatakse peamiselt praetult, kupatamata. Mürkseened Eestist on leitud umbes 15 seeneliiki, mis võivad inimesel mürgisust põhjustada. Surmava mürgituse võib esile kutsuda valge kärbseseen ja roheline kärbseseen.Vähem mürgine on punane kärbseseen. Neid seeni ei tohi korjata ega süüa. Punane kärbseseen Kübar on veripunast värvi kaetud valkjate täpikestega.Vars on valge. Vart ümbritseb sakiline krae. Roheline kärbseseen Väga mürgine seen. Seene söömine võib lõppeda surmaga. Valge kärbseseen Surmavalt mürgine. Hallitus Hallitus on ka seen. Pärm Pärm on kokkupressitud kuivatatud pärmseened Pärmi kasutatakse leiva ja saia küpsetamisel. Seened ei vaja oma eluks valgust. Seepärast saab vanades kaevanduskäikudes ja keldrites kasvatada šampinjone
metsistunud aedsorte, mille õied on roosad, punakad. · Õitseb juuni-september · Kasvab taliviljapõldudel, teeservadel Põldjumikas Centaurea scabiosa · Perekond jumikas · 40-100 cm · Tugev taim, õisikud 3,5-6 cm läbimõõduga. Lehed on sulgjalt lõhestunud · Õitseb juuni-september · Kasvab niitudel ja teeservadel Harilik sigur Cichorium intybus · Perekond sigur · 20-120 cm · Püstise karedakarvase varrega, lehed pisut vart ümbritsevad. Lehtede või varre murdumisel eritub valget piima. · Õitseb juuli-september · Kavab kuivadel teeservadel, niitudel ja prahipaikadel kodunenud tulnukas, varem kasvatati ka kultuuris Sügisene seanupp Leontodon autumnalis · Perekond seanupp · 10-40 cm · Lehed võivad olla peaaegu terved või (sagedamini) üsna lõhestunud · Kogu taim on paljas. Vars on tõusev, 1-10 õisikuga, kuni 1 cm pikkuste naaskeljate soomustega.
kus süldid sulasid pikkadel peolaudadel ja mu õed ja tädipojad olid kadunud võrkkiigest ja marjapõõsastest rõkkavasse naeru ja siis jõuan äkki mahajäetud maamajani ühest katkisest kastist leian sihvaka piibu mis lõhnab vanade meeste järele veel vanemate kui vanaisa must magus mõru piip ühe hirmutavalt vana haige ja võibolla juba surnud mehe huulte vahelt mahtus mu taskusse ja kogu õhtu kiikudes tukkudes ja maasikatorti süües tundsin tema toredat musta ja vagurat vart oma higises peos Luigeluulinn Esitab Tiina Tauraite Aitäh kuulamast!
c) Lõuna-Euroopast 7. Harilik vaarikas ehk vabarn Rubus idaeus Vaarikas on põõsastaim, mis kasvab kuni.. a) 2 m kõrguseks b) 3 m kõrguseks c) 1 m kõrguseks 8. Harilik võilill Taraxacum officinale Võilille piimmahlaga määritakse.. a) keha ja nägu b) konnasilmi ja soolatüükaid c) käsi ja tallaaluseid 9. Kanarbik Calluna vulgaris Ravimina kasutatakse kanarbikul.. a) lehti ja õisi b) juuri c) vart 10. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõgesepreparaatidel on.. a) söögiisu tekitav toime b) juukseid kasvama panev toime c) verejooksu peatav toime 11. Liht-naistepuna Hypericum perforatum Naistepuna perekonda kuulub umbes.. a) 300 liiki b) 400 liiki c) 500 liiki 12. Mets-kibuvits Rosa majalis Mets-kibuvitsa kuivatatakse kuivatis (ahjus) temperatuuril.. a) 90-100°C b) 70-80°C c) 50-60°C 13. Nurmenukk Primula veris Nurmenukk õitseb..
maapealne osa. Sellel arenevad õied ja valmivad viljad. Tõmbjuured- Juured, mis on mitmeaastastel rohttaimedel(krookusel,liiliatel,nurmenukul,jänesek apsal). -Vananedes lühenevad. -Tõmbavad talvitudes talvituva osa(sibula, risoomi) sügavamale mulda *kaitseb taime pungi sellega. Õhujuured-Juured, mis õhus,puutüvedel.(orhidee, monsteral) - vajaliku vee saavad õhus olevast veeaurust. - Troopikametsades. Ronijuured- Juured taimedel millel on pikk ja nõrk vars. -aitab hoida vart ja lehti maapinnast kõrgemal. -eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused.
Sajandi lõpuks muutusid mõõgaotsad teravamaks, ning lamedad mõõgateramikud rombikujuliseks. Need võimsad mõõgad olid võimelised purustama rõngassärgi. Selleks ajaks olid paljud mõõgad muutunud ka pikemaks, selle jaoks, et kasutada pikemaid mõõki, tuli võtta appi mõlemad käed, kuna mõõga mass oli liiga suur. Neid mõõkasi kutsuti pooleteisekäemõõkadeks, ehk bastarditeks, ning neid oli võimalik ka hobuse selga kinnitada, kuid kanti ka vööl olevas tupes. Mööda mõõga vart jooksis soon. Mõõga käepidemest üleval oli kaitseraud, see kaitses rüütli käsi selle eest, et kui vastane lõi vastu mõõga vart, libises see alla, kuid kaitserauaga oli kindel, et löök ei taba kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid. Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm. Pilt 1
turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=181 Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1- 1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased http://efloora.ut
Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. Kaitseb ka korp. Taimedel puudub vereringe, mida asendab juhtkude-trahheed ja trahheiidid on mood. rakukestadest. Juhtkimpude võrgustik koos tugikoe rakkudega ühendab organeid ja nende kaudu täidetakse
peptiidid (KNP) ja ANP aju natriureetiline peptiid) neid produtseeritakse, kui ringleva vedeliku hulk suureneb. Janu on ka kõrge veresuhkru korral (Osm rõhk tõuseb). 5. hüpotalamus mõjutab vegetatiivse ns-i talitlust (nii sümp kui parasümp). Hüpotalamuse närvirakud võivad vegetatiivset ns-i stimuleerida ja pidurdada. Statiinid hüpotalamuse hormoonid, mis pidurdavad adenohüpofüüsi hormoonide teket. Liiguvad piki hüpofüüsi vart eesmisse sagarasse. Statiivid on nt somatostatiin (soma keha ld k), mis pidurdab STH ja TTH teket; prodaktostatiin (dopamiin), mis pärsib laktiini teket. Osade eessagara hormoonide pidurdus toimuib negatiivse tagasiside teel väheneb liberiini produktsioon.
Mustsõstrateed on kasutatud ka kehast vedeliku väljaviimiseks ja neerude tööd parandava, ning kõrget vererõhku alandava vahendina. Naistepuna Naistepuna on vana ja rahva hulgas tuntud ravimtaim, kel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal. Sagedamini tehakse seda teena ja õli- või viinaleotisena. Naistepuna abil on ka kibedaid veine toodetud. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa Kibuvits Kõige enam kasutatakse kibuvitsa marju. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. . Kibuvitsa tee teeb inimest ka lihtsalt tugevamaks ja peletab väsimuse. Koos teiste
suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht 52. LIHTLEHED Lehe kuju ovaalne, munajas, äraspidimunajas, mõlajas 53. odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel 56. 57. ädalalill ROODUMINE sulgroodne 58. rööproodne 59. sõrmroodne 60. kaarroodne 61. LEHE LÕHESTUMINE sulgjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni 62. sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni 63. sulglõhine - sisselõiked ulatuvad veidi sügavamale kui veerand lehelaba 64.
Terve päev seistakse, tõstetakse ja tassitakse mitmesuguseid raskusi. Ent koristamine ei ole kurnav, kui kasutada ergonoomiliselt õigeid tööviise. Tänapäeva koristusvahendid peavad silmas ergonoomia põhimõtteid. Ehkki nendega töötamine on muutunud kergemaks, töötatakse sellest hoolimata veel tihtipeale halbades tööasendites, põhjuseks kas töötaja oskamatus või siis on tegemist keskmisest pikema või lühema inimesega. Hea töövahend võimaldab vart vastavalt töötaja pikkusele seada. Sageli on tööasendid ja võtted valed. Seda eriti juhul, kui personal ei ole enne tööleasumist erialaõpet saanud. Valedest tööasenditest tingituna haigestuvad töötajad mitmesugustesse kutsehaigustesse. Oskamatusest tulenevalt võivad uued tööasendid esialgu ebamugavad tunduda ja seetõttu eelistatakse vanu. Tagajärjeks on ebaefektiivne töö. Ka inimese kehaline väsimus sõltub sellest, kui palju vereringe- ja liikumiselundid tööd teevad
Noarootsi Gümnaasium SAALIHOKI Referaat Õpilane: Merle Tamme Õpetaja: Eve Torim Pürksi 2011 Sisukord SAALIHOKI................................................................................................................................................ 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Saalihoki pall .........................................................................................................................................
aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui näiteks külm lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars muutub tasapisi soojaks. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on absoluutsest nullist kõrgemal temperatuuril olevate kehade poolt kiiratav elektromagnetiline kiirgus.[3] See on soojusenergia muundumine elektromagnetiliseks energiaks. Soojusenergia on aatomite ja molekulide juhusliku liikumise kineetilise energia keskmine. Aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest, näiteks prootonitest ja elektronidest, ning nende
Märkused/Tähelepanekud 2 päeval lisasin veidi 2 päeval lisasin juurde kraanivett. orhideeväetist. 2.3.Orhidee kasvamine Kuuking'i näitel Uurisin toataime Kuukingi kasvamist erinevates tingimustes. Ühe taime panin otsese päikesevalguse ja madala temperatuuri kätte ning teise poolvarju ja toatemperatuuri kätte. Kasvuprotsessil jälgisin 3 päeva jooksul kindla taime kindlat vart ja lehte. Esimesel päeval oli ühe taime varre pikkus 1,3 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel aga varre pikkus 1,6 cm ja lehe pikkus 1,1 cm. Teisel päeval ühe taime varre pikkus 1,4 cm ja lehe pikkus 0,9 cm, teisel varre pikkus 1,9 cm ja lehe pikkus 1,3 cm. Teisel päeval lisasin ühele taimele juurde ka veidi vett ning teisele orhideedele mõeldud vedelat väetist. Kolmandal päeval oli ühe
pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjavee tase on 70-100 cm. Istutuseelsed ja kasvuaegsed mullaharimistööd. • Istutuseelsed - Kevadel äestamine ja kutiveerimine umbrohtude puhul ja vajadusel põllu rullimine (põua puhul). Võib ka sügavfreesida. Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine. • Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste väetiste andmisele ja seetõttu tuleb võimaluse korral sügiskünni alla anda sõnnikut 50...70 t/ha.
Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Need levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. Helviksammaltaimed Lehtsammaltaimed Turbasamblad
Õis- ehk katteseemnetaimedel toimub kaheliviljastumine. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. 2. Kirjeldage sammaltaimede paljunemist. eos eelniit - taim (gametofüüt) - viljastamine - sporofüüt(eoskupar, 2n) eos eos - eelleht (gametofüüt, n) viljastumine - taim (sporofüüt, 2n) eos 3. Juure ja varre siseehituse põhilised erinevused Vart ümbritseb epiderm, välispinda katab kutiikula. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks. Juhtkimbud asuvad kesksilindris. Juur on kaetud epibleemiga. Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp. 4. Mis tähendab, et õis on neljatine? Kirjutage neljatise aktinomorfse õie valem. Kõiki õieosi neli või neljakordne arv. 5. Taime- ja loomaraku põhilised erinevused.
kaudu toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine juure keskossa kesksilindrisse. Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrseid on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele ,nad on lühikesed ja piiramatud kasvuga .Okkad kinnituvad kimbuma või üksikult lühivõrsete tippu. Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. Selle keskosas on väike säsiosa ,mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa ehk ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork
kõige paremad , kuidas neid hoida , hooldada ja puhastada. 4 Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid Tööplaan Tavaline pann kujutab enesest madala servaga ümmargust metallanumat, mille külge on käepidemena kinnitatud vars, kuid pann võib olla ka varreta. Varreta panni tõstmiseks kasutati eemaldatavat vart ehk panninäpitsat. Pann võib olla varustatud kaanega. Pann on tavaliselt lameda põhjaga. Kasutatakse nt. praadimiseks, kõrvetamiseks ja toidu pruunistamiseks. Erinevad Pannid Valmistatakse palju erinevaid panne: · Praepannid · Ahjupannid · Flambeerimispannid · Bliinipannid (pannil on 4- kordne profiteflon sisekate, see sobib ka munapanniks) · Wok- pannid (terasest käepidemega) · Crepespann (pannkoogipann, millel on 4- kordne profiteflon sisekate)
Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata Click to edit Master text styles osa nimetatakse Second level võrseks Third level Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult Fourth level lühivõrsete tippu Tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks Fifth level Paljaseemnetaimede ehitus Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad ClickSecond to edit Master text styles level okkad. Third level Fourth level
Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel. Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm. Varred moodustavad puhma. Ühes puhmas võib olla 4...8 lehestunud vart, tavaliselt 4...5 vart. Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2. Varretüübiline - lehti on hõredalt ja varred on hästi näha. Puhma kuju järgi: 1. Püstised - varred on püstised ja hargnemine toimub varre alumises osas; 2. Laiuvad - varred on längus ja nende hargnemine toimub peamiselt varre ülemises osas. Leht: 1. Esimene leht on terveservaline lihtleht; 2
harjaskarvade ja pikkade kõrvekarvadega. Karedad jämesaagja servaga lehed paiknevad varrel vastakuti; lehekaenlas asuvad ka õievarred, pööristena. Maa-alune risoom on pikk, roomav ja tugevasti puitunud. Kogu taim on söödav vars, leht, juur, seemned. Kevadel tärkavad punakad tõusmed kuivatamiseks ei sobi, kuid nendest tehtud tee on väga kosutav. Õitseb juunis ja augustis. Lehtede kogumisel on sobiv kasutada kinnast, ja tõmmata taim ülevalt alla mööda vart lehtedest puhtaks või lõigata terve taim, närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet Kõrvenõges kasvab hästi rammusal ja lämmastikurikkal mullal. Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, niitudel küünide ja kuhjalavade ümbruses, sageli elamute ümbruses, aedades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
