Väike vesiroos Nymphaea candida Sinu Nimi Ehitus Mõlemasugulised õied, peaaegu lõhnatud Vili on suur ja munajas, sisaldab arvukalt seemneid Lehed on suured ja ovaalsed, pikkuseks 10 kuni 30 cm, laius kuni 25cm Vars on veesisene, pikkuseks 0.5 kuni 1.6m Levik Levinud Euroopas, Kesk-Aasias, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis Kasvab enamasti magevees Kasvab kalda lähedal, 0.5 kuni 1.6m vees. Kasvab kas väikse vooluga või vooluta veekogus Huvitavat Sarnaneb valge vesiroosiga Kasutatakse tihti tiikide kaunistamiseks Mürgine, vahest ka surmav Kuulub vesiroosiliste sugukonda, vesirooside perekonda Õitseb juunist augustini Tuntud ka kui jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht Tänan kuulamast!
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar
21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm 12. Salvinia natans ujuv salviinia 13. Stratiotes aloides vesikarikas 14. Trapa natans harilik vesipähkel
iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus ● Pildil on hundinui Ujulehtedega taimed ● Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. ● Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. ● Põhjataimed näiteks: vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad ● Vees kasvab palju
vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger
mullas. Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp. Kaldaveetaimed Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees. Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus. Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp. Kaldaveetaimed Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees. 5 Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus. Kollane võhumõõk : http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1450.jpg Hundinui : http://3.bp.blogspot.com/_aBCthU1IBA8/RXMEnLfFB1I/AAAAAAAAA AU/zTBnmeHdXQA/s1600/hundinui.jpg Vesiroos : http://farm1.static.flickr.com/77/179196881_4b3e8cf43e.jpg? v=0 Rohevetikas: http://www.treasuresofthesea.org.nz/uploads/images/154_image_main.jpg Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. 6 Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal
3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Tulpe kasvatati algselt niisama palju nende söödavate sibulate kui ka nende ilusate värvide pärast. Õige või vale? 7. Miks ei taha keegi minna 2 meetrise laibalille lähedusse? 8. Missugust teravilja süüakse maailmas kõige rohkem? 9. Mis riigi rahvuslill on vesiroos? 10. Milline taim kasvab kiirusega kuni meeter päevas? VASTUSED 1-6.klass 1) Mis taim on bandade lemmiksöök? BAMBUS 2) Mis värvi on rukkilill? SININE 3) Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? ÕIGE 4) Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? KLOROFÜLL 5) Mis on suurim mari maailmas? KÕRVITS 6) Kas on olemas rosinapuu? EI 7) Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? RISTIK 8) Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? PÕÕSASTEL
Kategooria Siia kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus langeb ning levila aheneb. Selliseid liike on Eestis 262 Siia kuuluvad karvasjalg-kakk, mustlaik-apollo, jugapuu Pildid 3. Kategooria 3. kategooriasse on arvatud liigid, mis on Eesti looduses praegu veel suhteliselt tavalised, kuid mille elupaigad on hävimisohus ning arvukus võib kriitiliselt langeda, kui ohutegureid ei kõrvaldata. Siia kuuluvad : arukuklane, valge vesiroos, saarmas Eestis on viit tüüpi kaitsvaid alasid : Püsielupaik Hoiuala Maastikukaitseala Looduskaitseala Rahvuspark Ümberasustamine On isendite looduses ühest elupaigast teise üleviimine ehk populatsiooni ümberkolimine Enamasti otsustatakse loomad üle viia siis, kui nende elupaik on täielikult hävinud Liikide kaitseks võib: Kehtestada ajutisi piiranguid ning reguleerida küttimis-, püügi- või korjamisviise
Uute põldude hiidbambus. jaoks rajutakse metsa. Seal levib palju haigusi. Amazonase vesiroos lehe ümbermõõt ulatub 2 meetrini ja se jõuab kanda isegi väikest last , ta õied on on poole meetrise läbilõikega ja avanevad vaod öösiti. L-A Kakaopuu kakaopuuviljast tehakse kakaopulbrit ja võid, L-A . Hiidbambus see bambuse liik kasvab tavaliselt jaava saarel ja malaka poolsaarel , taiseärasuseks on se et ta suudab kasvada 40 m kõrguseks
Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja mängima, Tiki jäi Indreku juurde. Hiljem saatis Indrek Tiki ka välja ja mõtles räägitule. Indrek on kõikide suust (noorte ja vanade) kuulnud sõna raha. Sel hetkel ta tundis, et tunneks ennast paremini kui poleks raha ja kannataks puuduse käes. IV-Indreku juurde tuli Vesiroos, kes rääkis et on pankrotis ja et isegi tema sõber ja naaber teda ei aita. Sõber rääkis, et oli tuhatoosiga Köögatsil paar hammast välja löönud. Indrek ei osanud selle peale midagi öelda kui, et nägi seda ette aga ei hoiatanud. Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid targemaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal hetkel kuulsid nad Karinit ukse taga lastega rääkimas ja ta tuli tuppa.
AS Vesiroos Madis Hurm AS Mööbel Silla 13 30.01.2019 nr 1 58890 Narva Mööbli tellimine Austatud härra Hurm Soovime tellida teie firmast 15 lauda ja 60 tooli. Jääme ootama teie hinnapakkumist. Lugupidamisega Samantha Ubakivi juhataja Daniel Marvel 646 9954 [email protected] Risti 8 Telefon 5609 3778Pangakonto EE6984316797838 58890 Narva E-post: [email protected] SEB Registrikood 52679800 https://puitsioon.ee
kaldeerasse. · Isostaatilised järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. · Meteoriitsed järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160). Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel vesiroosil emakasuue sigimiku laiune ning peaaegu lame (väikesel vesiroosil selgelt nõgus), emakasuudmed kollased (väikesel vesiroosil punased) ning sisemiste tolmukate niidid ei ole
rühmadena kasvab. Nagu kõikidel käpalistel, nii on ka kaunil kuldkingal maa sees üks võsu osa risoom. See on taimele väikeseks abivahendiks. Nimelt uued maapealsed varred võivad kasvada ka risoomi harudest. Kuldkinga risoomi on muide isegi rahvameditsiinis kasutatud, ehkki ta on ka veidi mürgine. Siiski peab teadma, et kuldking on looduskaitse all, mistõttu ei tohi teda noppida, rääkimata risoomide kogumisest. Väike vesiroos (III kategooria) (Nymphaea candida) jõeain, jõekobraleht, järvekanad, järvekupp, lõmmeleht Väike vesiroos on meil tavaline kaunis veetaim, sagedasem kui valge vesiroos. Tavaliselt neil kahel liigil vahet ei tehta ja neid mõlemat kutsutakse lihtsalt vesiroosideks. Vesiroosid kasvavad peamiselt seisva veega veekogudes, aga vahel ka aeglase vooluga jõesoppides. Neid iseloomustavad lapikud suured veepinnal ujuvad lehed ja kaunid valged õied.
kobras Kobras on üks eesti suurimaid närilisi.kopra keha on jässakas.kopra pikkus on kuni 1 meeter,kehakaal 30 kilogrammi.kopra tagajalgadel on ujunahk mille abil nad vees edasi liiguvad.saba kasutavad koprad tammide ja kodude ehitamiseks. Sukeldumisel kopra nina ja kõrvaavad sulguvad et vesi nende sisse ei pääseks. Oma kodu rajavad koprad jõe või järve kaldale. kodu ehitavad nad puuokstest. Kopratel on väga teravad ja tugevad närimishambad et nad saaksid puuoksi kodu ehitamieks.paksu puutüve närib kobras vabalt ära. Kobras toitub söödavatest juurikatest,puukoortest ja veetaimedest.kopra lemmiktoit on vesiroos.
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Tegelased: Indrek Karin Indreku naine Köögertal pankrotis ärimees Paralepp advokaat Vesiroos Karini isa Tiki Indreku noorem tütar Miia vanem tütar Tiina teenija (2. osas haigete jalgadega laps) proua Meeli Karini sõbranna härra Sutt ajakirjanik proua Itam/Kitty Karini sõbranna proua Horst Karini sõbranna kunstnik Mägar maalis Kitty lapsest pildi peale ta surma isand Pilu kirjanik Ida Langebrunn Karim hambaarst; Karini kunagine kooliõde, käib halva tujuga tema juures Aleks Karim Ida mees Melesk õpilane Mauruse koolist, sai Indrekult öömaja Kalvi Indreku töökaaslane Rönee laulja, armub Karinisse
Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas Lùzula Piiphein [c] Maiànthemum Leseleht Melamp`yrum Härghein Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus]
Imetajad: hall hüljes, lagrits, kivisisalik Linnud: väike luik, laululuik, kanakull Kahepaikne: harivesilik, mudakonn Taimed: kärbesõis · 3. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Imetajad: saarmas Linnud: händkakk, kodukakk, suitsupääsuke, musträhn, valge toonekurg, rukkirääk Roomajad: kõik, kes ei ole kõrgemates kategooriate Taimed: aaskarukell, valge vesiroos, siberi võhumõõk, karukold, kaunis kuldking Putukad: laanekuklane
Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, ...
Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom. K...
● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● Suurim sügavus 7,5m ● Eutroofne ning suurtaimerikas ● Kasvab valge vesiroos ● Valgala 7,1 km2 ● Kaldajoon 2,5km ● Pikkus 770m ● Laius 1,3km Kalad ● Särg ● Ahven ● Latikas ● Haug ● Kiisk ● Linask ● Angerjas Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises üldine ● Tänapäeval on liustikega kaetud ligikaudu 10% maismaast ● Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,6milj km2 ● Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest tekkepõhjused
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida revolutsionäär Melesk
sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks kirevavärvilist ingelhaid. Jões elavad veel piraajad, kes ründavad suure parvena. Ujuma ei maksa minna, kuigi on väga soe. Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja erinevad maod. Kõige suurem neist on anakonda, kes oma saagi kägistab ja neelab tervelt alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See on tohutusuurte lehtedega vesiroos. Vihmametsas on hämar ja väga soe ja niiske nagu saunas.Õhk ei liigu. Puud on väga kõrged. Oksad algavad neil ka hästi kõrgelt ja moodustavad tiheda katuse. Kõrged emergentpuud ulatuvad üle ülejäänud võrade. Neil on sirged pikad tüved, all on nagu tugisambad. Neid nimetatakse plankjuurteks ja need võivad ulatuda majakõrgusesse. Hästi palju loomi ja linde elab puude võrades. Liaanid kasutavad puid toena ja ronivad mööda neid valguse poole
rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha. Toiduks püüavad nad liikuvaid putukaid oma kleepuva keelega.
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
SRI LANKA Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (seisuga juuli 2011) Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud Saare pikim jõgi Mahaveli Ganga on 334 km Suurim kosk on Bambarak...
meloodiale ja tunnetusele, mida inimene klaverile parasjagu seda mängides edasi annab) oma ihuteenri ja koka valmistatud road ja oma sõber Chick. Kui Chick teatab, et on leidnud endale armastatu Alise'i, hakkab ka Colin mõtlema, et ehk pole ka tema elu veel täiuslik. Ehk on ka tema elust puudu veel armastus. Üsna peatselt kohtub Colin Chloe'iga, mis toob endaga muinasjutulise armastusloo ja abielu. Veidi peale nende kooselu tabab aga Chloe't raske haigus. Tema kopsus hakkab kasvama vesiroos, mis seab ohtu tema elu. Pidev võitlus haigusega paneb proovile nii Chloe kui ka Colini kannatuse, seades aeg-ajalt kahtluse alla ka abielupaari omavahelised suhted. Ma ei ole päris kindel, kas filmi pikkus 2 tundi ja 5 minutit oli päris õigustatud. Filmi sisu ei pidanud minu jaoks nii kaua vastu: mõtted hakkasid justkui korduma ja filmi sujuv muutumine värvilisest must-valgeks reetis ära filmi kurva lõpu, Chloe surma. Filmi pikkuse kompenseeris aga Gondry töö visuaalse poolega.
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19....
Guten Tag. Es ist schön dich wieder zu sehen. Wie geht es dir? Hallo. Danke, gut. Aber dir? Es geht's. Was hast du gemacht? Wo hast du gelernt? Ich habe in Gemeingymnasium Rapla gelernt und dann ich habe in Universität Tallinn studiert. Aber du? Ich habe in Gymnasium Vesiroos gelernt und dann bin ich zu arbeiten gegangen. Ich habe in Elion als Sekretärin gearbeitet. Und jetzt arbeite ich bei der Firma RMW als Sekretärin. Ich habe in der Bibliothek Rapla gearbeitet. Aber jetzt arbeite ich in der Hauptschule Kehtna als Matemathiklehrerin. Oo, hast du freundliche Kollegen? Ja, meine Mitarbeiter sind sehr freundlich und menschlich. Aber wie sind deine Kollegen? Meine Kollegen sind manchmal frech und unfreundlich und sehr gesprächig. Aber verdienst du gut
18th February, 2015 Dear Ms Lake, I am writing to you regarding the advertisement in “Yes! Student magazine”. I would like to apply for the position of Activities Organiser. I am an 18-year-old student from Tallinn, Estonia. This year I am finishing the high school and I am planning to go to Ireland for my university studies. I had previous experience in organising events for children while working in “Vesiroos”, a summer camp in Estonia in July and August 2014. My duties included arranging outdoor games for children aged 7-11. I am confident that I am suitable for the job because I am good at organising different leisure activities. Furthermore, I love working with children and I have plenty of ideas what to do in a summer camp. I would like to enquire about the work in the camp. Could you let me know how many people will take part in one group? Could you also inform me if I can eat for free or I have to pay for the food? I would l...
· Harilik porss - Eemalt vaadates tundub porss olevat põõsakujuline paju. · Kahelehine käokeel - Ööviiul on meie tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi. · Künnapuu - Künnapuuga väga sarnane on meil rohkem levinud jalakas. · Lääne-mõõkrohi - Kasvab Eestis oma levila põhjapiiril. · Põõsasmaran - Põõsasmaran on Loode-Eesti paepealsete niitude taim. · Siberi võhumõõk - Siberi võhumõõk kasvab suurte puhmikutena. · Väike vesiroos - Väike vesiroos on meil tavaline kaunis veetaim. Väike vesiroos Hall käpp Mesimurakas Kasutatud kirjandus Tekst võetud : http://bio.edu.ee/taimed/general/okaspuu.html [WWW] Pildid võetud : http://images.google.ee/imghp?hl=ru&tab=wi [WWW]
Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda umbes 70 liigiga.Eestis leidub 4 liiki vesiroosilisi 2 perekonnast: vesiroos(valge vesiroos, väike vesiroos) ja vesikupp(väike vesikupp; kollane vesikupp) Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: kaheidulehelised Selts: Vesiroosilaadsed KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) suur sugukond! Maailmas umbes 800 perekonda ja 24 000 - 35 000 liiki. Leidub kõikjal maailmas, 90% käpalistest kasvab aga troopikas või lähistroopikas. Eestis on 36 liiki käpalisi kaheksateistkümnest perekonnast
Ondatra 40 cm ujulestadega märtsist eluviisiga. järvekõrkjas, kodumaa on Ondatra Mass 0,9-1,3 tugevad taga- septembrini. Tegutseb pilliroog, Põhja- zibethicus (2,4) kg jäsemed ja videvikus. vesiroos, Ameerikas. nõrgad vesikupp esijäsemed. Külgedelt lapik saba. Sõralised Tüvepikkus kuni Saba ümber on Jooksuaeg sept- Paikse eluviisiga. Taimtoiduline: Jahiuluk Teda on viidud ka
SRI LANKA Pille Ülem 8 klass 2014 http://www.srilanka.travel/pristine_beach_holidays Sri Lanka üldandmed Pindala- 65 610km² Saarel elab 21 481 334 (juuli 2011) elanikku Pealinn- Colombo Rahvastiku tihedus- 316 in/km² Riigi sümbolid Hümn - "Sri Lanka Matha" ("Sri Lanka ema") Rahvuslind - sri lanka dzunglikana Rahvusliblikas - sri lanka linnutiib Rahvuslill - täht-vesiroos Rahvuspuu - raud-nagapuu Sri Lanka Kliima Kliima on troopiline: püsivalt niiske ja soe ning sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud ja maastik Pikim jõgi - Mahaveli Ganga (334 km) Suurim kosk-Bambarakanda (240 meetri kõr...
arulagedusega käsikäes. Seda tunneb Karingi, kui ta mõnikord kohvikust tulles tunneb end olevat käinud läbi solgitoru. Ometi ei luba ta endal loobuda sinna minemast, talle on liiast tähtis enda isik ja selle kajastus teise silmades, talle on vaja tunnet, et teda hinnatakse ja seda loodab ta leida seltskonnast. Probleemid suurenevad, kui Karini isa jääb pankrotti: sõber ärimees Köögertal teeb ta paljaks. Ometi ei pälvi Köögertal kõigilt, kaasaarvatud Vesiroos ise, muud kui imetlust. Pärast isa pankrotti hakkab Karin oma positsiooni kaotama ja see ajab ta paanikasse. Selleks, et võimalikult seda säilitada, leiab ta, et peab tingimata pääsema Köögertalide juurde peole (kuigi keegi teda kutsuda ei kavatse). Nii müüb naine end maha advokaat härra seelikukütt Paralepale, tuues teistele vabanduseks äriasjad, rahaasjad jne. Vahepeal kuuleb Indrek kadestava
Suur muruala annab eelise, et aia eest on kergem hoolitseda ja aed näeb ilus välja. Tagaaia vasakus nurgas on istutatud kontpuud samad mis eesaias mis tagavad rohkem privaatsust naabrite eest ja mis pole ainult suvekuudel ilusad vaid ka talvel on aias mida vaadata. Lilled Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 4tk Pargiroos 'Ritausma' 10tk Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 5tk Roomav metsvits `Aurea` 5tk Kollane võhumõõk `Variegata` 4tk Kirju iiris `Alba` 5tk Harilik kalmus `Variegatus` 4tk Aed vesiroos `James Brydon ` 6tk Aed vesiroos `Cordyline Rubra` 6tk 8 Planeeritavad rajatised Lehtla Tiik Tiik on ehitatud tiigikilest. Tiigikile paksuseks on võetud 0,5-1mm.Tiigikile peab vastu 15aaastat. Tiigikile suurust arvestatakse pikkus+2x sügavus +0,6m servade jaoks, laius+ 2x sügavus+ 0,6m servade jaoks. Kile alla pannakse 5cm liiva, peale asetatakse kile, et kile
õlgkatus kõrgkool laudlina hõõglamp, purskkaev vesiveski heegelnõel sarvloom triivjää verivorst s-tüveline liitumine nööpnõel välispoliitika vesiroos ehitustegevus juurvili vihmutussüsteem soolvesi kirjutuslaud meistersportlane põletusmatus kingloom haldusnõukogu lumivalge elamistingimused veripunane naisarst
Joont kasutati delikaatsena või agressiivsena, voogavana, kurvilisena, lainetavana, virvendavana, dünaamilisena. Looduse vormid olid uue stiili lemmikkujundid. Niipea kui loodus taandati joonteks, võis kunstnik kasutada neid kujundamaks kõike. Varsi, lehti ja kroonlehti võis väänata, keerata, pikendada ja kurvitada vastavalt kunstniku vajadustele. Juugendkunstnikele meeldisid eelkõige pikkade varte ja kahvatute õitega lilled - liilia, iris, orhidee (kõige erootilisem taim), vesiroos, vetikas, krüsanteem, fuksia, alpikann, bambus, kassitapp ja moon olid enam kasutatud taimsed motiivid, kuid mõnikord olid nad muutunud nii abstraktseks või moondunuks, et esialgne allikas polnud enam ära tuntav. Liledel oli oma kindel sümboolne tähendus orhidee, liilia, vesiroos sümboliseerisid tragöödiat, hukku, surma; kellukas soovi, iha; päevalil põlemist, päikesesära, omamoodi elutuld. Sagelikasutatav motiiv oli õiepung või nupp (uue kasvu ja elu sümbol).
Liht-naistepuna naistepuna naistepunalised malpiigialaadsed Rukkilill jumikas korvõielised astrilaadsed Aas-karukell karukell tulikalised tulikalaadsed Harilik kanep kanep kanepilised roosilaadsed Harilik humal humal kanepilised roosilaadsed Piparmünt münt huulõielised iminõgeselaadsed Valge vesiroos vesiroos vesiroosilised vesiroosilaadsed Harilik võilill võilill korvõielised astrilaadsed Harilik nurmenukk nurmenukk nurmenukulised kanarbikulaadsed Harilik nõiahammas nõiahammas liblikõielised oalaadsed Kõrvenõges nõges nõgeselised roosilaadsed Harilik mustikas mustikas kanarbikulised kanarbikulaadsed Kanarbik kanarbik kanarbikulised kanarbikulaadsed
Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. Teos algab seltskonnas ühe tuntuma ärimehe Köögertali pankrotiga. See, et Köögertal on pankrotti läinud, ohustab ka teisi ärimehi, kaasa arvatud Karini isa Vesiroosi. Vesiroosi ainukeseks pääseteeks on tema tütar Karin. Ta soovib nimelt Karinile pulmadeks kingitud majale obligatsioone teha, Karin aga keeldub sellest ja ka Indrek ei suuda teda ümber veenda (lisaks näide: lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Teose põhiline sündmustik keerleb aga peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber, mis viib lõpuks välja Karini traagilise surmani. Juba teose alguses on Karini ja Indreku vahekord pingeline, seda süvendavad aga veelgi Karini kõrvalepõiked advokaat Paraleppa ja üliõpilase Röneega. Abielukriis pole aga mitte ainult Karini süü, vaid suurelt osalt on selle
ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS TEISTELE LOOMADELE INIMESELE TAIMEDELE Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp. • Nende lehed ning õied on veepinnal. • Vars elastne ja painduv. VESIROOSID ON KAITSEALL! http://www.youtube.com/watch?v=_E3IeW Kollane vesikupp 2.4. Veesisesed taimed • Kasvavad üleni vees. • Osal taimedelõied veest väljas. • Näiteks vesikatk, vesikuusk ja penikeel. VESIKUUSK Vesikatk Kanada vesikatku rakke on lihtne uurida. Penikeel ja lemmel Ülesanded
Puudest armastavad Kaksikud pähklipuid, faunast väikesi linde, papagoisid, liblikaid ja ahve. Värvigammast pole neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja oranz. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall elavhõbe. Inspiratsiooniks tasuks kiigata Walesi, Belgiasse, USAsse, Egiptusesse, Sardiiniasse ja Armeeniasse. Vähi silm puhkab valgetel õitel Vähi ilumeelt hellitavad karusõrg, kassitapp, pelargoon, liilia, vesiroos ja lootos ning valged lilled, iseäranis roosid. Ent talle sobivad ka kapsas ja mets-harakputk. Puudest peaks Vähk armastama pirni ning mahlarikkaid puid, näiteks kaske ja vahtrat. Loomadest hindab see sõraline koorikloomi krabisid ja kilpkonni. Vähi värvipalett on veemärgile iseloomulikult õhkõrn hõbehall, kahvatukollane, valge. Hõbe on ka talle omane metall. Maadest mõjuvad innustavalt Sotimaa, Holland, Uus-Meremaa, Paraguay, Alzeeria ning Põhja- ja Lääne-Aafrika.
• Mullad on valdavalt saviliivmullad. • Vooremaa mullad kuuluvad loodusliku viljakuse poolest Eesti viljakamate muldade hulka. Vooremaa • Looduslikku taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagude madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsakestena voortel. Vooremaa • Valdavad lehtmetsad. • Vooremaa on enamjaolt põllustatud. Vooremaa • Vooremaal leidub kaitse all olevalt liike: • valge ja väike vesiroos • näsiniin • kuldking • käokuld • võsu – mägisibul • siberi võhumõõk • Kobarpea(pildil) Vooremaa • Tänu väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad seal paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. • Seetõttu mängib suurt rolli sealne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Vooremaa • Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. • Neist arvukamad on särg, haug,
Nurmenukk - Nii nagu inimestel on lilledelgi oma olemus ja kui püüad sellesse tungida , leiad end ekslemas oma mõttemaailma tundmatutel tagamaadel , sest sinna kuskile on ta peidetud , see lillede olemus , milleni tahad jõuda . Pean appi võtma kõik oma elukogemused , välja kraamima kõik nurmenukuelamused ja , maksku miks maksab , lõhkuma maha nähtamatu vaheseina Valge vesiroos- Kas leidub veel mõni lill , mis suudaks oma ümbrust hingestada nii , nagu hingestab õitsev vesiroos vaikset jõekääru või metsajärve tumedat pinda ? Ei vist . Ja mitte ükski teine lill ei tekita hinges nii sügavat mõttetuse ning lootusetuse tunnet , kui veest välja rebitud ja kaldale vedelema jäetud vesiroosiõis . Ent kõige kummalisem on siinjuures see , et pole vist ka ühtki teist lille , mis ennast nõnda noppima ahvatleks kui vesiroos . Vaher Ühel päeval leidsin vahtra juurest esimesed värvilised niidid : mõned lehed puu ladvas olid muutunud kollakaks
Budism Budism on iidne filosoofia, mis pärineb Indiast. Filosoofia on maailmast arusaamise viis. Budistliku õpetuse sümboliks on kaheksa kodaraga ratas. Budismi rajajask oli india prints, kelle nimi oli Siddhartha Gautama (hiljem tuntud lihtsalt Buddhana), kes elas u 500 aastat enne Jeesust. Ta kasvas üles toredas palees, aga kui ta nägi, et paljud inimesed kannatavad vanaduse ja haiguste tõttu, loobus ta oma varandusest ja läks rändama. Viimaks istus ta maha suure puu alla ja püüdis otsusele jõuda, mis on tõeliselt tähtis ja mis on tõde. Siis hakkas ta teistele oma õpetust kuulutama. Oma tõeotsingutel loobus Buddha kõikidest kehalistest naudingutest. Budismis on väga palju pühi kirjutisi. Öeldakse koguni, et ükski inimene ei ole neid kõiki läbi lugenud. Budistid ütlevad, et pole võimalik saada budistiks, kuni inimene pole küllalt vana mõistmaks, mida tähendab öelda, et ta on budist. Kasvamise ajal elavad budistlikes maades mõned po...
Liivjärv Liivjärv · Liivijärve ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm. · Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Kaldad on valdavalt soised, kohati liivased. · Mõningatel andmetel ei ole järvest püütud kalu. · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest kasvavad valdavalt tarnad. Martiska järv Martiska järv · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene. · Järve sünge, ilma ühegi taimeta veepeegel on tõenäoliselt olnud
E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; F - vees vabalt ujuvad taimed. Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt: A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg; B - pilliroog, laialehine hundinui, ahtalehine hundinui, mürkputk ja konnaosi; C - väike vesiroos, kollane vesikupp, ujuv penikeel ja valge vesiroos; D - väike lemmel, konnakilbukas ja vesikarikas; E - kanada vesikatk, harilik kuuskhein, ujuv penikeel ja keermikvetikas; F - klorella ja koppvetikas. Veetaimede kergesti painduv vars on nende kohastumus eluks vees: vee tihedus on õhu tihedusest suurem ja see aitab taimel säilitada püstist asendit. Ujulehtedega taimedel on õhulõhed enamasti lehe ülaküljel, sest lehe alakülg on vees, kus hapniku sisaldus on tunduvalt väiksem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
