Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). Reastades Eesti metsakasvukohatüübid ühelt poolt mullas toitesoolade sisalduse järgi ja teiselt poolt põhjavee sügavuse ning mulla niiskusesisalduse järgi ja kolmandaks silmas pidades
Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad.Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad
eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Karusambla moodustuvad eosed taimede tipuosas paiknevates - eoskupardes. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootustest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel.
Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid; Kahekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel isassuguorganid ja emassuguorganid asuvad erinevatel taimedel. Turbasamblad Turbasamblaid on Eestis praegu 40 liiki, see moodustab kogu maailmas leiduvatest turbasammalde liikide arvust suure enamuse. Turbasamblad on omapärase ehitusega, harunevate okstega, happelist keskkonda taluvad taimed. Nende lehe rakke on kaht põhitüüpi: kitsad pikad ja kloroplastidega elusrakud ning suured surnud rakud (õigemini
Maaviljeluseks on sobivaim soomuld, mille lagunemisaste on üle 35%, tuhasus üle 10%, lämmastikusisaldus üle3%, kaltsiumisisaldus üle 1,5% ja pH üle 4,5. metsa kasvatamiseks on kohased nii madal- kui siirdesoomuld pärast nende kuivendamist. Mineraalmullad. Metsapparandusobjektideks ei ole mitte ainult sood, vaid ka soostunud alaliselt või ajutiselt üleujutatud maad turbakihi tüsedusega alla 0.3 m ja puistute boniteediga III-Va. Sellised kuivendamist vajavad puistud kasvavad sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüpides. Kuid metsa uuenemist ja kasvu ei takista mitte ainult liigniiskus. Esineb rida kasvukohatüüpe, kus metsastamist raskendab niiskuse vähesus. Siia kuuluvad looalad(leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo) ja nõmmealad(sambliku ja kanarbiku kasvukohatüüp). VÄETAMIST vajaksid kõik toitesoolade poolest vaesed ja keskmiselt viletsad mullad (sambliku, kanarbiku, pohla, mustika, sinika, karusambla; samuti kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s
mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine sporofüüt(eoskupar, 2n) eos(n) eos (n)eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim karusambla taim (sporofüüt, 2n) eos (n) karusambla eoskuprad anteriididega sõnajala eelleht kolla eoslad sõnajala eoslad pisikeste taimedega Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, seemnetega aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks.
Alusmets hõre, kuid liigirikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik. Pidev sammalkate puudub. 1.1.7. Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp - tasastel, madalamatel aladel. Muld tugevasti leetunud. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Alustaimestikus esinevad koos nõmme ja rabataimed – domineerivad puhmad. Õhema turbahorisondiga aladel nõmmeilmeline mets. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Karusambla kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Mulla lõimis raske. Muld happeline. Vastavalt soostumisele intensiivsusele kujunevad leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Alusmets hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik liigivaene. Iseloomulik on tugev sammalkate. 1.2. Soometsad 1.2
Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas
sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus esinevad koos
toorhuumushorisondiga muldadel, alustaimestikust domineerivad puhmad, ülekaalus männikud. Sinika kasvukohatüüp tasastel madalamatel aladel, muld tugevasti leetunud, leede- glei ja leede turvastunud mullad, väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud, madala tootlikkusega. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus kanarbik, sinikas, pohl. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Toitainevaesus ja liigniiskus metsas. Põhja- ja Edela Eestis. Karusambla kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, mikroreljeef mätlik, põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Muld happeline, leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal. Alusmets hõre või puudub, pajud. Alustaimestik liigivaene, tugev sammalkate. Kirde-Eesti. SOOMETSAD: 1.8 Rohusoometsad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel. Puudest
....................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Tegin koduse töö ,,prt 815" kohta. Andmed pärinevad kkiviste kodulehelt.1 Abimaterjalideks on internetis google otsingumootor. 1. Üldiseloomustus Proovitükk asub Roela metskonnas. Kvartali number on RO198 ja uuritud on eraldis 15. Kasvukohatüüp on karusambla-mustika. Eralduse pindala on 3,3 hektarit. Proovitükk on 25 meetrise raadiusega. Peamiseks puuliigiks on Mänd ja selle keskmine vanus on 35 aastat. Mõõtmised tehti teisel juulil 2002. Tabel 1. Proovitüki info. Yld12.xls prt aasta kood kv er mkaasta kkt pe a r1 r2 815 2002RO RO198 15 2001KR MA 35 20 0
viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal. Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine Mänd on tuultolmleja. Tema seemned on munajad, värvuselt hallid või pruunid. Seemned on varustatud lendtiivaga. Nad levivad tuule abil Mänd tolmleb kevad suvel. Seemnealgmed, aga viljastuvad järgmisel aastal. Puu emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Valminu emaskäbide pikkuseks on 3..7cm. Isaskäbid on, aga pikkuselt 0.5..0
Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl Rohurinne: palu-härghein, metskastik, leseleht Samblarinne: lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal. Rabastuvadmetsad Sn-sinika KKT Niisked puhma ja samblarindega. Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl
Arvatavasti kasvas seal mänd ja kask. Alusmetsas olid pihlaka ja musta lepa võsud. Alustaimestik: mustikas, metshein, sinakas. Raielangi vanus umbes 3 aastat. Leitud mullaprofiil: AO-E-BG. Põhjavesi alates 45 cm. Määratud muld LkG ehk leetunud gleimuld, sest on tekkinud leetumise ja kamardumise tagajärjel, on happeline ja sisseuhtehorisont on hästi välja kujunenud. Lisaks on tegemise ajutiselt liigniiske alaga, profiilis esineb roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp oli karusambla, karusambla- mustika. Maksustamine: 2814 EEK hektari kohta. Maa-ameti kaardilt on selles piirkonnas LPG ehk kahkjas gleimuld. (Eesti Maa-amet 2011). Kolmas kaeve Kolmanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets. Reljeef oli laineline. I rindes kask ja II rindes kuusk ja sanglepp. Järelkasvuks haab ja pihlakas. Alustaimestikus sõnajalg, sammal, metshein. Leitud mullaprofiil: AO-CG-G. Põhjavesi alates 70 cm
taimedele kättesaadav. Mida rohkem on paekivi murenenud seda parem on taimedele. Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas
mullaniiskuse-viljakuseordinatsiooniruumis; Nõmmemetsade tüübirühm: a) sambliku tüüp; b) kanarbiku tüüp Loometsade tüübirühm: a) leesikaloo t; b) kastikuloo t Palumetsade tüübirühm: pohla tüüp Laanemetsade tüübirühm: a) jänesekapsa tüüp; b) mustika t Salumetsade tüübirühm: a) sinilille t; b) naadi t; c) sõnajala t (kõige viljakamad mullad) Rabastuvate metsade tüübirühm: a) sinika t; b) karusambla t (soostumine toitainetevaeses mullas) Rabametsade tüübirühm: raba t Soovikumetsade tüübirühm: a) angervaksa t; b) osja-tarna t (liigniiske, porine, keskmiselt viljakas) Rohusoometsade tüübirühm: a) siirdesoo t; b) madalsoo t (ainult rohttaimed kasvavad) Lodumetsade tüübirühm: lodu t (viljakad, liikuva põhjaveega, hapniku juurdepääs hea. Soostumist ei teki, liigniiske) Puuliigid kasvavd: Mänd Leesikaloo, kanarbiku, sambliku, sinika, karusambla, raba, osja, siirdesoo t
Mida Harilik karusammal kiiremini sambla alumine ots laguneb ja mida aeglasemalt (Polytrichum ülemine ots kasvab, seda Lehtede pikkus on raba- karusamblal alla ühe sentimeetri, terve taime pikkus aga kuni kolmkümmend sentimeetrit. Selgesti erinevad on samuti niisked ja kuivad raba- karusambla taimed. Nimelt siis, kui vett vähe, peab taim end kuidagi kuivamise eest kaitsma. Raba- karusammal teeb seda nii, et tõmbab enda lehed hästi varre ligidale. Nii ei saa Raba-karusammal neist vett välja auruda. (Polytrichum Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Valkjas
2m.Alusmets ja taimed Kadakas,pohl,leesikas,kanarbik,kukemari,samblikud,samblad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet IV...VA. 2)Kasvukohatüüp pohla,mulla iseloomustus keskmise viljakusega leetunud liiv,ajuti kuiv.Alusmets ja taimed Kadakas,pihlakas,kanarbik,pohl,mustikas,palu- härghein,samblarindes,palusammal,kaksikhambad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,all kuuseuuendus.Peapuuliik Mä.Boniteet II...III. 3)Kasvukohatüüp karusambla,mulla iseloomustus väheviljakas,märg.Alusmets ja taimed Mustikas,sinihelmikas,tarnad,karu ja turbasamblad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,kaasikud,kuusikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III...IV. 4)Kasvukohatüüp mustikakõdusoo,mulla iseloomustus Keskmise viljakusega keskmiselt lagunenud kuivendatud turbamuld.Alusmets ja taimed Pajud,mustikas,pohl,kattekold,palu-härghein,samblarindes laiguti turbasamblaid.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III.
Muld- lähtekivimiks liivad; tugevasti leetunud; sisseuhtehorisondis sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi; leede-glei ja leede turvastunud mullad; toorhuumus kuni 30cm; väga happeline, liigniiske. Alusmets- harv, hõre; kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestik- esinevad koos nõmme ja rabataimed- dom puhmad: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, küüvits, kukemari; iseloomulikud samblad ja samblikud. Puistu- valdavalt männikud; madala tootlikkusega IV-Va bon. Karusambla (kr) kkt Tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga. Muld- lõimis raske (savi, liivsavi); mikroreljeef tugevasti mätlik; põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani; esineb kuni 30cm tüsedune toorhuumusekiht; muld happeline. Puistu- kõige sagedamini männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik- liigivaene; iseloom tugev sammalkate; puhmasrindes sageli mustikas, pohl
rannikumadalikul väga väike (Linkrus 1998). 1.7. Taimestik Maakasutuse poolest on ülekaalus metsaalad, mida on hinnanguliselt kokku ligi 62%, sh lehtmetsa 6,7%, okasmetsa 31,7%, segametsa 15,6%, üleminekulisi metsaalasid 8,3%. Põõsastikke, looduslikke rohumaid ja karjamaid on hinnanguliselt 3,9%. Kuna maastikurajoonis domineerivad liivmullad, on taimkatte poolest enamlevinud nõmme-, palu- ja rabastunud (sinika- ja karusambla-mustika-) männikud. (Arold 2005) Moreenil ja viirsavil kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda, Pärispea). (Linkrus 1998) Leetunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad aga soostuvad (angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005).
rähk- ja klibu mullal. · Sambliku, kanarbiku toitainete vaene liivmuld mereäärsetel luidetel või sisemaal küngastel. Lähtekivimiks on liiv. · Pohla, mustika Liivmuld, millel on kahekihiline lähtekivim. Kuiv või ajutiselt liigniiske. Metsakõdu umbes 10 cm ja peale seda esineb õhuke huumus horisont. · Sinika, karusambla Lähtekivimiks toitainete vaene liiv. Põhjavesi ulatub kõrgele. Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. · Siirdesoo, raba Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. · Mustikakõdusoo kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus
Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga. Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala jne kasvukohe tüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise võtted on: maapinna ettevalmistamine puuseemete külvamise ja puude istutamise võimaldamiseks või loodusliku uuenduse tekkele kaasaaitamiseks, puuseemnete külvamine, puude istutamine, metsakultuuri hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse
R'' Õhuke rabamuld rb R''' Sügav rabamuld rb Metsakasvukohatüüpide lühendid: an angervaksa nd naadi jk jänesekapsa os osja jks jänesekapsa-kõdusoo ph pohla kl kastikuloo rb raba kn kanarbiku sl sinilille kr karusambla sm sambliku ld lodu sn sinika ll leesikaloo sj sõnajala lul lubikaloo ss siirdesoo mds madalsoo tr tarna mks mustika-kõdusoo ms mustika Metsakasvukohtade seos mullaga:
1.4. Laanemets – muld viljakas, domineerib kuusk. 2 kasvukohatüüpi: jäneskapsa, sinilille. 1.5. Salumets – kõige viljakamatel muldadel, lehtpuude enamus. 2 kasvukohatüüpi: naadi ja sõnajala. 1.6. Soovikumets – perioodiliselt liigniisketel turvastunud huumushorisondiga muldadel. 3 kasvukohatüüpi: osja, tarna ja angervaksa. 1.7. Rabastuv mets – happelisel liigniiskel mullal, rohkesti esineb turba- ja karusammalt. Dom. mänd. 2 kasvukohatüüpi: sinika ja karusambla. 2. Soometsad – 25-30 cm turbalasundiga metsamaad. Jaguneb omakorda 3 tüübirühmaks: 2.1. Rohusoomets – turbalasund koosneb peamiselt rohttaimede ja puujäänustest. Puurindes: sookask ja sanglepp. 2 kasvukohatüüpi: lodu ja madalsoo. 2.2. Samblasoomets – isel. vähelagunenud sfagnumiturbakihi esinemine vähemalt lasundi ülaosas. Dom. turbasamblad, puurindes mänd. 2 kasvukohatüüpi: siirdesoo ja raba. 2.3. Kõdusoomets – isel
ojade läheduses. Valitsevad kaasikud talle järgneb kuusk ja sanglepp. Alusmets: pihlakas, paju, toomingas, vaarikas. Alustaimestik angervaks, naat, seakapsas, sõnajalad (edela-eesti). Rabastuvad metsad toorhuumuslikud mullad, alustaimestikus domineerivad puhmad. 1) Sinika kv - levivad tasastel madalamatel aladel, lähtekivimiks liivad, muld on happeline ja liigniiske. Alusmets: kadakas, paju, paakspuu. Alust: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, kukemari. 2) Karusambla tekib tihti mustika tüübi soostumisel madalatel aladel, mulla lõimis on raske. Kõige sagedamini esineb männikuid vähem kuusikud ja kaasikuid. Alusmets: hõre või puudub, kasvavad pajud. Alustaimestik: iseloomulik tugev sammalkate. Rohusoometsad kasvavad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel, puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. 1) Lodu kv levib madalsoo või lammi-madalsoo muldadel. Domineerivaks on sookaasikud, kuivendatud aladel ka kuusikud
viivad rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja
Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud palusammal, laanik, põdrasamblikud. Turbakihi palusammal. sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, tüsenedes nende osakaal väheneb ning suureneb Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku sageli esineb tormiheidet. turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. metsadest 5%. paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja 1.5 Salumetsad Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus liigniiskus.
kitsad ja kuiva ilmaga on kõik lehed vastu vart liibunud, see aitab vett taime läheduses hoida. Kui ühest lehest aurab vesi välja, siis suure osa sellest püüab ülemine leht endale. Märja ilma korral on lehed harali ja näivad rohelisemad kui kuiva ilma puhul. Erinevuseks kahe liigi vahel on pikkus: liiv-karusammal on 2-3 cm kõrgune, palu-karusammal 3-20 cm kõrgune. Teine eri-nevus on ka: liiv- karusambla lehed on lühemad ja valge karvakesega iga lehe tipus; see karvake murrab päikesekiiri niimoodi, et kõrvetav kuumus läheb sambla lehtedest mööda. Raiestikel taimkate muutub vähe; mõnevõrra suureneb samblike ja kanarbiku ohtrus. Levik: Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis, läänesaartel, Peipsi põhjarannikul. Tähtsaim taimekooslus: samblikumännik 2.2. KANARBIKU KASVUKOHATÜÜP (Kn) Reljeef: tasased või nõrgalt lainjad liivikud, lamendunud luited, nendevahelised nõod ja
rabastumisele. Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, vee kogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendusvõrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügavaturbalistest madal- ja siirdesoometsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja
Need metsad on ebapüsivas tasakaalus: veereziimi paranemisel kujunevad laanemetsadeks, veekogunedes kulgeb areng raba suunas. Muutused toimuvad raiete, kuivendus võrgu ummistumise jt. tõttu ning need on pöörduvad. Puurindes domineerib mänd, harvem leidub kuuske ja kaski. Põõsarinde moodustavad hõredalt kasvavad paakspuud ja pajud, alustaimestikus on ohtralt mustikat, keratarna, sookailu jt. Eristatakse karusambla-mustika, karusambla ja sinika kasvukohatüüpe. Kõdusoometsad on kujunenud sügava turbalistest madal- ja siirdesoo metsadest pikaajalise kuivendamise tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-
kestvalt liigniisked mullad, paiknevad Lk ja Lkg muldadest veelgi madalamatel reljeefielementidel; - muldadel tugevasti happeline reaktsioon; - välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil,enamasti liivadel - põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale; - intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont; - levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt., Eesti halvimad mullad. MKT: mustika-karusambla männikud, III-IV boniteet a) Leetunud gleimullad LkG b) Turvastunud leedemullad LG1 Soomullad 23,2% Eestimaast (920000 ha) alaliselt liigniisked alad (esmane põhjus), pinnal > 30 cm turvast; - mineraalainete sisaldus < 50%; - soomullaks on turbamassi pindmine kiht; - põllu- või metsamaj. seisuk. - soometsad, -karjamaad, -põllud; - veega toitumise tüüp: survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega; 1) Madalsood - M 13,8% (harit. 84000 ha e. 8%)
Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 9.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. Sinika (sn) kasvukohatüüp - levivad tasastel, madalamatel aladel. Lähtekivimiks liivad. Muld tugevasti leetunud. Sisseuhtehorisondis (B) sageli tihe ja vettpidav nõrgkivi. Leetumise ja soostumise kaasmõjul leede-glei ja leede turvastunud mullad. Toorhuumus kuni 30 cm. Muld väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud. Puistud madala tootlikkusega IV-Va bon. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu.
● puit on madalama kvaliteediga (tüved kõverad) Üldiselt tuleks eelistada (näit. hooldusraiete tegemisel) seemnetekkelisi puid, eranditeks on sanglepp ja saar. Tavaliselt jäetakse looduslikule uuenemisele alad, kus tingimused antud kasvukohale sobivate puuliikide levikuks ja arenguks on soodsad. 2.3 Metsauuendamine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid. Metsa uuendamisvõtete rakendamine on kohustuslik kõikides metsatüüpides, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid kaitse- ja tulundusmetsas vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Metsa uuendamise võtted on: 1) maapinna ettevalmistamine puuseemnete külvamise ja
· muldadel tugevasti happeline reaktsioon · välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel) · põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale · intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont · levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt. Eesti halvimad mullad. MKT mustika karusambla männikud. III- IV boniteet Edasine jaotus: a. Leetunud gleimullad LkG · mullaprofiil nagu gleistunud leetunud muldadel, liivadel esineb huumus rauailluviaalne horisont, tihenenud (nõrgkivi) · väga tugevasti happelised, pH<4, sügavamal 4-5, liikuv Al 50-60 mg/100g kohta · P ja K sisaldus väga madal · Profiil A0-E-Bhf-BG-CG, moreenil sl-ls1 profiil A0-Eg-BG-CG
männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas, rohttaimi on üpris tagasihoidlikult, kohati võib üsna ohtralt kasvada kilpjalga (Pteridium aquilinum) ja võnk-kastevart (Deschampsis flexuosa), noorendikes ja raiestikel h. sinihelmikat (Molinia caerulea). Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe. Pohla kasvukohatüüp (ph) Kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel: luidete nõlvadel, sanduritel, mõhnastikel, moreenkühmudel jne., mikroreljeef tasane kuni nõrgalt lainjas. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad, mitmesuguse päritoluga (fluvioglatsiaalsed, luitelised, ka moreensed) keskmised kuni peeneteralised liivad. Muld väga õhukeselt kuni õhukeselt leetunud leedemuld (LI kuni LII)
Angervaksa Kask 2,77 2,82 2,73 0,09 3 0 Kuusk 2,42 2,43 2,41 0,02 1 0,1 Sanglepp 2,87 2,74 2,93 -0,19 -7 0,1 Mänd 2,34 2,44 2,25 0,19 8 0,1 Haab 2,78 2,89 2,71 0,18 6 0,15 Karusambla Mänd 2,05 2,07 2,03 0,04 2 0 Kask 1,83 1,93 1,77 0,16 8 0 Kuusk 1,92 1,95 1,90 0,05 3 0,1 Sinika Mänd 1,29 1,28 1,29 -0,01 -1 0,15 Osja Kask 1,30 1.43 1,26 0,17 12 0,15
Temaga liialdada ei tohi vaid maksa- ja maohädade korral, sest neile elunditele on ta sel juhul liiga hapu. 6. SOOSAMBLAD 6.1 Karusammal Karusammal on rahva seas sammaldest üks enim tuntud. Ta on inimestele meelde jäänud oma sügavrohelise värvusega. Tihedalt koos kasvades moodustavad karusamblad ülalt vaadates kauni tähemustrilise vaiba. See samblavaip on aga hea ainult vaatamiseks, istuda selle peal tavaliselt ei saa. Põhjuseks on hariliku karusambla kasvukoht. Kui proovite tema meelitavale vaibale istuda, siis tunnete peagi küljealuse märja olevat. Harilik karusammal on karusammaldest üks niiskemate kasvukohtade taim. Tema esinemist metsas peetaks üheks kindlaks metsa rabastumise tunnuseks. Ta annab märku, et kui ei taheta metsa asemele sood, siis on viimane aeg inimese karm ja ebaõiglane käsi vahele panna. Ebaõiglane seepärast, et kui mets hakkab rabastuma,
Diskreetsed rühmad ja eristuvad kooslustüübid, mis on klassifitseeritavad. Gleason - Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud. Paigutuvad kooslustesse vastavalt oma nõudlustele ja amplituudi laiusele. Ordineeritav. Loometsad(loopealne). Leesikuloo ja kastikuloo moodustavad loometsad. Jänesekapsas laanemets. Pohl ja mustikas palumets. Sinilill, naat, sõnajalad salumetsad. Angervaksa, osjatarna ja karusambla soovikumets. Suktsessioon koosluste muutumine ajas millega kaasneb liikide vaheldumine. Autogeenne iseeneslik. Allogeenne toimub väliste mõjurite toimel. Primaarne toimub seni asustamata pinna(nt vee alt vabanenud alad, vulkaanilise tegevuse tõttu tekkinud saared). Toob endaga kaasa kindlaid ennustatavaid muutusi ökosüsteemis. Sekundaarne toimub pärast häiringut. Häiring on kas väliste tegurite põhjustatud
Liigivaesed soostunud rohumaad Mitmesugustel leetjatel, leetunud, glei- ja turvastunud muldadel asuvad rohumaad, mis on tekkinud soostunud metsade asemele või palurohumaade soostumisel. Moodustavad üleminekuastme liigivaestele madalsoodele. Sagedamad taimekooslused on hirsstarna hariliku tarna, kollase tarna, kastekaera jussheina, hallika tarna pika tarna, jussheina karusambla, tedremarana luhtkastevarre kooslused. Praegusest levikust on andmed ebatäielikud: madalasaagikate ja vähese söödaväärtusega heina tõttu on need jäetud kasutusest ammu välja ning enamasti asendunud soostunud võsastike ja metsadega. Allikalised soostunud rohumaad ja allikasood Toituvad survelisest põhjaveest, mis allikatena maapinnale jõuab. Väga piiratud levikuga. Taimestik sarnaneb liigirikastele soostunud ja madalsookooslustele
punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4
Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. 1.7.1. sinika kkt.- happelise mullaga, põhiliselt männikud. Põhjavee tase kõrge ja kõikuv. Rohu-puhmarindes vähenõudlikud puhmad (kanarbik, kukemari, sookail) ja niiskuslembesed rohttaimed. Samblarindes palju turbasamblaid ja karusammalt. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis. 1.7.2. karusambla kkt.- levinud soode ümbruses tasandikel. Mulla lähtekivimiks savid ja liivsavid. Veepiir võib tõusta maapinnani. Põõsarinne hõre ja vilets. Alustaimestikus vähenõudlikud puhmad, tarnad, kõrrelised, osjad. Samblarindes domineerivad turbasamblad ja karusammal. 2. Soometsade klass 2.1. Rohusoometsade tüübirühm- kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toiterikkus on küllaltki kõrge
leseleht, võnkvars, karvane piiphein, metskastik, jäneskastik, kilpjalg) -jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp Mustika kasvukohatüüp: mustikamännik ja mustikakuusik (pohl, palu-härghein, kattekold, leseleht, metskastik, võnkvars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi,
pohl, keratarn, leseleht, palu-härghein, sinihelmikas. Samblarinne on jõuline ja katkematu. (samblarinne on tüse ja lausaline) In addition to the ordinary species of forest mosses also patches of bog moss and hair moss can be found there. Lisaks tavalistele metsa samblaliikidele võib laiguti esineda ka turbasammalt ja karusammalt. The hair moss-bilberry subtype is widespread on gley and podzolic gley soils which are sod-podzolized and contain superfluous moisture.Karusambla-mustika osatüüpi on laialdaselt levinud glei- ja liigniisketel leetunud glei- ja leedegleimuldadel. The litter horizon is thick (8...15 centimetres) and of raw humus type (it has turned into peat). Kõduhorisont on tüse (8...15 sentimeetrit) ja toorhuumusega (see on muutunud turbaks). The soil water is predominantly in the depth of 0,5...1,0 metres. Mulla põhjavesi on valdavalt 0,5...1,0 meetri sügavusel. Pine forests prevail, the number of spruce and birch forests being smaller. The
istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kultiveerimine e. kunstlik metsauuendus on vajalik järgmistel juhtudel: 1) kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulist peapuuliigi looduslikku uuendust; 2) kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikide vaheldust mittesoovitavas suunas (raiestik uueneb väheväärtuslike või kasvukohale mittesobivate puuliikidega); 3) kui raiestikul võib intensiivistuda soostumine (sinika, karusambla kkt.) või erosioon (sambliku, kanarbiku kkt.); Metsa raiumise järel intensiivistub soostumisprotsess, kuna puude transpiratsioonil on oluline osa metsa veebilansis. Nõmmemetsades aga peale raiet hävib alustaimestik, paljastub liiv ja vallandub erosioon. 4) metsa rajamisel aladele, kus varem pole metsa olnud: ammendatud karjäärid, mahajäetud põllumaad, jäätmaad jne. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril.
elementidel · muldadel tugevasti happeline reaktsioon · välja kujunenud karbonaadivaesel lähtekivimil (liivadel) · põhjavesi ulatub pidevalt või sageli mullaprofiili, sellest tõusev kapillaarvööde ei ulatu maapinnale · intensiivse soostumise tulemusena tekkinud AO horisont · levik peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis. Rohumaadel jussheina kkt. Eesti halvimad mullad. MKT mustika karusambla männikud. III-IV boniteet Edasine jaotus: a. Leetunud gleimullad LkG · mullaprofiil nagu gleistunud leetunud muldadel, liivadel esineb huumus rauailluviaalne horisont, tihenenud (nõrgkivi) · väga tugevasti happelised, pH<4, sügavamal 4-5, liikuv Al 50-60 mg/100g kohta · P ja K sisaldus väga madal · Profiil A0-E-Bhf-BG-CG, moreenil sl-ls1 profiil A0-Eg-BG-CG
Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3
26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine mullaniiskuse-viljakuse ordinatsiooniruumis; 1) Kanarbiku, sambliku nõmmemetsad (kuivad, toiteainevaesed männimetsad) 2) Leeskuloo, kastikuloo loometsad, kuusikud, männikud 3) Pohla, mustika palumetsad 4) Jänesekapsa laanemetsad (viljakad metsad) 5) Sinilill, naat, sõnajalg salumetsad, segametsad enamasti (kuuski enamasti kõige rohkem) 6) Angervaksa, osja-tarna, karusambla soovikumetsa (soised) 7) Lodu lodumets 8) Sinika rabastuv mets 9) Siirde ja madalsoo, saba soomets 10) (kuivendatud kõdusoomets) Mänd enamasti vaesemas või kuivemas metsas; parasniiskes ja viljakas mullas kuusk. Soisemad alad on lehtpuu enamusega; siirdesoo või raba mänd; madalsoo sookask; lodu sangelpp. 27. Koosluste primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste;
Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine Metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine seisneb maapinna mineraliseerimises looduslikult varisevale seemnele idanemiskohtadeks, loodusliku uuenduse täiendamises
Ei kajastu klassifikatsioonis (tüpoloogias). Rabastuvad metsad · Metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid sinikas, sookail POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad Pärandkooslustest üldiselt: Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle.
Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. 65. Soovikumetsade üldiseloomustus. 66. Rabastuvate metsade üldiseloomustus. Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid. 67. Samblasoometsade üldiseloomustus. 68. Rohusoometsade üldiseloomustus. 69. Kõdusoometsade üldiseloomustus. 70. Iseloomusta pohla kasvukohatüüpi. Pohla (ph) kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad. Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud leedemuld või leetmuld. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud II-III bon
annaabi.ee 
