JÕULUNÄIDEND JÕULUKUUSEKE: Millest on tunda jõuluid? Jõulukuusest muidugi! KÜÜNAL: Küünlavalgusest! KUUSEKARD: Kuusel säravast karrast! KOOS: Enne jõuluid turritan metsas lume all. Kui piisavalt tihe ma olen, jõulukuuseks siis koju lähen. Lapsed ja vanad mind hellitavad, kaunid ehted ja mõtted mind kalistavad. Vanad ehted mälestusi toovad, täht ladvas jõuluid nüüd ootab. MATI: Tore, et jälle on jõulud! MAIA: Minu meelest ka. Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda. MATI: Siin ongi see eelmise aasta viljavihk, täpselt nagu eelmiste jõulute aegu. Küll linnud oskavad siia tulla. MAIA: Kindlasti oskavad. Küllap nad juba ootavadki seal metsatukas. MATI: Lähma siis juba! Nii pääsevad nemadki kiiremini oma jõulurooga maitsma. MA...
Kuidas linnud kahvatumaks läksid Kunagi ennemuistsel olid linnud väga värvilised. Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud. Kõik linnud olid väga targad ja kõige targemad olid just kasvult kõige pisemad. Linnud pidasid sünnipäevi, nimepäevi, jaanipäevi, jõule ja muid tähtpäevi. Siis tuli neile uus tähtpäev: Halloween. Sel päeval nad mängisid, nikerdasid kõrvitsatest peletisi, laulsid ja hirmutasid üksteist
koorepiludest. Talveks kogub ta omale tagavaraks puuseemneid, mida peidab puukoore piludesse. Nagu põhjatihase nimigi ütleb, on ta eriti levinud 3 põhjapoolsetes piirkondades. Ka Eestis on ta arvukas. Kuni kevadeni hulguvad need linnukesed ringi kaunis suurte salkadena, tihti koos teiste tihastega. 4. Leevike. Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga. Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. 5. Musträstas.
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
Siia pane koolinimi Linnud (Referaat) Koostaja: Juhendaja: Koht, aasta Sisukord Header and footer ; nimi · Leevike · Kiivitaja · Jäälind · Musttihane · Rohevint · Vesipapp · Ööbik · Urvalind · Pöialpoiss · Nurmkana 2 Header and footer ; nimi Leevike Leevike on varblasest suurem, musta lagipea ja kurgualusega jässakas värvuline. Isaslind hiilgab oma kauni sulestikuga
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk ...
· Pöialpoiss · Kivitäks · Koldvint · Hall- · Musträstas · Rohevint kärbsenäpp · Hallrästas · Väike- · Ohakalind · Vainurästas kärbsenäpp · Siisike · Hoburästas · Must- · Kanepilind kärbsenäpp · Mägi- · Leevike · Põldtsiitsitaj kanepilind · Suurnokk a · Urvalind · Lapi- · Rootsiisitaja · Kuuse- tsiitsitaja käbilind · Hangelind · Karmiinleevi · Talvike ke
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
tangud, pihlakaseemned, Mage rasv, kaerahelbed, päevalille- päevalilleseemned seemned, pihlakamarjad, saiapuru *Kuidas saavad inimesed aidata lindudel söögivaene ( ka külm) talv üle elada Teha toidulaua, ripitada pargis rasvased pallid koos seemnetega, ehitada varjud(majakesed) Milliseid linde võib kohata linnas Aastaläbi ainult talvel Ainult suvel Siidisaba, leevike Pääsuke, küünivares, kuldnokk Tihane, varblane Kirjandus- http://www.sagadi.ee/
K.E. Sööt( nim lugudeks ja lallitusteks)1923 ,,lapsepõlve Kungla" 1908 ,,hiiglane , juturaamat noortele", ,,vabriku saladus, juturaamat noortele" 1907 ,,eesti mj lastele" 1949 ,,Lastelaule" 1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus...
Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks Elva Lasteaed Murumunal on projekti raames koostöös Eestimaa Looduse
Eesti loomastik A variant 1. Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahk...
tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär,jookse,4 varvast küünistega kehakatted nahk , suled suled : udusuled(hoiavad sooja) kontuursuled : kattesuled(katavad kehapinda) hoosuled(lendamiseks) tüürsuled(lendamiseks) pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks) 2.Putuktoidulised- hänilane, käosulane ja kiivitaja Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4
KOOSTANUD HAJA OJARAND Toiduks on: Must lagipea ja kurgualune, punane rind. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses . Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Leevike rõõmustab inimest oma kauni välimuse ja flöötiva lauluga. Kollane kõhualune. Lauluviis “sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks ussikesed, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihased tegutsevad enamasti salkadena. Üks rasvatihasepaar koos poegadega sööb aastas 75 kg mitmesuguseid putukaid, kellest valdav osa on kahjurid. Helesinine lagipea ja ülapool.
....19 2.4.3. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: tihaslased (Paridae)...................................20 2.4.3.1. Sinitihane (Parus caeruleus syn. Cyanistes caeruleus)..............................................20 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major).........................................................................................21 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae).............................22 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula)......................................................................................22 2.4.4.2. Metsvint (Fringilla coelebs).......................................................................................23 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae)........................24 2.4.5.1. Suitsupääsuke (Hirundo rustica)................................................................................24 2.4.5.2
Kaar Tallinn 310,00 kr Lind Rakvere 210,00 kr Kass Rakvere 210,00 kr Usin Pärnu 250,00 kr Oja Pärnu 250,00 kr Leevike Pärnu 250,00 kr Karu Pärnu 250,00 kr Viiralt Puhja 100,00 kr Saare Puhja 100,00 kr Kool Puhja 100,00 kr Raadla Paide 190,00 kr
d) Konkurents On liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside (valguse, toidu, eluruumi jms.) Kanarbik peab konkureerima teiste taimedega valguse pärast, kuna kanarbik vajab enda kasvuks palju valgust. Konkurentsis elavad (elasid) näiteks Eestis euroopa naarit ja ameerika naarits. e) Taimtoidulisus Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7 4. Energia liikumine a) Tootjad ehk produtsendid Veetaimed toiduahela alguses kasvavad ja toodavad energiat päikese, mulla ja vee abil. Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas
Ülekaalus on kuuse-segametsad ja sanglepikud. Natura-alade inventeerijad on paigutatud kaitseala puistud vanade loodusmetsade, soostuvate ja soo-lehtmetsade, rusukalde- ja jäärakumetsade elupaigatüüpi. Rikas elustik. Ala linnustik on maastike mitmekesisusest tulenevalt üsna liigirohke. Tavalised laululinnud on punarind, käblik, võsaraat, metskiur, must- ja laulurästas, mustpea-põõsalind, käosulane, mets-, väike- ja salu-lehelind, mets- ja rohevint, leevike jt. Rannalähedastel lagendikel on kuulda ka soo-roolindu ja ööbikut. Mõistagi ei puudu siit ka laanepüü, kaelustuvi, kägu, pasknäär, hallvares, harakas ega ronk. Öösiti saab kuulda öösorri "nurrumist" ning kevadõhtuti jälgida metskurvitsa mängulendu. Röövlindudest on pesitsejatena teada tuuletallaja ja händkakk, nähtud on ka raudkulli, talviti värbkakku. Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. Tootjad, troofiline tase I aste, herbivoorid II asme tarbijad 3 astme t. Vihmauss, tigu, hiireviu, nugis, NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse
LINNUKAUPMEES. Linnukaupmees e õpetaja paneb igale mängijale ühe linnu nime. Kull tuleb oma pesast välja ja hiilib ümberringi ning hüüab ühe linnu nime. Nimetatu peab jooksma ümber torbiku oma kohale tagasi. Kull püüab teda tabada. Tabatud linnu viib kull oma pessa, hakkavad koos püüdma. 1) Mingi hetk vähendan maa-ala. 2) Kull võib öelda ka: „Kõik linnud“ või „Harakas ja vares“. N: Luik, harakas, vares, lõoke, tihane, suitsupääsuke, leevike, part, toonekurg, öökull, tuttpütt, papagoi, kajakas, kägu, kakk, rähn, linavästrik, ööbik, kuldnokk, ronk. 10. Tunni lõpetav osa – kaks erinevat sobivat tegevust. • KEERUKUJU. Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud. • „Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž. 11. Ringtreening põhiliikumisoskus(t)e .... arendamiseks. 1) Planking
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tupenurme panga kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused (Rühmatöö keskkonnakaitse üldkursus) Koostajad: Triinu Aru, Evelyn Landing, Geidi Siidra Juhendaja: Eva-Liis Tuvi Tartu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Saare ajalugu...............................................................................................................................4 Tupenurme panga lühitutvustus............................................................................................
kõnelustest võtab ta harva osa ega vasta harilikult küsimustele. Ta sööb ja joob masinlikult kui antakse. Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal tiisikus. Temale järgneb väike, elavaloomuline, väga liikuv vanamees, väikese terava habeme ja mustade kahuste juustega nagu neegril. Päeval sammub ta mööda palatit ühest aknast teiseni või istub oma voodil, jalad türklase kombel enda alla tõmmatud, ja vilistab lakkamatult nagu leevike, laulab tasa ning itsitab. See on juut Mosseika, lollikene, kes läks segaseks paarikümne aasta eest, kui ta mütsitöökoda maha põles. Kõigist palati nr. 6 asukatest on ainult temal lubatud majast lahkuda ja isegi haigla õuest välja minna. Mosseika naaber Ivan Dmitrits Gromov, umbes kolmekümne kolme aastane aadlik, endine kohtupristav ja kubermangusekretär, põeb tagakiusamismaaniat. Ta kas lamab kerratõmbunult voodis või kõnnib ühest nurgast
Eelised: nii emas- kui ka isasloomad heidavad vette väga palju sugurakke järglasi on palju Puudused: sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuhslik Hävivad vees suhteliselt kiiresti, võivad sattuda ka vee-elanike toiduks N: haug, ahven, kahepaiksed(konn) Kehasisene viljastumine: Eelised : munarakud on kaitstud Puudused: munarakkude arv on tunduvalt väiksem, kehasisene viljastumisel on loote areng aeglasem kui kehavälisel viljastumisel. N:roomajad, linnud, imetajad. Sisalik, leevike, koer. 6) too näiteid loomadest, kes a)arenevad moondega : kalad, roomajad, kahepaiksed? b)arenevad vaegmoondega: prussakad, täid, lutikad, ritsikad, tirtsud c)arenevad täismoondega: liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad Miks on moondega arengu tähtsus? a) Selleks, et väheneks konkurents toidu suhtes b) Selleks, et väheneks konkurents elupaiga suhtes Millal eelistab loodus loomade puhul liitsugulisust? Et saaks energiat säästa.
harilik rästik (Vipera berus) rästikud (Vipera) rästiklased (Viperidae) vaskuss (Anguis fragilis) vaskuss (Anguis) vaskuslased (Anguidae) kivisisalik (Lacerta agilis) sisalik (Lacerta) sisaliklased (Lacartidae) arusisalik (Lacerta vivipara) sisalik (Lacerta) või sisaliklased (Lacartidae) (Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae) metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae) ronk, kaaren (Corvus corax) vares (Corvus) vareslased (Corvidae) urvalind (Carduelis flammea) ohakalind (Carduelis) vintlased (Fringillidae) pasknäär (Garrulus pasknäär (Garrulus) vareslased (Corvidae) glandarius) kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae)
,,Aadlipesa" I. Turgenev Oli ilus kevadine päikesepaisteline päev. O...kubermangulinna ühes kõrvalises tänavas, lahtise akna all istusid kaks naist: üks neist viiekümne aastane, teine juba eideke, seitsmekümne aastane. Esimese nimi oli Marja Dmitrijeva Kalitina. Tema mees suri 10 aastat tagasi. Mees oli tal saanud hea kasvatuse, oli õppinud ülikoolis, ent sündinud kehvas perekonnas. Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akn...
o Metsas o Konn ja seen · Põllul kuldne rukis... o Rukkirääk o Kirsipuu o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel
Koht ökosüsteemis on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Vahtra seemneid söövad jämedate nokkadega linnud nagu vint ja leevike. Jänesed toituvad talvel meelsasti vahtra koorest ja võrsetest. Vahtra lehed on sügisel väga värvikirevad ning kutsuvad lapsi neid korjama ja nendest meisterdama. Vaher oma leekivate lehtedega on sügise kuulutajaks. Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Koorest on leitud ka parkaineid. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse
Muhu saar 2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas v...
· 1865. aastal ilmutas kuninganna raamatu "Lehekülgi minu elust mägismaal". · 1876. aastal ehitas Victoria oma mehe mälestuseks 55 meetri kõrguse Alberti memoriaali. · 1878. aastaks oli Victorial 27 lapselast ja tulemas oli lapselapselaps. · Kuninganna avastas 66-aastasena enda jaoks kolmerattalise jalgratta. · Kuningannal olid koerad: Dash, Laddie, Islay ja poni Rosa. · Prints Albertil oli hurdakoer Eo ja leevike, kes vidistas populaarset viisi ,,Kui rahulik oled sa, maailm." · Praegune kuninganna Elizabeth II on Victoria lapselapselapselaps. 11 Kokkuvõte Sain sellest raamatust selle faktipõhise ülevaate täielikult. Ütleksin, et raamat oli täis isegi liiga palju fakte kuninganna ja tema elu kohta, see muutis raamatu lugemise ehk veidi
Ma arvan küll, et aimate ja väga hästi taipate, et milleks kõik need jandid sest polegi vist seda last, kes arvata ei oskaks vast, et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool...
mille puhul üks organism – parasiit ehk nugiline- toitub teise organismi – peremehe kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja on ilves, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Taimetoidulisus Näitab suhet taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime vahel. Kasulik on see vaid loomale. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest.
2. avamaastikulinnud n. enamik kurvitsalisi 3. veelinnud (sõna laias mõttes) n.pütilised, sõudjalalised, pingviinilised 4. õhulinnud n. pääsukesed, koolibrilised • Paigalinnud – tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren, kodukakk, kassikakk jpt. • Hulgulinnud – liiguvad külmadel aastaaegadel oma pesitsuspaiga lähemas või kaugemas ümbruses ringi või siirduvad mõnevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike. • Rändlinnud – lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse – talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge- toonekurg ja pääsukesed ÜLEMSELTS PINGVIINILISED Keiserpingviin, kuningpignviin Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.
põlendikud Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks?
kurvitsalisi), veelinnud (pütilised, sõudjalalised, pingviinilised), õhulinnud (pääsukesed, koolibrilised). · Paigalinnud tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren, kodukaakk, kassikakk jpt. · Hulgulinnud liiguvad külmadel aastaaegadel oma pesitsuspaiga lähemas või kaugemas ümbruses ringi või siirduvad mõnbevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike. · Rändlinnud lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge-toonekurg ja pääsukesed 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised Arktiliseks mariinseks eluks kohastunud lennuvõimetud linnud. Sulestik on tihe, suled väiksed ja meenutavad soomuseid. Alusnahk paks ja rasvkoerikas. Eesjäsemed on muundunud kitsasteks loibadeks.. Tagajäsemed
8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus, suu- ja sõrataud, marutaud. 24 9. Fotojaht eluslooduse pildistamine ja seeläbi rahvale tutvustamine Rein Maran, Fred Jüssi, Tiit Leito jt. 10. Loomaaiad mõned liigid on säilinud ainult loomaaedades. Loomade ja lindude kaitset propageerivad ka rahvusloomad ja -linnud. Rahvuslinnud Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg, Eestis suitsupääsuke jne. Kalade kaitse: Seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. Forelli ja lõhe veetundlikkus on üle 100 km ja neid on seetõttu võrreldud mullamutiga, kes tunneb vihmaussi 200 m pealt.
leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2.Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL 1.Puhmarindega arumetsad Nõmmemetsad Palumetsad Rabastuvad metsad Rohurindega arumetsad Loometsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Soometsad Kuivendamata sood Kuivendatud sood Kõdusood Nõmmemetsad
Toas on soe. Kõik söövad. Mida ema hakkab sööma? Õige, ema hakkab sööma muna. Ta hakkab jooma kohvi. Mida väike tüdruk hakkab sööma? Jaa, tema hakkab sööma putru. Ta hakkab jooma piima. Mida see poiss hakkab sööma? Ta hakkab sööma salatit ja pirukat. Ta hakkab jooma teed. Mida isa hakkab sööma? Isa hakkab sööma kana ja kartulit. Ta hakkab jooma mahla. Linnud on õues. Õues on külm. Mida linnud hakkavad sööma? Varblane sööb saia. Tihane sööb pekki. Leevike sööb marju. · Jutustamise ajal osutab õpetaja sööke laual ja samu asju pildi servades. · Seejärel näitavad lapsed oma töölehtedel seda, millest õpetaja räägib. Kõnelemine Lapsed lõpetavad õpetaja alustatud lauseid ja vastavad küsimustele. Käeline tegevus · Laps tõmbab joone pildi servast igast objektist kuni õige kohani, kus asub söök põhipildil. · Laps värvib pildi. Luuletus J. Oro Käemäng:
mürgine. Kahepaiksete seas meil mürgiseid ei ole. Paljud neist on dekoratiivsed. Kahju neile teha ei tohi. Eestis on hävitatud kärnkonni kui nõialoomi jne. Keskmiselt tuleb 1 kg konni ha kohta. Piirissaarel 40 kg/ha. Loomade ja lindude kaitset propageerivad ka rahvusloomad ja -linnud. Selle aasta puu Eestis on pärn, aasta lind varblane; rahvuslind suitsupääsuke. Rahvuslinnud USA-s valgepea-merikotkas, Jaapanis faasan, Taanis põldlõoke, Soomes leevike, Saksamaal valge toonekurg. Punane raamat Mis on Punane Raamat ja milleks seda koostatakse? Algatus tuli Sveitsist Rahvusvaheliselt Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liidult (alates 1994. aastast Maailma Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) juba 1949. aastal, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate ja haruldaste (väikeste leiukohtade arvuga) taime- ning loomaliikide kohta. 1966. aastal ilmusid esimesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
