Ärritavad (limaskesti) Ammoniaak Aluselised tolmud, udu Dietüül/dimetüülsulfaat Halogeenid Vesinikkloriid Vesinikfluoriid Lämmastikdioksiid Osoon Fosgeen Ärritavad (sissehingamisel) Äädikhape Akroleiin Formaldehüüd Sipelghape Jood Vääveldioksiid Väävelhape Teisased ärritajad, limaskestade kaudu imendumisel Alkoholid Aromaatsed süsivesinikud Lämmatavad ained – kudede hapnikuvaegus Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid Lämmatavad, asendavad hapniku Süsinikdioksiid Heelium Lämmastik Argoon Lämmatavad, kaob kudede võime siduda, transportida või kasutada hapnikku Toime väga madalate sisalduste juures, mõned ppm: Süsinikoksiid Tsüaniidid Vesiniksulfiid Primaarsed anesteetikud, toime kns-le, depressandid Dietüüleeter Kloroform Toksilised maksale Lahustid Süsiniktetrakloriid Nitrosoamiinid Tetrakloroetaan
kohast, mida talle pakkus isegi Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), oksiide (BaO, MoO3, WO3) ja happed (vesinikfluriid HF, vesiniksulfiid H2S, vesiniktsüaniidhape HCN, arseenhape H3AsO4, sidrunhape, glütseriin). Samuti töötas ta välja pastöriseerimisele lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Koos teiste teadlastega töötas ta välja fosfori saamise meetodi luudest ja avastas söe võime siduda gaase. Ta viitas esimesena võimalusele, et raual, vasel ja elavhõbedal esinevad ühendeis erinevad oksüdatsiooniastmed. Kirjandus
on tugev oksüdeerija. Süütab näiteks puupilpa C0 + 2 SVIO3 = CIVO2 + 2SIVO2 Redutseerija Oks.aste on -II siis ta põleb ja on redutseerija.oks.aste on 0 ,siis väävel põleb ja on redutseerija S0 + O02 = SIVO-II2 Oks.aste on IV,siis redutseerivad omadused on tugevamad, kui oksüdeerivad NIVO2 + SIVO2 + NIIO + SVIO3 Protsess on oluline happevihmade tekkes. Kõrgeima oks.astmega ühend ei saa olla redutseerija. Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid ( keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.Gaasiline H2Spõleb õhus sinaka leegiga. Tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab
Eukarüootsed e. päristuumsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Üks suurem rakk ,,neelas" alla teisi teisi, mis hiljem kaotasid iseseisva rakuelu, ning jäid eksisteerima organellidena (mitokonderid, kloroplastid.) Milline oli Maa algne atmosfäär ja millised pidid olema esimesed elusorganismid, et ellu jääda? Atmosfäär: vesinik H2, lämmastik N2, ammoniaak NH3, vesiniktsüaniid HCN, metaan CH4, süsinikmonooksiid CO, süsinikdioksiid CO2, vesiniksulfiid H2S, veeaur H2O. Organismid: ainuraksed, kahepaiksed. Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik? Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsitluse ees? See ei ole kunagi võimalik olnud. Ka alguses oli olemas juba midagi, millest hakkas elu arenema. Et elu tärkaks, peab seda mõjutama miski muutuma või tekkima. Tingimused, mis olid 3 mljr. aastat tagasi on nüüdseks kadunud. Praegu on juba väga palju erinevaid looma-, taime. Jms. liike olemas
Hallikast segust eraldus niiskuse toimel mädamuna lõhnaga gaas F ja tekkis hüdroksiid G. Gaasi F põlemisel tekib gaas C ja vesi. Kui oksüdeerida gaasi C edasi (Pt-katalüsaatoril),saadakse aine H, mis veega reageerides annab tugeva happe J (NB! Kontsentreeritud happe J lahus söestab suhkru!). a) Kirjutage ainete A-I valemid ja nomenklatuursed nimetused. A-alumiinium, B- väävel, C- SO2 vääveldioksiid, D-Al2S3 alumiinium(III)sulfiid, E- Al2O3 alumiinium(III)oksiid, F-H2S vesiniksulfiid, G-Al(OH)3 alumiinium(III)hüdroksiid, H-SO3 vääveltrioksiid, I/J-H2SO4 väävelhape b) Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid: i) A + B D, ii) A + O2 E, iii) B + O2 C, iv) D + H2O F + G, v) F + O2 C + H2O, vi) C + O2 H (Pt-katalüsaator), vii) H + H2O I. 1) 2Al(III)+3S-Al2S3 2) 6Al+3O2-2Al2O3 3) S+O2-SO2 4) Al2S3+H2O-H2S+Al(OH)3 5) 2H2S+3O2-2SO2+2H2O 6) SO2+O2-SO3 7) SO3+H2O-H2SO4 6
kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid. Enamlevinud on kloor, fosgeen, vesiniktsüaniidhape (sinihape), ammoniaak, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid. Levinumad mürkained Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi. Süsinikoksiid on küll värvita ja lõhnata, kuid teised vingus leiduvad lõhnavad ühendid
nitraat- ja sulfoderivaadid; 49) alifaatsed amiinid ja nende halogeenderivaadid; 50) aromaatsete süsivesinike nitraatderivaadid; 51) fenoolide nitraatderivaadid ja nende ühendid; 6 Kutsehaigused ja tööõnnetused 52) antimon ja selle derivaadid; 53) lämmastikhappe estrid; 54) vesiniksulfiid; 55) põlevkiviõli, bituumen, tõrv, kummi, plastmassid, tehisvaigud; 56) antibiootikumid ja ravimpreparaadid; 57) pestitsiidid; 58) keemilised ained, mida klassifitseeritakse 1. kategooria kantserogeenideks ja mutageenideks vastavalt sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrusele nr 122 «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord» (RTL 2004, 154, 2326);
kesikud (20 °C) ja täiskasvanud sugusead ning nuumikud (15-18 °C). Sigalates (vabad emised, nuumikud) võiks temperatuur olla vahemikus13-17C, imetavate emiste sigalates mitte all 17C, põrsaste lamamisasemel esimesel elunädalal 30C, võõrdepõrsaste sigalas 30-21C. Gaaside kontsentratsiooni määramine Loomaruumi õhu koostist mõjutavad loomade elutegevus ja sõnnik ning uriini lagunemine, mille tulemusena satuvad õhku süsihappegaas, ammoniaak, metaan, vesiniksulfiid jt. Alates teatud kontsentratsioonidest võivad need gaasid kahjustada nii loomade kui ka loomaruumi- des töötavate inimeste tervist, mistõttu on tähtis nende kontsentratsiooni määramine farmis. Valgustus Farmi valgustust määratakse luksomeetritega. Sigalate valgustus peab vastama valguse ööpäevasele tsüklile. Sigu ei tohi pidada ainult pimedas. Valgus peab olema intensiivsusega, mis ei mõjuks sigadele kahjulikult. Imetavate emiste sigalas kasutatakse tavaliselt
18 °C). Sigalates (vabad emised, nuumikud) võiks temperatuur olla vahemikus13- 17◦C, imetavate emiste sigalates mitte all 17◦C, põrsaste lamamisasemel esimesel elunädalal 30◦C, võõrdepõrsaste sigalas 30-21◦C. Gaaside kontsentratsiooni määramine Loomaruumi õhu koostist mõjutavad loomade elutegevus ja sõnnik ning uriini lagunemine, mille tulemusena satuvad õhku süsihappegaas, ammoniaak, metaan, vesiniksulfiid jt. Alates teatud kontsentratsioonidest võivad need gaasid kahjustada nii loomade kui ka loomaruumides töötavate inimeste tervist, mistõttu on tähtis nende kontsentratsiooni määramine farmis. Valgustus Farmi valgustust määratakse luksomeetritega. Sigalate valgustus peab vastama valguse ööpäevasele tsüklile. Sigu ei tohi pidada ainult pimedas. Valgus peab olema intensiivsusega, mis ei mõjuks sigadele kahjulikult. Imetavate emiste sigalas
(hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta. Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad, taimhõljum paljuneb väga kiiresti. Järvede gaasireziim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks. Valgustingimused- Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi:
juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid jt), kuid lagundamisprotsess võib peatuda ka vaheastmeil, s.o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Sisekeskkonnas on püsiv
Keskkond on jämesooles, võrkmikus ja vatsas anaeroobne – mikroobid fermenteerivad SV VFA-ks. VFA-d tulevad mikroorganismidest välja ja saavad imenduda (just rasvad). Kõik eesmaos tekkinud VFA-d imenduvad peensooles, kuid osa jämesoole VFA eritatakse roojaga. Tekib ka gaase CO2 ja CH4 (metaan) – tekivad umbsooles ja käärsooles. Peristaltika juhib neid pärasoolde, kus nad välja puuksutatakse. Karnivooridel tekib proteiinidest vesiniksulfiid ja lenduvad amiinid – need fermenteeritud proteiinid ei imendu. Suur jämesool on hobustel (fermentatsioon toimub käärsooles). Jänestel, lindudel toimub fermentatsioon umbsooles. Fermenteeritakse taimseid SV (tselluloos, pektiin) ja peensooles seedimata SV. Rohke rakukestaainete sisaldus ratsioonis põhjustab tärklise madalat seeduvust ja mittetäieliku proteiinide seedet – seostuvad pektiini ja tselluloosiga. Hobusel mood. vajaminev energia 75% jämesooles toodetud VFA-st
) Temperatuur (Stratifikatsioon: Termokliin (thermocline) temperatuuri gradient 20 m ning 70 m vahel. Termoklinist ülespoole on pinnavesi (surface water) ning allapoole põhjavesi (deep water)) Hapniku sisaldus (Hapniku sisaldus sõltub temperatuurist. Pinnavetes on tavaliselt hapniku 7 kuni 9 ml liitri kohta. Sügavamalt kui 140 m hapniku ei ole üldse - redokskliin (redoxcline). Redokskliinist allapoole keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel tekib vesiniksulfiid (H2S)) PÕHILINE Läänemere keskonnaprobleemid: · Kõrge eutrofikatsiooni tase põhjuseks: - Väetiste intensiivne kasutamine - Sünteetiliste pindaktiivsete ainete kasutamine - Fossiilsete kütuste ja puidu põletamine tagajärjed (20.sajandil): - Primaarse produktiivsuse kasv (30-70 %) - Veeõitseng - Klorofülli kõrgendatud sisaldused - Suurenenud organiliste ainete akumulatsioon põhjasetetes (70-190%) - Suurenenud makrobentose biomass (kuni 100 %)
vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. järvede gaasirežiim meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks valgustingimused. valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Vetikate masspaljunemine. 2
Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävlioksüdatsiooniaste.Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O 2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest. Vesi ökosüsteemis. Veeringe. Ilma veeta ei saa elu eksisteerida. Meie planeedi pinnast on merede ja ookeanide pinnaga
küllus. Liigse lämmastiku korral väheneb taimede produktiivsus ning võib kahjustuda loomade, kalade ja inimeste tervis. Väävliringe – so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävlioksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. Inimmõju: Inimese mõju väävliringele avaldub peamiselt vääveldioksiidi (SO2) emissioonil vabrikutest ja sisepõlemismootorist. Vääveldioksiidid võivad sademete koostisosana ka maapinnale jõuda, kus see võib oksüdeeruda sulfaatideks (olles toksiline mõningatele taimedele). Samuti võib vääveldioksiid atmosfääris redutseeruda sulfiidiks või oksüdeeruda sulfaatideks, mis veega (sademetega) reageerides moodustab
Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. 6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. 8 Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt SO 42-)kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. 9 Hapnikuringe põhiliselt on hapnik atmosfääris molekulaarsel kujul (O 2), kuid teda leidub ka osoonina(O3) ja atomaarsel kujul (O). Vaba molekulaarse hapniku (O 2) teke ja kogunemine atmosfääri on seotud roheliste fotosünteesivõimeliste taimede elutegevusega taimed saavad süsiniku redutseerimiseks vajalikku vesinikku veest. 10 40. Aineringete iseloomustamine: kvalitatiivselt, kvantitatiivselt. Avatud ja suletud ringe.
Igast kusihappe molekulist tekib 1 molekul CO2 ja 2 molekuli NH3. Uriini kiire eraldamine sõnnikust vähendab tunduvalt NH3 teket Pinna saastumine sõnnikuga suurendab õhu ja sõnniku kokkupuutepinda ning ammoniaagi kontsentratsiooni õhus. Sõnniku pH alla 6 ja selle säilitamine alla 10 kraadi vähendab tunduvalt ammoniaagi emissiooni. 50 ppm toodangu langus, 70ppm langeb päevatoodang ja halveneb toitainete omastamine, 5000ppm surmav mõne minuti jooksul H2S (vesiniksulfiid) värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine, õhust pisut raskem gaas. 10-20ppm krooniline mürgistus loomal, 150ppm surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud vedela sõnniku anaeroobsel lagunemisel. CO (vingugaas) seob vere Hb püsivaks ühendiks karboksühemoglobiin. Anokseemia (hapniku puudus veres ja kudedes). Ei oksüdeeru organismis, vaid eritub aeglaselt.
Igast kusihappe molekulist tekib 1 molekul CO2 ja 2 molekuli NH3. Uriini kiire eraldamine sõnnikust vähendab tunduvalt NH3 teket Pinna saastumine sõnnikuga suurendab õhu ja sõnniku kokkupuutepinda ning ammoniaagi kontsentratsiooni õhus. Sõnniku pH alla 6 ja selle säilitamine alla 10 kraadi vähendab tunduvalt ammoniaagi emissiooni. 50 ppm – toodangu langus, 70ppm – langeb päevatoodang ja halveneb toitainete omastamine, 5000ppm – surmav mõne minuti jooksul H2S (vesiniksulfiid) – värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine, õhust pisut raskem gaas. 10-20ppm – krooniline mürgistus loomal, 150ppm – surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud vedela sõnniku anaeroobsel lagunemisel. CO (vingugaas) – seob vere Hb püsivaks ühendiks – karboksühemoglobiin. Anokseemia (hapniku puudus veres ja kudedes). Ei oksüdeeru organismis, vaid eritub aeglaselt.
paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid j Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Homöostaas ja homöostaatiline regulatsioon ja selle erinevad tasandid. Homöostaas:. kajastab reguleerimisprotsesse, mille abil organism hoiab oma tegevuseks vajalikud tingimused konstantsena
Jääkate -püsiv jääkate tekib enamasti novembris ning laguneb aprillis -jääkatte paksus võib olla märtsis 30-50cm, väga karmidel talvedel külmuvad madalamad väikejärved vahel põhjani Gaasirežiim -meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega -ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega -sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks Valgustingimused -valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud -kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. -kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Hüdrokeemia
pms toiduga saadavatest valmis, kuid kehavõõrastest orgaanilisest ainest, mis paljudel juhtudel pärast esialgset teatava tasemelist lagundamist, kasutatakse organismiomaste ainete ehitamiseks). Katabolismil toimub organismi kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine lihtsamateks ühenditeks e. dissimilatsioon vaheainevahetuse käigus.dissimilatsiooni lõppsaadused on CO2, H2O ja NH3, ühtlasi vabanevad orgaaniliste ainete koostises olnud mineraalühendid (ortofosfaat, vesiniksulfiid jt), kuid lagundamisprotsess võib peatuda ka vaheastmeil, s.o. keerukamate ühendite tasemel. Loomad eritavad AV mittevajalikud lõppsaadused normaaljuhul väliskeskkonda. Organismi sisekeskkond ja selle konstantsus. Organismi sisekeskkond säilitatakse vereplasma osmootse rõhu regulatsiooni kaudu. Igasugune osmootse rõhu kõrvalekadumine ekstra- või intratrsellulaarses ruumis põhjustab vee või elektrolüütide ümberpaiknemise. Sisekeskkonnas on
Kaltsiumi bioloogiline ja geoloogiline ringe on tänapäeval tugevasti inimese poolt mõjutatud. Inimene kasutab karbonaatseid kivimeid aktiivselt metallurgias, ehituses ja põllumajanduses. Väävliringe Väävliringe so. väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringes on olulised elusolendid, eriti bakterid, kes muundavad nii oksüdeerunud (nt. sulfaat, SO42-) kui ka redutseerunud (nt. vesiniksulfiid, H2S) väävlit. Taimed ja mõningad mikroobid võivad väävlit omastada ka sulfaadina, kuid orgaanilistesse ühenditesse läheb väävel redutseeritult (H2S; S2). Loomad (inimene) ja suur osa mikroobe peavad normaalseks elutegevuseks saama redutseeritud väävlit aminohapete (tsüsteiin, tsüstiin ja metioniini) koostises. Neljavalentset väävlit esineb looduses peamiselt happeliste ühendite koostises. Ta esineb rohkem kui 800 mineraalis.
annaabi.ee 
