Sõnajalgtaimed Millised on sõnajalgtaimed? Sõnajalgtaimedel on lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad. Koldadel: - on hulgaliselt pisikesi lehti. - Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel:
Samblad Samblaid uurib brüoloogia. Sammaltaimede ehitus keha- tallus juurte asemel risoidid väikesed puuduvad juhtkimbud, tugikoed. Õhulõhed vaid tallusel ja eoskupardel Paljunemine- vegetatiivselt ja suguliselt. Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik
tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus 3 Ordoviitsiumi ajastu algusel ilmnesid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed, mis ordoviitsiumi lõpul välja surid kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastul hakkasid maismaad hõivama maismaataimed: sammaltaimed, sõnajalgtaimed ja esimesed lülijalgsed. Sammaltaimed olid algelised neil puudusid esilagu lehed ja varred nagu kaasaaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varte ja lehtedega samblad: Sõnajalgtaimedel oli juba: · tõelised juured - toitainete võtmiseks · varred toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks · lehed fotosünteesimiseks Sõnajalad 4
Milliseid ülesandeid täidavad ? 6. Leia alljärgnevatest lausetest kolma mõistet, mida on valesti kasutatud. Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige. Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8. Tabelis on hõimkondade kaupa taimeliikide arvud maa ilmas ja Eestis: Hõimkond liikide arv maailmas liikide arv Eestis Sammaltaimed 20 000 530 Sõnajalgtaimed 12 000 50
· Polaaraladel lumel 6) Iseloomusta sinivetikaid. Sinivetikate rakkudes pole tuuma ja nad kuuluvad bakterite hulka. Sinivetikad elavad nii meredes kui ka mageveekogudes. Neid võib leida kuumaveeallikates ja arktilistel aladel. Sinivetikad moodustavad kolooniaid. Mõned sinivetikad põhjustavad soola ajal ,,vee õitsemist". Nad eritavad vette mürgiseid aineid. 7) Võrdle vetikaid ja sõnajalgtaimi Vetikad Sõnajalgtaimed · Vetikad kasvavad vees · Sõnajalgtaimed kasvavad · Vetikad imavad vett kogu maismaal keha pinnaga · Sõnajalgtaimed omastavad · Vetikatel fotosünteesib vett juurtega peaaegu kogu keha · Sõnajalgtaimedel fotosünteesivad lehed ja varred 8) Miks pole vetikatel kujunenud organeid?
mereselgrootud, esimesed selgroogsed Ordoviitsium Valdavalt merevetikad, Pea- ja lülijalgsete 495 esimesed areng maismaataimed Silur Primitiivsed Esimesed 440 sõnajalgtaimed maismaaselgrootud: esimesed kalad, lülijalgsed Devon Sõnajlagtaimede Kalade ajastu, esimesed 417 levimine kahepaiksed Karbon Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, 354 metsad esimesed roomajad,
imetajad selgroogsed loomad lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed turbasamblad lehtsammaltaimed taimed pärisraikad kollad taimed pärisraikad kollad taimed pärisraikad kollad taimed kidad sõnajalgtaimed taimed kidad sõnajalgtaimed taimed kidad osjad taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed Pteridopsida sõnajalgtaimed taimed okaspuud paljasseemnetaimed taimed okaspuud paljasseemnetaimed taimed
Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. · Teadust, mis uurib sõnajalgu, nimetatakse pteridoloogiaks. · Sõnajalad võtavad endasse pinnases olevaid raskemetalle ja mürkaineid, eriti arseeni. Sel põhjusel kasutatakse sõnajalgu pinnase puhastamiseks. 7 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Sõnajalgtaimed · http://bio.edu.ee/taimed/general/sonajalg.h tml · bio.edu.ee/taimed/general/images/ohtson.j pg 8
Lycopodiella inundatata Lycopodiella Lycopodiaceae Lycopodiales Lycopodiopsida Lycopodiophyta Plantae Metsvareskold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed Karukold Kold Kollalised Kollalaadsed Pärisraikad Koldtaimed Taimed OSJAD Põldosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed Equisetum arvense Equisetum Equisetaceae Equisetales Equisetopsida Equisetophyta Plantae Aasosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed 6
ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on juba: tõelised juured - toitainete võtmiseks varred – toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks lehed – fotosünteesimiseks. Nende hulgas on sõnajalad: Osjad: samuti kollad: Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on veest väga tugevalt sõltuvad. Kivisöeajastul, 280…360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad
ROHELINE HIIDKUPAR 1.roheline hiidkupar 1930ndad, EdelaSoome kasvukoht : vanad niisked kuusesegametsad (mahalangenud tüved,kännud) kuprata taime võimatu looduses märgata (pungataolised 23 mm kõrgused samblataimed) kevaditi ilmub u cm kõrgune harjas, mille otsas kuni 7 mm eoskupar Levilaks kogu Euroopa kuni Kaukaasiani, Hiina ja Põhja Ameerika lääneosa. Eestis leitud kahest kohast Hiiumaal Haruldane kogu Euroopas(metsatööstuslooduslike metsade pindala väheneb) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki. Eestis kasvab pärismaisena 47 liiki sõnajalgtaimi. Sõnajalgtaimed 1) põhjaraunjalg Asplenium septentrionale 2) roheraunjalg Asplenium viride 3) haruline võtmehein Botrychium matricariifolium 4) virgiinia võtmehein Botrychium virginianum 5) sudeedi põisjalg Cystopteris sudetica 6) karedahambane osi Equisetum x trachyodon
liikumine ksüleemis-vesi koos lahustunud ainetega liigub surnud rakkude õõntes või mööda rakukesti;turba teke-orgaaniliste ainete lagundamine tänu liigniiskele ja vähese hapnikuga kohale on aeglane,sis orgaanilised ained ladestuvad ja nendest tekib turvas,turvas on hea kütteaine, taimede kasvusubstraat,soontaimedel on erinevalt sammaltaimedest juhtkimbud vee ja toitainete transpordix; soontaimed (sõnajalgtaimed (osjad,kolladsõnajalad), paljasseemnetaimed, õistaimed); sõnajalgtaimed vajavad viljastumisex vett ja seetõttu elavad niisketes kohtades;
o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja talletamine Lehed - fotosüntees o Nende hulgas on sõnajalad: Osjad Kollad o Paljunevad eostega, paljud ka risoomidega o Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest · Kivisöeajastul, 280...360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad.
SÕNAJALGTAIMED Bioloogia: 7. ja 12. klass Üldiseloomustus eostaimed,millel on lehed, varred ja juured paljunevad ja levivad eoste abil eosest areneb eelleht, millel moodustuvad suguorganid viljastumine toimub veekeskkonnas, seetõttu kasvavad valdavalt niisketes kohtades kokku ~ 10 000 liiki, Eestis ~ 50 liiki Paljunemine ja areng eostega vegetatiivselt risoomi * üherakulisest eosest areneb eelleht, millel moodustuvad abil suguorganid * viljastumine toimub veekeskkonnas * viljastataud munarakust areneb uus taim Sõnajalgtaimede arengutsükkel SÕNAJALGTAIMED SÕNAJALAD suured liht või liitsulgjad lehed võsu esineb mullas püstise või tõusva ...
SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-v...
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm.
Dicranales) pungsamblalaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Bryales) (Pryophyta) ulmikulaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Hypnobryales), (Pryophyta) (Hypnales) ulmikulaadsed lehtsamblad (Bryopsida) sammaltaimed (Hypnobryales), (Pryophyta) (Hypnales) kollalaadsed pärisraigastaimed (kollad) sõnajalgtaimed (Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida) kollalaadsed pärisraigastaimed (kollad) sõnajalgtaimed (Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida) kollalaadsed pärisraigastaimed (kollad) sõnajalgtaimed (Lycopodiales) (Lycophyta), (Polypodiophyta) (Lycopodiopsida)
3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tingimused Maal:
540 245 praegused mandrid ja kahepaiksete areng (350) lülijalgsed, kahepaiksed, ookeanid, kliima jahe ja lülijalgsete areng (400) samblad, sõnajalgtaimed, kuiv, ulatuslik kõrbestumine taimed maismaale (420) loomade peamised ehitustüübid (540) hulkraksete taimede arenemine (1000) AGUAEGKOND vetikad, pehmed
Umbes 300 liiki teatakse. Suurem osa elab magevees, mõed riimvees. Ei sisalda embrüofüüte, on see parafüleetiline rühm. Ikkesvetiktaimed – Klass rohevetikaid. Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Soontaimed on kõrgemad taimed, kuhu kuuluvad koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed. Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta)
Viktoriin Sinu poolt valitud teema on: Põhikool - Taimed Küsimusi taimede kohta põhikooli õpikute baasil. Palun vasta järgnevale 10 küsimusele ja vajuta "Kinnita viktoriin" nuppu allpool Seemne idanemiseks on vaja (vali kõik õiged): (3 õiget vastust) a)Valgust b)Vett c)Soojust d)Õhku Banaanipuu viljakobaras on tavaliselt a)100-300 bananni b)10-20 banaani c)50-100 banaani d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosiline)
Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Kasutamine: Kivisöest: · Saadakse energiat · Tööstus ja soojuse saamine · Elektrienergia tootmine · Katlakütus · Valmistatakse erinevaid kompleksühendeid Turvas: · Kütuseks · Taimede kasvupinnasena 14. Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus. Sõnajalgtaimed: · Kollad-madalad taimed ja püstised harud. Igihaljad. Eosed arenevad varretipus eospeades. · Osjad-lüliliste, seest õõnsate vartega. Neil on rohelised peenikesed oksad · Sõnajalad-maapealse osa moodustavad lehed, vast pole näha 15. Võrdle sammaltaimi ja sõnajalgtaimi, too välja vähemalt 3 erinevust ja 2 sarnasust.
1 ) Pane sündmused õigesse järjekorda, alustan esimesest. 1. Tekkis planeet Maa 2.Maal tekkis elu 3.Esimesed tuumaga organismid 4.Tekkisid esimesed hulkraksed organismid 5.Esimesed hulkraksed loomad 6. Esimesed maismaataimed 7.Esimesed maismaaselgroogsed 8.Maal kasvasid suured sõnajalgtaimed 9.Sauruste jt roomajate valitsemisaeg 10.Imetajate ja õistaimede valitsemisaeg 2) Kirjutan nii nagu õige on. Elu tekkis ürgookeanis. Esimesed organismid olid üherakulised ja tuumata algloomad. Aguaegkonnas arenesid hulkraksed taimed ja seejärel hulkraksed loomad. Esimesed selgroogsed olid kalad. Kui ookeanis kasvasid juba taimed, arenesid seal esimesed loomad. Need olid kalad, kes hingasid veehapnikku. Keskaegkonnas , mil kliima oli niiske ja soe valitsesid maal roomajad
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM
suuri pooride ja seinapaksenditega hüalotsüste, mis on võimelised vett imama ja säilitama. Gametangiumid arenevad okstel. Lisaks tselluloosidele rakukestades antiseptilist sfagnooli. Lehtsamblad -Harilik vesisammal Fontinalis antipyretica kasvab järvedes kuni 3-4 m sügavusel. On üks levinumaid liike kalgiveelistes järvedes, kuid leidub ka pehmeveelistes. 13. Sõnajalgtaimed – tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. Sõnajalgtaimedel ja õistaimedel paljuneb vegetatiivselt diploine sporofüüt. Koldadel toimub vegetatiivne paljunemine varreosade abil, osjadel ja sõnajalgadel on oluline risoomidega paljunemine. Sõnajalgtaimed on sarnaseoselised (homospoorsed, isospoorsed) või erieoselised (heterospoorsed) SOONtaimed, mille elutsüklis on olulisem diploidne faas
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks
Koostaja: Jaan Lea Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Eoseline paljunemine Eos on väike mittesugulise paljunemise vahend, mis on ebasoodsate tingimuste suhtes erakordselt vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e.
Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus kaitsealune paljasseemnetaim) katteseemnetaimed (Angiospermae), näiteks pisikannike sammaltaimed (Bryota),näiteks sinisammal seened (Fungi), näiteks ebe-limanutt samblikud (Lichens), näiteks harilik tuustsamblik II Kategooria loomaliikide alla kuuluvad selgrootud loomad (Invertebrata), näiteks apteegikaan selgroogsed loomad (Vertebrata), näiteks metsis Tänan kuulamast!
3. Nimeta eluslooduse süsteemi põhiüksused. - Liik, perekond, sugukond, selts, klass , hõimkond. (Kasvav järjekord) 4. Missugustesse riikidesse jaotatakse elusloodus ? - Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ? - Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2. paljasseemnetaimed 3. sõnajalgtaimed 4. sammaltaimed 7. Mis on looduslik valik ? - Loodulik valik on antud keskkonnatingimustega paremini kohastunud liikide ellujäämine. 8. Mida nimetatakse kohastumiseks ? - Kohastumiseks nimetatakse liigi ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi. 9. Mille tagajärjel tekivad uued liigid ? - Uued liigid tekivad looduses loodusliku valiku tulemusena. 10. Mis põhjustab uute liikide tekke ?
Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad . Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist . Valdavalt pärinevad sugurakud kahel vanemorganismilt . Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga . Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus
· elukestvuse · keskkonnaga kohanemise poolest 3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on
seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. 2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi) Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks.Juura maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle. Selgroogsetest arenesid liigirohkeiks roomajad, neid elutses nii maismaal, õhus kui ka vees. Ilmusid esimesed linnud (arheopterüks), merikrokodillid ja -kilpkonnad. Kriit (142- 65,5 miljonit aastat tagasi) Kriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed (ammoniidid, belemniidid),
Kaitsealad Looduse kaitseks on loodud mitmesuguseid kaitsealasid: Rahvuspargid Looduspargid Maastikukaitsealad Mõte liike kaitsta tekkis inimestel siis, kui ta märkas, et mõnda liiki loomi või taimi ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria sõnajalgtaimed Ogane astel sõnajalg Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria selgroogsed loomad Lendorav Rohe kärnkonn I kaitsekategooria selgroogsed loomad
· Tekkis osoonikiht (O3) · Elusolenditest eksisteerisid hüdrosfääris bakterid, vetikad, käsnad 3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud) · Loomadest molluskid, putukad, vähid, kalad, kahepaiksed ja lõpupoole ka roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi
Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse alusel 2 suurde rühma: I Sammaltaimed: kõder-, helvik- ja lehtsamblad. * väikesed *neil pole juhtkimpe *pole juuri, nende asemel risoidid *levivad vegetatiivselt või suguliselt (vesi oluline) *helviksamblad (helvik), kõdersamblad tallus taimekeha mis ei ole eristunud lehtedeks ja varreks. * lehtsamblad - keerukama ehitusega (metsakäharik, palusammal, laanik, turbasammal). Elutsüklis valdav gametofaas (haploidsus) II Soontaimed: sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Neil on juhtkimbud vee ja toitainete transpordiks! 1. sõnajalgtaimed: * vars, lehed, juured * enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides.
Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk. SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma). Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu. Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril. Sõnajalgtaimede üldtunnused · Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured;
koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe raku ühinemine Mittesuguline (osaleb üks organism) eoseline (sõnajalgtaimed, seened, samblad, vetikad), vegtataiivne (pooldumine, pungumine, keha jagunemine) Vegetatiivne paljunemine õistaimedel Juuretükkidega võilill, mädarõigas; juurevõsunditega pappel, kreek; varrevõsunditega valge ristik, aedmaasikas; risoom orashein, vaarikas; mugul bataat, kartul; sibul tulp, tulp; lehega aas jürilill, begoonia Suguelundid Seemnesarjad e munandid seemnerakkude e spermide tootmine Munandimanus spermide talletamine
ümarussid ning okasnahksed. Ei jagune Jaguneb veel eoseliseks ja vegetatiivseks Organism saab alguse Eoselisel saab organism alguse viljastatud munarakust. eostest(kottseentel eoskottides, kandseentel eoskandadel, samblad- sõnajalgtaimed eoskupardes) Vegetatiivsel (pärmseened pungumisega, samblikud- väikeste tükikeste abil, katteseemnetaimed risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikese abil). Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus: Ovogenees Spermatogenees
kutsuda. Nt: valge klaar. 2. Taimeriigi areng Maal Vanimad hulkraksed organismid on käsnad (pärinevad Hiinast 570 aastat tagasi) Hulkraksetele järgnes taimeriigi evolutsioon: 1.)vetikad 2.)ürgraikad 3.)sõnajalad 4.)seemnetaimed -Vetikad said alguse 500-600 miljonist aastat tagasi ning varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. -Soontaimed (e. ürgraikad) pärinevad 400 -440 miljonit aastat tagasi. Ürgraikad on sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega. Puuduvad lehed ja juured, esinesid varred ja risoomid -Hiiglaslikud eostaimed a.)pärisraikad puulaadsed kollad, nt:Soomuspuu b.)kidad osjade taolised, nt: Karboni kida c.)sõnajalgtaimed, mis paljunevad eostega, lehed fotosünteesi jaoks. Aitasid kaasa mulla tekkele -Paljasseemnetaimed juured, täiuslikumad koed a.)seemnesõnajalad, mis paljunesid seemnetega, sarnanesid sõnajalfadega. b.)okaspuud 320 -280 miljonit aastat tagasi , nt:jugapuu, kadakas 3
taandumise.Suur maismaa ülekaal oli lõunapoolkeral Gondwana hiidmandril. Karbon Mandrijäätumine poolustel Soe ja niiske kliima, soode tekkimine Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias
liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr. Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal, 150-250kr. Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest DNA ja RNA nukleotiidil pole kõrgemal temp püsivad. Taimed: eeltuumsed, päristuumsed, hulkraksed tekkisid vees, moodustus vaba hapnik, sammaltaimed, sõnajalgtaimed (mullakiht), paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Loomad: areng algas vees, teod+ paljasjalgsed+ karbid, trilobiidid, käsnad (tõeliste kudede ja elunditeta), lõuatud, kõhrkalad, kopskalad, lülijalgsed, kahepaiksed, roomajad, hiidsisalikud, imetajad, linnud. Hulkraksuse eelised: rakud diferentseerunud, väheneb sõltuvus keskkonnast, suguline paljunemine, loomade aktiivne liikumine, kohastumiste teke kiireneb.
Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Eosed- aitavad paljuneda Risoidid- aitab taimel kinnituda Sõnajalgtaimed: Tähtsus looduses: Mõningaid kasutatakse toiduks Liiksus: Kollad (karukold, kattekold) Osjad (metsosi, põldosi, aasosi) Sõnajalad (Laanesõnajalg) Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Juhtkude- pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem Eosed- aitavad paljuneda Vars maa sees risoomina Paljasseemnetaimed: Tähtsus looduses: Rikastavad õhku hapnikuga Mõjutavad mulla omadusi Reguleerivad veerežiimi
kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed, hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusis varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed, kollalaadsed ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. Loomatüübid Click to edit Master text styles Second level 540 - 400 miljonit a. tagasi kujunesid Third level
murenemise ja organismide elutegevuse tulemus,siis ei saanud mulda veel olemas olla. Reasta Maal toimunud sündmused 1.ainuraksete prokarüootide teke 2.eukarüootsete rakkude teke 3.hulkraksuse kujunemine 4.fotosünteesivate tsüanobakterite areng 5. kudede ja organite areng 6.elu väljumine veest maismaale 7.suguline paljunemine 8.kehasisene viljastumine 9.kehaväline viljastumine Reasta taimerühmad arengu järjekorras 1.rohevetikad 2.sammaltaimed 3.sõnajalgtaimed 4. paljasseemnetaimed 5.katteseemnetaimed Reasta selgroogsete loomade rühmad arengu järjekorras 1. kõhrkalad 2.lõuatud kalad 3. luukalad 4.kahepaiksed 5. roomajad 6.linnud 7.imetajad
(pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend tuumamembraanid sünteesitakse, kromosoomid keerduvad lahti (tekivad tuumakesed), tsütoplasma on alati vanemaga geneetiliselt identne. EOSELINE- toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või jaguneb kaheks. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. VEGETATIIVNE- paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad
tervistavad vannid, kariloomade allapanekuks. - Okkad 3-kaupa kimpudes, tihedalt oksal. Rabade tähtsus: - Sinine söödav marikäbi - mageveevarude säilitajad Nulg - seovad süsinikdioksiidi - Koonusekujuline - leevendavad kasvuhooneefekti. - Sammasjuur, mükoriisaga - Eelistab liivsavimuldi. Nõudlik Sõnajalgtaimed - Väga varjutaluv - Okkad suunatud tipu suunas. Ühekaupa Tunnused: padjakeste abil. Okkad pehmed. *Sõnajalg - Sinakasroosad, piklikud, oksal püsti kui küünlad -ei õitse Lehis -Paljunevad eostega - sirge ja hõre võra
4) ............................................................................................................................. 5) ............................................................................................................................ Eristatakse mõisteid vegetatiivne paljunemine (looduslik protsess) ja vegetatiivne paljundamine (inimtahtlik tegevus). Vegetatiivselt paljundatakse taimi, seeni ja loomi. 2. Eoseline paljunemine: Eostega paljunevad vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened. Eosed e, spoorid on haploidse kromosoomistikuga üherakulised moodustised. Sisaldavad vähe vett, on vastupidavad. Eosed tekivad meioosi teel. Eostega paljunemise eripära: Eostega paljunemine võib anda arvuka järglaskonna aga eoste idanemine toimub aeglaselt. Pärilik muutlikkus eoselisel paljunemisel ............................................................................................................ .....................................................
päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Elu areng (vaata ka lehelt) · Kõigepealt oli RNA maailm · Esmaste prokarüootsete rakkude teke (eeltuumsete rakkude teke) · Esmaste fotosünteesijate teke · H20 fotosünteesi teke. Päris bakterid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed. · Tekkisid hulkraksed · Eelkambriumi Suur jääaeg · Tekkisid esimesed maismaataimed, pea ja lülijalgsed. · Maismaa selgroogsed · Kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed · Esimesed roomajad, Sõnajalgtaimede domineerimine · Domineerivad roomajad, paljaseemnetaimede domineerimise algus. · Imetajad · Linnud · Pärisimetajad ja õistaimed · Inimlased, tänapäeva imetajad. · Kaasaegne loomastik ja inimene. Taimed Taimeriigi primaarne plastiid (kujunenud emdasümbioosi teel sinivetikast). Vetikad võivad olla primaarse või sekundaarse plastiidiga. Sekundaarse plastiidiga vetikad
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega
mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Teo liigid Mudatigu Kiritig Võsa-võõttigu Suur-seatigu u Viinamäetig u Nad söövad... Õistaimede erinevad osad Seened Papp ja paber Kõdunevad taimed Vetikad Sõnajalgtaimed Samblikud Samblad Tähtsus looduses Teod on toiduks paljudele loomaliikidele Vaheperemeesteks parasiitidele Seente ja taimede sööjad Surnud taimede
annaabi.ee 
