RANNIK Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest · kuidas merepõhi avamere suunas süveneb, · kas valdab setete ärakanne või kuhjumine · kas maapind on viimaste aastatuhandete jooksul tõusnud või vajunud. JÄRSKRANNIK: · kus meri randa murrutab
Tundub nagu laev püüaks jõuda sadamasse, enne kui laev ära laguneb 2) kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab: Minu jaoks paistab see maal natukene liiga udune, et sellest ma korralikult aru saaksin. Tänu sellele ei teki mul erilisi tundeid Turneri maali vaadates. Mõtetest võiksin lisada ainult selle, mis esimesena pähe lõi, et ei sooviks küll selle laeva pardal olla. V) Vaata lk 205 kujutatud Caspar David Friedrichi maali Rügeni kriidikaljud! 1) kirjelda maali: Caspar David Friedrichi loodud maal ,,Rügeni kriidikaljud" tundub olema allegooriline maastikumaal, kuid sellel on eriline tähendus. Peale punases kleidis kujutatava naise ning kahe mehe on kunstniku poolt kujutatud veel vapustavalt kaunis merevaade. Valged kriidikalh ´jud nende vahel. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud valget, natukene punast, sinist, musta ning natukene pruuni on märgata puude varjundites. Avara muutliku taeva all kõrguvad
Legoland · Asub Billundis · Üle 45 miljoni legoklotsi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikese Merineitsi kuju · Hans Chrisian Anderseni romantilise muinasjutu tegelane. · Muinasjutu suur populaarsus · Asub Kopenhaageni sadamas Mons Klinti kriidikaljud · Kauneim koht · Mere pinnast mõõdetud kõige kõrgem koht on 128m · Vaade Läänemerele Küsimusi ? Tänan kuulamast!
MAALIANALÜÜS 1. Caspar David Friedrich ,,Rügeni Kriidikaljud", u. 1818 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Maastikumaal (ka meremaal) 5. Maalil on kujutatud kolme inimest,kes asetsevad kriidikaljude lähedal nn. Kuristiku äärel.Toonid on väga erksad ja ja hästi kokkusegatud ja kooskõlas.Taevas on hele sinise tooniga.Valged kaljud on hästi silmapaistvad mere kõrvalt.Silma hakkavad ka pooleldi raagus puud ja eriti meeldivaks teebki justs ee vaade rannale(merele).Valitseb soe koloriit,sest taevas ja meri hakkab kohe silma
· marinist meremaalija · suur rõhk värvidel o ,,,,Temeraire`i" viimane sõit" · pintsli kõrval kasutas ka värvilabidat o ,,Hannibal Alpe ületamas" · kaotas kontuurid - eeskujuks impressionistidele · suurepärane atmosfäärinähtuste kujutaja o ,,Lumetorm" Saksamaa Caspar David Friedrich (1774-1840) · Maastikumaalija (kloostrivaremed, metsatihnikud, kõrgmäestikud, merejää kuhjumine) o ,,Rügeni kriidikaljud" · Enamasti maalil kuni 3 maastikuimetlejat o ,,Rändur udumere kohal" · Tundeküllased o ,,Eluastmed" Hispaania Francisco Jose de Goya (1746-1828) · Realistlikud portreed kuningakoja liikmetest o ,,Hispaania kuninganna Maria Luisa" · Värvikaid tüüpe rahva hulgast o ,,Karnevalistseen" · Vabadusvõitlust o ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3.mail 1808."
keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. · Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab Rügeni kriidikaljud kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Muusikas · Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, o rkestratsiooni ja teoste vormi. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti Villem Kapp viljeldi ballaadi, variatsioon
Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich ''Kriidikaljud Rügenil'' 5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu
JÄRSKRANNIK • SUUR SÜGAVUSTE JA KÕRGUSTE VAHE • LAINETUSE KULUTAV TEGEVUS • ESINEB MÄGISTEL RANNIKUALADEL • LAINETUS KULUTAB RANNAASTANGU JALAMIL KOOPAID FJORDRANNIK FJORD PIKAD, KITSAD, KÄÄNULISED JA SÜGAVAD LAHED. ENDISTE LIUSTIKE POOLT KULUTATUD. TEKKINUD MANDRIJÄÄTUMISTE AJAL. ESINEVAD NORRAS, ŠOTIMAAL, ISLANDIL, CANADAS, TŠIILIS, GRÖÖNIMAAL (TAANI) KRIIDIKALJUD SUURBRITANNIA LÕUNARANNIKUL ALBIONIMAA LEIDUB VEEL TAANIS MONI SAAREL, KRIMMIS SKÄÄRRANNIK TURU SAARESTIK JA AHVENAMAA KALJUSAARED MANDRIJÄÄTUMISE AJAL KANDSID LIUSTIKUD PEHMEMAD SETTEKIVIMID ÄRA JA LIHVISID GRANIITSET ALUSPINDA. ESINEVAD SOOMES, ROOTSIS RIASRANNIK RANNIKUGA RISTI ASETSEVATE MÄEAHELIKE
jmp. Pjotr Tsaikovski(Venemaa) teda peetakse Psüholoogilise muusikasuuna esindajaks, tema teosed põhinevad karmi saatuse ja õnneunistuste vastuolul. Tema loomingus on tähtsal kohal sümfooniad, balletid ,,Luikede järv", ,,Pähklipureja", ooperid ,,Jevgeni Onegin", ,,Padaemand". Neid Heliloojaid oli veel, aga ma sain aru, et vaja läks viite? Kunstnikud Eugene Delacroix(Prantsusmaa) Vabadus juhub rahvast Caspar David Friedrich(Saksamaa) Kriidikaljud Rügenil Kirjanikud ja luuletajad Charles Dickens(Inglismaa) David Copperfield, Oliver Twisti seiklused Alexandre Dumas(Prantsusmaa) Kolm musketäri, Krahv Monte- Cristo Victor Hugo(Prantsusmaa) Hüljatud, Jumalaema kirik Pariisis Eestis Algas ärkamisaeg. 1869. aastal toimus esimene üldlaulupidu. Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Välismaal David Livingstone Uuris Aafrika Sisepiirkondi. Avastati looduslik radioaktivsus. Louis
Romantism oli seotud rahvusliku ärkamisega, tihti aga ühiskondlikust elust põgenemise püüdega. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest. Caspar David Friedrich(1774-1840) saka romantiline maalikunstnik. Tähtsad on tema uuenduslikud maastikupildid, mis on äärmuslikult tundeküllaste ja tähendusrikaste motiividega. Piltidel kujutatud inimesed seisavad sageli seljaga vaataja poole, et rõhutada üksindust. Eelistab lõpmatusse avanevad maastikuvaated. "Rügeni kriidikaljud". Philipp Otto Runge(1777-1810) üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valguskäsitlus. Prantsusmaa Siin seostus kunsti areng poliitilise ajalooga tihedamalt kui mujal. Kujunes olukord, kus klassitsismi ideaalide hülgamine romantikute, hiljem ka teiste poolt tahes- tahtmatult väljendas ka pettumist ühiskonnas. Neile, kes kehtiva korraga rahul olid, muutus klassitsismi kaitsmine mitte ainult esteetiliseks, vaid ka poliitiliseks ülesandeks. Riik pooldas klassitsismi
MAAL lineaarsus kadus uuesti, taotleti maalilisust, tunnete väljendamine, kontrastid, koloriit, uus-barokk, suur huvi oli Idamaade ... , maastiku maal oli väga tähtis Prantsusmaa 1791-1824 Gericault – kuulsaim töö Meduse'i parv Saksamaa – romantikud olid rohkem mõtte kunstnikud, suurt osa mängisid natsareenlased, said inspiratsiooni 16.sajandi saksa meistritelt, ja ka Itaalia renessanssist, tegutsesid Roomas: Cornelius, Overbeck 1774-1840 Friedrich – Rügeni kriidikaljud REALISM 19.sajandi keskpaik, Diggens(kirjanik), Dolstojevski realismist saab rääkida kahes tähenduses, kõigepealt realism laiemas tähenduses on kogu kunstiajaloo vältel tehtud tõetruu maal, konkreetne kunstivool 19.saj keskpaigas, relistidel oli tähtis otsese ümbruse tõsieluline kujutamine, asjalikult ja objektiivselt, tõde on kunstisiht, siis alles ilus, iseloomulik oli huvi argielu vastu Prantsusmaa
Tundub nagu laev püüaks jõuda sadamasse, enne kui laev ära laguneb 2. kirjuta, milliseid tundeid ja mõtteid see maal Sinus tekitab! Minu jaoks paistab see maal natukene liiga udune, et sellest ma korralikult aru saaksin. Tänu sellele ei teki mul erilisi tundeid Turneri maali vaadates. Mõtetest võiksin lisada ainult selle, mis esimesena pähe lõi, et ei sooviks küll selle laeva pardal olla. 5) Vaata lk 205 kujutatud Caspar David Friedrichi maali Rügeni kriidikaljud! 1. kirjelda maali: Caspar David Friedrichi loodud maal ,,Rügeni kriidikaljud" tundub olema allegooriline maastikumaal, kuid sellel on eriline tähendus. Peale punases kleidis kujutatava naise ning kahe mehe on kunstniku poolt kujutatud veel vapustavalt kaunis merevaade. Valged kriidikalh´jud nende vahel. Värvitoonidest on kunstnik kasutanud valget, natukene punast, sinist, musta ning natukene pruuni on märgata puude varjundites. Avara muutliku taeva all kõrguvad teravokkalised nulud,
c) Hoovuste tekke põkjuse, liikumise seaduspärasus ning hoovuste roll maa kliima kujundamisel Hoovused tekivad ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsel liikumisel. Külmad hoovused tovad kaasa jaheda ja kuiva ilma, tekivad kõrbed nende äärde Soojad hoovused toovad kaasa niiske sademeterohke sooja ilma d) Kuhjuv ja kulutav tegevus järsk- ja laugrannikutel. Inimtegevuse mõju rannikutele Kulutav rannik e järsk rannik: · Meri kulutab randa nt pankrannik ja kriidikaljud Kuhjuvrannik e laigrannik: · Toimub setete kuhjumine kaldale nt Pärnu rand ja skäärrannik Inimesed süvendavad randasid ja teevad sadamaid mis rikub algelise kuju, ehitavad majad liida ranniku peale mis võib põhjustada varisemist. e) Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Maailmamere kaitse vajadus Inimesed reostavad maailma merd mitmeti: · Linnadest tulevad saasteained kui asub merele lähedal
Põhjamerre • täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga keskkonnaprobleemid. -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta Eestis esinevad rannikutüübid. Lainetuse mõju randadele. -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. 2. Läänemere taimestik. Fütoplankton. Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees. Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli. Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt
naisi võitlemas prantslaste vastu. Saksa romantismi võiks iseloomustada lapselikkus ja naiivsus, kuid kaunid värvid. Peateema maastikumaal, ka lapsed ja lilled. Philipp Otto Runge, esimene saksa romantik. Üritab oma maastikes edasi anda filosoofiat, saadavad pikad selgitavad tekstid, kus ta igale taimele/lillele suurt filosoofilist tausta taha kirjutab, sümbolid. ,,Hommik". Kõige tuntum Caspar David Friedrich. ,,Rügeni kriidikaljud" , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid, metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema väga omapärane maal on ,,Rist mägedes", selle tööga sai ta ka kuulsaks, altarimaal, aga Kristuse kuju imeväike ja küljega. Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga vaataja poole
LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu -suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht -suuremad saared: Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland -ümbritsetud 9 riigiga -üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Rannikud -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal -Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis. Soolsus -jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel on tekkinud riimvesi (soolsus 8-10 promilli) Madala soolsuse põhjused: -jõed toovad palju magedat vett -veevahetus ookeaniga on aeglane -sademete hulk ületab aurumise Vee liikumine -tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla 3cm)
annaabi.ee 
