Eesti elustik ja elukooslused (1)

I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus .
Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses.
Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused
Liikidevahelised suhted – sümbioos, kisklus, parasitism , konkurent
Taimekooslus ja selle kirjeldamine – Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas , laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid .
Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid–metsas metsataimed, niidul niidutaimed . Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus , kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust.
Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga.
Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv – põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas ,harilik toomingas ) - rohttaimed ( leseleht ,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde)– samblarindega. Puhma -, rohu- ja sambla -samblikurinne moodustavad alustaimestiku.
Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada.
Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt.
Tootjad, troofiline tase
I aste, herbivoorid
II asme tarbijad
3 astme t.
NIIT
Võilill, rohi
Vihmauss , tigu , rohutirt
tihane , mutt , jänes
hiireviu, nugis , rebane
METS
Riritigu, mullakakand
Kaelushiir , leevike
Nugis, metskits--
Hunt ilves
SOO
Jõhvikad,mustikad
Uruhiir , teder
Rabapistrik, rebane
Hunt,karu
JÄRV
Ränivetika õitsmed
koorikloomad, teod
Forell, latikas
saarmas
JÕGI
Kiiljas jõekarv, liuskur
Lepamaim
haug
Saarmas,jäälind
AED
Õunad,taimejäänused
vihmauss,kärbes
tihane,varblane
kass
Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus.
RABA – Kevad – Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask ,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas , alpi jänesvill. Suvi – Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma( sookurg ,mudatilder). Talv – teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid . Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal
II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon . Eri rühmade liikide iseloomustused.
Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid, viirused ja eukarüoodid
Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed , soontaimed
Selgrootud – putukad, liblikad , sipelgad , mardikad ,ussid, rohutirtsud , (jõe)käsnad,(lamelimused)
Selgroogsed – kalad , kahepaiksed , roomajad , linnud imetajad
III Metsad
Metsade üldiseloomustus.
E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks.
Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest.
Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%)
Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%), Sloveenia (62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%), Iirimaa (11%),Holland(11%), Suurbritannia (12%)
Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus . 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%.
Eesti metsade üldiseloomustus: Kuuluvad segametsade vööndisse. Valitsevad okaspuu -enamusega puistud , esineb ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase - ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe. Keskmine vanus 56 a.
Eesti metsavarud.Kõdusoometsad(14,8%) Laanemetsad (23,5%) Loometsad(2,4) Palumetsad (22,5). Tagavara : Kuusk (23,4%) Haab (7,4%) Kask(22,9%) Mänd(30,3%)
Metsade klassid n. arumets , selle alla kuuluv tüübirühm on n. palumets , kus asub pohla, mustika kasvukohatüüp(ka metsakasvukohatüüp. Koht kus kasvab teatud liiki palju)
Metsade klassifitseerimise alused, ordinatsioon. kasvukohatüübid on sarnased, neis kasvab ühiseid liike
Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine)
Metsaloomastik: Selgrootud( hiid- puiduvaablane ,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik, metsvint , lehelind ); imetajad(karu, kits ,hunt); Väikekiskjad. Nirk , kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink .
Liigid: metstilder , metsvint, rohevint, suurnokk- vint , metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed-põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane , põhjatihane, sootihane , tutt-tihane, sinitihane, sabatihane, punarind, käblik, kaelustuvi, leevike, karmiinleevike.
Lääne-Eestile iseloomulikke elupaigatüüpe: metsad ja sood .
Põlismets on looduslik, inimtegevusest puutumata mets. Ürgmetsa aineringe kulgeb kinnises tsüklis ja seda iseloomustab tootmise-tarbimise tasakaal (P/R=1). Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid..
Eesti kotka -aabits.
IV Niidud
NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab pidevat niitmist. SELGROOTUD-marjalutikas, koerliblikas ,maipõrnikas,ristämblik. IMETAJAD- halljänes, pisihiir ,rebane,nirk,metskits
Inimmõju alusel niidud jaotada:– pool-looduslikeks – kultuurniitudeks.
Kasvutingimuste alusel jaotataks: – aru-, – lammi -, – ranniku- ja – soostunud niidud.
Tekkeviis: Looduslik teke (laiud ja rannikud , mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Iga-aastased üleujutused ( lamminiidud ). Liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud )) Inimtegevusega seotud teke (Valdav niitude tekkimise viis. Hüljatud põllumaadele ja raiesmikel, aladele , kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.)
Niitude levik Eestis: esimesed puisniidu -ilmelised kooslused tekkisid ilmselt juba küttide-kalurite- korilaste ajal (…3000 a. e.m.a) metsloomade ligimeelitamise eesmärgil. Viljelusmajanduse algusaegadel (5000 a. t.) hõivati eelkõige juba algselt avatud kooslusi – mere-äärseid loopealseid, rannaniite ja jõgede ääres asuvaid luha -alasid.
Asustus liikus rahvaarvu kasvades sisemaa poole; 2000 a. t. võeti kasutusele vikat, mille tulemusena suurenes puisniitude levik oluliselt. Pool-looduslike koosluste leviku maksimum jäi 19. saj. lõppu ja 20. saj. Algusesse .
Juba 20. saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused:
 ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaadeks
 alade mahajätmine - võsastumine/roostumine
 muutused omandipoliitikas
 käsitsitööst loobumine
 metsastamine
 rannalähedaste alade täisehitamine
 seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine
Soontaimi niidutüüpides: puisniit 600 liike kokku 56 kaitsealuseid
loopealne 270 30
lamminiit 350 22
rannaniit 390 34
Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega.
Niidutüübid: Alvar e loopealsed on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega. reljeef on üldiselt tasane . Taimed- kadakad, kibuvits ,kassikäpp,mägiristik. Linnud- kiivitaja ,punajalg-tilder,kanepilind
Lamminiidud e.luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel(Emajõgi, Pärnu, Kasari jt ääres). Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuleb niita,karjatada,muidu kasvab kinni. Taimestik :tamm, hall lepp , haab, toomingas/pajusid, harilikku sarapuud/ rohurinne on liigirikas - aruheinad,kassikäpp, mägiristik, tarnad , angervaks.Linnsutik: tikutaja ,kiivitaja,rukkirääk
Rannaniit on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Puu- ja põõsarinne enamasti puudub, harva kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel . Tuleb karjatata, muidu pilliroog vohama ning niidukooslus hävib. Suurim Matsalu looduskaitsealal . Rohuvönd- pilliroog, merihumur, rand - orashein , punane aruhein, randristik. Linnud – kurvitsalised ,kiivitaja, merisk ,hanelised
Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel –kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb . Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart /paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl , kullerkupp , pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur
Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu .Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein. LINNUD- metsvint,salulehelind,tihased
MÕISTED
Pool-looduslik kooslus e. pärandkooslusteks nim loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud, kuid mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat
Rohumaa peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaa hõlmab niite, heina- ja karjamaad.
V Sood
SOO – veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana . Turba paksus enam kui 30 cm, õhemaga nim soostunud aladeks. Levik 3 % maismaast, kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes. Pindalalt on soid kõige enam Kanadas, siis Venamaal. Soostumise järgi :Soome31%. Eesti21% Iirimaa17%. Rootsi16% Kanada14% Indoneesia13,6% TEKE- järvede kinnikasvamine, maismaa soostumine .
Kergesti lagunevad- sõnajalad; Keskmiselt – tarnad, villpead; Raskesti – turbasamblad , puhmad (sookail, kanarbik)
Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik .
Madalsoo -57%, madalamatel aladel,toitub mineraaliderikkast veest. Teke-vesi voolab lohku kokku;allikast – allikasoo;üleujutusala – lammisoo.Liigitus: Õõtsik- luha-, allikasood, lubjarikkad - ja liubjavaesed pärismadalsood.
Taimestik: muda -, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. turbasamblad, sirbikud Loomastik MADAL JA SIIRDESOOS:parm;ristämblik; rohukonn ;rästik;sookurg, metskiur,tikutaja,põder
Siirdesoo –12%,üleminekukooslus madalsoolt rabale,vesi suhteliselt min. ainete vaene. Mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi.Liigitus: Rohu-, päris- siirdesoo
Taimestik:turbasamblad,mänd, vaevakask ,tarnad,soopihl,jõhvikad
Raba -31%,ümbruskonnast kõrgem ala,toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel. Liigitus: Rabametsad ,Puisrabad,Lagerabad. Taimestik:sookask, mänd/paju,vaevakask/tupp- villpea ,jänesevill, huulhein , rabakas / puna-,pruun-,harilik turbasammal. Loomastik: kiil, risrämblik, veekonn ,rabakonn, vaskuss , suurkoovitaja,mudatilder,piilpart,rabapistrik,põder,hunt,karu
Ida ja lääne est raba erinevused: Lääne-Eesti rabad : Järsu rabarinnakug; Keskosa tasane; Vesi liigub raba servas , keskosa tasane; Keskel lageraba, puud rabanõlvadel; Raba-jänesvill
Ida-Eesti rabad: Kumer ; Vee äravool hea; Puisrabad; Hanevits
Laukad on väike sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest. Laukad on iseloomulikud rabadele. Paiknevad ovaalsete ringina ümber raba mõttelise keskpunkti .
Älves on mudaga täidetud rabaveekogud. On rabade kõige ohtlikumad kohad, sest vedela muda kiht võib seal ulatuda 2-5 meetrini. Võivad aja jooksul areneda laugasteks. Tüüptaim – valge nokkhein,rabakas - OHTLIK Mätastarn.mättad - OHUTU
VI Läänemeri
Läänemeri- madal(keskmine 52m),vähese soolasusega meri. Veebilanss: veevarusid täiendavad: jõed, sademed, vee sissevool Põhjamerest. Jääb vähemaks: aurumine ja väljavool Põhjamerre.Veevahetus 30a. Fosfori- ja lämmastikuühendite-vetikate vohamine -hapnikupuudus põhjakihtides, ka raskmetallid ja nafta . Hoovusi pole-muutlikud tuuled. Rannik-Järsakrannik(Pankrannik P-E ja saared);Lauskrannik(liivar.)
Läänemere taimestik. Põhjataimestik : rohe-,puna-, pruunvetikad . mändvetikad
Rannikul/saartel taimed: merihein, merikapsas,sinerõigas
Fütoplankton: sõltub soolsusest. Sini-,vibur-,rohe-,mändvetikad
Läänemere loomastik. Zooplanktoni-meriseen, vesikirbulised ,aerjalalised
Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking, rannakarp ,südakarp
Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht), tursk , lest ,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt- tiir ,randkiur, merivart ,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal , pringel
VII Järved
Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi , võrts, narva mullutu suurlaht , ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts.
Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv.
Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest
Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved– Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa).* Pruuniveelised järved– Pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu Mustjärv) * Väikesed ja sügavad järved– Vesi kihistub samuti temperatuuri järgi. Kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 25­30 ºC, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 ºC. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub.
Järvetüübid sõltuvalt toitainetest:
*vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal -, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon : neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna , Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks.
*Poolhuumustoiteline(semidüs)- Toitelisus: Miner.ainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega. Liivaste või osalt rabastunud kallastega Leidub: Kurtna Valgejärv, Tänavjärv Iseloomulikud liigid: Lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas vesikuuske. Osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest
*Huumustoiteline (düstroofne)- Toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja
biogeensed ained puuduvad Vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane Reaktsioon: happeline Leidub: rabades ( samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad) Iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Osatähtsus: 9% uuritud järvedest
*Segatoiteline Toitelisus: Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv . Vee värvus: kollakas või rohekas Küllaltki tiheda taimestikuga.Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved Leidub: Valdavalt Madal-Eestis Iseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp , väike vesiroos , vesikarikas ,konnakilbukas jt Osatähtsus: 36,6% uuritud Eesti j.
*Rohketoiteline ( eutroofne )- Toitelisus: rohkesti mineraal- jaorgaanilisi aineid, teiste hulgaskaltsiumisooli Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui , vesikupp, vesiroosid,räni-kardhein jt. Osatähtsus: 36,4%
*Soolatoiteline (halotroofne)- Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega
veel ühenduses olev rannalõugas ( laguun ). Toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Leidub: Mullutu ja Oesaare laht Iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm -penikeel,pilliroog. Osatähtsus: 1,4%
Järvede liigitus tekke järgi:
Voortevahelised järved -Pikad ja kitsad Paljud on soostunud kallastega ning kinni kasvamas. (Nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15 m). N:Saadjärv, Pikkjärv
Moreenküngaste lohkudes ja nõgude järved,-Enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad.Tuntumad: Käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv, asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus.Järve lõunaotsast voolab välja Väike Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avanevad allikad. Paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodek muutunud.
Orujärved- mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.N: Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge.Rõuge Suurjärv.
Jäänuk-järved,- maatõusu tõttu merest eraldunud (lahesoppidest). N:Harku järv. 2000 aastat tagasi kadus ühendus merega.
Rannajärved– tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevett ning järvedel on säilinud seos merega. N: Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Sutlepa meri jt.
Kallaslaugasjärved-Tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha elut punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva.
Soodijärved moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist, palju Emajõe kallastel.
Meteoriiditekkelised järved- Kaali järv tekkis umbes 2600 aastat tagasi ainulaadne kogu Euroopas.Järve ümbritseva valli siseküljel on näha meteoriidiplahvatusel maapinnast välja paisatud lubjakivirahne.
Looduslikud paisjärved – kujunesid jääajajärgse Läänemere poolt kokku kantud ja tuule kuhjatud luidete taha. Tänaseni on säilinud umbes 8000 a. tagasi tekkinud Ülemiste jv.
Elutingimused järvedes- Taimede ja loomade elu järves määrab ära: toitainete hulk, hapniku hulk, päikesevalgus, veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust veetaimedest. Hapnikku kasutatakse:Hingamiseks (Kõik organismid, ka taimed),surnud organismide jäänuste lagundamiseks.
Eesti järved eri aastaaegadel - Vee temperatuur on järvedes kaldast eemal, pinnakihis juulis augustis enamasti 19 kuni 20°C, eriti kuumade ilmadega kuni 26 - 28 °C.Kui sellega kaasneb kestev tuulevaikus ja tugev järvede õitsemine, võib järves ka kesksuvel tekkida öösiti hapnikupuudus. Järved hakkavad jäätuma novembri lõpul,jääminek toimub u. aprilli lõpul.
Vee kihistumine –seguneb 2x a, kevadel ja sügisel. Suvel on kihistunud. Külm põhajs ja päikese soe peal. Talvel vastupidi. Külm jääall, soe põhjas.
Termokliin - ehk metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temp järsult 1-3°C iga meetri kohta.
Veeõitseng- Toitainerohkes järves võib ka kesksuvel tekkida hapnikupuudus (veeõitseng): kuumad ilmad , taimhõljum paljuneb väga kiiresti.
Järvede gaasirežiim- Meie väikejärved on suhteliselt kehvadem hapnikutingimustega. Ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks.
Valgustingimused- Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton.
Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi:
Kaldataimed (Kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril Omadused: taluvad pidevat niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihmakorral. Liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi , kollane võhumõõk)
Kaldaveetaimed(Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred. Liigid: Kaldavee- taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad)
Ujulehtedega taimed(Kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab
märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal . Samuti aitab lehti veepinnal hoida lehtede ja varte õhuruumides olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub gaasivahetus. Liigid: Nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi, kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel))
Veesisesed taimed(Kasvukoht: sügavamas vees, kus on veelpiisavalt valgust. Omadused ja liigid: nad on üleni vee all ( vesikatk , vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale(särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu.Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik)
Taimhõljum(Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikateõitsemised. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad.Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumihulka kuuluvad organismid ja kalamaimud)
Järveloomastik.
Järvede loomhõljum (zooplankton), põhjaloomastik, teised selgrootud- vesikirp,vesilest,vesikiil,sinikiil,sõudur
Järvekalad – rääbis, arven,haug,latikas,kiisk,särg
Kahepaiksed ja roomajad-hari-, tähnikvesilik,vee-, tiigi-,järvekonn/ nastik
Lindude ja imetajate- laululuik, tuttvart ,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas, ondatra , mügri, nahkhiir .
VIII Jõed
Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja ,Põltsama. Suurimalangusega Piusa
Vesikonnad : (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud).
Jõe tekkimine: lgab:allikast,jästvest,voolata välja soost,kaks väikest jõge suuremaks .
Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu), keskjooks (vool rahulik,uuristav tegevus nõrk,uhteaineid trantsportiv tegevus), alamjooks (vool aeglane,uhtained settivad,moodustuvad setted ), suue(merre,järve, teisejõkke,liivasisse,sohu)
Voolurežiim- sõltub: toitumisest(sademetest,jää- ja lumesulamisveest,põhjaveest), ala kliimast ,pinnamoest.
Mõisteid: Jõesäng- on oru ristlõikes kõige sügavam osa
Jõeorg –voolutee, piklik negatiivne pinnavorm , mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel.
Terass- nim orgudes lammist kõrgemal paiknevaid astanguid
Sälkorg- on ristlõikes V-kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks.
Moldorg- ristlõige on U-kujuline,säng on tekkinud oru nõgusasse põhja.
Lammorg - tasane põhi, millesse on lõikunud säng
Perv - Oru- veeru ülemineku nim oru perveks
Meander- õelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga.
Soot- Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu - soot, koold e. vanajõgi.
Põrkekallas- Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Ta on vastasasuvast laugkaldast tunduvalt järsem.
Jõe lang- jõe lähte abs. kõrgus(m) - suudme abs. kõrgus(m)/(jagatud)/jõe pikkus(km)
Jõe langus Absoluutseks languseks nim. jõe lähte ja suudme kõrguste vahet.
Jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega.
Lisajõgi- Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi.
Harujõgi- on peajõe kesk- või alamjooksul , tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas ) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi.
Veelahe - on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel.
Jõgikond- ehk jõe valgala on ala, kust jõgi saab oma vee.
Jõetaimestik. Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga –kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal(päideroog,luigelill,hundinui), kaldalähedases ribas(rooghein, jõgiputk,murkputk) ja vees(ujuv penikael,räni-kardhein)
Mürgiputk – kuidas tunda: iseloomulik kasvukoht: niisked porimülkad, järve- ja kraavikaldad, kinnikasvavate veekogud. Kuivas ei kasva! Veidi kaardunud varrega. Parim määramistunnus on maa-alune risoom - pikuti pooleks lõigatult, on seest tühi, kuid ristivaheseintega kambriteks jaotatud.
Jõeloomastik. Selgrootud(kiiljas jõekarp,keeristigu,liuskur,jõevähk)
Jõekalad: Eurütermsed(veetemp ei piira-haug,lepamaim), Külmaveelised(temp kuni 13c-jõeforellm,ojasilm), Jahedaveelised(13C-17C- harjus ), Soojaveelised(15C-16C- koger ,säinas, hink ,kiisk)
Loomad- rohu-,järvekonn/vesipapp,jäälind,vihitaja, lauk /saarmas,ondatra,kobras
IX Antropogeensed kooslused. Eesti ala tulnuk ja kultuurtaimestik.
Umbrohud - on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. ( naat , kõrvenõges, rukkilill , põldohakas,orashein,harilik võilill)
Ruderaalkooslused - ehk prahipaikadele omased juhuslike taimedega asustatud alad. (põdrakanep, maltsad, pujud) Nt: Kaevandatud ent metsastamata aladel levib rohkesti nn ruderaalkooslusi.
Inimtegevusest rikutud looduslikud kooslused – põlismetsad, rabad, niidud....
X Liigikaitse .
Taimed. Muutused soontaimede kaitses: Riikliku liigikaitse kestel on Eestis üldse kaitse all olnud 225 soontaimeliiki: praegu ei ole kaitsealuste seas enam kümmet neist, viis on tõenäoliselt hävinud. Kaitsealuste hulgast arvati peale hävinute (ida-kiviürt, leeder-sõrmkäpp ja mägi-seahernes) välja näsiniin, kelle seisund on sedavõrd hea, et ta on väljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik.
Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast –
Eestis hävinud - süstlehine konnarohi , vesiks
Äärmiselt ohustatud - lääne­sõrmkäpp, laanekannike
Ohustatud – turvastarn, aasnelk
Ohualdis - väike konnarohi, meripuju
Ohulähedane – koeraputk, karulauk
Ohuväline – harilik vaher, harilik raudrohi
Loomad:
Eestis hävinud – Tundrasikk, valgevööt-päevakoer
Äärmiselt ohustatud - suur-konnakotkas, ebapärlikarp, siniraag
Ohustatud – viigerhüljes, kõre
Ohualdis – kaljukotkas, karvasjalg -kakk
Ohulähedane – kanakull , põldvütt
Ohuväline – aed- roolind , põder, sinikael -part
TESTID
I. -Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale
põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti
häiritavad liigid. TÕENE
-Tähista vääriselupaigale omased tunnused : Ajutine oja,Allikate ümbrus,Erivanuselisus esimeses rindes,Järsk jõekallas,Tunnusliikide esinemine,Õõnsustega puude esinemine, Põlengujäljed puudel.
-Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel, kohati varisehunnikuid. – Veekogude madalad kaldad
Vähe varist, vanad päikesele avatud puud. – Männikud
Rohke varis, esineb häile, erivanuselied puud, puudel võib olla rohkelt habesamblikke. – Kuusikud ja kuuse- segametsad
Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni, õõnsustega puutüved, tavaliselt on metsa all lopsakas rohurinne. – Lehtmetsad
Mitmekesised puistud. Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. – Klindimetsad
Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. – Puisniidud
Esineb kuivanud oksi ja tüvesid. Seal elab kitsalt kohastunud putukaid. – Looduslikult uuenenud põlendikud
II. -Kasvukohatüüüp – jänesekapsa, Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübirühm – laanemets , Tüübiklass – arumets
- Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon
Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon
Sadade kilomeetrite suurused mandriosad – Megakombinatsioon
Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon
-Kõrvutiasetsevad, kuid erinevates tingimustes arenevad kooslused lähevad üksteiseks üle liikide järkjärgulise ärajäämise ja juurdetuleku teel. – Ruumiline kontinuum
Liikide, nende rühmituste või koosluste järjestamine piki telgi, mis määravad taimkatte varieerumise. – Ordinatsioon
Kolme rinde dominantide kombineerumisel põhinev üksus. – Sotsiatsioon
Klassifikatskooni põhiüksus, kuhu kuuluvad kõik teatud floristilise koosseisu ja ühesuguse välimusega kooslused ühetaolistes kasvukohatingimustes. Eristatav kahe rinde dominantide alusel. – Assotsiatsioon
Üksus, mis hõlmab kooslusi, kus on sama edifikaator. – Formatsioon
-L. Laasimeri (1958) Eesti geobotaanilise rajoneeringu aluseks on võetud:Süntaktsionid
-"Klassifikatsioon on rühmituste süsteem, milles kõik objektid on ära jaotatud nii, et selgub millised neist on rohkem sarnased ja millistel on vaid mõned kõige üldisemad ühisjooned." TÕENE
V. -Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon
Biotsönoosi elupaik. – biotoop
Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon
Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus
- Isas - ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel – sooline koosseis
Tsönopopulatsiooni nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla. – seisundiline kooseis
Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis
Vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused – geneetiline koosseis
Kahjustavate tegurite mõju – seisundiline kooseis
Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks – seisundiline kooseis
Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis
-"Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Invasiooniline. (regressiivne)
-"Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Miinimumreegel
-"Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" TÕENE
V. Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul? Kuusk
- Kõdusoometsad – 14,8%
Laanemetsad – 23,5%
Loometsad – 2,4%
Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad – 12,9%
Naadi kasvukohatüübi metsad – 10,8%
Palumetsad – 22,5%
- Eesti kõige metsasem maakond on? Hiiu
- Kui palju on Eestis metsaga metsamaad? (2010 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata) 47,7%
-Tagavara osakaal: Kuusk – 23,4%, Haab – 7,4%, Kask – 22,9%, Mänd – 30,3%
- Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul rohkem kui poole võrra? Halllepp, haab, sanglepp .
-Tüüprühmas enamuspuuliik : Haab – laanemets, Hall lepp – salumets, Mänd – palumets, Kuusk – laanemets, Kask – soovikumets
-Kõige metsavaesem Tartu.
-Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal? Põlva
VI.- Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired ). – koopad
Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited
Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja –järvikud
Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. – veealused liivamadalad
Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. – rannikulõukad
Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid
-Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed , padurid, jõgede lehtersuudmealad.
-rabad – teder
looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos
laialehelised lammimetsad – künnapuu
humal , luidetevahelised niisked nõod – metstilder
püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk
liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia
vanad loodusmetsad – händkakk
merele avatud pankrannad – räästapääsuke
karid – hallhüljes
allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp
liivakivipaljandid – jäälind
lood – verev kurereha
pangametsad – mets-kuukress
koopad – tiigilendlane
-Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. Rannikulõukad, rannaniidud, rabad.
VII. -Miks on ohtlik süüa linnas kasvavaid seeni? Seened omastavad aktiivselt raskmetalli ja teisi saasteaineid
-Kagu-Eesti happelistel muldadel domineeriv umbrohi . – põldrõigas
Esineb vaid saarte ja lääneranniku põldudel. – põld-varsapõlv
On suhteliselt mürgikindel ja levib seetõttu herbitsiididega mürgitatud raudteedel. – pihkane ristirohi
Tavaline umbrohi lubjarikastel põldudel. – põldsinep
Eelistab kasvada nisupõllul. – äiakas
-Selgroogsete põliselustikust säiluvad linnaaladel eelkõige: Väiksemad linnud
-Missugused puuliigid on õhusaastele kõige tundlikumad: Kuusk ja mänd
-Millise koosluse taimed on linnas kõige vastupidavamad? Salumetsade
-Millised olid esimesed põlluviljad Eestis? Nisu ja oder
-Miks on linnades puudel vähe samblikke ja suuremate linnade keskosades ei suuda kasvada ükski samblik? Õhusaaste
-Palju looduslikke taimeliike on Tallinnas registreeritud? Üle tuhande
-Võrreldes tavapõllumajandusega on mahepõllumajanduse suurimaks puuduseks – Väiksem saagikus
-Millist taime nimetatakse "valge mehe jalajäljeks"? Suur teeleht .