Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti elustik ja elukooslused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul ?
  • Kui palju on Eestis metsaga metsamaad ?
  • Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul rohkem kui poole võrra ?
 
Säutsu twitteris

I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus .
Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses.
Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused
Liikidevahelised suhted – sümbioos, kisklus, parasitism , konkurent
Taimekooslus ja selle kirjeldamine – Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas , laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid .
Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigid–metsas metsataimed, niidul niidutaimed . Metsakooslusesse võib küll sattuda lähedal asuvalt niidult või umbrohtunud põllult niidutaimi, kuid need ei suuda seal kaua elada. Põhjus on selles, et metsas kasvavad rohttaimed eelistavad kasvada puude varjus , kuid niidutaimed vajavad rohket päikesevalgust.
Vastastikused suhted - Püsivalt saavad koos kasvada ainult need taimeliigid, kes suudavad omavahel elutingimusi kõige otstarbekamalt jagada. Taimede vahel toimub pidev olelusvõitlus, mille käigus hukkub palju taimi. Reeglina säiluvadki need liigid, kes kohastuvad kõige paremini üksteise ja keskkonnaga.
Rindeline ehitus- Metsades : puurinne - nende järelkasv – põõsarinde - alusmetsa (must ja punane sõstar,näsiniin,harilik pihlakas ,harilik toomingas ) - rohttaimed ( leseleht ,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde)– samblarindega. Puhma -, rohu- ja sambla -samblikurinne moodustavad alustaimestiku.
Aastaajaline areng (sesoonsus) - Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada.
Uuenemine- Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt.
Tootjad, troofiline tase
I aste, herbivoorid
II asme tarbijad
3 astme t.
NIIT
Võilill, rohi
Vihmauss , tigu , rohutirt
tihane , mutt , jänes
hiireviu, nugis , rebane
METS
Riritigu, mullakakand
Kaelushiir , leevike
Nugis, metskits--
Hunt ilves
SOO
Jõhvikad,mustikad
Uruhiir , teder
Rabapistrik, rebane
Hunt,karu
JÄRV
Ränivetika õitsmed
koorikloomad, teod
Forell, latikas
saarmas
JÕGI
Kiiljas jõekarv, liuskur
Lepamaim
haug
Saarmas,jäälind
AED
Õunad,taimejäänused
vihmauss,kärbes
tihane,varblane
kass
Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus.
RABA – Kevad – Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask ,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas , alpi jänesvill. Suvi – Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma( sookurg ,mudatilder). Talv – teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid . Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal
II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon . Eri rühmade liikide iseloomustused.
Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid, viirused ja eukarüoodid
Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed , soontaimed
Selgrootud – putukad, liblikad , sipelgad , mardikad ,ussid, rohutirtsud , (jõe)käsnad,(lamelimused)
Selgroogsed – kalad , kahepaiksed , roomajad , linnud imetajad
III Metsad
Metsade üldiseloomustus.
E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks.
Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest.
Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%)
Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%), Sloveenia (62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%), Iirimaa (11%),Holland(11%), Suurbritannia (12%)
Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus . 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%.
Eesti metsade üldiseloomustus: Kuuluvad segametsade vööndisse. Valitsevad okaspuu -enamusega puistud , esineb ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase - ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe. Keskmine vanus 56 a.
Eesti metsavarud.Kõdusoometsad(14,8%) Laanemetsad (23,5%) Loometsad(2,4) Palumetsad (22,5). Tagavara : Kuusk (23,4%) Haab (7,4%) Kask(22,9%) Mänd(30,3%)
Metsade klassid n. arumets , selle alla kuuluv tüübirühm on n. palumets , kus asub pohla, mustika kasvukohatüüp(ka metsakasvukohatüüp. Koht kus kasvab teatud liiki palju)
Metsade klassifitseerimise alused, ordinatsioon. kasvukohatüübid on sarnased, neis kasvab ühiseid liike
Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine)
Metsaloomastik: Selgrootud( hiid- puiduvaablane ,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik, metsvint , lehelind ); imetajad(karu, kits ,hunt); Väikekiskjad. Nirk , kärp, nugis, tuhkur, rebane, mäger, mink .
Liigid: metstilder , metsvint, rohevint, suurnokk- vint , metskiur, hall-kärbsenäpp, talvike, siisike, väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind, suur-kirjurähn, mustpea-põõsaslind, aed-põõsaslind, laulurästas, hallrästas, musträstas, vainurästas, pasknäär, rasvatihane , põhjatihane, sootihane , tutt-tihane, sinitihane, sabatihane,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti elustik ja elukooslused #1 Eesti elustik ja elukooslused #2 Eesti elustik ja elukooslused #3 Eesti elustik ja elukooslused #4 Eesti elustik ja elukooslused #5 Eesti elustik ja elukooslused #6 Eesti elustik ja elukooslused #7 Eesti elustik ja elukooslused #8 Eesti elustik ja elukooslused #9 Eesti elustik ja elukooslused #10 Eesti elustik ja elukooslused #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helina555 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

NeverWakeUp profiilipilt
Sandra Andrejeva: oli sellest abi, tönan!
19:15 19-02-2015


Sarnased materjalid

80
docx
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
58
doc
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine
14
doc
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
48
docx
Eesti biotoobid
54
docx
Biotoopid
26
docx
Hüdrobioloogia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun