Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: ...
Kontserdiretsensioon Kuressaare Gümnaasimi aulas, 1. oktoobril 2015. aastal kell 12.00 toimus kontsert, kus astusid ülesse Eesti muusika- ja teatriakadeemia Swing-orkester. Lisaks mängis klaveril Johan Randvere ning Karl-Johan Kullerkupp löökpillidel. Orkestrit juhendas kammermuusik Toomas Vavilov. Kontsert oli üllatavalt tore ja huvitav. Mulle isiklikult meeldis seda väga vaadata ja kuulata ning kui võimalus tekib, siis külastaks korra veelgi taolist kontserti. Meile räägiti muusikapäevast üldiselt, mida see endast kujutab ning toodi erinevaid muusika näiteid. Silma jäi see, et publikuga osati hästi suhelda. Eriti meeldis, et pianist, Johan Randvere, rääkis
Taimed Anni Vanemb 11A Sisukord · Kullerkupp · Sinilill · Pääsusilm · Näsiniin Kullerkupp · Kullerkupp (Trollius europaeus) · Mitmeaastane taim. · Levinud Euroopas,Väike- Aasias,Eestis,Põhja-Ameerikas. · Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda kullerkupp. · 25...30 kullerkupu liiki Sinilill · Sinilill (Hepatica nobilis) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud Ida-Euroopas ja Skandinaavias · Tulikaliste sugukonnast sinilille perekonnast. · Umbes 6 liiki Pääsusilm · Pääsusilm (Primula farinosa) · Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. · Levinud kogu Euroopas. · Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk. · 5 liiki Näsiniin · Harilik näsiniin(Daphne
ÕPILASFIRMA ABAKADABRA ASUTAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL Koht: Tallinn Aeg: 17.10.2019 Osalesid: Ella Kuusk, Mai Kullerkupp, Anna Oja, Paula Palm. Juhatas: Mai Kullerkupp Protokollis: Ella Kuusk Päevakord: 1. Õpilasfirma toote/teenuse valik. 2. Õpilasfirma nime valik. 3. Õpilasfirma aktsiakapitali suuruse määramine ja jaotamine aktsionäride vahel. 4. Õpilasfirma valdkonna juhtide valimine, asendused ja juhatuse kinnitamine. 5. Õpilasfirma põhikirja kinnitamine. 6. Töökorralduse reeglite kinnitamine. 1. Õpilasfirma toote valik. Mai Kullerkupp pakkus ideeks toota kingapaelu, Anna Oja
neid on nii tore korjama minna, siis kui tuuled lõõtsuvad? magusat lõhna puhuvad ninna. Need on nurmenukud kallid, Sinilill. kaela ümber soojad sallid. Kased on kikkis ja kägugi kukub, Pääsusilmad. sinilill väike, miks sina veel tukud? Pääsusilmi tuhandeid Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba, õitseb niiskel aasal, käes on sul ammugi õitsemisluba. kes küll siia külvas neid? Kullerkupp. Tuul sai seemned kaasa, Kullerkupp, kullerkupp, niidu peale kandis, päiksekullaline nupp. kaste juua andis, Miks sa lahti õit ei tee, päike paitas päid. mis sul on seal nupu sees? Saigi aas nii lilli täis.
1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5.Hallhani (grey goose) 6.Ööbik (Bulbul) 7. Kiivitaja (Pewit) 8.Suitsupääsuke (swallow) 9.Valgepõsk-lagle (Barnacle goose) 10. Künnivares (Rook)
mis avaneb-sulgub suure sagedusega,tagades sellega kütuse pihustumise peeneks uduks ja kogu segu täieliku põlemise. Heitgaas juhitakse väljalasketorustikust tuletoru kaudu summutisse, mis vähendab gaasi järsust paisumisest tingitud müra. Katkisest väljalasketorustikust võib mürgist heitgaasi tungida auto sisemusse. Katalüüsmuunduriga autodel järelpõletatakse heitgaasi katalüsaatori abil, mis aga ei neutraliseeri täielikult Kasutatud kirjandus:L.Koger ja H. Kullerkupp ,,Liiklusõpik" 1 vingugaasi. Sellepärast ei tohi lasta mootoril- loomulikult ka katalüüsmuundurita auto omal- töötada suletud ruumis ega inimestel viibida tühikäigul töötava mootori lähedal. Katalüüsmuundurit võib kahjustada etüülbensiini kasutamine ja mootori halb käivitumine. Mootori ülekoormamise tagajärjel võib tekkida tugev detonatsioon, esineda löökkoormusi jõuülekandes ja väheneda veojõud
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula
Hr Karl Karu AS-i Romb tegevdirektor 10. veebruar 2015 AVALDUS Palun lubada mind õppepuhkusele 10 kalendripäevaks 16. märtsist kuni 25. märtsini 2015. Tiina Tõruke õmblusmeister Lisa: Tallinna Tehnikakõrgkooli tõend 01.02.2015 nr 3–8/14 ROSALIE KULLERKUPP Katleri 13–8 13512 TALLINN Telefon 652 4899 E-post: [email protected] Hr Karl Karu AS Romb Sõpruse pst 258 15. märts 2015 13412 TALLINN AVALDUS
õppisime mõisteid ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte. Sõna võtsid: M. Schneeberg osales arutelus õpetajaga, mis on frantsiisiettevõte. OTSUSTATI: 1.1 Järgmiseks loenguks materjali lugeda. 1.2 Ülejärgmisel loengul on test. Liivika Ivanov Maret Jõgar Lektor Protokollija LISA 1 Võtsid osa: Maarika Adli Annika Aitsar Jelena Gämmer Kristina Gämmer Jelena Huobonen Martin Ilves Kerli Jõesaar Maret Jõgar Ele Kaun Riina Kilk Kadri Kirs Annela Kruusimaa Karin Kullerkupp Liisi Kuuseoja Kairi Lepp Maria-Eva Maasik Madis Mülla Andres Näppi Karl-Martin Peri Annemari Randjärv Kirsika Saan Elo Saar Magret Schneeberg Raili Silluste Ivika Suigusaar Jaanus Telliste Indrek Umborg
lehtmets lääne ja idaosa Parasvööde Pruunmullad tamm pesukaru Hikkoripuu, PõhjaAmeerika, Euraasia kesk ja hõbevaher, Rohtla idaosa, LõunaAmeerika lõunaosa Parasvööde Mustmullad kullerkupp Pimerott, piison, koiott Vahemereline Euraasias vahemere äärsed alad, põõsastik ja Austraalia lõunaosa, Aafrika Oleander, Idavöötorav, kvoll, mets lõunaosa Lähistroopiline pistaatsia, loorber pulstikkits Aafrika põhjaosa, Euraasia kesk ja Väga vähe
V JÄRK Kes on pild il? Kes ta o n? Kullerkupp Võsaülane sinilill KAKS MÜRGIST TAIME? Ke s on pil dil ? Ke s ta on ? Neli Kes l oom on p ildil? a ke s el ava dm etsa s
Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase LOOMASTIK Ø Loomadest on tüüpilisemad imetajad, kes toituvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Ø
pesukaru Parasvöötme Parasvööde Mandrite Must- Hõbevaher, Piison, stepi- Maavarade erosioon rohtla siseosas 45- mullad preeriarohi, vaskuss, kaevandamine, 35ll/pl stepirohi, stepi-tuhkur, rändkarja- kullerkupp, pimerott, kasvatus habehein, Kõrb Troopiline, 20-30 Helehallid Kaktused, Ämblikud, Maavarade Muldade lähis- laiuskraadil (vähe datlipalmid, skorpionid, kaevandamine, sooldumine, kuivus, troopiline ja huumust) aaloepuu, kõrbe- karjakasvatus vee puudus
tihedapuhmikulised kõrrelised v Nendega kõrvuti kasvavad ka poolpõõsad v Kõrreliste vahele jääb ruumi veel samblikele ja lühiealistele õistaimedele v Rohtlavööndi ülemineku alal metsavööndis näeme metsatukkasid (puid) v Taimed on võimelised säilitama niiskust, kuivaperioodil keeravad lehed rulli Erinevaid kõrkjalisi: v Habehein v Preeriarohi v Stepirohi Lühiajalisi õistaimi: v Kullerkupp v Palu kurekell v Anomaalne pojeng Puid: v Hikkoripuu v Hõbevaher Loomastik: v Savanniga võrreldes liigivaene v Suurem osa on pisiimetajad, närilised v Elavad urgudes ning toituvad rohtla taimedest v Suuremaid imetajaid vähe v Rohttaimed on toiduks näiteks piisonitele v Leidub ka lihatoidulisi loomi, linde ja putukaid Loomad: Piison v v Koiott v Stepi Vaskuss v Suur trapi Rohtla nimetusi: v
suzeeskeem, AJALINE JÄRGNEVUS a. August Gailit b. Nikolai Gogol c. August Mälk 18. Impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi ja valgusevarjundite tundlikku esitamist. Impressonistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga. Bernhard Kullerkupp; Friedebert Tuglas; A. H. Tammsaare. 19. Fr. Tuglase ,,Suveöö armastus" on novell, sellepärast et seal on vähe tegelasi, tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, kriminaalromaan. A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Heino Kiige ,,Mind armastab jaapanlanna" Maimu Bergi ,,Ma armastasin venelast" 21
Parasvöötme rohtla Asend : Mandrite siseosades ja rannikuil. Kliima : Sademeid langeb vähem kui jõuaks auruda. Kliima on kuiv. Taimestik : Enamus taimi on kõrrelised. Mullastik : Mullaks löss. Mullad on huumusrikkad. Mulla värvus mustjaspruunid nimetatakse mustmuldadeks. Loomastik : Liigivaene. Mulla kobestajaks on pimerott. Inimene : rändkarjakasvatus, maaviljelus Loomaliigid : piison, stepituhkur, pimerott, stepi-vaskuss Taimeliigid : hõbevaher, kullerkupp, stepirohi, piisonirohi Parasvöötme sega-ja lehtmets Asend : Põhjapoolkeral. Taimestik : rohkelt inimese istutatud taimi. Mullastik : Pruunmullad. Huumust on mõõdukalt. Loomastik : Enamus on imetajad. Mõned üksikud jäävad talveunne. Inimene : karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine. Loomaliigid : metsnugis, pesukaru, metskass, metssiga Taimeliigid : suhkruvaher, pöök, sarapuu, nulg
Referaat Protsent Kevin Kullerkupp MT10 Rakvere Ametikool Juhendaja: Riho Kokk Sisukord 1. Osa leidmine tervikust.............................................................1 2. Terviku leidmine osa järgi......................................................2 3. Suhte väljendamine protsentides............................................3 4. Muutuse väljendamine % e. Kasv ja kahanemine%...........4 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded.................................
Kerda Kuusküll AUTORONGI MOODUSTAMINE KODUTÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: LI- 21 Juhendaja: lektor Sven Andersen Tallinn 2013 1. Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tü...
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum) Kollane käoking on nii haruldane taim, et tema rahvapäraseid nimesid ei olegi teada. Eestis kasvab ta teadaolevalt vaid ühes kohas Viljandi lähedal. Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusel...
,,Oh sõbrad, ei löase ma öelda" ,,Õhtul" ,,Mina ei tea kus ma need rõõmud võtan" ,,Sugulased" ,,Kuuseke" ,,Mänd" ,,Helin" ,,Varakult" ,,Mustlase tütar" ,,Minu saatus" ,,Üks tõsine tund" 3. Mõtteluule ,,Kes meeldida tahab, peab roomama"- ... ,,Jah" üteldes ,,ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja tänama. ,,Omakasu" ,,Kus pettus on, sealt põgene" ,,Hõlpsam on mägesid tõsta" 4. Loodusluuletused ,,Mai hommik" ,,Mine, mine, lumeke" ,,Kullerkupp" ,,Lumehelbeke" ,,Talve õhtul" ,,Tali" ,,Külm" ,,Tuisk" ,,Talve öö" ,,Sügise" ,,Üks suvepäev" ,,Sügisene rand" ,,Jaaniõhtu" ,,Sügise päike"
Puurindest võib leida üksikuid puid nagu näiteks jalakaid, sangleppe, tamme, halle leppe, toomingaid ja haabu. Põõsarindest harilikku sarapuud, hundipaju ja paju. Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus
Stepirohi, aruhrin, pimemutt, suslik,. kasvab palju taimi otra, nisu, põllumaaks, sibultaimed, mis osaliselt Maavarade Erosioon, Sageli kullerkupp, lagunevad. kaevandamine: tulekahjud. Kevadise kiire Kivisüsi, värviline kasvuga. metall, Lihakari.
Tahan üles omaste juurde tagasi. (langetab pea) LUMEEIT (vaikselt ohates) See meeldib mulle, et sa jälle koju tahad minna. Sa oled mind truult teeninud, ma viin su ise üles. (Võtab tüdrukul käest kinni, viib värava ette, värav avaneb, hakkab sadama kuldvihma, tüdruk on üleni sellega kaetud.) LUMEEIT See on sule selle eest, et sa nii virk olid. (naeratab tüdrukule, ulatab talle värtna, värav sulgub) IV pilt Koduõues. Kaevurakkel istub kukk. KUKK (rõõmsalt) Kukeleegu, meie kuldne kullerkupp jälle kodus! (Tüdruk astub tuppa, kus laua ääres istuvad ema ja õde.) EMA JA ÕDE (väga üllatunult) Mida sina veel siin teed? (kullakarda nähes teevad kohe lahke näo) TÜDRUK (räägib terve loo ära) Ja nii ma koju jõudsingi! EMA (laisale tütrele) Sa peaksid ka lumeeide juurde minema. LAISK TÜDRUK (viril näoga) No eks ma siis lähen. (Teeb kõike mida õdegi. Jõuab leivapätside juurde.)
Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada. Riigid: Argentiina, Uruguay, Kasahstan, Hiina, Mongoolia. Mullad: Mustmuld Rohtlate nimetused: 1) Euraasia: stepp (Ungari: pusta) 2)Põhja- Ameerika: preeria 3)Lõuna-Ameerika: pampa 4)Lõuna-Aarfika: veld Taimed: ülekaalus on kõrrelised ja lühiealised õistaimed. Tüüpilised taimed: hõbevaher, hikkoripuu, kullerkupp, anomaalne pojeng, sulg- stepirohul, palu kurekell, suureviljaline tamm, piisonirohi, preeriarohi, habehein. Kultuurtaimed: mais, nisu, oder, suhkrupeet, päevalill. Loomad: liigivaene, enamasti pisiimetajad ja närilised. Tüüpilised loomad: piison, stepi-vaskuss, pimerott, Kalifornia tuttvutt, koiott, stepituhkur, preeriakudres, ühis-rohtlahaukur. Inimeste tegevusalad: maaviljelus, tööstuslikkude maavarade kaevandamine. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS:
Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus taimi valguslembelised näiteks: kullerkupp, keskmine teeleht, kassikäpp, harilik kastehein. Varjulembelisid taimi üldiselt pole niitudel. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Ööloomi on vähe üks vähestest on tiigilendlane. Päevaloomad on kõik linnud, põdrad, metskitsed, metssead, koprad. Põder Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Madagaskar Kevin Kullerkupp MT10 Madagaskari Lipp ning Vapp Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level ...
meriinolambad, lihaveised. ROHTLA:euraasia, ungari, põhja ameerika, lõuna ameerika. 40- 55 pl,ll. Parasvöötme lõunaosa. S:18 T-5 sajab 350-550 mm ebaühtlaselt talvel ja varakevadel.pinnas: Mustjaspruunid mullad, huumuskiht u. 2 m. Taimed: Salvei, stepiroht, stepiharuhei, sale haguhein, hiirherned, preeria: habehein, preeria-piisoniroht, pujuliigis, pojengid, tulbid. hikkoripuu, preeriarohi. Piisonirohi, hõbevaher, suureviljaline tamm kullerkupp. Loomad: hobused, tarpanid, piison, saiga antiloop, pimerott, suurtarp, stepi vaskuss, stepituhkur, tuttvütt ühisrohtla haikurid, mõõkvaal, suslik, stepihamster, nandu, armadillo. Inimesed: rändkarja kasvatamine, rahvaste ränded, pikaajaline põlluharimine, maaviljelus: nisu, suhkrupeet, päevalill(uhtorud.) Maavarad,metallid, tööstusasulad, põllutöömasinad, tööstusseadmed jne. Probleemid: ülekarjatamine, erosioon, liig-soolasus,
Rakvere Ametikool Kevin Kullerkupp MT10 FIBONACCI JADAD Referaat Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................... 3 1 . Fibonacci arvud ja nende üldistused..................................
SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga.
Sinilill M/R Kollane kuldtäht - - Suureõieline - - kellukas Tõrvalill - - Ujuv penikeel - - Pääsusilm - - Naat - - Pilliroog - - Malts - - Jänesekapsas Suurelhulgal Halvatab neerude tegevust kahjustav Põdrakanep V/R Kullerkupp Mürgine Maikelluke Mürgine Rukkilill Ravimtaim Pohl Ravimtaim Kollane karikar ravim Paiseleht ravim Metsmaasikas Ravim Nurmenukk Ravim Jõhvikas Ravim Aitab alandada palavikku Äiatar Ravimtaim Krampide, kõha ja kopsuhaiguste vastu, langetõbi Võilill Ravim Ravimtööstuses ravimbillide valmistamiseks. Raudrohi Ravimtaim vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas,
Võhandu kallastel asub mitmeid allikaid. Paljudest allikatest omapärasem on Märaläte. Võhandu voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad henamaadega. Võhandu orus asuvad erinevad luhaniidud, mis on perioodiliselt üleujutatud alad. Luhaniitude taimesti koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja võsastike liikidest. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lammuniitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Võhandu jõe väärtuste juures ei saa eraldi tähelepanu pööramata jätta nimedele ja legendidele, mida on teada väga palju. 2.1. Pühapaik Võhandu jõge peavad eestlased juba ammusest ajast pühaks. Pühas on ka selle allikas, mis asub Otepääs, Ilmjärve külas. Võhandu veel on olevat imetegev jõud ning rahvas käib tema pühas vees pesema ja tema vett jooma. Aino Kallaste jutustes "Põha jõe kättemaks" peetakse Võhandu jõgi Pikse elupaigaks ehk pühaks
........................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke....................................................................................................................13 Harilik nurmenukk........................................................................................................14 Paiseleht.........................................................................................
Nad püüavad õhust taimedele olulist lämmastikku ja töötlevad selle taimedel kättesaadavaks. Bakterid saavad taimelt vastu toitaineid (suhkrut). Järelikult on tegemist kahe organismi koostöö ehk sümbioosiga. (1) Liblikõielistest kasvavad niidul ristik, hiirehernes, aashernes. Lisaks kõrrelistele ja liblikõielistele kasvab niidul veel palju teisi taimi. Näiteks tulikad, kellukad, härjasilmad, karikakrad, käpalised (käokeel, kuldking), härghein, kullerkupp, pääsusilm. (1) 3. LOODUSLIKUD JA KULTUURNIIDUD 3.1. Looduslikud niidud Niidud on tekkinud puude langetamisel karjamaade, heinamaade ja põldude tarbeks. Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata. Pärast puude mahavõtmist hakkasid lagendikul metsataimed asenduma rohkem valgust vajavate niidutaimedega. Inimene ei külvanud ega istutanud neid taimi. Niimoodi kujunenud niitu nimetatakse looduslikuks niiduks. (1)
2002-2003 kaitseminister vabaabielus, 1 laps Eesti Vabaerakond Asutati 2014 Esimees Andrus Herkel Juhatuse liikmed: J. Ojangu, K. Kübarsepp, J. Kristafovits, K. Pilt, M. Meesak, A. Altosaar, J. Saar, L. Ramjalg, K. Krumm, E. Rutiku Liikmete arv: üle 600 Kohti parlamendis: 8 Rahvuslik-konservatiivne Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asutati 2012 Esimehed: 2012-13 Margo Miljand, 2013- Mart Helme Juhatuse liikmed: M. Helme, R. Põldaru, A. Ehala, U. Espenberg, R. Kaalep, H. Kullerkupp, J. Madison, H. Paulson, P. Puustusmaa, H. Põlluaas, A. Sild, E. Susi, K. Tennosaar, R. Tölp Liikmete arv: üle 7500 Kohti parlamendis: 7 Rahvuslik-konservatiivne Rahva toetus erakondadele http://www.erakonnad.info/reiting.html Registreeritud erakonnad: ·Eesti Iseseisvuspartei ·Eesti Keskerakond ·Eesti Reformierakond ·Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu ·Eestimaa Rahvaliit ·Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ·Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid
· Enamik lamminiite on meil teisese tekkega kooslused, st inimene on need metsamaa arvelt raadanud. · Viljakas, kuid üleujutatav pinnas on soodne peamiselt heina kasvatamiseks, ning seetõttu ilmestasid seda maastikku sageli heinaküünid. · Puurinne: tamm, hall lepp, haab, toomingas · Põõsarinne: pajud, harilik sarapuu · Rohurinne: lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, angerpist, angervaks, hanijalg, kullerkupp, pääsusilm, harilik metsvits · Tähtsamad lamminiidud : Kasari jõe delta, Soomaa, Alam- Pedja märgala, Emajõe luhad: Ropka-Ihaste luht, Kärevere luht, Emajõe suudmeala ja Piirissaa; Mustjõe luht Luhaniidud: · Üheks ohustatumaks elupaigaks Euroopas. · Lääne-Euroopas on jõed õgvendatud ja veevoolu hulk reguleeritud. · Ida- Euroopas sh ka Eestis on probleemiks mõõduka majandustegevuse lakkamine.
Kohati on ka madalsoo liike ning hiljem lisandunud aruniitude liike. Luhtadele on iseloomulik märjemate kasvukohtade liikide esinemine suhteliselt kuivalembeliste liikide koosluses, mida soosib üleujutusreziim ja mullas kauem säiliv niiskusvaru. Samas võib ka niiskuslembeste liikide hulgas leida ka kuivemate kasvukohtade taimi. Luhaniitudel kasvab tarna, aruheina, kaseheina, maarjaheina jt. Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala eesmärk on säilitada ürgorgu maastikulises tervikus ja kaitsta devoni liivakivi paljandeid. Kaitseala alguses on jõgi väga kiire
aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine
Rakvere Ametikool Vitamiinid Referaat Kevin Kullerkupp MT10 Juhendaja: Tõnu Kurikjan Rakvere 2011 Sisukord 1 . Sisukord .............................................................................1 2. Sissejuhatus .......................................................................2 3. Mis on vitamiin ..................................................................3 4
Paljasseemnetaimed on taimed millel seemned asuvad käbi sees. (ei ole kaetud vilja kestaga) Näiteks kuusk, kadakas, mänd jne Katteseemnetaimed seeme asub vilja sees. Näiteks pirn ja õun. Eostaimed paljunevad eostega (ei teki õisi) Näiteks samblikud, seened jne Kas tegemist on autotroofi (A) või heterotroofiga (H)? Hobune H Vihmauss H Tamm A Soolekepike H Tsüanobakter - A Kukeseen H Kukk H Sõnajalg A Liblikas H Kullerkupp A Glükoosi lagundamine Fotosüntees Valguse abil valmistamine. Vajalikud tingimused Valgusenergia, klorofüll Lähteained Co2, H20 Saadused Glükoos, O2 Millisest fotosünteesi lähteainest tekib hapnik? H20 Valgusstaadium lähteaine vesi, saadus hapnik Pimedusstaadium lähteaine süsinikdioksiid, saadus glükoos. Fotosünteesi tähtsus: · Toodab hapniku. · Toodab toitu. · Tagab süsiniku ringe. · Vajalik ka osooni tekkeks.
kehatemperatuuri tõus, pupillide laienemine (Kaur jt, 2010). Ülased - kollane ülane, metsülane, võsaülane. Nahale sattudes võib taime mahl tekitada ville ja raskesti paranevaid haavu, silma sattudes kahjustab ka silmi. Taime süües ilmnevad mürgistusnähud tugeva põletusena suus ja kurgus ning valudena maos, järgneb kõhulahtisus, peapööritus, krambid ja teadvuse kadu. Taime kuivamisel mürgisus kaob (Kaur jt, 2010). Kullerkupp. Mürgine on kogu taim. Mahla sattumine nahale võib põhjustada kihelust ja punetust, tundlikumal inimesel ka ville. Taime söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peavalu, kõhuvalu, kõhulahtisust, häireid neerutalitluses. Suure koguse söömisele võib järgneda surm südameseiskumise tagajärjel. Taime kuivamisel mürkained lagunevad (Kaur jt, 2010). Märtsikelluke. Kogu taim, nii sibul kui ka maapealne osa on mürgine.
,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete näinud laeva, mis mastita". · Teema, nimega loodus, pealkirjad on: ,,Talve öö", ,,Järv", ,,Pikne", ,,Mets", ,,Tuul mängib pärna lehtedega", ,,Kullerkupp", ,,Lumelillekene". · Neljanda teema pealkirjad on: ,,Noorusaeg", ,,Vanaema teeb sängikest", ,,Aeg", ,,Ema ja tütar", ,,Las lapsed teevad". · Viienda teema pealkirjad on: ,,Valu", ,,Tühi", ,,Isakene, emakene,", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Ei näe enam", ,,Emale". 2. Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitis luuletus nimega ,,Emale". See luuletus rääkis palju valust, hirmust ja kaotusest. Ka oskamatusest ja vaesusest
16 Äriplaani eesmärk on teada saada palju maksab äriidee elluviimine. 17 KASUTATUD ALLIKAD: http://ap3.ee/ http://raamatupidaja.ee/ http://rmp.ee/ http://www.aktiva.ee/ https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp http://www.emta.ee/?id=3851 https://ettevotjaportaal.rik.ee/ http://www.eas.ee/ http://www.juhtimine.ee/ http://stat.ee/ http://www.1182.ee/ Andro kullerkupp "Äriplaneerimine" Äripäeva kirjastus 2007 Villu Zirnask "Strateegiline Finantsjuhtimine" Äripäev 2008 Richard Koch "Strateegia Käsiraamat" Äripäeva raamat 2007 Mainori kõrgkooli ettevõtluse eriala esimese kursuse materjalid. 18 19
tomat, apelsin nendel on tupplehed) ja rüüsviljad (alumisest sigimikust, teistest õie osadest, kuid harva õisiku osadest( nt. Õun) nendel on raag all, nt. maasikas (selle peal on osaviljad) lihakas osa on õiepõhi.) Tüübid: Kogukukkurvili kõige ürgsem ja kõige ühesemalt võrreldav käbiga, sellest on arenenud teised viljad. Koosneb paljudest osaviljadest, milles on rohkem seemneid. Algne evolutsiooniline lähtetüüp kõigile viljadele. Nt. kurekell. Kullerkupp, varsakabi, enelas. kukkurvili Ühepesaline, avaneb ühe õmblusega. Moodustub kokkukasvanud emakatest. (põld-varesjalg). Lihtkukkurvili ühe emaka vili nt. põldvares e. põldkukekannus. Kaun (liblikõielistel) kukkurvilja erivorm, ühe pesaline, palju seemneid. Avaneb kahe õmblusega. Kupar Mitmepesaline, on moodustunud kokkukasvanud emakatest nt. moon, nurmenukk, nelk, aga ka hobukastan, pajulill.
bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, sokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus
Harku vallas leidub järgmisi taimi: Karu-, palu-, turbasamblad, maarja- ja soosõnajalg, jugapuu, kuusk, mänd, kadakas, nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik:
kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu, tasku, räästas, lant, liiv, hiivama, vant, kuunar, julla, hauskar, kelk, käru, küüt, kopp, märss, plasku, kepp, prunt, rahapung, tünder, kadalipp, kindral, lään, mark, moor, vaar, Norra, säng, plika, piiga, kratt, näkk, tont, pagar, malm, parkal, tükk, pealekauba, Rootsi laud, Rootsi punane, Rootsi kardinad. (1625 Tartu langes rootslaste kätte ning avati Tartu ülikool hiljem. See oli rootsi aja tulemus mis kestis kuni 1701 aasta põhja
Rohuvönd- pilliroog, merihumur,rand-orashein, punane aruhein, randristik. Linnud kurvitsalised,kiivitaja,merisk,hanelised Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb. Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein. LINNUD- metsvint,salulehelind,tihased MÕISTED Pool-looduslik kooslus e
(Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp, varsakabi, umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut ravimina mõne nahahaiguse vastu), harilik kurekell (kasut dekoratiivtaimena). * Rohttaimed, harva liaanid. * Tervete või mitmeti lõhestunud lehtedega. Abilehed puuduvad. Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline. Õiekate lihtne või kaheli, sisemised kattelehed võivad nektaariumiteks muunduda, tolmukaid harilikult palju, sageli esinevad staminood-nektaariume, viljalehti ja seemnealgmeid palju või üks.
tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae o rohtne, bensüülisokinoliinalkaloide sisaldav piimmahl või vee rikas sekreet (piima)soontes või piklikes näärmerakkudes Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud
annaabi.ee 
