Nele T. Lotu kõ Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) on lõikheinaliste sugukonda villpea perekonda kuuluv taimeliik.Ta kasvab enamasti mätastena. Õitseb aprillis ja mais. Õiekattekarvad on 1,53 cm pikad, valkjad.Ta on neljast Eestis kasvavast villpea liigist ainus, kellel varre tipus on vaid üks pähik.Ta kasvab rabades. Älved, laugaste ääred ja teised vesised kohad on tupp-villpea lemmikpaigad.Tupp-villpea on oluline komponent turba moodustumisel.Tupp-villpea on üks esimesi taimi, kes asustab kasutatud turbaväljasid või põlenud rabasid. Kõdunenud turvas on ideaalne keskkond tupp-villpea seemnete idanemiseks.Rahvasuus on villpead nimetatud Sooema juusteks. Vanasti lisati selle taime turbaslaagerdunud tupekiude kraasitavale villale saadud lõng ja vilt oli vastupidav ning tervislik.Mitmel pool Euroopas on hakatud seda oskust taas kasutama.Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks
rabakonn harilik mänd rohukonn sookask veekonn põder rästik valgejänes nastik hunt sookurg rebane turbasammal mäger puhmas kanarbik karu sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik väga haruldane: punakurk-kaur Toiduvõrgustik Rabakon n Haab Kaljukotkas Sookurg Rabasilmi Valgejäne k s
eritumist uriini kaudu. Siiski peab meenutama, et sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes. Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel, sest siis on mürgiste ainete sisaldus väiksem. Taime mürgisus on aga mõnel juhul ka kasulik, näiteks kahjurite vastu võitlemiseks. Nii on sookail laialt tuntud hiirte, koide, kirpude ja lutikate peletamise vahendina. Teda on kasutatud isegi taimekaitses. Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) Tupp-villpea on valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim. Piisab vaid teadmisest, et ta on ainuke villpea, kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Üks õisik iga varre kohta on ka jänesvilladel, kuid nende õisikud on ju palju-palju õrnemad ning taimedki väiksemad. Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik
rabataimed küüvits,jõhvikas Liigirohke Lahkudes madal Liigivaene: tupp- (angervaksa jt. sootaimed, mätastel Rohurinne villpea, rohunditega) või rabataimed; sage murakas,rabakas liigivaene soopihl, ubaleht Valdavalt nn. Mitmekesine, mätastel Samblarinne pruunsamblad Valdavalt turbasamblad
Tundra taimed ja loomad MHGto edit Master subtitle style Click 8B Hans-Erik Tõnissoo 28.12.12 Tupp-villpea Sugukond: Lõikheinalised Perekond: Villpea · Valgete villkarvaste pähikutega lõikheinalistest meil kõige tavalisem ja ilmselt ka kõige kergemini äratuntav taim · kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. · Kasvab enamati mätastena 28.12.12 28.12.12 Hallsamblik Perekond: Hallsamblik Sugukond: Samblikud · Kasvab puuokstel ja tüvedel · Harilik hallsamblik on üks kõige tavalisemaid samblikuliike Eestis · Vastupidavam õhureostusele kui enamik teisi
Sisal Kiud on valge ja tugeva läikega. Sisal on suhteliselt tugev kiud. Sisal ei lähe nii kergesti hallitama ja mädanema, kuid tema merevee kindlus on väike seetõttu ei valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. Tupp-villpea Tupp-villpea on turbasammalde kõrval oluline turbamoodustaja. Tema lehtedest, mis maapinnal keerduvad ümber varre ja turba pinnases muutuvad pruuniks kiudaineks, on võimalik kraasimise, ketramise ja vanutamise teel saada tekstiilmaterjale. Saadud kiudusid nimetatakse ka turbavillaks. Tekstiilitoormena on tupp-villpea meile uudis, kuid Kesk-Euroopas tunti seda juba 19. saj. Iirimaa turbamuuseumis säilitatakse puuvillast ja turbavillast tehtud kangast, mis on olnud kingituseks kuninganna
esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre Harilik jõhvikas koor vanemas eas kestendama ja eraldub (Oxycoccus väikeste tükikestena. ROHURINNE Rohurinne ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine. Nähtust nimetatakse eelisasuseks (proterandriaks), mis tähendab, et samas õies valmivad kõigepealt tolmukad ja alles pärast nende kuivamist sirutub välja emakas
mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus — mätaste ülaosas 3
Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail Kukemari Huulhein ja jõhvikas Tupp-villpea Sookail Sambla- ja samblikurinne Harilik põdrasamblik Raba-põdrasamblik Raba-karusammal Palusammal Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-kaksikhammas Palusammal Tähtsamad taimekooslused 1. Kanarbik - samblike kooslus - mätaste ülaosas 2. Pruuni turbasambla - kanarbiku kooslus - mätaste ülaosas 3. Pruuni turbasambla - tupp-villpea kooslus - mätaste alaosas ja mätaste vahel 4. Pruuni turbasambla - alpi jänesvilla kooslus -
kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal. Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused. Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp- villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid. Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega. Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi
Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum Härjasilm Lòtus Nõiahammas
usr mais, juunis. =admin&step=794&altro=0&n=4361 Sookask ● Liik võib kasvada paarikümne meetri kõrguseks (kuni 28 meetrit) ja tüveläbimõõt võib olla kuni 50 cm. Tegemist on lühiealise liigiga, kes ei ela tihti üle 80 aasta. ● Esimese 15–20 aastaga kasvab puu väga kiirelt, hiljem kasvutempo aeglustub. Esimese 10 aastaga võib kasvada 10 meetri pikkuseks. Tupp-villpea ● Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. ● Sageli võime lagedatel rabadel või väheste puudega rabastuvates Tupp viljapea metsades näha tupp- http://www.tlu.ee/~kyttim/Sootaimed.html villpead massiliselt kasvamas. Vaevakask ● Põlvepikkusena on ta enda kohta võimas puu ja puusakõrguseni ulatudes lausa
Karjala,Põhja-Siber, Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus marjad,puhmas ulheinalised,mustika kask,mustikas,turbasa kanarbik,sookail, s,pohl mmal,huulheinalised porss,tupp-villpea loomastik põder,valgejänes, sookiur,kiisk,mudatil tikutaja,tilder,kaljukotk karu,hunt,rabane, der,tikutaja,lehesalul as,rohusilmik(liblikas), arusisalik,kiisk,vi ind,põhjavint,põder harilik niiduritsikas nt,ahven,rabakana ,rabapistrik inimtegevus metsanduseks3/5, Kaiste all Nutune põllumajandus seis-metsamajandus ja
Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik.
on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid.
o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Puurinne Tänu madalale mullaviljakusele rabas kasvab seal vähe puu- ja põõsaliike o Harilik mänd (kõige levinum), sookaske o Haruldasemad puud on kuusk, haab, pihlakas ja kadakas Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud
Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku. Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Taimed Tupp-villpea Vaevakask Jõhvikas Linnud Rüüt Mudatilder Sookiur Sood Eestis Meie vanemad sood on umbes 7000 - 8000-aastased. Eesti rabades (soo arengu viimane staadium) on turba paksus enamasti 5 - 7 m. Eesti territooriumist on koguni 1/5 kaetud soodega. Soid moodustava turba ladestumine on aga väga aeglane -- näiteks kõrgsoos ehk rabas pakseneb turbakiht 1 - 1,5 mm aastas
rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud. Sookail. Mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hall käpp. Vaevakask, kanarbik, huulhein, jõhvikas, rabamurakas, kukermari. Tupp-villpea, ubaleht. Pilte Lahemaa rahvuspargi taimestikust Kasutatud allikad http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe http://www.keskkonnaamet.ee/public/rabaraamat.pdf http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/public/lahemaa_loomad_EST.pdf TÄNAME KUULAMAST JA VAATAMAST!
tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik, jõhvikas, turbasammal, tuppvillpea, huulhein, murakas .Elutingimused-liike vähe:Liiga palju vett,Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku,Liiga happeline keskkond Soode tähtsus:puhta vee varu, ühtlustavad jõgede veereziimi, elupaigad loomadele, taimekoosluses, turvas(kasutus:aiandus,küte,loomadele allapanu), marjad, seened,Teadlastele uurimiseks,Turismi ja puhkemajandus
maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). • Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming, polaarrebane, valgejänes. Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime.
Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail põdrasamblik mustikas 1. Loomad: Too näidetega välja loomade kolm kohastumist eluks tundras : 1) talveuni 2) karvkatte vahetus 3) pidev rändamine (suured vahemaad) Kes või mis on Karibuu ? Kus elab? Põhjapõder, Kanadas. 1. Inimtegevus: Millega inimesed tundras elatist teenivad? 1)küttimisega 2)põhjapõtrade kasvandusega 3)maavarade kaevandamisega
Üles võib leida maitsvate marjadega mustika ja pohla. Villpead on ühed arvukamalt esindatud taimeperekond tundras. Eestis kasvab neid 4 liiki, nad armastavad vesiseid kasvukohti. Oma "villase pea" järgi on nad saanud ka oma nimed: tupp-villpea, jänes-villpea jt. Tundrates elavad loomad Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks
ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on
pihlakat, paakspuud ja paju. Põõsarinne Hõre või keskmiselt tihe, esinevad Esinevad pajud, vaevakased. pajud, paakspuu, madal kask, Lääne- Eestis porss. Rohurinne Suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab Ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas.
http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb lad.htm ROHU- JA PUHMARINNE Levinum on Eesti rabades puhmas kanarbik, teiseks sagedasemaks on sookail Veel kasvavad: pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas Sookail Kaasikjärve rabas https://et.wikipedia.org/wiki/Sookail#/media/File: Sookail_(Rhododendron_tomentosum)_Kaasikj%C3%A4rve _rabas.JPG PUURINNE
Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3) hapniku liiga vähe 4) liiga happeline keskkond Soode ökoloogiline ja majanduslik tähtsus: 1) puhta vee varu 2) ühtlustab jõgede reziimi 3) elupaigad loomadele, taimekooslustele 4) turvad 5) marjad, seened 6) teadlastele uurimiseks 7) turism
Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene! Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein Sambla- samlikuripunane, pruun, lillakas, harilik turbasammal jt, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal; põdrasamblikud. Vaevakask Hanevits
Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed Ujuv penikeel penikeel penikeelelised konnarohulaadsed Kaunis kuldking kuldking käpalised asparilaadsed Soo-alss alss lõikeheinalised kõrreliselaadsed Tupp-villpea villpea lõikeheinalised kõrreliselaadsed Harilik oder oder kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik kastehein kastehein kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik lumikelluke lumikelluke amarüllilised asparilaadsed Harilik kuutõrverohi kuutõrverohi liilialised liilialaadsed KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.folklore.ee/tagused/nr4/pilv.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-23-1
“ Kui liikluses kehtib reegel, et punane tuli keelab ja roheline lubab, siis rabas on vastupidi: rohelist värvi turbasamblad kasvavad vesisemates kasvukohtades ning neile astudes leiate end üsna kindlalt veest. Punased turbasamblad kasvavad kuivemates kohtades ning kannavad pisut, kuid ka neile astudes tuleb olla väga ettevaatlik. ” ( Kristian, 2011, lk 42 ). Taim, kellele rabas liikudes alati võib toetuda, on tupp-villpea ja ka teised sama perekonna liigid. “ Nimetus Kalevipoja juuksed on pärit muistendist, kus tupp-villpead tekkisid puhkava Kalevipoja maaga kokku puutunud juustest. “ ( Kuresoo, Relve, Rohtmets, 2001, lk 26 ). Villpea hakkab õitsema paarikümneaastasena ning parimasse ikka jõuab umbes viiekümneselt. Nagu inimene! 7 Juulis - augustis saab imetleda kümneid väikesi ja valgeid vesiroose, mis on kaitse all, samuti soopihla ja rabakat.
Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes ja polaarrebane ning põhjapõder, keda Lapimaal kutsutakse poroks ja Kanadas karibuuks. Lindudest esineb lemminguid jahtiv lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki ja paljusid teisi. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu lagled, ännid, algid, kaljukajakad ja muud merelinnud
Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1. Sookurg 2. Rüüt 3. Mudatilder 4. Sookiur 5. Hallõgija 6. Rabapüü 7. Väikepistrik Märgalasid kaitstakse kui terviksüsteeme, kus tähtsad on nii kalade koelmud, lindude pesitsusalad ja rännupeatuspaigad kui ka sood ja soode turvas. Turbakiht on saastunud sademevete filter, reostunud pinnavete puhastaja, süsinikuringe
6)Öösorr- toitub mardikatest ja liblikatest Toiduahel Rabad ● Rabad on taimekooslused, kus puurinne on väga hõre või puudub hoopis ● Puude olemasolu alusel eristatakse puis- ja lagerabasid ● Mõlemaile on iseloomulik paks vähelagunenud turbakiht ● Raba kummub ümbritsevast alast kõrgemale ja seetõttu saab ta vett ainult sademetest Paju Kanarbik Sinikas Karusammal Tupp-villpea Põdrakanep Loomakooslus 1)Hallhani- toitub veetaimedest ja noortest rohttaimedest 2)Rabakonn- toitub mardikatest, vähemal määral ka ämblikud ja rohutirtsud Loomakooslus 3)Hõbekajakas- toitub peamiselt kaladest 4)Rabapistrik- toitub keskmise suurusega lindudest Loomakooslus 5)Põldlõoke- toitub putukatest, ussikestest ja seemnetest
karakteersed taimeliigid). Madalsoo: rohketoitelised; vesi nii põhjaveest kui sademetest, liigniiskus, reljeef tasane või nõgus, ubaleht, tarnad, hundinui, pilliroog, sepsikad, käpalised, soo-ohakas Siirdesoo: kesktoitelisus; vesi sademetest, vähem põhjaveest, tasane reljeef tarnad , jõhvikas, sookask ja mänd, osaliselt turbasammal Raba: toitainetevaesed, vesi ainult sademetest; kumer reljeef, mänd, turbasammal, huulhein, küüvits, jõhvikas, tupp-villpea, kukemari 10. Millised on kasvutingimused rabas ja mis põhjustab liigivaese taimestiku? (4-5 tingimust). Elu/kasvutingimused rabas on äärmuslikud. Liigivaese taimestiku põhjustab, see, et seal on: Liiga palju vett, Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku, Liiga happeline keskkond 11. Millised inimese tegevused võivad soodustada soode teket? Soode teket võivad soodustada näiteks inimmõjul järve kinnikasvamine,
· Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik · Samblarinne- palusammal, laanik,lainjas kakskikhammas, harilik karusammal. Rabastuvad metsad: · Kasvavad liigniisketel, happelistel muldadel. Hõredas metsas on kõrge rohurinne. · Puurinne-mänd · Põõsarinne- kadakas, paakspuu,pajud · Puhmarinne- sinikas, mustikas, pohl, kanarbik, sookail, mustikas, kukemari, küüvits · Rohurinne- sinihelmikas, tupp-villpea, metsosi,soo-osi, konnaosi · Samblarinne- palusammal, turbasamblad, harilik karusammal Loometsad: · Väga liigirikka rohurindega madala kasvuga metsad. · Kuiva-ja lubjalembesed taimed · Esinevad looaladel, kus mullakihi paksus on vähem kui 30cm · Suvel on põud nagu stepis · Puurinne- mänd, harvem kuusk ja kask, puistud on halvakasvulised ja hõredad · Põõsarinne- kadakas, magesõstar, lodjapuu, kuslapuu, türnpuu,sarapuu, harilik
Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad kodu loomadele-taimedele esteetiline väärtus tähtis teadusele marjade ja seente korjamispaik turvas kütmiseks Teke: soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab Arengujärgud: 1) madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest 2) siirdesoo (mätastel rabataimes aka turbasamblad, tupp- villpea, jõhvikas jne, mätaste vahel madalsootaimed, aka soo- sõnajalg, tarnad jne) 3) kõrgsoo aka raba - kumedunud pind, laugaste teke, toitub AINULT SADEMETEST lagunenud sootaimed + huumus = turvas RABATURVAS VS MADALSOOTURVAS kasutusala: brikett põllumajandus värvus: helepruun must lagunenud: halvasti hästi Tänapäeval proovitakse kunagi kuivatatuid soid Lääne-Euroopas
unep-aewa.org/birds/images/photos/cicnig2.jpg ) Joonis 10 Kalakotkas ( http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/panhals.jpg ) MURAKA SOOSTIKU TURVAS Muraka turbalasundi paksus on soostiku keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m, turbalasundi varu on umbes 0,86miljonit m3 (Ramst, 1992), turbalasundi pindalaks on 10700ha. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Soostiku keskosa rabas valdab ülemises 2-4m paksuses kihis fuskumiturvas vaheldumisi villpea-sfagnumi turbaga. Rabaturba alumised kihid koosnevad peamiselt puu-sfagmuniturbast. Siirdesoo korral on turbalasundi alumiseks kihiks (0,5-1m) puu-pilliroo ja puu-villpea, osaliselt aga ka tarna- sfagnumiturvas. Märealadel on turbalasundi alumistes kihtides madalsoo puu-rohu ja osaliselt puuturvas. Rabalasund (2784ha) hõlmab soostiku kesksemad alad. [], [] Soostiku kitsas põhjaosas levib peamiselt madalsoo tarnaturvas. Ülemises 1-2m paksuses
rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti veeselgrootud ja selliseid, kes veedavad osa oma elutsükli järkudest vees (sääsed, parmud, kihulased), kelle valmikud moodustavad suvekuudel põhiosa kõigi raba kohal lendavate putukate põhimassist. Tavalisemad liblikaliigid on raba-võiliblikas ja kirburohutäpik (1.). Rabalinnud on sookurg, rabapüü, põldrüüt ja mudatilder (2.). Soodel
Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli, saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised. Inimesed: kaevandused, tööstusettevõtted, maagaas, teemandid, nafta, puidutööstus, hüdroelektrijaamad, kalapüük, puuviljad TUNDRA: 60-70 pl, ll. S: 5 T: -30. sajab 100mm suvel. Mullad: nõrgalt arenenud tundra mullad, igikelts, kirsmaa. Taimestik: paju, vaevakask, villpea, murakas, sinikad, kukemari, lumikäokõrv, islandi samblik, drüüas. Loomad: põhjapõder e. poro, polaarrebane, lemming, valge jänku, lumekakk, lumepüü, hahk, lagled, änn, alk, kaljukits, lemm, muskusveis. Inimesed: hõre asustus, põhjapõder, karjandus, kalapüük, veeimetajate püük, nafta, gaas, turism, loodusrahvad. Probleemid: heitveed. Heitgaasid. JÄÄVÖÖND 70-90 pl ll. Kv: polaarne, lähis polaarne. Gröönimaa S:5 T -30. Põhjapoolus S-30 T -70. vahelduvad
U) Koera –või põhjapõdrarakend jääkõrbes ja tundras Narta V) Austraalia põlisrahva poolt kasutatav V-kujuline viskeriist jahilooma tabamiseks bumeran Õ) vaikse ookeani ranniku esinev troopiline tsüklon Tsunaami Ä) Nahast või tekstiilist kokkupandav telkelamu kõrbe-ja rohtla rändrahvastel Jurta 17. Milliseid taimeliike leiab tundraaladel sarnaselt meie soodega?( 8) Tõmba joon alla! kuusk, rabamurakas, tupp-villpea, nulg, sookail, kanarbik, korgitamm, jõhvikas, sinikas, tulp, vaevakask, pohl 18.Millised 2 tegurit soodustavad tundraaladel soode kujunemist? A Pinnase vee äravoolu takistav savikas kivimi kiht (igikelts). B Sademete hulk ületab aurumise hulka. 19. Milliseid põllukultuure kasvatatakse rohtlaaladel? Tõmba 6 enim kasvatatavale liigile joon alla! Kartul, raps, päevalill, mais, oder, nisu, viinamari, kakaopuu, suhkrupeet, sojauba, kaer, riis
Soostunud leedemullad, hapud mullad. Boniteet 4-5. Peapuuliik: mänd. Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sinihelmikas, tarnkera Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Kr- karusambla KKT Soostunud leede-, leet- ja kahkjad mullad. Hapud mullad. Boniteet 3-4. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, mustikas, pohl, sinikas, sookail Rohurinne: sookastik, sinihelmikas, ohtene sõnajalg, kera tarn, tupp-villpea. Samblarinne: harilik-ja lainjas kaksikhammas, harilik karusammal, laanik, palusammal, turbasammal Loometsad Ll- leesikaloo KKT Kõige kuivem karbonaatmuld. Boniteet 5a-5 Peapuuliik: mänd Puhmarinne: leesikas, pohl Rohurinne: angerpist, longus-helmikas, kassikäpp, metsakastik, verev kurereha, nõmm- liivatee, lillakas, lubikas, hobumadar, varretu ohakas, sinilill, mägitarn, värv varjulill Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik,
penikeel, niitjas penikeel ja tähkjas vesikuusk. 2) Siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee osatähtsus väiksem; lubjavaese lähtekivimi korral moodustub juba esimese astmena siirdesoo. Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas, kuid vähem kui madalsoos. Iseloomulikuimad taimeliigid on tupp-villpea, pudeltarn, Balti sõrmkäpp ja küüvits. 3) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena
Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju, soovõhk, villpea, jänesvill. Iseloomulik puhmarinne. Kestab lühikest aega. Mikroreljeef on mätlik,iseloomulik põõsa ja rohurinne. Mulla viljakus väheneb. Raba e kõrgsoo: toitainetevaesel pinnasel niiskuslembesed taimed. Rabadeliigitus puude järgi: rabamännikud, puisrabad, lagerabad.rabataimestik liigivaene ja niiskuslembesed- Sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, pohl, küüvits, tupp-villpea, rabamurakas, palusammal jne. Rabamuld mineraalainete vaene, pH alla 3
-võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks Nt: tupp villpea, rabamurakas. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nt:Valgejänes, mäger Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest. Nt: rästik,sookurg. Tipptarbijad toitumisahelas viimane aste/lüli.Nt. hundid, rebased ja rabapistrikud Ökopüramiidis moodustab iga järgnev
Maikelluke + + + + + + + Leseleht + + + + + Ussilakk + + + + + Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Karvane piiphein + + + + Püsik-seljarohi + + + + Tupp-villpea + + + + + Metstarn + + Sõrmtarn + + + + + + Lamba-aruhein + + + Lubikas + + + + Saluhein + + Metskastik + + + + + + + +
harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) kahkjas tarn(Carex pallescens) PEREKOND:villpea (Eriophorum) tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) SUGUKOND: hundinuialised (Typhaceae) PEREKOND: hundinui (Typha) kitsalehine hundinui (Typha ) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) PEREKOND:käoraamat (Gymnadenia) harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) PEREKOND:sõrmkäpp (Dactylorhiza) vööthuul-sõrmkäpp(Dactylorhiza fuchsii)
murakas, sinikas. Laiadel ohtu looduse. aladel sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Okasmets Kliima tundravööndi omast soojem ja Leetmullad. Happelised Loomastik on okasmetsades Okasmetsad, tüüpilisemad Vähe asustatud, niiskem. Kõige soojema kuu huumusained põhj. Mulla rikkam kui tundras, sest puud: Mänd, kuusk, lehis, seetõttu suuresti
Hunt murrab haige loomad maha. Seega ei saa haigused levida Kiskjad ei saa elada saakloomata. Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Ökoloogilise püramiidi moodustavad ökosüsteemi troofilised tasemed. Rebane Sookurg, rästik Konn, hiir Putukad, limused Rohelised taimed 6. Ökosüsteem kui tervik Madalsoos on toiduahelad lühikesed N: Villpea, vahtlane, konn, sookurg N: rohttaimed, jänes, rebane N: putukas, huulhein N: sääsk, kiil, kärbsenäpp N: kärbes, ämblik, Toiduahelate võrgustik. Sipelgad kadakatäks Soo-uruhiir osjad põder sääsed murakad Pohlad soo-liugur rabakonn sookurg pruunkaru rästik nastik rebane
Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht, 2005). Taimestik. Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde moodustavad pilliroog, niitjas tarn, sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba. Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998). Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud. Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007). Kokkuvõtteks.
karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets-turbasammal) -jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp -karusambla-mustika kasvukohatüüp Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad
Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või
annaabi.ee 
