Ainete elektrijuhtivuslikud omadused on põhiliselt määratud elektronprotsessidega, mis toimuvad valents ja juhtivustsoonis. Ainete jaotumuse pooljuhtideks ja dielektrikuteks määrab nimetatud tsoonide elektronidega täitumus ja neid tsoone eraldava keeluvööndi laius. Pooljuhid on oma omadustelt väga lähedased dielektrikule. Erinevus pooljuhtide ja dielektrikute vahel seisnebki vaid keelutsooni laiuses. Dielektrikus on valentstsoon täielikult täidetud, keelutsoon väga lai ja juhtivustsoon praktiliselt täiesti tühi. Mida laiem on materjali keelutsoon, seda väiksem on tema elektrijuhtivus. Juhtivustsoon tühi ja energiaruumi elektronide liikumiseks on piisavalt, kuid seal puuduvad elektronid, mis saaksid liikuma hakata. Valentstsoonis on elektrone, kuid puuduvad vabad alamtasemed, et elektronid saaksid liikuda. Pooljuhis on keelutsoon kitsam. Absoluutse nulltemperatuuri juures on valentstsoon täielikult täidetud, juhtivustsoonis elektrone ...
EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik.....................................
loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus valglinnastumine- suurlinnade kiire planeerimata laienemine rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi rahvastikupüramiid- mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist kujutav kahe poolega tulpdiagramm Rahvastiku vananemine mõjutab riigi või regiooni majandust, sotsiaalseid protsesse ja poliitikat. demograafiline siire e. üleminek- rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega. traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab
piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad · Liigid võivad olla: · kosmopoliitsed · tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed · endeemsed · katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Territoriaalstruktuur e levik näitab, kuidas isendid on ruumis jaotunud Juhuslik Rühma Ühtlane e jaotumus jaotumus regulaarne jaotumus · Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Mõisted · Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise · Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon · Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Mõisted
Tihedusest sõltuvad tegurid - Liigisisene konkurents - Kisklus - Parasitism - Haigused - Isegõrenemine tiheduse suurenedes arvukus langeb Tihedusest sõltumatud tegurid - Temperatuuri järsud muutused - looduskatastroofid Liigi levila e areaal geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. TERRITORIAALSTRUKTUUR kirjeldab, kuidas populatsiooni piires on isendid jaoutunud ( juhuslik jaotumus, rühma-e agregatiivne jaotumus, ühtlane e. Regulaarne jaotumus) Võimalikud nende kolme põhitüübi kombinatsioonid->( nt Rühmad on jaotunud ühtlaselt) Alelobaatilised võimed taimede võime eritada juurtest tokslisi aineid, et hoida eemal liigikaaslased, et ei tekiks konkurentsi. Gruppidesse kogunemise phjused Kasvukeskkonna lokaalsed erinevused Ööpäevased ja sesoonsed( aastaajased) muutused ilmastikus Seosed paljunemisperioodiga.
rahvaarv kasvab kiiresti (rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori) Rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus. Sündimus- mingi piirkonna sündide arvu suhe rahvaarvuga. Suremus-mingi piirkonna surmade arvu suhe rahvaarvuga Loomulik iive- näitab mitu inimest sündis aasta jooksul rohkem või vähem kui suri Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi Migratsioon- ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elu-või töökoha leidmiseks. Emigratsioon- on riigist väljaränne Immigratsioon- on riiki sisseränne Migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid- rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid. Tööhõive struktuur- töötajate jagunemine majandussektorite, tegevus- ja ametialade jms. järgi.
3 miljonit hektarit. Levinumad puistud on männikud 33%, kaasikud 30,7%, kuusikud 16.9% ja hall-lepikud 9,1%. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel on Eesti oma territooriumi metsasuse poolest Euroopas kuuendal kohal. Metsaga on otseselt seotud 35 000 töökohta metsasektoris ning kaudselt paljud turismi-, spordi-, transpordi- jt sektorite töökohad. (Enno ja Raudsaar, 2016) Puistute keskmine vanus on hea (männikutel 63, kuusikutel 53, kaasikutel 41 aastat), kuid vanuseline jaotumus on ebaühtlane: palju on keskealisi metsi aga vähe noorendikke ja vanu metsi. 21. sajandil on vähenenud okaspuistute ja suurenenud lehtpuistute osakaal. Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 miljonit kuupmeetrit metsamaterjali aastas. Foto 1. (Keskkonnaministeerium, 2016)
kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne) Eluvormide bioloogiline spekter on eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis vôi piirkonnas. Näiteks troopikas on suhteliselt palju fanerofüüte, sealhulgas nii puid, epifüüte kui liaane. Tundras valitsevad kamefüüdid, sest praktiliselt alati on maapind kaetud üle 25 cm lumekihiga (selle all on soe!), vegetatsiooniperiood on aga liiga lühike, et igal aastal kulutada jõuvarusid uue rohtse varre moodustamiseks. Mägedes ja ka varjukates
rahvastiku vananemine- on vanemaealiste iniemste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus. Sündimus- sündide hulk mingis piirkonnas Suremus- surmajuhtude arv mingis piirkonnas. loomulik iive- on sündide ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides (1000 inimese kohta) või protsentides (100 inimese kohta). rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- on rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Immigratsioon- on riiki sisseränne. Emigratsioon- on riigist väljaränne. migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid- on rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid. Rahvastikupoliitika- on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise
Kooslus Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil /samal ajal samas kohas) Ökosuhted ehk ökoloogilised suhted on organismide suhted üksteisega ja keskkonnaga Sünökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Ökosuhted: Ainult ühele osalisele kasulik/kahjulik: Kommensalism, amensalism, antibioos, kisklus, parasitism Mõlemale kasulik: Sümbioos, protokooperatsioon, mutualism Mõlemale kahjulik: Konkurents Mõlemale neutraalsed: Neutralism 1. Mõlemale osalisele neutraalsed suhted (0/0): ei mõjuta üksteist ei pos ega neg. Ei vaja teineteist. Näiteks jänes ja seen. Neutralism 2. Mõlemale osalisele kahjulikud suhted (-/-): Antibioos üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vah...
hinnata kui palju meile ilveseid teoreetiliselt loodusesse mahub. -6- Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest, saakloomade arvukusest ja elupaiga kvaliteedist keskmiselt 100200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala. Eestis on see kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Väidetavalt sõltub emasloomade jaotumus saakloomade olemasolust, isasloomade jaotumus aga emaste paiknemisest. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad. Sotsiaalne käitumine ja suhtlemine: Ilves armastab enamasti omapäi käia. Nagu Kiplingi kasski, armastab ilves enamasti käia omapäi. Mõnikord peavad ilvesed pesakonniti või paariti jahti, suurem omavaheline
Aruanne- ettekanne tehtud tööst Asjaajamine- dokumentide vormistamine ja korraldus Arvepidamine- arvestamine, registeerimine, kokkuvõtete tegemine, raamatupidamine Allvoog- logistilises ahelas olevad kliendid B Bruto- palk koos maksudega, kauba kaal koos pakendiga Barter- vahetustehing, vahetuskaup Börs- raha- ja kaubatehingute asutus C - D Defitsiit- vajak, puudujääk, nappus Distributsioon- jaotamine, jaotus, jaotumus E Eesmärk- siht, suundumus Efektiivne- mõjus, tõhus, otstarbekas Erikontroll- teostatakse täiendavalt elektroonikakomponentide ja eriliste materjalide puhul vastuvõtualal F Faksima- dokumenti sidekanali kaudu täpse jäljendina edastama Finantseerima- rahastama Fikseerima- kindlaks määrama, jäädvustama, kindlasse olekusse seiskuma Funktsioon- tegevus, talitus, ülesanne FIATA- ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon G Globaalne- kogu maad hõlmav H
muutuvad. Inimene on muutnud Eesti jõgesid neid paisutades ja õgvendades. 1960ndatel aastatel oli meil ca 500 paisu. ·Suurima valgalaga jõed on Narva ja Emajõgi. ·Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise reiimi kujundamisel. Sellest oleneb ka voolukiirus. Viimane mõjutab aga heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurireziimi. ·Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nimetatakse languseks, mingi jõelõigus aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. ·Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole, st. uuristav ja kuhjav tegevus on tasakaalus. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika, taimkate koosmõjul. Jõe langu skaala: väga väike < 0,5 m/km väike 0,51-1 Mõõdukas 1,01-2
KKULTUURI AJALUGU 1 TUND KULTUURI OLEMUS KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus. kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest. kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus religiooni asendused, nende olemus (sekularism, new age, nn uued kultuurid) RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS maailmareligioonide jaotumus: (Kristlus-2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma-katoliku kirikus). (Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1.05 miljonit idakirikud-240 miljonit Aafrika iseseisvad kirikud-110 miljonit nelipühalised-105 miljonit kalvinistid-75 miljonit anglikaaid-73 miljonit
kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori, rahvastiku vananemine vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus, sündimus sündide hulk mingis piirkonnas, suremus surmajuhtude hulk mingis piirkonnas, loomulik iive - on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi, migratsioon püsiv elukoha vahetus, immigratsioon e sisseränne - inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna, emigratsioon riigist väljaränne, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid, tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, ametialade jms järgi
suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Bentos · Zoobentos · Fütobentos mikrozoobentos mikrofütobentos makrozoobentos makrofütobentos Põhjaloomastiku liigiline mitmekesisus ja asustustihedus ning sagedaim biomassi dominant Eesti jõgedes mitmesugusel põhjaainestel. Põhja- Jõe- Tak- Jõelõikude jaotumus astmete kaupa, % Dominant aines lõikude sonite arv arv Asustustihedus väga madal kesk- kõrge Väga madal mine kõrge Liivane 55 37,8 13 22 45 16 4 Gammarus pulex
rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemset avalikku õigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel nagu oli rooma eraõigus. Avalik õigus valdkonnanatervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele. Esialgu hõlmasid kogu tollaaegse Rooma õiguse ülderaõigus, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Selline õigusaladeks jaotumus moodustas pika aja jooksul ammendava õigusklassifikatsiooni. Väljaspool neid õigusi ei olnud muid sama tähtsusjärku kirjutatud õigusnorme. Võib oletada, et kui silmapaistvad Rooma juristid, kes panid kunagi kirja pandektid, oleksid pidanud arvestama nii mitmekesiseid majandussuhteid, nagu 2 Luts, M. (2003). Retseptsioonid. Rooma õiguse retseptsiooni mitmekihilisus. Juridica, 570- 575 valitsevad tänapäeval, oleksid nad õigusnormid jaotanud kindlasti hoopis teisiti ja suuremaks
avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia, meditsiin, statistika, ajalugu Mõisted: rahvastik- milline on vaadeldava piirkonna rahva koosseis rahvaarv kui palju elanikke on teatud vaadeldaval alal. rahvastiku koosseis ehk struktuur rahvastiku jaotumus mingil ajahetkel mingil kindla rühmitamistunnuse järgi, milleks on tavaliselt sugu, vanus, perekonnaseis, elukutse vms loomulik iive mingiss piirkonnad aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes rändesaldo sisse ja väljarännanute vahe leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarve ja majapidamisotsusteid langetavad inimesed. perekond ühiseid väärtusi ja vastutust teineteise suhtes omavate isikute kooslus.
– rinnaspindala, b) Isendite või võsundite arv pinnaühikul. – arvukus, c) Puistu tootlikkus puude kasvukiiruse alusel. – boniteet, d) Puuvõra poolt kaetava pinna suurus kümnendikes. – liituvus, e) Liigi isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus, väljendatakse enamasti protsentides. – katvus, f) Uuritava liigi esinemise osakaal kõikidest vaadeldud ruutudest. – sagedus, g) Liigi isendite paigutuse iseloom proovipinnal – jaotumus, h) Liigi hulk võrreldes teiste liikidega. – ohtrus
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänustekõdunemisel. Läänemeres on kolm funktsionaalset osa: litoraal e
parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia: · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia:
NORMAALJAOTUS Normaaljaotus on nii teoorias kui praktikas kõige sagedamini esinev jaotus. See jaotus eeldab, et nähtusel on mingi keskmine tase, mille ümbruses varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele väga lähedase jaotusega. Joonis 1. Normaaljaotuse graafik Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomusta...
parasitism haigused · Tihedusest sõltumatud tegurid temperatuuri järsud muutused looduskatastroofid · Areaal e levila geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad kosmopoliitsed tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed endeemsed katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · Territoriaalstruktuur: Juhuslik jaotumus Rühmajaotumus Ühtlane e regulaarne jaotumus · Elustrateegia olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade konkurentsivõime ebasoodsate olude talumine populatsioonidünaamika laad r strateegia: · r reproduction - sigivus · palju järglasi · järglased suhteliselt väikesed · järglased väikese konkurentsivõimega · arvukuse suured kõikumised K strateegia:
– parasitism – haigused • Tihedusest sõltumatud tegurid – temperatuuri järsud muutused – looduskatastroofid • Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad – kosmopoliitsed – tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed – endeemsed – katkelised • Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal • Territoriaalstruktuur: – Juhuslik jaotumus – Rühmajaotumus – Ühtlane e regulaarne jaotumus • Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade – konkurentsivõime – ebasoodsate olude talumine – populatsioonidünaamika laad r – strateegia: • r – reproduction - sigivus • palju järglasi • järglased suhteliselt väikesed • järglased väikese konkurentsivõimega • arvukuse suured kõikumised
allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. 5 Läänemere kalastik
Fütoplanktoni arvukus ja biomass on madal. · Talvel on fütoplankton liigi- ja isendivaene. Koosluses esinevad sügisel ja kevade esinevad liigid, samuti üksikud suveliigid. Fütoplanktoni arengut piiravad: o päikeseenergia vähesus o madal temperatuur o veemasside ringlemine, mis kannab vetikad sügavamatesse, pimedatesse veekihtidesse. Fütoplanktoni vertikaalne jaotumus Mõjufaktorid 1. Valgus. 2. Soolsus. 3. Temperatuur. 1.1 Valgus: fütoplankton areneb Läänemere avaosas kuni 50 m sügavuseni, lahtedes 20 m sügavuseni. Sügisel ja talvel, vee jahtumisest põhjustatud ringlemise mõjul võivad kanduda ka sügavamatesse kihtidesse. Paljude vetikate maksimaalne arvukus langeb 5-10 m sügavusele. 1.2 Soolsus: soolsus mõjutab fütoplanktereid nii osmootse rõhu kui ka ioonide spetsiifilise toime kaudu
situ tingimustega. Loomadel nt. suurem usaldus inimese vastu, jmt. - Ei taga liigi elupaiga säilimist looduses - Kõigile liikidele ei sobi (nt. lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele jm.) - Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas Kuidas saab iseloomustada koosluste ruumilist struktuuri? • geomeetriline struktuur – arhitektoonika, taimeosade paiknemine ver6kaalselt ja horisontaalselt; • jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa; • ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa; • horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus. Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid.
Ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid sama aasta novembris truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. Liivi ordu lakkas olemast. 1561. aastal saabus hertsog Magnus suurema rahasumma ja 10 sõjalaevaga uuesti Kuressaarde. Taani kuningas oli temaga kaasa saatnud aga oma asehalduri, kes pidi hakkama kohapeal juhtima sõjaväge ja välispoliitikat. Sellega lakkas eksisteerimast Saare-Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga.Keskaegne poliitiline jaotumus oli likvideeritud. Seega lõppes 1561. aastaga ka Vana-Lüvimaa ajastu. 1563. aastal paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konflikt Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks, mille üheks tallermaaks sattus jällegi Liivimaa. Selle käigus vallutasid rootslased Hiiu saare, millelt oli mugav korraldada sõjaretki Saare- maale. Seal toimusidki põhilised võitlused, kus Rootsi pidas lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu
*Vallutajad olid head diplomaadid. *Eestlaste ühistegevus,sõjaväe korralus ja relvastus olid orienteeritud üksikute sõjakäikude jaoks. *Eestlastel polnud veel riik välja kujunenud ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad,see halvas ühist vastupanu. *Nõrgaks küljeks oli ka koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega. *Venelased ei pidanud täpselt kinni kokkulepetest ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõttmisi. 3.Eesti haldus jaotumus : *Taani alad - Tallinn,Padise,Rakvere,Narva. *Saare-Lääne piiskopkond - Lihula,Haapsalu,Pöide. *Ordu alad - Paide,Põltsamaa,Kursi,Viljandi,Vana-Pärnu,Uus-Pärnu,Karksi. *Tartu piiskopkond - Tartu,Kärkna,Otepää. 4.Jüriöö ülestõus algas 23.arpillil 1343 kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid,kättesaadud sakslased tapeti.Tähelepandav sõjaline saavutus oli tugevasti kindlustatud Padise kloostri vallutamine.See põletati maha,28 munka tapeti
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänuste kõdunemisel. Läänemere kalastik Läänemere kalastiku liigiline koostis oleneb esmajoones praeguseaegsetest
1)biodiversiteet muutub mööda laiuskraadi (mida madalamal oleme, seda rohkem liike selles piirk0nnas esineb. NB! mägedes vähem liike). 2)sademed ja liigirikkus (troopilistes vihmametsades rohkem liike). 3)Pindala ja liigirikkus (mida suurem pindala, seda rohkem liike). 4) regionaalne ja lokaalne liigirikkus. *Biodiversiteet on liigirikkus või -erisus. 43. Koosluste struktuur *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 44. Koosluste levik ruumis erinevad paradigmad *Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena *Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi
Selle nõude täitmist jälgisid klassiõpetajad ja treenerid. Kohe pärast vastamist korjati küsitluslehed kokku ja edastati küsitluse läbiviijale. Tööks kasutatud küsitluslehed on esitatud Lisa 1. 16 TULEMUSED Vastanute vanuselisest koosseisust enamus, 77%, olid 17-aastased, 18-aastaseid oli 14% ja 16- aastaseid oli 7%. Nii neljateist- kui ka üheksateistaastaseid oli vastajate hulgas 1%. (Joonis 1). Sooline jaotumus valimis oli 2:1, s.t. tüdrukuid osales 71% ja poisse 29% (Joonis 2). Küsitlunute seast tegeles 41% noortest vähemalt viis korda nädalas spordiga; 36% tegelesid kaks kuni kolm korda nädalas sportimisega ja 13% tegelesid kord nädalas spordiga. Vastanuist ei tegelenud sportimisega 10% (Joonis 3). Energiajooke tarbivaid ja mittetarbivaid noori oli enam-vähem võrdselt, vastavalt 46% ja 54% (Joonis 4). Populaarseimad energiajoogid olid Starter (36%) ja Red Bull (34%)
Vanus Arv Määramise meetod Kuni 1 aastat 1 Hammaste lõikumine 1 - 8 aastat 13 9 15 aastat 5 15 25 aastat 3 Hammaste lõikumine ja kulumine 6 25 30 aastat 4 Hammaste kulumine 30 50 aastat 8 50 ja üle 9 Tabel 1: Kaubi kalmistule maetute jaotumus vanuserühmadesse lähtuvalt hammaste analüüsist saadud tulemustest. 6.1.1. Hammaste olukord üldiselt. Populatsioonis on täiskasvanuid ja lapsi peaaegu pooleks. Hambaid polnud üldse 58 luustikul. Kaubi puhul võib väita, et maetute hammaste seisukord oli üldiselt hea. Ühel juhul oli esines kaaries ühel vanemal luustikul. Igeme põletikku esines kahel juhul (hambad välja langenud põletiku tagajärjel). Mõlemal juhul oli tegemist täiskasvanud inimestega
Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. 14. Eesti hüdroloogiline ülevaade. Karst. (omalooming) Eestis on üle 7000 jõe ja oja pikkusega 31 000km, millest 40% on looduslähedases seisundis. Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast. Eesti vooluveekogud on jaotunud ühtlaselt ning Eesti jõgede valgalade aasta keskmine äravoolu jaotumus on ebaühtlane: Pandivere piirkonnas 10 – 12 l/s km2, kohati 25 l/s km2 Kagu-Eestis 4 – 6 l/s km2 Aastane äravool kokku umbes 12 km3 Äravoolu jaotumus sõltub karstinähtustest, pinnamoest, pinnakatte tihedusest ja neelamisvõimest. Põhja-Eesti paealadelt ning seal, kus levib karst, on pindmine äravool väga väike ning nt Pandivere kõrgustikul on äravooluvõrk seetõttu hõre.
täiskasvanud, vanad, raugad jms) suhteline osakaal; elujärgulist struktuuri (seemnena, noorjärgud ehk juveniilsed isendid, suguküpsed ehk matuursed isendid, vanad isendid) kasutatakse taimepopulatsioonide kirjeldamisel, kuna taime vanuse määramine on suhteliselt keeruline; · Territoriaalse struktuuri puhul iseloomustatakse taimede ja loomade paiknemist territooriumil. Teoreetiline ja praktiline tähtsus - jaotumus oleneb suurel määral mõjutustest. Väikese mõju korral elavad isendid mistahes territooriumi osas, suure mõju korral isendid grupeeruvad ja hoiduvad mõjupiirkonnast eemale. 25. Kohastumus Kohastumus - organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
Lugesin selle kohta just sellise artikli- http://www.pnas.org/content/104/46/18123.long see räägib täiesti vastu selle küsimuse eeldusele. 31. Kirjeldage koosluste struktuuri erinevaid aspekte 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2.horisontaalne plaan: a) mingi ühe populatsiooni isendite jaotumus (mis võib olla juhuslik, korrapärane ja agregatiivne); b) kahe populatsiooni isendite jaotumise võrdlemine: sõltumatu, assotseerunud; c) kõikide populatsioonide jaotumised lubab leida liikide grupeeringuid *Koosseisuline struktuur *Funktsionaalne struktuur 32. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui tema naaberkoosluste liigirikkus?
tuuleärakande ja sademetega väljauhtumise toimel. Veekogudes muutuvad reoained järk-järgult kahjutuks või kaovad organismide elutegevuse ning füüsikaliste ja keemiliste protsesside mõjul. Osa reoaineid kaob veekogust edasikandumise ja põhjasetteisse ladestumise tagajärjel. I. on voolava veega harilikult kiirem kui seisuveekogudes. Jahikalender seadusega määratud ajad, mil võib mingeid jahiulukeid jahtida. Jaotumus liigi isendite paiknemine koosluses. Jaotumus võib olla korrapärane, juhuslik või rühmitine. Juurdekasv s.o. taimeökoloogias taimede massi, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Juurdekasvu iseloomustatakse näit. esmase puhastoodangu kaudu. Loodusliku taimkatte (maapealse ja maaaluse biomassi) juurdekasv aastas on maakeral keskmisena 9,5 t/ha. Troopikas võib metsa juurdekasv olla 30 t/ha. Energiavõsal 25 t/ha.
Väljendatakse mõlema ökosüsteemi ainuomaste liikide summana. Gamma diversiteet näitab suurema piirkonna kõigi ökosüsteemide liigilist mitmekesisust. Ökoloogilise mitmekesisuse mõõt arvestab liikide domineerimist. Ökoloogiliselt on suur vahe, kas kümme liiki on kõik võrdselt esindatud või moodustab üks liik 90% biomassist ja ülejäänud üheksa liiki kokku 10%. 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? Elu jaotumus ookeanis on eelkõige seotud ookeani põhja liigestusega sügavusvöönditeks ehk vertikaalseteks tsoonideks. Litoraalne piirkond e. rannikuvöönd tõusu ja mõõna ala. Maksimaalne tõusu- mõõna vahe võib olla 15-17m (Kanada idarannik), harilikult 1-2 meetrini või sentimeetrini. Sublitoraalne piirkond mõõnapiirist kuni 200-400m sügavuseni (mandrilava piir). Kõige tihedamini taimede ja loomade poolt asustatud tsoon ning tähtsaim kalapüügiala. Batüaal kuni 4000m
selle juhtkond, kuningaks valiti üks mittesaksa sepp. Tema kõrval oli 12 ihukaitsjat ja tal oli enda 1 pillimees. Talupojad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatult ründasis Läänemaa aadlikud. Juhid hukati piinarikkalt. See oli üks suurimaid maarahva ülestõuse. Maahärrad vahetuvad Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim. Poola sai Lõuna-Eesti ja Liivi ordu lakkas olemast (1561. a.). Saare-Lääne piiskopkond liideti Taaniga. Keskaegne poliitiline jaotumus oli likvideeritud ja 1561. aastaga lõppes ka Vana-Liivimaa ajastu. Taani ja Rootsi vahel käis sõda, aga nad sõlmisid 1570. a. rahu. Pärast seda piirdus Taani ainult Saaremaaga. 1569. a. sõlmisid Poola ja Leedu Lublini uniooni, millega loodi aadlivabariik e. Rzeczpospolita. Liivimaa kuningriigi sünd hertsog Magnus läks Taani kuningaga tülli ja kaotas Saaremaal ainuvõimu. Ta läks Ivan Julma juurde abi paluma, kes lubas teda aidata, aga plaanis seda kõike endale võtta
AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE LOENGUKONSPEKT Tartu 2003 2 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. RIIGI JA MAJANDUSE SUHTED TEOORIAS JA PRAKTIKAS....................................................5 1.1. Ühiskond ja jõukus.........................................................................................................................5 1.2. Klassikud riigi ja majanduse suhetest............................................................................................7 1.2.1. Merkantilistid..........................................................................................................................7 1.2.2. Klassikaline poliitiline ökonoomia.............................................................................
-iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel -osatähtsus: 1,4% Vähetoitelised järved : vähe mineraal- ja toiteaineid, liigivaene elustik -Nõmmejärved liivikutel, nt. Nohipalu Valgjärv -Raba- ja laugasjärved, nt. Nigula järv Rohketoitelised järved: palju mineraal- ja toiteaineid, liigirikas elustik -suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel, nt. Võrtsjärv, Pangodi, Saadjärv Eesti järvede iseloomustus ja jaotumus: -kui võtta järve „alammõõduks“ pindala 1ha, siis on Eestis umbes 1200 järve pindalaga kokku 2130km2 ehk ca 4,8% koguterritooriumist (sh. jõe või oja paisutamise teel loodud tehisjärved ehk veehoidlad) -Eesti järved on valdavalt väikesed -vaid 42 järve on pindalalt suuremad kui 100ha (1km 2) Eesti suuremad järved: Eesti hiigeljärv Peipsi -Saadjärv -S=3560km2 -Vagula järv
Eestlased said kotti. Seejärel kasvas Liivi ordu mõjuvõim. Eestimaa läks ikkagi Saksa ordule. Danzigi kongress. Lõpetati mingi sõjakäik vms.. 1397. aastal. Otsustati, et edaspidi peab Riia peapiiskop olema Liivi ordu liige. Samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ord sõjategevusest. Kahanes Liivi ordu poliitiline mõju. Juningeni armukiri vasallide pärandamisõigust läänidele laiendati ja tugevdati nende seisundit. Eesti halduslik jaotumus 16. sajandi keskpaigani: Ordu alad kõige suuremad, asuvad eesti keskel, natuke Saaremaal ja ka Hiiumaal, Narva jms. Tartu piiskopkond tartu juures, ümber.. Saare-Lääne piiskopkond - Saaremaal pool, Läänemaa, Hiiumaal üle poole. Aleveid oli orduaja lõpul 14. Kaubandus. Suurgild kaupmeeste ühenduseks jõukatele, Mustpeade vennaskond vennaskona vapil kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased neisse ei pääsenud.
enim järglasi. 13/09/10 Minevikus Maal toimunud sündmuste mõju võib ulatuda tänapäeva. MUUTUSED Mandrite ränne. See, et organismid pole ühtlaselt maailmas jaotunud paistis ammu silma bioloogidele. Geoloogid tunnistasid mandrite triivi tunduvalt hiljem. Mandrite triivi üheks tõestuseks on suurte lennuvõimetute lindude jaotumus maailmas. Pole mingit põhjust väita, et emud ja kaasuarid elavad Austraalias selle pärast, et nad sinna nii hästi sobivad. Kliimamuutused mõjutavad loodust tunduvalt kiiremini kui ajaloolised muutused. Tänapäevane liikide levik on paljuski seotud minevikus toimunud kliimamuutustega. Näiteks 2 milj aastat tagasi pleistotseenis jääaja tagajärjel on tekkinud selline situatsioon, et nii P-Am's kui ka P-Euraasias on kõrgmägedesse jäänud
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
Mida pikem see on, seda omapärasem süsteem tekib, seda rohkem on jões elustikku. Eesti sügavamad jõed on Narva(16m) Emajõe sügavus alamjooksul on 11m. Suurima valgalaga on jõed on Narva ja Emajõgi. Jõesängi kalde suurus on väga oluline tegur hüdrobioloogilise rezhiimi kujundamisel. Sellest oleneb voolukiirus. See mõjutab heljumi kogust ning hapniku- ja temperatuurirezhiimi. Lähte ja suudme veetasemete kõrguste vahet nim. languseks, mingil jõelõigul aga languks. Languse jaotumus jõe eri lõikudel on pikiprofiil. Jõed alluvad voolu mõjul termodünaamikast lähtudes tasakaalulise oleku poole. Ideaalses variandis on pikiprofiil ühtlane. Pikiprofiil kujuneb aegade jooksul ala geoloogilise ehituse, voolu kiiruse, kliima, tektoonika ja taimkatte koosmõjul. Eesti suurima langusega jõgi on Piusa 207,9m ja väiksemaga on Emajõgi 3,6m. Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena. Kiiretes lõikudes on vesi küllastunud
migratsioon inimtegevuse tagajarjel. Areaalide piiratuse põhjused: geograafilised barjäärid meri, reljeef;b) klimaatilised tingimused;c) mullastikulised tingimused;d) biootilised faktorid konkurents jne.e) ajaloolised tingimused. Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus);ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Põhjused liigi esinemisel või mitteesinemisel:organismid on vastupidavad mingis kindlas; keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis);erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud; isendid iga liigi piires erinevad üksteisest
teod saavad järgmisestes oma tasu. Usk on väga mitmelaadiline ning selle usu puhul eristatakse kolme eripära: 1. Usk ei ole rajatud, vaid ta on alguse saanud loodususunditest. 2. Ta ei tunne kindlapiirilisi dogmasid(pühad tõed) 3. Ta on puht Indialik ilmik ning usutakse, et eriaegadel tekivad eriõpetlased, kes räägivad erinevates probleemidest. Tänu hinduismile on tekkinud Indias kastisüsteem s.o range sotsiaalne jaotumus, mida ei ole suudetud tänaseni likvideerida. Kõige vanem religioon, millel ei ole konkreetset loojat, panteonis palju jumalaid.(aluseks Aasia loodususundid) Maailma suuruselt 3. religioon. Pilet 12 1. Laulev revolutsioon, Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumine saab alguse 1987. a 23. aug, mil toimus esimest korda Hirvepargi miiting, millega avalikustati MRP salalepingud. Ajakirjas “Postimees”
külvieelsele mullaharimisele. Hästiküntud aladel saab kevadel mulla külvikõlblikuks vähese harimisega. Sageli piisab vaid põldude libistamisest või ühekordsest külvieelsest kultiveerimisest. Otsekülvi tehnoloogia korral võib külvieelsest mullaharimisest ka loobuda. 126. Diferentseeritud mullaharimissüsteem a. kerge lõimisega muldadel b. keskmise lõimisega muldadel c. raske lõimisega muldadel Kerged mullad Mullaniiskuse jaotumus künnikihis Harimisskeem Wv = 55-65% Mullaharimine 4-5 cm sügavusel Külv Keskmised mullad Wv = 50-65% 5-7 cm Külv Rasked mullad Libistamine Künd 7-9 cm 5-6 cm Wv = 50-55% 127. Mullaniiskuse sõltuvus mullaerimist. Mullaniiskuse jaotus künnikihis, harimissügavus, harimiskordade arv, harimisskeemid. n Küllastumata kihis, kus kõik poorid ei ole veega täidetud ja (joonis 4.1), mõjuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
