Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kes meil metsas elavad?
  • Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma?
  • Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved?
  • Paljud metskitsed hukka saada ja miks?
  • Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest?
  • Mida teeb karu kui ehmub?
  • Mida arvate väitest et karu on rumal ja aeglane?
  • Millal sünnivad karul poja?
  • Kuidas eristada hunti ja koera ?
  • Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas?
  • Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju?
  • Mida tähendab mägralinn?
  • Milliseid elupaiku asustab halljänes milliseid valgejänes?
  • Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks?
  • Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi?
  • Kuidas ära tunda?
E Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto
ESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED

Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele
I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon
  • Eluslooduse jaotus.
    Elusloodus:domeen -riik- hõimkond -klass-selts-sugukond-perekond-liik
    NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihanetihane – tihaslased – värvulisedlinnudkeelikloomad – loomad – eukarüoodid
  • Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus .
    Bakterid - n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused.
    Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud . Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki
    Vetikad - on suur fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt.
    Samblikud - koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil.
    Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni.
    Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad.
    Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude (floeem ja ksüleem ). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil.
    Paljasseemnetaimed - neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest.
    Katteseemnetaimed - erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed , õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad . Seemnetes on endosperm .
  • Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed.
    II. Metsad
  • Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus.
    Mets on ökosüsteem , mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
    Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus , reguleerib ja mõjutab -
    • õhkkonna gaasilist koostist
    • sademete jaotust ja hulka
    • pinnavee äravoolu
    • aurumist
    • maa-ala veerežiimi
    • kliimat

    Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi:
    -boreaalsed(33%)
    -parasvöötme(11%)
    -subtroopilised(9%)
    troopilised metsad e. vihmamets (47%)
    Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega
    Metsarikkaimad riigid:
    Soome(73%)
    Rootsi(70%)
    Sloveenia (62%)
    Läti(54%)
    Eesti(52%)
    Venemaa(49%)
    Bosnia -Hertsegoviina(48%)
    Austria(47%)
    Metsavaesemad riigid:
    Island(0,3%)
    Malta(1%)
    Armeenia(9%)
    Moldova (11%)
    Iirimaa (11%)
    Holland (11%)
    Suurbritannia(12%)
    Makedoonia (12%)
    Metsa ajalugu eestis:
    4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus
    13.saj – 60%
    17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine
    1900. A – 14%
    20.saj – X – metsade pindala suurendamine
    20.saj lõpp – 47%
    Eesti metsade üldiseloomustus:
    • kuluvad segametsade vööndi
    • valitsevad oksapuu-enamusega puistud , esineb ka lehtpuumetsi
    • tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase - ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega)
    • u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe
    • keskmine vanus 56 a.
  • Eesti metsavarud . (Test 3 küsimused)
  • Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa
  • Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad
  • Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab , Sanglepp , Hall Lepp pindala.
  • Kõige metsasem maakond on Hiiumaa
  • Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala.
  • Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa
  • Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%.
  • Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane - ja salumetsade keskkonnatingimused , taimkate (rinnete kaupa).
    Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn , punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas)
    Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp ( kanarbik , pohl , kukemari , mustikas , palusammal , nõmmtarn, põdrasamblik).
    Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa -pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp ( karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla -mustika kasvukohatüüp.
    Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud , metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke ) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg)
    Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp ( püsik -seljarohi, saluhein , koldnõges, pihlakas , metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja- sõnajalg , naistesõnajalg, angervaks, seaohakas)
  • Vääriselupaigad (Test 4 küsimused)
  • Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud.
  • Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad:
    • Mitmekesised puistud – Klindimetsad
    • Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad
    • Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni – Lehtmetsad
    • Rohke varis, esineb häile – Kuusikud ja kuuse segametsad
    • Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud
    • Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud
    • Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus Puisniidud

  • Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased , kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE
  • Metsaloomastik. Selgrootud , linnud, imetajad
    SelgrootudNastik , kiritigu, ämblikud , sitasitikas, harilik maipõrnikas .
    Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind , ööbik, kägu
    Imetajadrebane , metssiga , hunt, pruunkaru , mäger , ilves, põder , hirv
    Kes meil metsas elavad? VIDEO.
    1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed( vasikad ).
    2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa.
    3. Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu.
    4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal.
    5.Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju hoolimata rakendatud vastuabinõudest? Ta harjub hernehirmutisega ära.
    6.Mida teeb karu, kui ehmub? Laseb end täis.
    7.Mida arvate väitest, et karu on rumal ja aeglane? Vale – karu on väle, tugev ja arukas.
    8.Millal sünnivad karul poja? Südatalvel, 200grammised.
    9.Kuidas eristada hunti ja koera ? Kõnnaku järgi, pea kuju järgi. Hundi karv on 3värviline, käpajälg piklikum.
    10.Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas? Magab või vaatab ümbrust.
    11.Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast, kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju? Kährik nahistab tihnikutes ja tegutseb peamiselt öösel.
    12.Mida tähendab mägralinn? Suur maa-alune mägra kaevatud elupaik, kus elab vahel isegi mitu peret.
    13. Selgita, miks ehitab kobras tammisid. Kuna talle meeldib vees olla ja ta ehitab tammid nii, et ei peaks toidu järele minemiseks veest välja ronima.
    14.Milliseid elupaiku asustab halljänes , milliseid valgejänes ? Halljänes- avamaad, valgejänes – metsad.
    15.Too mõni näide põdra, punahirve, metskitse, metssea, pruunkaru, hundi, ilvese, rebase , kähriku, mägra, kopra , hall- ja valgejänese eluviiside ja käitumise iseärasuste kohta.
    Põder – sööb talvel puuoksi, koort
    Punahirv -
    Metskits -
    Metssiga – käib talvel söödaplatsidel, muidu ei elaks talve üle
    Pruunkaru – ründab inimest mõtlemata, pissib täis kui ehmub, kutsikatel valge krae
    Hunt – ööloom , selg on kange, murrab rebaseid, kährikuid, kopraid
    Ilves – üksik loom, vaikne ja üksitegutsev, salapärane, harva näeb
    Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid
    Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma
    Mäger – rebase sulane , osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund
    Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett
    Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik
    III. Niidud
  • Niitude kujunemine, ökoloogia
    Niitude jaotus inimmõju alusel. Põhjendused.
    -pool-looduslikeks
    - kultuurniitudeks
    Niitude jaotus kasvutingimuste alusel.
    - aruniidud
    - lamminiidud
    - rannikuniidud
    - soostunud niidud
    Niitude tekkeviisid.
    Looduslik teke
    - laiud ja rannikud , mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad
    -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused
    -iga-aastased üleujutused (lamminiidud)
    -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud )
    Inimtegevusega seotud teke
    -valdav niitude tekkimise viis
    -niidud võivad kujuneda:
    - hüljatud põllumaadele ja raiesmikele
    -aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada
    Niitude püsimise tingimused. Inimmõju
    Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks.
    Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teisega .
    Niitude ajalugu Eestis. Niitude leviku muutuse põhjused 20. sajandil, põhjendustega.
    Juba 20.saj. alguses hakkas pool-looduslike koosluste osakaal vähenema, protsess, mis hoogustus Nõukogude aegse põllumajanduse intensiivistumisega; peamised põhjused:
    -ülesharimine – kündmine põldudeks ja kultuurrohumaaks
    -alade mahajätmine – võsastumine/roostumine
    -muutused omandipoliitikas
    -käsitsitööst loobumine
    -metsastamine
    -rannalähedaste alade täisehitamine
    -seni säilinud pool-looduslike koosluste fragmenteerumine
    Niitude levik Eestis.
    Rannaniidud – läänerannikul, saarte rannikutel, pisut ka põhjapool
    Lamminiidud ehk luhad – lõuna- ja kesk-Eestis väga palju, rannikualadel üldse mitte
    Puisniidud – lamminiitude ja rannaniitude levikuala vahepeal
    Looniidud ehk alvarid – rannikualadel
    Soostunud niidud ja pärisaruniidud – üle Eesti
    Soontaimede liigirikkus erinevates niidutüüpides.
    Puisniit – kokku 600, neist kaitsealused 56
    Loopealne – 270 , neist 30
    Lamminiit – 350, neist 22
    Rannaniit – 390, neist 34
  • Niidutüübid.
    Niitude iseloomustus, levik, taimestik , linnustik .
    Alvarid ehk looniidud- Mullakihi tihedus kuni 20cm (õhuke), Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht , hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Levik Läänemere saartel ja Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal.
    Taimestik:
    - puurinne : üksikuid mände
    - põõsarinne : üksikud või rühmitunud kadakad
    - rohurinne : madal ja vaheldusrikas , aasta jooksul väga muutlik , sõltudes peamiselt niiskustingimustest.
    Loomastik :
    -tüüpilised liigid alvaritele: kiivitaja , alpi risla , punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks
    -rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi.
    Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld , suurveega suur toitainete sissevool .
    Levik: leidub järvede , jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel
    Taimestik:
    • harva esineb üksikuid puid ja põõsaid
    • puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas
    • Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud.
    • Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp

    Loomastik:

    Rannaniidud- mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel.
    Levik:
    Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal .
    Taimestik:
    • puu- ja põõsarinne esineb harva
    • koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast.
    • rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega.
    • Seal võib kasvada ka pilliroog

    Linnustik:
    • Punajalg-tilder
    • Populaarsed on partlased ja hanelised

    Soostunud niidud- esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. On tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nende pindala on tunduvalt vähenenud (üles harimised, soostunud niidud).
    LEVIK: On levinud üle Eesti, eriti aga Lääne-Eestis.
    Taimestik:

    Puisniitude iseloomustus, levik, taimestik, tähtsus.
    Iseloomustus:
    Regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Regulaarne niitmine tähendab seda, et tavaliselt niidetakse igal aastal, kuid mõni aasta võib ka vahele jääda.
    Levik: Saaremaa ja Läänemaa, Pärnumaa, Hiiumaa
    Taimestik: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht , keskmine värihein ,
    Puisniitude suur väikeseskaalaline liigirikkus ja selle põhjused.
    Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril.
    Seega on puisniitude väikeseskaalaline liigirikkus tunduvalt suurem, kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses.
    Liigirikkuse põhjused:
    • regulaarne ja pikka aega kestnud majandamine (eelkõige niitmine) – suuremad liigid ei saa hakata domineerima
    • keskkonnatingimuste ruumiline ebaühtlus – puude all kasvavad metsataimed, lagedal niidutaimed
    • mulla reaktsioon (pH)

  • Mõisteid:
    Alvar- õhukese-mullalised lubjarikkad niidud
    Pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus - põlised inimtekkelised kooslused , kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega.
    Rohumaa- see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid
    Niit- on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed
    Puisniit- Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga
  • Niitude selgrootud ja imetajad.
    Video: Kuresoo , R. jt. 2001. Terra Maritima”
    1.Lääne-Eesti ala on madal, siinsed kõrgused küündivad 20 meetrini
    2.Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra.
    3.Läänemere rannikualasid mõjutab oluliselt tuul
    4.Karid, rahud ja laiud ei ole rändrahnud .
    5.Soomes on graniitrannik, Lätis levinud pikad liivarannad
    6.Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast.
    7.Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aastate tagusesse aega.
    8.Liivapinnas ei soosi taimestiku liigirikkust.
    9. Kasari jõgi toob aasta jooksul kaasa tohutul hulgal toitainerikkaid setteid.
    10.Euroopa linnudirektiiv nõuab mustviirese elupaikade kaitset.
    11.Rannikulõukad on endised lahed , siin pesitsevad paljud veelinnud .
    12.Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Siin kasvab mitmeid soolalembeseis taimi, nagu rannikas, rand- teeleht jt.
    13.Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised : mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja.
    14.Juttselg-kärnkonna ehk kõre laul kostab kaugele, kudemiseks vajab ta madalaid veeloike.
    15. Veised söövad pilliroogu magustoiduks
    16.Alvarid on lubjarikkad elupaigad , enamasti katab siin lubjakivi õhuke mullakiht.
    17.Lambad söövad kadakaid.
    18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti.
    19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud.
    20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused.
    21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid.
    22.Puisniidud on isegi liigirikkamad kui puiskarjamaad. (Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.)
    V. Sood
  • Soodest üldiselt. Soode levik maailmas ja Eestis. Soostumus erinevates riikides. Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. Soode areng.
    Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas
    Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa
    Soode levik
    -3% maismaast
    -subarktilistelt aladelt troopikani
    -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes
    -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis.
    Soostumus erinevates riikides
    1.Soome 31%
    2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836)
    3.Iirimaa 17%
    4.Rootsi 16%
    5. Kanada 14%
    5.Indoneesia 13,6%
    Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused.
    1) Järvede kinnikasvamisel
    - ~1/3 Eesti soodest
    -põhjast
    -pealt
    -põhjast ja pealt üheaegselt
    2) Maismaa soostumine
    - ~2/3 Eesti soodest
    -kestev veerohkus
  • Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Soode tüüpide iseloomustused. Madalsoode liigitus ja taimestik. Madal- ja siirdesoode loomastik: putukad, ämblikud, kahepaiksed , roomajad , linnud, imetajad. Siirdesoo taimestik. Rabade liigitused . Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused. Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa. Taimeliigid, milledele on ohtlik ja ohutum astuda. Laukad , nende paiknemine . Älves. Rabade loomastik: putukad, ämblikud, kahepaiksed, kalad , roomajad, linnud, imetajad.
    Madalsoo
    -57%
    -madalamatel aladel
    -toitub mineraaliderikkast veest
    Madalsoo võib olla tingitud:
    vesi voolab lohku kokku
    allikast – allikasoo
    üleujutusala – lammisoo
    Raba e. kõrgsoo
    -31%
    -ümbruskonnast kõrgem ala
    -toitub mineraalidevaesest veest (sademed)
    -kujuneb turba kuhjumisel
    Siirdesoo
    -12%
    -üleminekukooslus madalsoolt rabale
    -vesi suhteliselt mineraalainete vaene
    -mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi
    Madalsood liigitus
    *Õõtsiksood
    -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses
    -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge
    -taimkate: muda-, pudel , ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad , sirbikud
    *Luhasood
    -esineb: jõgede ja järvede luhtades
    -iseloomulik: perioodilised üleujutused
    -toitainete sisaldus: keskmine
    -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud .
    *Allikasood
    -esineb: allikate ümbruses
    -iseloomulik: survelised põhjaveed
    -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge
    -taimkate: pruun sepsikas, raud-, ääris- ja mätastarn, tömbiõieline luga. Samblarinne tihe. Harva mänd.
    *Lubjarikkad pärismadalsood
    -esineb: karbonaatsel aluskivimil, nõgudes
    -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge; tarva - ja lehtsamblaturvas
    -toitainete sisaldus: suhteliselt kõrge
    -taimkate: ääris-, rull-, mätas- ja raudtarn, pruun sepsikas. Samblarindes sirbikud. Põõsastest pajud, porss.
    *Lubjavaesed pärismadalsood
    -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes
    -iseloomulik: põhjavesi enam-vähem püsivalt kõrge, tarna- ja pillirooturvas
    -toitainete sisaldus: keskmine
    -taimkate: hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn, sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud. Põõsastest madal kask , pajud. Puudest sookask.
    *Rohu-siirdesoo
    -esineb: tasastes halva äravooluga nõgudes
    -iseloomulik: tarna-, pilliroo-, sfagnumiturvas, nõrgalt mätlik
    -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine
    -taimkate: rohurinne hõredam; pudel-, niitjas ja mudatarn, alpi jänesvill, soopihl, jõhvikas . Samblarindes turbasamblad, soovildik , põõsastest pajud, puudest sookask.
    *Päris-siirdesoo
    -esineb: madalsoomassiivide keskosas ja rabamassiivide serval
    -iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas
    -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine
    -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask . Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk.
    Madal- ja siirdesoode loomastik:
    • Putukad- üle 1500 liigi, kõige rohkem mardikalisi, ülekaalus niiskuslembelised taim ja putuktoidulased liigid
    • Ämblikud- tegutsevad sambla pinnal ja pinnakihtides, väiksed,
    • Kahepaiksed- Kõikjal soodes rohukonn , sageli ka rabakonn ,
    • Roomajad- kuivemates sooservades sisalikud, kraavikallastel rästikud
    • Linnud- sookurg , teder, roolinnud
    • Imetajad- põder, metssiga, valgejänes

    Rabade liigitused
    Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad :
    -rabametsad
    -puisrabad
    -lagerabad
    Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused.
    Lääne-Eesti rabad
    -järsu rabarinnakuga
    -keskosa tasane
    -vesi liigub raba servas
    -keskel lageraba, puud rabanõlvadel
    -raba-jänesvill
    Ida-Eesti rabad
    - kumer
    -vee äravool hea
    -puisrabad
    -hanevits
    Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa.
    Iseärasused: liigivaene, üheaastaseid taimi ei kasva
    Puurinne: mänd, sookask
    Põõsarinne: vaevakask, pajud
    Puhmarinne : sookail, sinikas , kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits , hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas , harilik jõhvikas, väike jõhvikas
    Rohurinne: tupp -villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas , mudatarn, pudeltarn , ümaralehine huulhein , ahtalehine huulhein
    Sambla- samblikurinne : punane, pruun, lillakas, harilik turbasammal, raba-karusammal, soovildik, harilik palusammal, põdrasamblikud, porosamblikud
    Rabade loomastik:
    Putukad
    -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi.
    Ämblikud
    -üle 180 liigi ämblikke, puisrabades ja rabamännikutes ristämblik .
    Kalad
    -kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug .
    Kahepaiksed
    -rohukonn, veekonn . Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik.
    Roomajad
    • Raba servaaladel nõmmrabas ja rabamännikutes võib kohata ka rästikut ja vaskussi.

    Linnud
    -Eesti rabades võib esineda üle 80 linnuliigi, neist pooled on alalised. Rabades pesitseb nt. hallõgija, rabapistrik, teder, vahest ka enamasti siirde- ja madalsoodes pesitsevaist lindudest sookurg, kiivitaja.
    Imetajad
    • põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas.

    VI. Läänemeri
  • Läänemere üldiseloomustus.
    Geograafilisest paiknemisest tulenevad iseärasused.
    • sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu
    • suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht

    ümbritsetud 9 riigiga
    • üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik)

    Läänemere elutingimused võrreldes teiste meredega.
    Vähe soolane , Tõusud ja mõõnad on väga väikesed, hoovusi ei teki, Läänemeri jäätub täieliult vaid mõni kord 100 aasta jooksul.
    Läänemere veebilanss
    • Läänemere veevarusid täiendavad kolm allikat: jõed , sademed, vee sissevool Põhjamerest vesi jääb vähemaks kahel viisik : aurumine ja väljavool Põhjamerre
    • täielik veevahetus toimub umbes 30 aastaga
    keskkonnaprobleemid.
    -väikese veemassi ja aeglase veevahetuse tõttu on Läänemeri kergesti reostatav veekogu
    -fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu tekib vetikate vohamine ja hapnikupuudus mere põhjakihtides
    -merd saastavad ka raskmetallid ja nafta
    Eestis esinevad rannikutüübid. Lainetuse mõju randadele.
    -Järsakrannik tekib, murrutab randa , nt. Põhja-Eestis ja saartel pankrannik ja kriidikaljud Taanis ja Saksamaal
    - Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine , nt liivarannik maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas, skäärrannik Soomes ja Rootsis.
  • Läänemere taimestik.
    Fütoplankton.
    Sinivetikad . Koloniaalsed vetikad. Iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees .
    Läänemere planktonis esinevad liigid on kohastunud elus riimvees ning taluvad soolsust kuni 8 promilli . Sinivetikad arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi.
    Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel.
    Rohevetikad . Koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal.
    Mändvetikad . Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel.
    Põhjataimestik .
    -rohevetikad
    -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas.
    -pruunvetikad – sageli ainsad taimed sügavamatel aladel – Eesti vetes kuni 30m sügavusel. Kividele kinnituv keelvetikas kasvab kuni 10m sügavuses.
    -punavetikad
    Rannas ja saartel kasvavad taimed.
    Merikapsas- kasvab veepiiri lähedal nii, et juured ulatuvad merevette.
    liiv-vareskaer – pikad kitsad lehed,
  • Läänemere loomastik.
    Zooplankton - ripsloomad, meririst , meriseen
    Põhjaloomastik- okasnahksed, merituped
    kalastik- lest , räim, tursk , tuulehaug
    linnustik- kajakalised
    imetajad- viigerhüljes, hallhüljes
    Merelised, riimvee - ja mageveekalad.
    Video: Upton, N. 2004. „Läänemeri - üllatuste meri”
    Läänemeri – üllatuste meri
    3.Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks?
    Laevad, ümbruses elavad inimesed, settinud mürkained , koldvetikad, tsüanobakterid, talvine jääkate, soolsus – osadele soolane, teistele mage .
    4.Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi?
    Toksilised kemikaalid , saasteained laevadelt, autodelt, radioaktiivsed ained, DDT, PCB, laevavärvid(tõruvähi vastu), kütus.
    Läänemere elustik
    1.Haudel olevad linnud on rannaaladel väga tundlikud, nende arvukus on mootorpaatide müra tõttu langenud. – ÕIGE
    2.Pringel on ainus vaalaline, kes elab Läänemeres. – ÕIGE
    3.Sisemiste haavandite ja parasiitide tõttu elavad mõned hülgepojad ainult paar nädalat ja emased on viljatud. – ÕIGE
    4.Tuur võib kaaluda kuni 300kg ja olla kuni 3m pikkune . – ÕIGE
    5.Haha sulgi kogutakse tekkide tegemiseks. – ÕIGE
    6.Liiva-uurikkarp ja tõruvähk on Läänemeres võõrliigid . – ÕIGE
    7.Alates 1996. Aastast pole Läänemerest püütud ühtegi tuura . – ÕIGE
    8.Läänemeres on vetikate hulk suurenenud reostuse tõttu. – ÕIGE
    9. Läänemeri oli eriti saastunud 70ndatel aastatel. – ÕIGE
    10.Hallhüljes on Läänemeres hüljestest arvukaim. – ÕIGE
    11. Koprad aitavad merereostus vähendada. – ÕIGE
    12.Kalakotkad talvituvad Aafrikas ja Läänemere ääres pesitsevad aastaid samades pesades. – ÕIGE
    13.Spetsiaalsete seadmete abil, mis imiteerivad pringlite ohusignaali, peletatakse nad kalavõrkudest eemale. – ÕIGE
    14.Lõhe läheb kudema samasse jõkke, kus ta marjast koorus. – ÕIGE
    15.Aulid liiguvad kevadel põhja poole kaaslasi ja toitu otsima . – ÕIGE
    16.Umbes 50 aastat tagasi langes hüljeste arvukus järsult ja see oli signaaliks Läänemere reostusest. – ÕIGE
    17.Läänemeri võib külmadel talvedel jäätuda peaaegu tervenisti. – ÕIGE
    18.Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kalast. – ÕIGE
    VII. Järved
  • Järv kui elukeskkond. Eesti järved .
    Järvede liigitus veevahetuse järgi.
    -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed)
    -merest eraldunud jäänukjärved
    Järvede toitumine.

    Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees:
    vähetoiteline ( oligotroofne ) –
    • toitelisus: vee mineraal -, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike
    • läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev
    • reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline
    • leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna , Piigandi, Hino , Nohipalu, Valgjärv)
    • iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas
    • osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest
    • tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi on rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks.

    Poolhuumustoiteline
    • toitelisus: mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega
    • liivaste või osalt rabastunud kallastega
    • leidub: Kurtna Valgejärv , Tänavjärv
    • iseloomulikud liigid: lisaks eelmise kasvukohatüübi taimedele esineb männas-vesikuuske
    • osatähtsus: 5,8% Eesti järvedest

    huumustoiteline (düstroofne),
    • toitelisus: väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained puuduvad
    • vee värvus: punakaspruun kuni pruunikaspunane
    • reaktsioon: happeline
    • leidub: rabades (samasse tüüpi kuuluvad ka rabalaukad)
    • iseloomulikud liigid: soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus penikeelt
    • osatähtsus: 9% uuritud järvedest

    segatoiteline, rohketoiteline ( eutroofne )
    • toitelisus: biogeenseid - ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv
    • vee värvus: kollakas või rohekas
    • küllaltki tiheda taimestikuga, enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved
    • leidub: valdavalt Madal-Eestisiseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel , kollane vesikupp, väike vesiroos , vesikarikas, konnakilbukas
    • osatähtsus: uuritud Eesti järvedest 36,6%

    soolatoiteline (halotroofne).
    • madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega ühenduses olev rannalõugas ( laguun )
    • toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate
    • veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid
    • leidub: Mullutu ja Oesaare laht
    • iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel
    • osatähtsus: 1,4%

    Eesti järved.
    Suuremad järved:

    Sügavaimad järved:
    • Rõuge suurjärv 38m
    • Palkna järv 32m
    • Udsu järv 30m

    Järvede liigitus tekke järgi:
    voortevahelised järved
    • pikad ja kitsad
    • paljud on soostunud kallastega kinni kasvamas (nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15m)
    • tundumad järved Saadjärv ja Pikkjärv.

    moreenküngaste vahelistes lohkudes ja nõgudes paiknevad järved
    • enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad
    • tuntumad: käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv . Pühajärv asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus. Järve lõunaotsast voolab välja Väike-Emajõgi.
    • Aegviidu -Nelijärvel jm. paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avaneva allikad
    • paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodeks muutunud.

    Orujärved
    • mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.
    • tüüpilisem on Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge
    • Rõuge sügavas orus reastuvad väikesed, kuid sügavad orujärved järvede ahelaks. Siin asub ka Rõuge Suurjärv

    Rannajärved
    • tekkinud samuti maa kerkimise tulemusel, kuid kõrge veeseisu ja tormi ajal voolab sinna soolast merevette ning järvedel on säilinud seos merega.
    • Lääne- ja Loode-Eestis, Mullutu- Suurlaht , Linnulaht, Sutlepa meri

    kallaslaugasjärved e laukad
    • tüüpilised rabajärved on väikesed ja pealtnäha eluta punakaspruuni veega, sest suuri veetaimi neis ei kasva

    soodijärved.
    • moodustuvad aeglase vooluga suurte jõgede lookeist
    • palju Emajõe kallastel

    Elutingimused järves:
    Eesti järved eri aastaaegadel
    • kevadel, kui pindmine veekiht soojeneb päikese mõjul, vajub see muust veest raskemana põhja. Samal ajal tõuseb kergem vesi pinnale, tuues kaasa toitaineid. Kui vesi soojeneb üle 4 kraadi, lõpeb vee kevadringlus.
    • suvel on vesi kihistunud, kõige külmem on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab

    tuul vett vaid pindselt.
    • sügisringlus on vastupidine . Kui pinnavesi jaheneb 4 kraadini, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui

    pindmine vesi jaheneb 0 kraadini, siis toimub jäätumine .
    • ka talvel on järvevesi kihistunud. Talvel on kõige külmem veekiht otse jää all, kõige soojem veekogu põhjas. Talvel takistavad jää ja lumi hapniku liikumist õhust vette ning peavad kinni ka suure osa valgusest. Siis on veetaimedes fotosüntees aeglane ning vette eraldub vähe hapnikku. Kui veeloomad ja taimed kasutavad ära kõik vees oleva

    hapniku, jäävad järved ja tiigid hapnikupuudusest ummuksisse.
    vee kihistumine
    termokliin - e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht . Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta.
    järvede gaasirežiim
    • meie väikejärved on suhtelised kehvade hapnikutingimustega
    • ohtralt leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotus anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega

    valgustingimused.
    • valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud
    • kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil

    Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m.
    • kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton.

    Vetikate masspaljunemine.
  • Järvede taimestik.
    Taimede jaotus kasvukoha järgi:
    Kaldataimed
    • kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril
    • omadused: taluvad pidevalt niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral
    • liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi ja kollane võhumõõk

    kaldaveetaimed
    • kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees
    • omadused: nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid

    ning tuulele vastupidavad painduvad varre
    • liigid: kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel , hundinui, kõõlusleht . Üleujutatavatel

    aladel domineerivad tarnad jne
    • on toiduks mitmesugustele veeloomadele. Nende vahel leiavad varju ning pesapaiga paljud linnud ja teised looma
    • pilliroog paljuneb hästi risoomiga ning moodustab tihedaid roostikke

    ujulehtedega taimed,
    • kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem
    • omadused: ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad

    ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal . Samuti aitab lehti veepinnal hoida
    lehtede ja varte õhuruumis olev õhk. Ujulehtedel on õhulõhed lehe ülapoolel. Õhulõhede kaudu toimub
    gaasivahetus .
    • liigid: nende seas on taimi, kes kinnituvad juurtega veekogu põhja (vesiroos, vesikupp, ujuv penikeel) ning taimi kes ujuvad veepinnal vabalt (lemmel)

    veesisesed taimed
    • kasvukoht: sügavamas vees, kus on veel piisavalt valgust
    • omadused ja liigid: nad on üleni vee all ( vesikatk , vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale (särjesilm).

    Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik .
    • veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala järvetaimestikust. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd-vetikalised.
    • veetaimedel on sageli risoomid, millega nad edukalt paljunevad.
    • Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse

    rändavad.
    • Eesti järvedes on eriti rohkesti mitmesuguseid vetikaid
    • väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi e. taimplanktoni

    taimhõljum
    • soolalembeseid vetikaid,
    • külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike.
    • Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia chinulata õitsemine .
    • vetikate hulgas leidub palju haruldusi
    • taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis , kus on valgem
    • arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad
    • taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud.

  • Järvede loomastik.
    Loomhõljum e zooplankton, põhjaloomastik.

    Kalad- ahven, haug, särg , luts , latikas
    Kahepaiksed- veekonn, tiigikonn, järvekonn
    Roomajad- nastik
    Eesti järvede lindude liigiline koosseis

    Imetajate liigiline koosseis

    VIII. Jõed
  • Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed.
    Jõe osad
    Lähe- jõe algus
    Ülemjooks - kiire vool,
    Keskjooks- vool rahulikum
    Alamjooks - vesi voolab aeglaselt
    Lisajõgi - põhijõega kokku saav jõgi
    Harujõgi- Jõeosa, mis hargneb põhijõest.
    Eesti jõed ning vesikonnad: Soome lahe, Liivi lahe, Narva-Peipsi, saarte.
    Voolurežiim
    Eestis on pigem aeglase vooluga jõued. Sõltub toitumisest, kliimast ja pinnamoest.
    MÕISTED
    Jõesäng - oru ristlõikes kõige sügavam osa
    Jõeorg- voolutee
    terass ,- lammist kõrgemad astangud, mida paljudes orgudes võib paikneda
    sälkorg-ristlõikes V kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks
    moldorg- Ristlõige on U kujuline, säng on tekkinud oru nõgusasse põhja
    lammorg - Tasane põhi, milles on lõikunud säng
    meander - jõelooge, mida kujundavad pinna ja põhjaveehoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga
    soot - ehk vanajõgi
    põrkekallas- Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks
    jõe lang- jõe lähte absoluutne kõrgus- suudme absoluutne kõrgus/jõe pikksega
    jõe langus- jõe lähte ja suudme kõrguste vahe
    jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega.
    veelahe - Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel
    jõgikond - ala kust jõgi saab oma vee
  • Jõetaimestik.
    Jõetaimede kohastumused elukeskkonnale.
    Iseärasusi
    -mitmed ökoloogilised vormid
    -vee tihedus ja viskoossus
    -gaasirežiim ja valgustatus
    - välispind kaetud limaga – kaitsekohastumus
    -paljunemine – enamasti vegetatiivselt, hästi arenenud sigipungade või paljunemisvõrsete e. turioonide abil
    Taimed jõe kaldal ja vees.
    Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog , allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui. Kaldaribast kaugemal esinevad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas.
    Jõgede ja ojade vees võib rohkesti leida penikeele liike, nt ujuv penikeel ja hein-penikeel, mis on üsna olulised veekogude kinnikasvamisel, räni-kardheina jt. Kiirema vooluga vetes ka tüüpilisi kividele kinnitunud veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikaid)
    Mürkputk – kuidas ära tunda?
    Kõrge tugeva varrega taim. Valged õienupsakad.
  • Jõeloomastik.
    Selgrootud. Kalad, nende rühmad. Eesti jõgedega seotud linnud ja imetajad.
    Selgrootud- kaanid , teod, ainuraksed
    Kalad- jõeforell , haug, ahven, särk
    Linnud- jäälind, sookiur , põldlõoke
    Imetajad- saarmas, ondatra, kobras
    Kalade rühmad:
    Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (haug, võldas, lepamaim , trulling ). Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad.
    Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm . Veetemperatuuril kuni 13 kraadi.
    Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13 – 17 kraadi.
    Soojaveelised liigid. Teib , säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger , vingerjas, kiisk . Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15-16 kraadi.
    Minimaalse suvise vooluhulga järgi jagatakse vooluvete kalu järgnevalt:
    Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk.
    Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm.
    Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge).
    IX. Antropogeensed kooslused
    Põllumajandusalad ja põllumajanduslikud kultuurtaimed.
    Põllumajanduslikud kultuurtaimed Eestis- nisu, oder , rukis, hernes , põlduba, naeris
    Umbrohud.
    Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid.
    Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks. Umbrohud on enamasti kultuurtaimedega sarnaste elunõuetega. Paljud neist pärinevad meie kohalikust loodusest, olles sageli olnud ebastabiilsete kasvukohtade hea taastumisvõimega taimed (mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein ; metsloomarajad - kõrvikud; metsad - naat ). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill , põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe).
    Mahepõllundus ja nn tavapõllundus.
    • Mahepõllumajandus on tunduvalt töömahukam ja seetõttu kallim. Tema tooted ei sisalda aga elule võõraid ühendeid, mille kõiki võimalikke mõjusid ei saa ette näha ka parimates keemilistes testides.
    • Samuti ei satu keskkonda sealt bioloogilisi ega keemilisi saasteaineid.
    • Enamust mahepõllumajanduses rõhutatud võtteid on pidevalt püütud rakendada ka suurtootmises ( viljavaheldus , sobivad naaberviljad, orgaanilised väetised )
    • Mahepõllunduse peamiseks erinevuseks on tööstuslikest keemiatoodetest - väetistest ja taimekaitsemürkidest hoidumine.
    • Väetistena kasutatakse mahepõllunduses orgaanilisi väetisi ja mitmesuguseid kivimijahusid.
    • Kahjurite hävitamiseks kasutatakse mahepõllunduses eelkõige mitmesuguseid taimede leotisi ja pukbreid (nõges, püreeter, soolikarohi, tubakas jne.).

    Antropogeenne stress .
    õhu saastamine, mullakeskkonna häiritus, resotamine ja lõhkumine
    Linn kui mitmekesine elupaik.
    Vaatamata ebastabiilsusele on linnade taimestik väga mitmekesine. Liigirikkuse suurim allikas on kultuurtaimed, eriti dekoratiivtaimed. Tallinnas on enamlevinud kultuurtaimi umbes 500, koos haruldastega aga palju rohkem kui looduslikke soontaimi Eestis. Loomade-seente spetsialiseerunud liikide elupaigana tulevad kõne alla siiski vähesed liigid, kuna enamuse kultuurtaimede biomass on liiga väike mingi teise liigi stabiilse polulatsiooni tagamiseks (NB! Haruldastel liikidel on vähe parasiite), nendega on enamasti seotud vaid laia ökoloogilise amplituudiga kohalikud taimtoidulised . Enam võib liigikaaslejaid leida puudel - näiteks on lehiste Eestisse sissetoomisele järgnenud lehisetatika, kuldtatika ja lehiseliimiku sisseränne . Parasiitseentest on punasele leedrile järgnenud leedri- jahukaste , putukatest .... (ainult dekoratiivtaimega - kui oskad kedagi sisse pahha -oleks hea, muidu aga maha!) seotud .... . Liigirikka kultuurtaimestikuga paistavad linnas silma pikka aega hooldatud aiad, seal leidub ka rohkem looduslikke liike (kultuurtaimede vahele tekib rohkem erinevaid ökoniš š e ka umbrohtudele).
    Väga liigirikas on linnas ka prahitaimede floora. Erinevalt hooldatud aladel kasvavad erinevad umbrohud, erinevat tüüpi prahipaikadega on seotud erinevad liigid. Nii võib eelkõige vanadest aedadest leida värd-hanemaltsa, suurehitiste ümbrusest gallia koerasinepit, raudteedelt müürlustet. Omaette elupaikadeks on katused, müürid, varemed, pööningud. Esimesed neist on sobivaks kasvukohaks kaljutaimedele - näiteks Kuressaare lossiõue müüril kasvab kaitsealune müür -raunjalg; kõigis neis võivad leiavad elupaiku kaljudel, saartel või õõnsustes-koobastes elutsevad liigid - katustele on pesitsema asunud hõbekajakad, müüriaukudes kaelushakk, pööningutel puhkavad nahkhiired .
    Ruderaalkooslused. Võõrliigid.
    Prügimägedel kasvab rohkesti toidujäätmetest köögipühkmetest kasvama hakanud taimi - kõrvitsat, tomatit, kartulit , hirssi, päevalilli, aga leida võib ka tsitrusviljade ja datlipalmide tõusmeid. Prügimägedel on sageli kasvama hakanud ka äravisatud lilled.
    Laoplatsidel ja teede ääres võib aga kohata võõramaiseid umbrohtusid , kes sealt enamasti järgmiseks aastaks või mõne aasta pärast kaovad. Harva jäävad nad püsima, saades uueks umbrohuks Eestis. Enamus tulnuktaimi saabub põllumajandusssaadustega - teravilja, villa ja nahkadega. Seetõttu on eriti palju võõraid põlluumbrohtusid võimalik leida elevaatorite ja veskite ümbruses, samuti vilja laadimise sadamates ja raudteejaamades. Karjamaataimede seemned, mis on loomade karvadesse kinni jäänud, tärkavad villa- ja nahavabrikute ümbruses. Osa taimede seemned aga kleepuvad lihtsalt jalanõude või autode külge ja pudenevad kuskil mujal maha. Nii levis Ameerikas suur teeleht ("valge mehe jälg "), nii levis Eestis lõhnav kummel. Kuid tulnukateks võivad olla ka loomad. Troopilise puiduga on Eestisse toodud mitmeid mardikaid ja liblikaid, putukaid võib saabuda samuti puuviljadega. Ei ole aga teada, et mõni neist oleks Eestisse püsima jäänud, siin paljunema hakanud.
    X. Liigikaitse
    Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast.
    Loomad:
    I kat. selgrootu - ebapärlikarp
    I kat. selgroogne - kõre, kaljukotkas , kalakotkas, lendorav
    II kat. selgrootu- apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas
    II kat. selgroogne- säga, mudakonn , metsis
    III kat. selgrootu- laiujur, tõmmuujur
    III kat. selgroogne- tiigi-, vee-, järvekonn, teder, kodukakk
    Taimed:
    I kat. kollane käoking, suur paelsammal, haruline võtmehein
    II kat. harilik jugapuu, aasnelk, sinisammal
    III kat. emaputk , karukold, harilik valvik
    Õhtumaa kaduvad liigid.
    1.On poolparasiit – võtab juurtel olevate iminappadega vett ja mineraalsooli. Talle vajalik mõõdukas inimtegevus. – püst -linalehik.
    2.Kasvab tammeenamusega segametsades. Lehetipud murduvad hästi kergesti. – roheline kaksikhammas
    3.Isendite arvukus loetakse u 500. Neid ohustavad: saastatud , küttimine, kliimamuutused . – viigerhüljes
    4.Leidub ainult Eestis, Ahvenamaal ja Ojamaal. Kasvab karjäärides, masinarööbastes. – madal unilook
    5.Arvukus vähenes metsajõgede kraavitamise tagajärjel ja peaaegu hävines seoses konkurentliigi tulekuga. Kogu Euroopas väga väheseks jäänud. Praegu tegeldakse populatsiooni taastamisega Hiiumaal. – Euroopa naarits
    6.Eestis elab suuremates veekogudes – Peipsi ja Võrtsjärv ja neist väljuvates ja neisse suubuvates jõgedes. – tõugjas
    7.Esimene selgrootu Eestis, kes võetu kaitse alla. – ebapärlikarp
    8.Ei talu inimtegevust. Talle meeldib tihti kasvada metsas mahalangenud puude läheduses. – laialehine nastik
    9.Kasvab Kesk- ja Lääne- Eesti madalsoodes kaltsiumirikkal mullal. Leidub ainult Eestis. – Eesti soojumikas
    10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides . – hink
    11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp
    12.Elab segametsas . Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav
    TOIDUVÕRGUSTIK
    Jõgi: fütoplankton- loomplankton - särg- haug
    Järv: taimplankton - loomplankton- särg- haug- saarmas
    Läänemeri: detriit- taimplankton- vesiking- särg- haug- hallhüljes
    Niit: kerahein - rohutirts- rukkirääk- valge toonekurg
    Mets: harilik pohl- harilik leethiir- hiireviu - punarebane
    Aed: võilill - toakärbes- linavästrik - kodukass
    XI. PILDID
    1. Pildilt vaja tunda kõiki taimi ja loomi, kes on koosluste esitlustes (metsade puhul vt lühendatud faili).
  • Vasakule Paremale
    Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #1 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #2 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #3 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #4 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #5 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #6 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #7 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #8 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #9 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #10 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #11 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #12 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #13 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #14 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #15 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #16 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #17 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #18 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #19 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #20 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #21 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #22 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #23 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #24 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #25 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #26 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #27 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #28 Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-05-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mattias Kabel Õppematerjali autor
    Metsad, rabad, järved, jõed, läänemeri ning nende kõigi taimestik, loomastik jne.

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti elustik ja elukooslused konspekt
    80
    docx

    Eesti elustik ja elukooslused konspekt

    sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid(nt. aiandid ja pargid). (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi) Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid:

    Eesti elustik ja elukooslused
    Eesti elustik ja elukooslused
    15
    doc

    Eesti elustik ja elukooslused

    loomastikust. Metsamaaks loetakse maatükki pindalaga üle 0,1 hektari, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit. Metsa tähtsus Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadess on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist, sademete jaotust ja hulka, pinnavee äravoolu, aurumist, maa-ala veerežiimi ja kliimat. 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi: - Boreaalsed (33%) - Parasvöötme (11%) - Subtroopilised (9%) - Troopilised metsad (vihmamets) (47%) Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega Metsarikkamad riigid: Soome (73%), Rootsi (70%), Sloveenia (62%), Läti (54%), Eesti (52%),Venemaa (49%), Bosnia-Hertsegoviina (48%), Austria (47%).

    Eesti elustik ja elukooslused
    Eesti elustik ja elukooslused
    11
    doc

    Eesti elustik ja elukooslused

    Tuleb karjatata, muidu pilliroog vohama ning niidukooslus hävib. Suurim Matsalu looduskaitsealal. Rohuvönd- pilliroog, merihumur,rand-orashein, punane aruhein, randristik. Linnud ­ kurvitsalised,kiivitaja,merisk,hanelised Soostunud niit esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel ­kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad lubjarikkad ja suviti kuivad -põhjavee tase alaneb. Levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein

    Hüdrobioloogia
    Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
    14
    doc

    Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

    Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt

    Loodus õpetus
    Eesti biotoobid
    48
    docx

    Eesti biotoobid

    Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika alltüübis vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena.

    Eesti biotoobid
    Eesti looduskeskkond
    13
    docx

    Eesti looduskeskkond

    metsades elada ei saa. Põlis- ja loodusmetsad Eestis: · 8000ha põlismetsi · 25 000 ha loodusmetsi · Kokku 5% kõikidest Eesti metsadest · Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti · Suur liigiline mitmekesisus · Inimpelglikud loomad · Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne

    Eesti loodus ja geograafia
    Biotoopid
    54
    docx

    Biotoopid

     12 taimekooslust  mikromaastike vaheldumine  näide looduse säästlikust kasutamisest  vajavad niitmist ja karjatamist Liigirikkus põhjused:  niitmine – konkurentsi ühtlustamine,  horisontaalne mosaiiksus  karbonaatne muld  keskmine mullaviljakus  suur liigifond Natura 2000 süsteemis  6210 – kuivad niidud lubjarikkal mullal  6530 – Fennoskandia puisniidud Muu elustik  •samblafloora pole eriti rikkalik, ca 100 liiki  •seenestik rikkalik, ka haruldaste liikide poolest  •samblikud (peamiselt epifüütsed) – ca 180 liiki  •putukad – palju liike, arvukalt haruldasi  •linnustik rikkalik, peam. värvulised  •kahepaikseid ja roomajaid 7-8 liiki  •imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes Puisniitude levik  19. saj. lõpus: 850 000 ha (18 % Eesti pindalast)

    Bioloogia
    Eesti taimkate ja taimestik kordamine
    19
    doc

    Eesti taimkate ja taimestik kordamine

    EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ­ ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus ­ floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) ­ mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ohtrus - ühe liigi isendi

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun